Datasets:

TalTechNLP

/

instructERRnews

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 18

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Fla NATO peasekretär ütles, et nüüd naudib teie rahvas kõiki NATO poolt pakutavaid hüvesid. Kõik liitlased pühenduvad teie kaitsmisele, nii nagu teie kaitsete nüüd meid. Teie hääl on nüüd kuulda NATO nõukogus ning teie lipp hakkab peagi lehvima meie peakorteri ees. Ning siis algas NATO peakorteri ees pidulik lipuheiskamise tseremoonia. Esmalt saabusid spetsiaalsele poodiumile 19 niinimetatud vana liikmesriigi välisministrid eesotsas USA välisministri Colin Poueliga ning siis tulid NATO peasekretäri juhtimisel seitsme uue liituva riigi välisministrid, kes võtsid sisse kohad vanade liikmesriikide välisministrite kõrval. Seejärel algas lipuheiskamise tseremoonia. Esimesena tõusis masti Bulgaaria lipp. Bulgaaria välisminister ei suutnud varjata oma rõõmupisaraid ning siis tuli meie ajalooline hetk. Seejärel tõusid masti Läti, Leedu, Sloveenia, Slovakkia ja Rumeenia lipud. Tseremoonia lõppedes mindi ühiselt NATO töökoosolekute saali, kus esmakordselt võtsid istet 26 riigi välisministri kui võrdsed partnerid. Piduliku töökoosoleku avasõnad, ütles taas NATO peasekretär. Seejärel kõneles Itaalia välisminister Franco Frantini ning siis sai sõna Kristiina Ojuland. Meie välisminister tunnistas, et tal on uhke tunne, see on hetk, mida ta mäletab kogu oma elu. Täna on Eesti ajaloo üks kõige olulisemaid päevi. Ta avaldas arvamust, et seitsme uue riigi lisandumine kindlasti suurendab turvalisust kogu Euroopas ja ka maailmas. Ta lubas, et Eesti annab oma panuse NATO võimekuse suurendamisse. Eesti on juba oma usaldusväärsust tõestanud nii Bosnias kui Kosovos kui Afganistanis ning me oleme valmis seisma uute ohtude vastu, mis meie maailma ähvardavad. Seejärel said sõna teiste liitunud riikide välisministrid.

Toimus NATO laienemise tseremoonia Brüsselis.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Fla NATO peasekretär ütles, et nüüd naudib teie rahvas kõiki NATO poolt pakutavaid hüvesid. Kõik liitlased pühenduvad teie kaitsmisele, nii nagu teie kaitsete nüüd meid. Teie hääl on nüüd kuulda NATO nõukogus ning teie lipp hakkab peagi lehvima meie peakorteri ees. Ning siis algas NATO peakorteri ees pidulik lipuheiskamise tseremoonia. Esmalt saabusid spetsiaalsele poodiumile 19 niinimetatud vana liikmesriigi välisministrid eesotsas USA välisministri Colin Poueliga ning siis tulid NATO peasekretäri juhtimisel seitsme uue liituva riigi välisministrid, kes võtsid sisse kohad vanade liikmesriikide välisministrite kõrval. Seejärel algas lipuheiskamise tseremoonia. Esimesena tõusis masti Bulgaaria lipp. Bulgaaria välisminister ei suutnud varjata oma rõõmupisaraid ning siis tuli meie ajalooline hetk. Seejärel tõusid masti Läti, Leedu, Sloveenia, Slovakkia ja Rumeenia lipud. Tseremoonia lõppedes mindi ühiselt NATO töökoosolekute saali, kus esmakordselt võtsid istet 26 riigi välisministri kui võrdsed partnerid. Piduliku töökoosoleku avasõnad, ütles taas NATO peasekretär. Seejärel kõneles Itaalia välisminister Franco Frantini ning siis sai sõna Kristiina Ojuland. Meie välisminister tunnistas, et tal on uhke tunne, see on hetk, mida ta mäletab kogu oma elu. Täna on Eesti ajaloo üks kõige olulisemaid päevi. Ta avaldas arvamust, et seitsme uue riigi lisandumine kindlasti suurendab turvalisust kogu Euroopas ja ka maailmas. Ta lubas, et Eesti annab oma panuse NATO võimekuse suurendamisse. Eesti on juba oma usaldusväärsust tõestanud nii Bosnias kui Kosovos kui Afganistanis ning me oleme valmis seisma uute ohtude vastu, mis meie maailma ähvardavad. Seejärel said sõna teiste liitunud riikide välisministrid. ### Response: Toimus NATO laienemise tseremoonia Brüsselis.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eelistatud trassivariandis lepiti kokku 30. detsembril. Mõistliku ks loetakse varianti, kus kõige tähtsamaks peetakse inimeste elukeskkonna ning toimivate avalike teenuste ja teedevõrgu säilitamise või parandamise samuti majandustegevuse häireteta toimimise huve. Samas ei peeta õigeks, et põhjalikult läbi uurimata eelistatakse looduskaitse huve ning sõidetakse pigem üle elanike kodudest ja põllumaadest. Pärnu maavanem Andres Metsoja. No ma arvan, et sellel kokkuleppel on ikka suuresti ainult plussid, et et väga palju on räägitud sellest, et kohalikud omavalitsused ei taha oma territooriumile ja tõepoolest me oleme puutunud ka maakonnas kokku erinevate planeeringutega, näiteks on tuuleparkide teemaplaneering olnud, kus mõned omavalitsused ütlesidki, et nad ei soovi oma territooriumile seda ja, ja jutu lõpp, et siin ikkagi selles mõttes on tehtud olulist sellist selgitustööd ja, ja ka omavalitsused ise on väga hingega asja kallal, et leida lahendus, sest tõepoolest elu olu, see muudab päris palju, kas siis tulevikku vaatavalt või siis juba juba kohe sellel hetkel, kui tegelikult see trassikoridor inimeste jaoks on sinna kaardi peale lõplikult maha joonistatud. Maakonna terviklikuks ja kestlikuks arenguks on vaja, et Rail Baltic kulgeks läbi Pärnu linna. Siin võib aga takistuseks saada Raeküla männik, mis on Natuurala, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi. Kui siin mõned Pärnu oponendid on otsinud võimalusi, et nii-öelda seda trassi kuskile mujale liigutada ja ühe võimaliku sellise etteheitena on toonud ka see, et just nagu ei ole siis kokkulepet omavalitsuste vahel, siis tegelikult minu selline sõnum selle tänase deklaratsiooni suhtes ongi kõige olulisem see, et on tegemist kokkuleppega. Punkt üks on see, et Pärnumaa valitsus soovivad Rail Balticut üle Pärnu ja läbi Pärnu maakonna ja teiseks, et see on kokkulepe ka trassikoridori osas naturaaladega, kui tuleb sõdimist, siis Pärnus on seesama raeküla männik väga probleemne koht. Loodus on ülimalt oluline ja me peame väga väärikalt loodusesse suhtuma, aga seda ei tohi üle absoluutiseerida, sest loodus ei ole lõpuks asi iseenesest, loodus on inimese enda teenistuses ja, ja kui inimese jaoks nii-öelda on olulisem see, et kulgeks üks korralik kaasaegne kiirraudtee, siis ilmselgelt tuleb teatud järeleandmisega nii-öelda looduskaitse osas teha. Me võime otsida alati leida teatud kompensatsioonimehhanismi, kus seda kaotust võib-olla natukene mõnevõrra korvata, aga ma arvan, et me ei pea ülearu selle pärast muretsema, et meil on Pärnust ju tegelikult ka hea näide Liivi tee näol, kus kõigil oli pärnakatel valus vaadata seda, kui me väga uhkeid mände maha võtsime, selleks et Liivi teed ehitada, aga kui valiti aasta tegu aastal 2012, siis Liivi tee oli tegelikult üks favoriite. Ester Vilgats, Pärnu,

Pärnumaa omavalitsused allkirjastasid Rail Baltica trassikoridori asukoha kokkuleppe.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eelistatud trassivariandis lepiti kokku 30. detsembril. Mõistliku ks loetakse varianti, kus kõige tähtsamaks peetakse inimeste elukeskkonna ning toimivate avalike teenuste ja teedevõrgu säilitamise või parandamise samuti majandustegevuse häireteta toimimise huve. Samas ei peeta õigeks, et põhjalikult läbi uurimata eelistatakse looduskaitse huve ning sõidetakse pigem üle elanike kodudest ja põllumaadest. Pärnu maavanem Andres Metsoja. No ma arvan, et sellel kokkuleppel on ikka suuresti ainult plussid, et et väga palju on räägitud sellest, et kohalikud omavalitsused ei taha oma territooriumile ja tõepoolest me oleme puutunud ka maakonnas kokku erinevate planeeringutega, näiteks on tuuleparkide teemaplaneering olnud, kus mõned omavalitsused ütlesidki, et nad ei soovi oma territooriumile seda ja, ja jutu lõpp, et siin ikkagi selles mõttes on tehtud olulist sellist selgitustööd ja, ja ka omavalitsused ise on väga hingega asja kallal, et leida lahendus, sest tõepoolest elu olu, see muudab päris palju, kas siis tulevikku vaatavalt või siis juba juba kohe sellel hetkel, kui tegelikult see trassikoridor inimeste jaoks on sinna kaardi peale lõplikult maha joonistatud. Maakonna terviklikuks ja kestlikuks arenguks on vaja, et Rail Baltic kulgeks läbi Pärnu linna. Siin võib aga takistuseks saada Raeküla männik, mis on Natuurala, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi. Kui siin mõned Pärnu oponendid on otsinud võimalusi, et nii-öelda seda trassi kuskile mujale liigutada ja ühe võimaliku sellise etteheitena on toonud ka see, et just nagu ei ole siis kokkulepet omavalitsuste vahel, siis tegelikult minu selline sõnum selle tänase deklaratsiooni suhtes ongi kõige olulisem see, et on tegemist kokkuleppega. Punkt üks on see, et Pärnumaa valitsus soovivad Rail Balticut üle Pärnu ja läbi Pärnu maakonna ja teiseks, et see on kokkulepe ka trassikoridori osas naturaaladega, kui tuleb sõdimist, siis Pärnus on seesama raeküla männik väga probleemne koht. Loodus on ülimalt oluline ja me peame väga väärikalt loodusesse suhtuma, aga seda ei tohi üle absoluutiseerida, sest loodus ei ole lõpuks asi iseenesest, loodus on inimese enda teenistuses ja, ja kui inimese jaoks nii-öelda on olulisem see, et kulgeks üks korralik kaasaegne kiirraudtee, siis ilmselgelt tuleb teatud järeleandmisega nii-öelda looduskaitse osas teha. Me võime otsida alati leida teatud kompensatsioonimehhanismi, kus seda kaotust võib-olla natukene mõnevõrra korvata, aga ma arvan, et me ei pea ülearu selle pärast muretsema, et meil on Pärnust ju tegelikult ka hea näide Liivi tee näol, kus kõigil oli pärnakatel valus vaadata seda, kui me väga uhkeid mände maha võtsime, selleks et Liivi teed ehitada, aga kui valiti aasta tegu aastal 2012, siis Liivi tee oli tegelikult üks favoriite. Ester Vilgats, Pärnu, ### Response: Pärnumaa omavalitsused allkirjastasid Rail Baltica trassikoridori asukoha kokkuleppe.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Haapsalu Toomkirikus alanud mälestuspäeval tõdeti, et Eesti rahva vastu toime pandud kuritegu ei tohi unustada. Mälestusteenistusel süüdati toomkiriku ema altari ees küünlad. Ellen Koppel oli kuue aastane, kui ta pere küüditati 14. Aastaseks saades õnnestus vanematel saata tüdruk salaja Eestisse tagasi, kuid sellega raskused ei lõppenud, jätkab Ellen Koppel. Kolm tüdrukut, meid põgenesime ja ma sain olla kaks aastat Eestis. Kui mind viidi uuesti tagasi, muidugi mitte sinna enam, aga teise kohta ja, ja siis ma olin kuni 50 57. aastal tulime uuesti Eestisse. Risti raudteejaama juures asub vilja Ransko loodud mälestusmärk. Raudteerööpad mäletavad, mille ette täna koguneti. Samast raudteejaamast veeresid läbi vagunid küüditatud inimestega. Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ütles, et ärevad ajad ja agressiivsed suurriigid ei ole maailmast kadunud ja ei tohi unustada, mis võib ühe rahvaga juhtuda. Mälestuse kandmist peab jätkama järgmine põlvkond. Just sellepärast, et neid inimesi on nii väheks jäänud. Läänemaa ühingus on praegu kolm represseeritud, kes on 41. aastal ära saadetud. Aga veel nad mäletavad ja veel, nad saavad seda edasi anda. Ja sellepärast me, kes vähegi kannatab, me toome neid ikka ikka välja ja, ja nad suudavad rääkida ja, ja me peame seda mäletama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa.

Täna on juuniküüditamise mälestuspäev. Läänemaal olid suuremad mälestusüritused Haapsalus ja Ristil.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Haapsalu Toomkirikus alanud mälestuspäeval tõdeti, et Eesti rahva vastu toime pandud kuritegu ei tohi unustada. Mälestusteenistusel süüdati toomkiriku ema altari ees küünlad. Ellen Koppel oli kuue aastane, kui ta pere küüditati 14. Aastaseks saades õnnestus vanematel saata tüdruk salaja Eestisse tagasi, kuid sellega raskused ei lõppenud, jätkab Ellen Koppel. Kolm tüdrukut, meid põgenesime ja ma sain olla kaks aastat Eestis. Kui mind viidi uuesti tagasi, muidugi mitte sinna enam, aga teise kohta ja, ja siis ma olin kuni 50 57. aastal tulime uuesti Eestisse. Risti raudteejaama juures asub vilja Ransko loodud mälestusmärk. Raudteerööpad mäletavad, mille ette täna koguneti. Samast raudteejaamast veeresid läbi vagunid küüditatud inimestega. Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ütles, et ärevad ajad ja agressiivsed suurriigid ei ole maailmast kadunud ja ei tohi unustada, mis võib ühe rahvaga juhtuda. Mälestuse kandmist peab jätkama järgmine põlvkond. Just sellepärast, et neid inimesi on nii väheks jäänud. Läänemaa ühingus on praegu kolm represseeritud, kes on 41. aastal ära saadetud. Aga veel nad mäletavad ja veel, nad saavad seda edasi anda. Ja sellepärast me, kes vähegi kannatab, me toome neid ikka ikka välja ja, ja nad suudavad rääkida ja, ja me peame seda mäletama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa. ### Response: Täna on juuniküüditamise mälestuspäev. Läänemaal olid suuremad mälestusüritused Haapsalus ja Ristil.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Paljusid poliitikuid ta siiski ei suutnud veenda ja nad on heitnud siis ette, et ütleme, et need vastused olid mõnevõrra ümarad, ebakindlad teie esinemises nappis sellist poliitiku visiooni hoogu, kuhu see võis kaduda? Ma arvan, et ma andsin päris selgeid lubadusi, aga minu lubadused ei saanud piirduda ainult kliimaeesmärkidega, et vastutades energeetika eest pean ma silmas pidama ka seda, et meie energiatarve oleks adekvaatselt tagatud, see pidurdab suuri lubadusi, mis ütlevad, et toome kliimaeesmärgid väga lühikesele tähtajale. No põhiline teema, mis teie suhtes oli selline teravamalt üleval, oli siis Eesti põlevkivi poliitika, Eesti energiapoliitika ja ka siis nagu teie isiklik pühendumus kõigele sellele kogu sellele rohepöörde teemale, mis võiks olla see võti, kuidas Euroopa saaks roheliseks ja kuidas ka Eestis see idee võib-olla laiemalt võiks inimeste toetust võita? Tegelikult need inimesed, kes lähevad Eesti energia eesmärkide detailidesse, imestavad, kuivõrd ambitsioonikad me oleme, Meie, kes me lubame aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaasi 70 protsendi võrra, kui Euroopa liit üldiselt pingutab selle nimel, et tõusta 50-le protsendile või 55-le meie, kes me oleme juba mitu aastat tagasi oma taastuvenergia eesmärgid täitnud, nii et Eesti näeb Euroopa foonil hea välja ja praegusel hetkel sai mulle saatuslikuks see meie läbimõtlemine, et me ei võta ühtegi kohustust ennem kui me teame, kuidas me seda teeme ja plaan, kuidas jõuda kliima neutraalseks, 2050 ei saa sündida üleöö. Me saame täna öelda, et meil on juba olemas tegevuskava. Sellel suvel küll, aga Eesti on põlevkivienergeetikaküsimustes tegelikult aastaid ikkagi nii-öelda oodanud ja lükanud reforme edasi, mitte selle teemaga tegelenud, et see on tõsi ja seda ka mingil määral ette heideti. Täna. Neid riike, kes endiselt sõltuvad fossiilsetest kütustest, on Euroopa liidus palju ja tegelikult iga liikmesriik saab otsustada oma kütuse ja, ja sellise turvalise elektrivarude olemasolu ise seda ei ütle. Euroopa liit neile ette. Üks küsimus puudutas ka seda, et miks Eesti investeerib põlevkiviõlitehastesse, et kui ta nagu siitpoolt perspektiivist vaatate, kas te Eesti valitsusele soovitaksite edasi minna. Investeering põlevkiviõli tekitab märksa vähem kasvuhoonegaase kui põlevkivi kasutamine energeetikas, aga see vajab kindlasti põhjalikke kalkulatsioone, kas see investeering on kasutatav ka peale aastat 2030. Üks küsimus, millele te ka jätsite vastamata, oli Nord Stream kahe küsimus Vene gaasi leppe küsimus, et miks te ei kasutanud võimalust seal kohe särada ja poliitikuna võib-olla öelda midagi sellele saali, et enda seisukohti näidata ja, ja mida te arvate sellest nordea, mis, kuidas te käituma hakkate, nendega? Jah, ma tegelikult kahetsen seda, et lasin kõrvust mööda selle küsimuse, loomulikult on mul see väga selge seisukoht olemas ja see kõhklus, et kas komisjoni liikme kandidaat saab üldse panna kõhkluse alla, et, et mingis olukorras me ei täida Euroopa Liidu regulatsiooni, on täiesti asjatu. Teie hakkate nord Stream kahe suhtes käituma, siis kuidas? Just uuendati gaasidirektiivi, mis näitab seda, et kõik gaasijuhtmed kolmandatesse riikidesse ja sealt tulenevad gaasijuhtmed peavad täitma neid samu reegleid, mis on Euroopa Euroopa Liidu sisestel gaasijuhtmetel. See tähendab, et nad peavad olema avatud kolmandatele osapooltele, nad peavad olema läbipaistvad. Nende tariifide suhtes on selged reeglid ja see kehtib ka Nord Stream kahe kohta.

Komisjoni otsus on veel langetamata, kuid mitmed küsitavused Simsoni sobivuse osas tundusid õhku jäävat. Osa saadikuist pidas Kadri Simsoni vastuseid ebakindlateks või ebakonkreetseteks, ning mõnele küsimusele jättis ta vastamata. Epp Ehand küsis pärast kuulamist Kadri Simsoni käest, kuidas ta oma esinemisega rahule jäi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Paljusid poliitikuid ta siiski ei suutnud veenda ja nad on heitnud siis ette, et ütleme, et need vastused olid mõnevõrra ümarad, ebakindlad teie esinemises nappis sellist poliitiku visiooni hoogu, kuhu see võis kaduda? Ma arvan, et ma andsin päris selgeid lubadusi, aga minu lubadused ei saanud piirduda ainult kliimaeesmärkidega, et vastutades energeetika eest pean ma silmas pidama ka seda, et meie energiatarve oleks adekvaatselt tagatud, see pidurdab suuri lubadusi, mis ütlevad, et toome kliimaeesmärgid väga lühikesele tähtajale. No põhiline teema, mis teie suhtes oli selline teravamalt üleval, oli siis Eesti põlevkivi poliitika, Eesti energiapoliitika ja ka siis nagu teie isiklik pühendumus kõigele sellele kogu sellele rohepöörde teemale, mis võiks olla see võti, kuidas Euroopa saaks roheliseks ja kuidas ka Eestis see idee võib-olla laiemalt võiks inimeste toetust võita? Tegelikult need inimesed, kes lähevad Eesti energia eesmärkide detailidesse, imestavad, kuivõrd ambitsioonikad me oleme, Meie, kes me lubame aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaasi 70 protsendi võrra, kui Euroopa liit üldiselt pingutab selle nimel, et tõusta 50-le protsendile või 55-le meie, kes me oleme juba mitu aastat tagasi oma taastuvenergia eesmärgid täitnud, nii et Eesti näeb Euroopa foonil hea välja ja praegusel hetkel sai mulle saatuslikuks see meie läbimõtlemine, et me ei võta ühtegi kohustust ennem kui me teame, kuidas me seda teeme ja plaan, kuidas jõuda kliima neutraalseks, 2050 ei saa sündida üleöö. Me saame täna öelda, et meil on juba olemas tegevuskava. Sellel suvel küll, aga Eesti on põlevkivienergeetikaküsimustes tegelikult aastaid ikkagi nii-öelda oodanud ja lükanud reforme edasi, mitte selle teemaga tegelenud, et see on tõsi ja seda ka mingil määral ette heideti. Täna. Neid riike, kes endiselt sõltuvad fossiilsetest kütustest, on Euroopa liidus palju ja tegelikult iga liikmesriik saab otsustada oma kütuse ja, ja sellise turvalise elektrivarude olemasolu ise seda ei ütle. Euroopa liit neile ette. Üks küsimus puudutas ka seda, et miks Eesti investeerib põlevkiviõlitehastesse, et kui ta nagu siitpoolt perspektiivist vaatate, kas te Eesti valitsusele soovitaksite edasi minna. Investeering põlevkiviõli tekitab märksa vähem kasvuhoonegaase kui põlevkivi kasutamine energeetikas, aga see vajab kindlasti põhjalikke kalkulatsioone, kas see investeering on kasutatav ka peale aastat 2030. Üks küsimus, millele te ka jätsite vastamata, oli Nord Stream kahe küsimus Vene gaasi leppe küsimus, et miks te ei kasutanud võimalust seal kohe särada ja poliitikuna võib-olla öelda midagi sellele saali, et enda seisukohti näidata ja, ja mida te arvate sellest nordea, mis, kuidas te käituma hakkate, nendega? Jah, ma tegelikult kahetsen seda, et lasin kõrvust mööda selle küsimuse, loomulikult on mul see väga selge seisukoht olemas ja see kõhklus, et kas komisjoni liikme kandidaat saab üldse panna kõhkluse alla, et, et mingis olukorras me ei täida Euroopa Liidu regulatsiooni, on täiesti asjatu. Teie hakkate nord Stream kahe suhtes käituma, siis kuidas? Just uuendati gaasidirektiivi, mis näitab seda, et kõik gaasijuhtmed kolmandatesse riikidesse ja sealt tulenevad gaasijuhtmed peavad täitma neid samu reegleid, mis on Euroopa Euroopa Liidu sisestel gaasijuhtmetel. See tähendab, et nad peavad olema avatud kolmandatele osapooltele, nad peavad olema läbipaistvad. Nende tariifide suhtes on selged reeglid ja see kehtib ka Nord Stream kahe kohta. ### Response: Komisjoni otsus on veel langetamata, kuid mitmed küsitavused Simsoni sobivuse osas tundusid õhku jäävat. Osa saadikuist pidas Kadri Simsoni vastuseid ebakindlateks või ebakonkreetseteks, ning mõnele küsimusele jättis ta vastamata. Epp Ehand küsis pärast kuulamist Kadri Simsoni käest, kuidas ta oma esinemisega rahule jäi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Stipendiumi eesmärk on aidata Pärnumaa ettevõtetel tulevaste spetsialistidega juba nende tudengipõlves kontakti saada ja nende õpinguid toetada. Kandideerida võib täiskoormuse, õpib vähemalt teise kursuse bakalaureuse või magistri üliõpilane. Õppevõlgnevusi tal olla ei tohi. Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooliga on arenduskeskusel koostööleping sõlmitud. Leping Tartu ülikooliga on ettevalmistamisel. Pärnumaa arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold. Tegu on siis Pärnumaa tudengi stipendiumiga, mille eesmärk on võimaldada Pärnumaa ettevõtetel aidata juba tudengipõlves headel tulevastel spetsialistidel saada kontakti ja võib-olla tulla tulevikus Pärnumaal tööle. No eeldame, et need on Pärnumaa inimesed siit õppima läinud või. No eesmärk on, et nad oleksid Pärnumaa inimesed, kas praegu või mis peaasi tulevikus stipendium makstakse välja siis kolmepoolses, koostöös Pärnumaa arenduskeskus Pärnu all töötav ettevõte ja kõrgkooli arengu või stipendiumi fond ja, ja stipendiumi fond on siis see asutus, kes kuulutab välja stipendiumikonkursi kõrgkoolis, kuhu siis omakorda tudengid saavad kandideerida. Rahaliselt panustavad ettevõtted ja arenduskeskus, kogu korralduslik pool jääb see kõrgkoolide arengufondide, ka täna on meil aja poolest eesmärk see, et kevadsemestriks me jõuaksid esimeste stipendiumide väljamaksmiseni ja selleks peaksid ettevõtjad veel selle aasta lõpuks, äärmisel juhul järgmise aasta alguses Pärnumaa arenduskeskusega ühendust võtma. Stipendiumisaaja peab käima ettevõttes praktikal, tema lõpu või uurimistööd peavad olema ettevõttega seotud. Lõputöös peab stipendiaat lahendama ettevõttelt saadud probleemi või arendusülesande, aga ta ei tohi olla ettevõtte töötaja. Bakalaureuseõppes on stipendium 450 eurot, magistriõppes 550 eurot kuus. Ester Vilgats, Pärnu.

Järgmise aasta kevadsemestrist hakatakse Pärnumaa ettevõtete, kõrgkoolide stipendiumifondide ja Pärnumaa Arenduskeskuse koostöös maksma Pärnumaa tudengistipendiumi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Stipendiumi eesmärk on aidata Pärnumaa ettevõtetel tulevaste spetsialistidega juba nende tudengipõlves kontakti saada ja nende õpinguid toetada. Kandideerida võib täiskoormuse, õpib vähemalt teise kursuse bakalaureuse või magistri üliõpilane. Õppevõlgnevusi tal olla ei tohi. Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooliga on arenduskeskusel koostööleping sõlmitud. Leping Tartu ülikooliga on ettevalmistamisel. Pärnumaa arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold. Tegu on siis Pärnumaa tudengi stipendiumiga, mille eesmärk on võimaldada Pärnumaa ettevõtetel aidata juba tudengipõlves headel tulevastel spetsialistidel saada kontakti ja võib-olla tulla tulevikus Pärnumaal tööle. No eeldame, et need on Pärnumaa inimesed siit õppima läinud või. No eesmärk on, et nad oleksid Pärnumaa inimesed, kas praegu või mis peaasi tulevikus stipendium makstakse välja siis kolmepoolses, koostöös Pärnumaa arenduskeskus Pärnu all töötav ettevõte ja kõrgkooli arengu või stipendiumi fond ja, ja stipendiumi fond on siis see asutus, kes kuulutab välja stipendiumikonkursi kõrgkoolis, kuhu siis omakorda tudengid saavad kandideerida. Rahaliselt panustavad ettevõtted ja arenduskeskus, kogu korralduslik pool jääb see kõrgkoolide arengufondide, ka täna on meil aja poolest eesmärk see, et kevadsemestriks me jõuaksid esimeste stipendiumide väljamaksmiseni ja selleks peaksid ettevõtjad veel selle aasta lõpuks, äärmisel juhul järgmise aasta alguses Pärnumaa arenduskeskusega ühendust võtma. Stipendiumisaaja peab käima ettevõttes praktikal, tema lõpu või uurimistööd peavad olema ettevõttega seotud. Lõputöös peab stipendiaat lahendama ettevõttelt saadud probleemi või arendusülesande, aga ta ei tohi olla ettevõtte töötaja. Bakalaureuseõppes on stipendium 450 eurot, magistriõppes 550 eurot kuus. Ester Vilgats, Pärnu. ### Response: Järgmise aasta kevadsemestrist hakatakse Pärnumaa ettevõtete, kõrgkoolide stipendiumifondide ja Pärnumaa Arenduskeskuse koostöös maksma Pärnumaa tudengistipendiumi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Muudatuse ehk haridusnõude muutmine viiendal kutsekvalifikatsiooni tasemel. Neljandale eesmärgiks on lihtsustada noortele põllumajandustootjatele tegevusega alustamist ja seeläbi aidata kaasa ka põlvkondade vahetus sektoris, ütleb maaeluministeeriumi põllumajandus ja toidusektori arengubüroo juhataja Janeli tikk. Viies kutsetase me omandanud peab siis omandama põhjalikud teadmised oma erialal, lisaks suutma siis enda tööle ka teisi juhendada, kuid neljas kutsetase tähendab siis seda, et ta peab oskama eelkõige oma tööd planeerida, kuna noored tulevad toetust taotlema, et nad oskasid eelkõige enda tööd planeerida ja alles siis juhendada teisi. Noortalunike liidu juhatuse esimees Kaja Piirfeldelt ütleb Eesti rahvusringhäälingule antud kirjalikus kommentaaris, et muudatus loob taotlejatele ka võrdsema olukorra, sest kõik kõikidel noortel, kes põllumajanduses alustada soovivad, ei ole alati võimalik koheselt viienda taseme kutset omandada. Samas on aga nendel samadel noortel olemas juba baasteadmised ja esmane erialane kompetents. Noor tegev põllumees Madis Kängsepp ei pea aga õigeks, et just hariduse arvelt toetuse taotlemist lihtsamaks muudeti. Tase võiks ikka viis olla, tekib selline seis, et see, kes on selle neljanda tasemega saanud selle noortaluniku toetuse, siis tema äriplaan ei ole nii jätkusuutlik, tal ei pruugi need asjad välja tulla, sest et tal on nagu hariduses või vähem kogemust. Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra sõnul pole muudatus väga hull, aga annab signaali, et haridus pole nii oluline. Ma arvan, et need, kes võtavad vanemate käest põllumajandustootmise üle, et nendega ei ole probleemi, ka on ka palju neid, kes alustavad valget lehelt, kes ei tea põllumajanduses mitte midagi. Samuti viitavad nii känksepp kui ka sõrra, et madalam nõue haridusele võib süsteemi juurde tuua skeemitajaid, kes tegutsevadki sektoris ainult toetuste pärast, vähendades nii toetuse saamise võimalusi nende jaoks, kellel rahaga pikemaajalised ja asjalikumad plaanid. Juba praegu on see Sõrra sõnul probleemiks. Euroopa reeglite järgi need, kes toetust saavad, peavad tegutsema viis aastat tõesti on niiviisi näha, et võetakse see toetus vastu, täidetakse miinimumnõuded ära ja viie aasta pärast ei ole seda ettevõtet või talu lihtsalt enam registris olemas. Tikk ja piirfelderit ütlevad aga, et eeltoodud kriitika muudatused pole põhjendatud, sest erialane haridus on jätkuvalt üks oluline kriteerium baasteadmised põllumajanduses peavad olema ja päris igaühe pangakontole toetust ikka ei kanta. Ühelgi eluvaldkonnas ei saa kohe oodata, et ettevõtja juht on oma ala vaieldamatu ekspert, et me oleme väärtustanud ka töökogemus, tähendab seda, et noor peab omandama vähemalt kaks aastat põllumajandusliku töökogemust.

Maaeluminister Arvo Aller muutis noortele põllumajandustootjatele jagatava tegevuse alustamise toetuse saamise korda. Peamine muutus annab võimaluse saada toetus ka siis, kui haridus on omandatud kutseõppes põhihariduse baasil. Varem oli tingimus teadmiste omandamine keskhariduse baasil.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Muudatuse ehk haridusnõude muutmine viiendal kutsekvalifikatsiooni tasemel. Neljandale eesmärgiks on lihtsustada noortele põllumajandustootjatele tegevusega alustamist ja seeläbi aidata kaasa ka põlvkondade vahetus sektoris, ütleb maaeluministeeriumi põllumajandus ja toidusektori arengubüroo juhataja Janeli tikk. Viies kutsetase me omandanud peab siis omandama põhjalikud teadmised oma erialal, lisaks suutma siis enda tööle ka teisi juhendada, kuid neljas kutsetase tähendab siis seda, et ta peab oskama eelkõige oma tööd planeerida, kuna noored tulevad toetust taotlema, et nad oskasid eelkõige enda tööd planeerida ja alles siis juhendada teisi. Noortalunike liidu juhatuse esimees Kaja Piirfeldelt ütleb Eesti rahvusringhäälingule antud kirjalikus kommentaaris, et muudatus loob taotlejatele ka võrdsema olukorra, sest kõik kõikidel noortel, kes põllumajanduses alustada soovivad, ei ole alati võimalik koheselt viienda taseme kutset omandada. Samas on aga nendel samadel noortel olemas juba baasteadmised ja esmane erialane kompetents. Noor tegev põllumees Madis Kängsepp ei pea aga õigeks, et just hariduse arvelt toetuse taotlemist lihtsamaks muudeti. Tase võiks ikka viis olla, tekib selline seis, et see, kes on selle neljanda tasemega saanud selle noortaluniku toetuse, siis tema äriplaan ei ole nii jätkusuutlik, tal ei pruugi need asjad välja tulla, sest et tal on nagu hariduses või vähem kogemust. Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra sõnul pole muudatus väga hull, aga annab signaali, et haridus pole nii oluline. Ma arvan, et need, kes võtavad vanemate käest põllumajandustootmise üle, et nendega ei ole probleemi, ka on ka palju neid, kes alustavad valget lehelt, kes ei tea põllumajanduses mitte midagi. Samuti viitavad nii känksepp kui ka sõrra, et madalam nõue haridusele võib süsteemi juurde tuua skeemitajaid, kes tegutsevadki sektoris ainult toetuste pärast, vähendades nii toetuse saamise võimalusi nende jaoks, kellel rahaga pikemaajalised ja asjalikumad plaanid. Juba praegu on see Sõrra sõnul probleemiks. Euroopa reeglite järgi need, kes toetust saavad, peavad tegutsema viis aastat tõesti on niiviisi näha, et võetakse see toetus vastu, täidetakse miinimumnõuded ära ja viie aasta pärast ei ole seda ettevõtet või talu lihtsalt enam registris olemas. Tikk ja piirfelderit ütlevad aga, et eeltoodud kriitika muudatused pole põhjendatud, sest erialane haridus on jätkuvalt üks oluline kriteerium baasteadmised põllumajanduses peavad olema ja päris igaühe pangakontole toetust ikka ei kanta. Ühelgi eluvaldkonnas ei saa kohe oodata, et ettevõtja juht on oma ala vaieldamatu ekspert, et me oleme väärtustanud ka töökogemus, tähendab seda, et noor peab omandama vähemalt kaks aastat põllumajandusliku töökogemust. ### Response: Maaeluminister Arvo Aller muutis noortele põllumajandustootjatele jagatava tegevuse alustamise toetuse saamise korda. Peamine muutus annab võimaluse saada toetus ka siis, kui haridus on omandatud kutseõppes põhihariduse baasil. Varem oli tingimus teadmiste omandamine keskhariduse baasil.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Valimisliidu ja erakondade esindajad kogunesid Pärnu linnakodanike majja, kus suure tõenäosusega kuluvad tänased tunnid kuni hilisõhtuni ja veel palju aega. Järgmisest nädalast. Küsisin kõigepealt kommentaari Keskerakonna läbirääkimisdelegatsiooni juhilt Marko Sorinilt. Jah, et eks me oleme siin kaks tundi väsimatult esimesed peatükid läbi vaadanud, vaadanud just üldpõhimõtted ja linna arenguid puutuvaid küsimusi ja oleme valmis suhteliselt kaua töötama, seda nii kasvõi tänasel päeval ja ka järgnevatel päevadel. Kuna linnaeelarve on juba vastu võetud, siis väga suuri ja põhjapanevaid muudatusi praegu enam teha ei saa. Tõde sorin. Jah, ega piirangu paneb ka see, et järgmised valimised on vähem kui kahe aasta pärast, aga mis ühe selge esmase prioriteedina me oleme välja toonud, siis võib meid nimetada ka kolmanda silla koalitsiooniks. Meil on väga selge siht. Tahame liikuda selles suunas, et kolmas sild ei oleks ainult jututeema, see on meie eesmärk, et ikkagi pärnakad saaksid selle kolmanda silla üle Pärnu jõe. Valimisliidu Pärnu ühendab juht ja linnapea Romeko senkranius. Koalitsiooni võimalikud partnerid, siis arutavad kõik oma seisukohad ja punktid läbi ja olgu see siis praegu kehtiva koalitsioonilepingu valguses kui ka selle tulevase lepingu valguses, et läbirääkimiste käik on näidanud, et üsna paljudes punktides, mis on tänases koalitsioonileppes, on ka uuel partneril üksmeelt väga palju, aga see on selline protseduur, mis tuleb läbi käia.

Pärnus alustasid koalitsioonikõnelusi Valimisliit Pärnu Ühendab, Keskerakond ja EKRE.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Valimisliidu ja erakondade esindajad kogunesid Pärnu linnakodanike majja, kus suure tõenäosusega kuluvad tänased tunnid kuni hilisõhtuni ja veel palju aega. Järgmisest nädalast. Küsisin kõigepealt kommentaari Keskerakonna läbirääkimisdelegatsiooni juhilt Marko Sorinilt. Jah, et eks me oleme siin kaks tundi väsimatult esimesed peatükid läbi vaadanud, vaadanud just üldpõhimõtted ja linna arenguid puutuvaid küsimusi ja oleme valmis suhteliselt kaua töötama, seda nii kasvõi tänasel päeval ja ka järgnevatel päevadel. Kuna linnaeelarve on juba vastu võetud, siis väga suuri ja põhjapanevaid muudatusi praegu enam teha ei saa. Tõde sorin. Jah, ega piirangu paneb ka see, et järgmised valimised on vähem kui kahe aasta pärast, aga mis ühe selge esmase prioriteedina me oleme välja toonud, siis võib meid nimetada ka kolmanda silla koalitsiooniks. Meil on väga selge siht. Tahame liikuda selles suunas, et kolmas sild ei oleks ainult jututeema, see on meie eesmärk, et ikkagi pärnakad saaksid selle kolmanda silla üle Pärnu jõe. Valimisliidu Pärnu ühendab juht ja linnapea Romeko senkranius. Koalitsiooni võimalikud partnerid, siis arutavad kõik oma seisukohad ja punktid läbi ja olgu see siis praegu kehtiva koalitsioonilepingu valguses kui ka selle tulevase lepingu valguses, et läbirääkimiste käik on näidanud, et üsna paljudes punktides, mis on tänases koalitsioonileppes, on ka uuel partneril üksmeelt väga palju, aga see on selline protseduur, mis tuleb läbi käia. ### Response: Pärnus alustasid koalitsioonikõnelusi Valimisliit Pärnu Ühendab, Keskerakond ja EKRE.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Maasikakorjamise kõrghooaeg on käes ning paljud maasikakasvatajad peavad selleks perioodiks tallu töökäsi appi palkama. Näiteks Tartumaal Konguta vallas asub Laari talu, kus kuus aastat järjest on maasikaid korjama tuldud suisa Tallinna õpilasmalevast. Laari talu perenaine Kadri Nebokat ütleb, et kuigi talu pakub võimalusi edendada noorte töö kultuuri ja annab kohalikele lisateenimise võimalusi, siis sellele vaatamata on paljud Laari talu hooajatöölised siiski välismaalased. Mina kasutan Ukraina tööjõudu, kuna on raske leida Eestist hooajatöölist selleks lühikeseks perioodiks, kuna periood on, sõltub ilmast, töötingimused on rasked, kõik on ettearvamatu. Nebokat sõnab, et erinevalt eestlastest ukrainlasi töö iseloomu ettearvamatus ei kõiguta. Meil on väga palju samu inimesi kolmel aastal olnud ja kõik uued inimesed on nende tuttavad ja sõbrad. Meil on igasuguseid inimesi, põllu peal on õpetajaid, insenere, puidutisler, kõiksugustelt ametitelt inimesi, kes tulevadki ainult hooajaks endale väikest raha süsti tegema, et siis oleks kodumaal elu natuke lihtsam. Nii nagu Laari talu perenaine raha teemadel rääkida ei soovi, ei taha maasikakorjajate palkadest kommentaari jagada ka Helme maasikakasvatuse osaühing, kus juhataja Andrus Horni sõnul on maasikapõlde üle 10000 hektari kuid kohalikele töökätele siiski kindlaks jääda ei saa. See aasta ma proovisin ka Ukraina inimesed ära, nii et tundub, et tulebki nende peale minna. Suures osas. Mis see põhjus on? Noortel ei ole küsimust, aga sealt tuleb täpselt niisugune 30 40 aastane täpselt see, kes teeb, ta on siin kohal, tal on motivatsioon raha teenida ja tema tuleb iga hommik on ta mul olemas, aga kohalikest ma ei tea, kas ta tuleb hommikul või ei tule. Jane Saluorg Tartu.

Politsei ja Piirivalve andmetel on hetkeseisuga sel aastal registreeritud üle 1500 lühiajalist töötamist hooajatööks, neis ligi 1100-l juhul on märgitud tööandja tegevusalaks põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Ka maasikakasvatajad ütlevad, et eelistavad võõrtööjõudu kohalikule tööjõule.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Maasikakorjamise kõrghooaeg on käes ning paljud maasikakasvatajad peavad selleks perioodiks tallu töökäsi appi palkama. Näiteks Tartumaal Konguta vallas asub Laari talu, kus kuus aastat järjest on maasikaid korjama tuldud suisa Tallinna õpilasmalevast. Laari talu perenaine Kadri Nebokat ütleb, et kuigi talu pakub võimalusi edendada noorte töö kultuuri ja annab kohalikele lisateenimise võimalusi, siis sellele vaatamata on paljud Laari talu hooajatöölised siiski välismaalased. Mina kasutan Ukraina tööjõudu, kuna on raske leida Eestist hooajatöölist selleks lühikeseks perioodiks, kuna periood on, sõltub ilmast, töötingimused on rasked, kõik on ettearvamatu. Nebokat sõnab, et erinevalt eestlastest ukrainlasi töö iseloomu ettearvamatus ei kõiguta. Meil on väga palju samu inimesi kolmel aastal olnud ja kõik uued inimesed on nende tuttavad ja sõbrad. Meil on igasuguseid inimesi, põllu peal on õpetajaid, insenere, puidutisler, kõiksugustelt ametitelt inimesi, kes tulevadki ainult hooajaks endale väikest raha süsti tegema, et siis oleks kodumaal elu natuke lihtsam. Nii nagu Laari talu perenaine raha teemadel rääkida ei soovi, ei taha maasikakorjajate palkadest kommentaari jagada ka Helme maasikakasvatuse osaühing, kus juhataja Andrus Horni sõnul on maasikapõlde üle 10000 hektari kuid kohalikele töökätele siiski kindlaks jääda ei saa. See aasta ma proovisin ka Ukraina inimesed ära, nii et tundub, et tulebki nende peale minna. Suures osas. Mis see põhjus on? Noortel ei ole küsimust, aga sealt tuleb täpselt niisugune 30 40 aastane täpselt see, kes teeb, ta on siin kohal, tal on motivatsioon raha teenida ja tema tuleb iga hommik on ta mul olemas, aga kohalikest ma ei tea, kas ta tuleb hommikul või ei tule. Jane Saluorg Tartu. ### Response: Politsei ja Piirivalve andmetel on hetkeseisuga sel aastal registreeritud üle 1500 lühiajalist töötamist hooajatööks, neis ligi 1100-l juhul on märgitud tööandja tegevusalaks põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Ka maasikakasvatajad ütlevad, et eelistavad võõrtööjõudu kohalikule tööjõule.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

10,6 miljonit eurot maksev lasteaed ujula valmib selle aasta juunis. Rohkem kui nelja miljoni euroga toetab ettevõtmist Euroopa regionaalarengu fond, ülejäänud asuvad Pärnu linn ning Tori ja Häädemeeste vald. Sellega seoses peab Pärnu linn tagama Häädemeeste vallale üheksa ja Tori vallale 44 lasteaiakohta kas selles või mõnes muus Pärnu munitsipaallasteaias. Uude lasteaeda aga kolivad ka kahe lasteaialapsed, mille tegevuse on Pärnu linnavõim otsustanud lõpetada. Vastavat eelnõud arutab volikogu kuuenda veebruari istungil. Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar. Koos sellega, et asutatakse uus asutus, raja lasteaed lõpetavad tegevusega kaks väiksemat lasteaeda, mis Pärnus siiamaani on ja mis asuvad kõige sellistes halvemates tingimustes. Need on pillerpall ja kellukesdeta. Takse selle uue lasteaiaga ja lõpetavad tegevuse, ehk siis need lapsed, kes Pillerpallis ja kellukeses praegu käivad, need viiakse sinna üle loomulikult ainult need, kes tahavad, sellepärast et üks lasteaed asub üle jõel ja kui lapsevanem ei taha nagu siiapoole Jõgeva last tuua, siis ta võib ju kohe valida ikkagi mõnes üle lasteaias. Seda, mismoodi lapsevanemad otsustavad ja asi tegelikkuses välja hakkab nägema, näitab aeg. Aga ma usun, et linnavalitsus kindlasti üritab lastevanemate soovidega arvestada, et laps saaks sellesse lasteaeda, kuhu lapsevanem ikkagi tahaks seda viia. Mis siis nendest lasteaiahoonetest saab, et on vanad pajad? See, mis asub ülejõe, see on kavas paari aasta pärast lammutada, seal asub päikesekool ka Pärnu päikesekool ehk erivajadustega laste kool. Riik teeb uue maja senise maja asemele ja see, mis saab nagu siimbol jõge Maxima juures asuvast lasteaiast, noh arutelud käivad, et väga täpselt pole otsustatud. Uus lasteaed mahutab kaheksa aia ja kaks sõimerühma. Lasteaia kohti on planeeritud 190, neist 30 sõime kohta. Ester Vilgats, Pärnu.

Pärnus saab suvel valmis uus lasteaed, mille ehitamine Raja tänaval praegu käib. Uue lasteaiaga liidetakse kaks tegevust lõpetavat lasteaeda.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: 10,6 miljonit eurot maksev lasteaed ujula valmib selle aasta juunis. Rohkem kui nelja miljoni euroga toetab ettevõtmist Euroopa regionaalarengu fond, ülejäänud asuvad Pärnu linn ning Tori ja Häädemeeste vald. Sellega seoses peab Pärnu linn tagama Häädemeeste vallale üheksa ja Tori vallale 44 lasteaiakohta kas selles või mõnes muus Pärnu munitsipaallasteaias. Uude lasteaeda aga kolivad ka kahe lasteaialapsed, mille tegevuse on Pärnu linnavõim otsustanud lõpetada. Vastavat eelnõud arutab volikogu kuuenda veebruari istungil. Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar. Koos sellega, et asutatakse uus asutus, raja lasteaed lõpetavad tegevusega kaks väiksemat lasteaeda, mis Pärnus siiamaani on ja mis asuvad kõige sellistes halvemates tingimustes. Need on pillerpall ja kellukesdeta. Takse selle uue lasteaiaga ja lõpetavad tegevuse, ehk siis need lapsed, kes Pillerpallis ja kellukeses praegu käivad, need viiakse sinna üle loomulikult ainult need, kes tahavad, sellepärast et üks lasteaed asub üle jõel ja kui lapsevanem ei taha nagu siiapoole Jõgeva last tuua, siis ta võib ju kohe valida ikkagi mõnes üle lasteaias. Seda, mismoodi lapsevanemad otsustavad ja asi tegelikkuses välja hakkab nägema, näitab aeg. Aga ma usun, et linnavalitsus kindlasti üritab lastevanemate soovidega arvestada, et laps saaks sellesse lasteaeda, kuhu lapsevanem ikkagi tahaks seda viia. Mis siis nendest lasteaiahoonetest saab, et on vanad pajad? See, mis asub ülejõe, see on kavas paari aasta pärast lammutada, seal asub päikesekool ka Pärnu päikesekool ehk erivajadustega laste kool. Riik teeb uue maja senise maja asemele ja see, mis saab nagu siimbol jõge Maxima juures asuvast lasteaiast, noh arutelud käivad, et väga täpselt pole otsustatud. Uus lasteaed mahutab kaheksa aia ja kaks sõimerühma. Lasteaia kohti on planeeritud 190, neist 30 sõime kohta. Ester Vilgats, Pärnu. ### Response: Pärnus saab suvel valmis uus lasteaed, mille ehitamine Raja tänaval praegu käib. Uue lasteaiaga liidetakse kaks tegevust lõpetavat lasteaeda.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Omamoodi ütleme, murettekitava on just see, et kui perekonnaringis on ootuspärane see, et inimesed juba tegelikult aktsepteerivad seda riski, nad elavad ühes korteris ühe katuse all, et on tõenäoline, et ka teised perekonnaliikmed varem või hiljem siis haigestuvad, siis töökollektiivides teeb muret see, et meil on siin juhtumeid nüüd viimasel ajal, kus inimene ikkagi haigussümptomitega läheb tööle ja sealt see haiguspuhang on liikuma hakanud, et, et Harjumaal on siin konkreetselt üks ettevõte, kus meil tänase seisuga on juba juba 10 haigestunut registreeritud. Saate selle ettevõtte nimega välja öelda. Ma ei tahaks seda ettevõtte nime välja öelda. Siin on levinud teooria, et, et osa neist nakatunutest või isegi suur osa on inimesed, kes on töötanud Soomes ja nüüd on tulnud Eestisse, kuna neil on seal tervisekindlustusega natuke muresid, nad tulevad arsti juurde, siis siin tuvastatakse, et nad on COVid 19. nakatunud. Mida me saame statistiliselt öelda, on see, et tõepoolest siin maikuu keskpaigast alates on nüüd lisandunud ennekõike Soomega ja mõningatel juhtudel ka Rootsi reisimisega või Rootsis eelnevalt viibimisega seotud haigestumise et nüüd viimase seisuga oli neid kokku siin maikuu keskelt 17, nii et sellega tõepoolest peab arvestama, et Rootsis on haigestumine täna oluliselt suurem kui Eestis, Soomes mõnevõrra suurem. Aga, aga veelkord, et küsimus tegelikult ei ole niivõrd reisimises või, või, või liikumises riikide vahel, kuivõrd selles, et ka nendel juhtudel näeme, et tihti inimesed ei pööra oma haigussümptomitele piisavalt tähelepanu ja see teeb murelikuks, sellepärast et kõige lihtsam ja loogilisem lahendus ikkagi seda haigestumist kontrolli all hoida ja haiguse levikut kontrolli all hoida on see, et inimene käitub vastutustundlikult, kui tal tekib sümptomid, ta püsib kodus, ta ei puutu kokku teiste inimestega, kellega ta ei pea kokku puutuma võtab ühendust oma perearstiga ja, ja täna on ka kõik testimise võimalused inimesele avatud.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1122 koroonaviiruse esmast testi, millest positiivseid oli 20. Neist 15 oli rahvastikuregistri andmetel Harjumaal, neist omakorda 11 Tallinnas. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles, et muret teeb nakkuse levik töökollektiivides.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Omamoodi ütleme, murettekitava on just see, et kui perekonnaringis on ootuspärane see, et inimesed juba tegelikult aktsepteerivad seda riski, nad elavad ühes korteris ühe katuse all, et on tõenäoline, et ka teised perekonnaliikmed varem või hiljem siis haigestuvad, siis töökollektiivides teeb muret see, et meil on siin juhtumeid nüüd viimasel ajal, kus inimene ikkagi haigussümptomitega läheb tööle ja sealt see haiguspuhang on liikuma hakanud, et, et Harjumaal on siin konkreetselt üks ettevõte, kus meil tänase seisuga on juba juba 10 haigestunut registreeritud. Saate selle ettevõtte nimega välja öelda. Ma ei tahaks seda ettevõtte nime välja öelda. Siin on levinud teooria, et, et osa neist nakatunutest või isegi suur osa on inimesed, kes on töötanud Soomes ja nüüd on tulnud Eestisse, kuna neil on seal tervisekindlustusega natuke muresid, nad tulevad arsti juurde, siis siin tuvastatakse, et nad on COVid 19. nakatunud. Mida me saame statistiliselt öelda, on see, et tõepoolest siin maikuu keskpaigast alates on nüüd lisandunud ennekõike Soomega ja mõningatel juhtudel ka Rootsi reisimisega või Rootsis eelnevalt viibimisega seotud haigestumise et nüüd viimase seisuga oli neid kokku siin maikuu keskelt 17, nii et sellega tõepoolest peab arvestama, et Rootsis on haigestumine täna oluliselt suurem kui Eestis, Soomes mõnevõrra suurem. Aga, aga veelkord, et küsimus tegelikult ei ole niivõrd reisimises või, või, või liikumises riikide vahel, kuivõrd selles, et ka nendel juhtudel näeme, et tihti inimesed ei pööra oma haigussümptomitele piisavalt tähelepanu ja see teeb murelikuks, sellepärast et kõige lihtsam ja loogilisem lahendus ikkagi seda haigestumist kontrolli all hoida ja haiguse levikut kontrolli all hoida on see, et inimene käitub vastutustundlikult, kui tal tekib sümptomid, ta püsib kodus, ta ei puutu kokku teiste inimestega, kellega ta ei pea kokku puutuma võtab ühendust oma perearstiga ja, ja täna on ka kõik testimise võimalused inimesele avatud. ### Response: Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1122 koroonaviiruse esmast testi, millest positiivseid oli 20. Neist 15 oli rahvastikuregistri andmetel Harjumaal, neist omakorda 11 Tallinnas. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles, et muret teeb nakkuse levik töökollektiivides.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Läinud aasta oli Tallinna lennujaamale äärmiselt hea aasta, rõhutas Riivo Tuvike. Avati viis uut liini Gutaisi Minsk, Malaisia ja München. Uuesti veeti 3,27 miljonit reisijat. Samuti keskendus lennujaam eeltöödele terminali ja lennuliiklusala laiendamiseks. Riivo Tuvikese sõnul on Tallinna lennujaama reisijateeninduse tase Euroopa tipptase ning selle tunnustuse kõrval saadi ka Euroopa parima lennujaama tiitel väiksemate ehk nende lennujaamade hulgas, kus veetakse kuni viis miljonit reisijat aastas. Tallinna lennujaama kasutas läinud aastal 15 lennukompaniid lennati 30 kuud sihtkohta, millest 28 olid aastaringsed. Kõige populaarsemad olid Helsingi-Riia, Frankfurt ja Stockholm. Äritulud kasvasid 12 protsenti. Tugev 2019 asendus raske koroonaajaga. Aprillis maandus ja tõusis Tallinna lennuväljal õhku 642 lennukit. Koroonaeelsel ajal oli lende 600 kuni 700 nädalas. Tulud kukkusid 42 protsenti. Riivo Tuvike ütles, et kulusid tuleb tuleval aastal kokku hoida vähemalt viis miljonit. Paljud investeeringud tuleb edasi lükata, aga mitme strateegilise investeeringuga liigutakse sellegipoolest edasi. Lennunduse tuleviku stsenaariume on palju. Selge on see, et lennuliiklus taastub, aga taastub aeglaselt. Tallinna lennujaama prognoos on Riivo Tuvikese sõnul selline. See aasta me lõpetame sellise 1,5 miljoni reisijaga, järgmine aasta me jõuame selle 2,3 miljoni reisijani ja 2022 alles jõuame sellisele 2019. aasta tasemel tagasi. Me liigume sellises kolmes faasis. Esimene samm, mida me tahame teha, on taas liiklus punktide vahel. Need esimesed, Riia-Helsing Frankfurt, Lossav, Stockholm. Need moodustavad pool umbes meie reiside arvust. Teises raundis tahaksin taastada äriliinid ja, ja kolmas turismiliinide. Me oleme ka riigilt küsinud toetust selleks, et saaksime alandada lennujaamatasusid, see on hea stiimul tegelikult lennufirmadele avama kiiresti liine.

Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike andis täna ajakirjanikele ülevaate 2019. aasta majandustulemustest, hetkeolukorrast lennunduses ning prognoosidest lennuliikluse taastumise osas.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Läinud aasta oli Tallinna lennujaamale äärmiselt hea aasta, rõhutas Riivo Tuvike. Avati viis uut liini Gutaisi Minsk, Malaisia ja München. Uuesti veeti 3,27 miljonit reisijat. Samuti keskendus lennujaam eeltöödele terminali ja lennuliiklusala laiendamiseks. Riivo Tuvikese sõnul on Tallinna lennujaama reisijateeninduse tase Euroopa tipptase ning selle tunnustuse kõrval saadi ka Euroopa parima lennujaama tiitel väiksemate ehk nende lennujaamade hulgas, kus veetakse kuni viis miljonit reisijat aastas. Tallinna lennujaama kasutas läinud aastal 15 lennukompaniid lennati 30 kuud sihtkohta, millest 28 olid aastaringsed. Kõige populaarsemad olid Helsingi-Riia, Frankfurt ja Stockholm. Äritulud kasvasid 12 protsenti. Tugev 2019 asendus raske koroonaajaga. Aprillis maandus ja tõusis Tallinna lennuväljal õhku 642 lennukit. Koroonaeelsel ajal oli lende 600 kuni 700 nädalas. Tulud kukkusid 42 protsenti. Riivo Tuvike ütles, et kulusid tuleb tuleval aastal kokku hoida vähemalt viis miljonit. Paljud investeeringud tuleb edasi lükata, aga mitme strateegilise investeeringuga liigutakse sellegipoolest edasi. Lennunduse tuleviku stsenaariume on palju. Selge on see, et lennuliiklus taastub, aga taastub aeglaselt. Tallinna lennujaama prognoos on Riivo Tuvikese sõnul selline. See aasta me lõpetame sellise 1,5 miljoni reisijaga, järgmine aasta me jõuame selle 2,3 miljoni reisijani ja 2022 alles jõuame sellisele 2019. aasta tasemel tagasi. Me liigume sellises kolmes faasis. Esimene samm, mida me tahame teha, on taas liiklus punktide vahel. Need esimesed, Riia-Helsing Frankfurt, Lossav, Stockholm. Need moodustavad pool umbes meie reiside arvust. Teises raundis tahaksin taastada äriliinid ja, ja kolmas turismiliinide. Me oleme ka riigilt küsinud toetust selleks, et saaksime alandada lennujaamatasusid, see on hea stiimul tegelikult lennufirmadele avama kiiresti liine. ### Response: Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike andis täna ajakirjanikele ülevaate 2019. aasta majandustulemustest, hetkeolukorrast lennunduses ning prognoosidest lennuliikluse taastumise osas.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Vaatamata kogu Eestile tehtud tormihoiatusele on praegu siin Tartus Emajõe ääres reas kümmekond kalameest mõnusasti üksteisega võidu õngitsemas. No kuidas kala näkkab? Halvasti tegelikult ei ole saanud, vool lükkab seda korki kogu aeg ettepoole ja peab tagasi hoidma, kui vana sa hakkasid kala püüdma? 10 aasta ja praegu? Kuidas näkkab? Käsi valge, nagu kalamees ütleb. Paar kala on, aga vilets on Emajõe kohta väga vilets. Ilmad läksid jahedamaks ja vihmad, võib-olla see nagu. Osalete võistlusel ei viitsi, tulite niisama kala püüdma või ja kala käes juba koha käes, aga Emajõegi üldiselt on kalarikas kõik sõber ööga 20 angerjat, kõige väiksem oli 72 sentimeetrit, et vaadake, kui palju väikseid lapsi siin on, väiksed on kogu aeg ja võrreldes eelmiste aastatega on rahvast vähe, muidu oli teine kallas täis ja see kallas täis ja vähem ka praegu on kaks tükki on kotis, kolm olen kätes. Osad on ära läinud ja kaks tükki, see on kotis. Aga kui vana sa hakkasid kala püüdma, ma tean, et ma olen umbes viis aastat. Ja vana sa praegu oled? 11 kuidas näkkab halvasti? Kõigil tundub, et läheb halvasti, mis te arvate, miks ilma perest ma arvan, et tuul segab ja kuidagi madalrõhkkond, kas te olete vist ainus naine siin võistlusel või ma ei tea, ennem öeldi küll pool tundi tagasi, aga olete mõne kala ka saanud juba ja ühe pisikese sain vähemalt linnuke kirjas, võiks paar paar tükki saada veel vahet. Ka veel eriti mitte. Aga äkki läheb paremaks, aga Emajõest, muidu olete püüdnud varem ja ikka ikka ja eelmine aasta isegi Eesti meistriks tuldud, seda tormihoiatus kartnud või? Linna vahel vast ei ole nii hullu, et ja on näha ka, et kannatab täitsa püüda. Te olete ka seal aja kohtumist, kohtunik selle poisi fänn, mul isa tal. Kuidas tundub, et tal läheb hästi? Midagi ei ole saanud, see tähendab hästi. Kalastamine on tore ja rahulik ja rahulik, aja viide proovi ka kätte ja teistmoodi so mus üks, aga siin siis tegelikult ei ole ikkagi see päris õige kalastamine, muusika käib ja päris so, kui palju võiks saada selle kahe tunni tänase ilmaga üks mõõdus latikas oleks super tulemus. Selle mõistuse rekord on kaheksa kilo, midagi kahe tunniga. Näe nüüd tuli, näete ära. Sihuke, et ema täna ei anna mitte muhkiga, näitab küll, et näe, kala on.

Tartlased pidasid täna Emajõe festivali. Festival algas hommikul traditsioonilise kalapüügivõistlusega. Üha tugevnevad tormituuled kalamehi ei kõigutanud. Ode Maria Punamäe reportaaž.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Vaatamata kogu Eestile tehtud tormihoiatusele on praegu siin Tartus Emajõe ääres reas kümmekond kalameest mõnusasti üksteisega võidu õngitsemas. No kuidas kala näkkab? Halvasti tegelikult ei ole saanud, vool lükkab seda korki kogu aeg ettepoole ja peab tagasi hoidma, kui vana sa hakkasid kala püüdma? 10 aasta ja praegu? Kuidas näkkab? Käsi valge, nagu kalamees ütleb. Paar kala on, aga vilets on Emajõe kohta väga vilets. Ilmad läksid jahedamaks ja vihmad, võib-olla see nagu. Osalete võistlusel ei viitsi, tulite niisama kala püüdma või ja kala käes juba koha käes, aga Emajõegi üldiselt on kalarikas kõik sõber ööga 20 angerjat, kõige väiksem oli 72 sentimeetrit, et vaadake, kui palju väikseid lapsi siin on, väiksed on kogu aeg ja võrreldes eelmiste aastatega on rahvast vähe, muidu oli teine kallas täis ja see kallas täis ja vähem ka praegu on kaks tükki on kotis, kolm olen kätes. Osad on ära läinud ja kaks tükki, see on kotis. Aga kui vana sa hakkasid kala püüdma, ma tean, et ma olen umbes viis aastat. Ja vana sa praegu oled? 11 kuidas näkkab halvasti? Kõigil tundub, et läheb halvasti, mis te arvate, miks ilma perest ma arvan, et tuul segab ja kuidagi madalrõhkkond, kas te olete vist ainus naine siin võistlusel või ma ei tea, ennem öeldi küll pool tundi tagasi, aga olete mõne kala ka saanud juba ja ühe pisikese sain vähemalt linnuke kirjas, võiks paar paar tükki saada veel vahet. Ka veel eriti mitte. Aga äkki läheb paremaks, aga Emajõest, muidu olete püüdnud varem ja ikka ikka ja eelmine aasta isegi Eesti meistriks tuldud, seda tormihoiatus kartnud või? Linna vahel vast ei ole nii hullu, et ja on näha ka, et kannatab täitsa püüda. Te olete ka seal aja kohtumist, kohtunik selle poisi fänn, mul isa tal. Kuidas tundub, et tal läheb hästi? Midagi ei ole saanud, see tähendab hästi. Kalastamine on tore ja rahulik ja rahulik, aja viide proovi ka kätte ja teistmoodi so mus üks, aga siin siis tegelikult ei ole ikkagi see päris õige kalastamine, muusika käib ja päris so, kui palju võiks saada selle kahe tunni tänase ilmaga üks mõõdus latikas oleks super tulemus. Selle mõistuse rekord on kaheksa kilo, midagi kahe tunniga. Näe nüüd tuli, näete ära. Sihuke, et ema täna ei anna mitte muhkiga, näitab küll, et näe, kala on. ### Response: Tartlased pidasid täna Emajõe festivali. Festival algas hommikul traditsioonilise kalapüügivõistlusega. Üha tugevnevad tormituuled kalamehi ei kõigutanud. Ode Maria Punamäe reportaaž.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Heli, Pikk ja Heli Teedla projektijuhid Eesti raadios mõlemad tööl. Meie fonoteegist on need palad, kui palju on üldse Eesti raadio fonoteegis säilitatud Georg Otsa loomingut? Üle 1000 laulu muidugi kõik need tuhandekandis lood ei ole erinevad lood. Meil on lihtsalt osadest lugudest erinevaid variante ja samas on näiteks ühte lugu minu meelest, kas see oli nüüd, olgu hea, mille päike vist on näiteks seitsmeteistkümnes keeles. Georg Otsa. Kui mõelda, et kuus plaati, see on päris palju, kui mõelda, et see on valitud nüüd nii paljude lugude seast, siis ei ole seda üldse palju. Kuidas valik käis? Valiku lavategevuse osas tegi Jüri Kruus, sest tema on restauraator selle plaadi juures ja Estonia teatri töötaja tundis Georg Otsa ise ja oli selleks meie meelest kõige õigem inimene. Laulude osas võtsime julguse teha see valik ise küsides muidugi ka mitmetelt inimestelt nõu inimestelt, kes tundsid ka Georg Otsa, nagu näiteks Peeter Saul, tema abikaasaga pidasime nõu Ilona, Otsage, Valter Oja kääruga ja veel teistegi. Lihtsalt küsisime erinevaid arvamusi, mis te arvate, millised lood näiteks peakski olema estraadilauludest plaadil tähendab selles mõttes, et estraadilaule on ainult üks plaat ja et neid on ju palju neid laule tegelikult praeguseks on nagu paljudele inimestele jäänud mulje, et ta oligi põhiliselt nagu estraadi laulja sellepärast et tema lava tegevusest on ju ilmunud väga vähe plaate. Ja kuna ta on teinud ligi 60 lava rolli, siis praegu sai plaadile kokku 68 aariat ja dueti. See on siis kolm ooperiplaati nagu üks operetiplaat. Aga neid võiks olla veel selles mõttes, et lihtsalt meil ei käinud jõud üle, tegelikult me oleks võinud ka 10 plaati välja anda, aga see kõik on tohutult kallis, nii et me ei saanud seda lõbu endale lubada. Siin. Aga kas neid tuleb veel? No me arvame, et tegelikult oleks õudsalt tore muidugi kui saaks anda välja näiteks tema mõned kontserdid, mis on äärmiselt tore materjal.

Eesti Raadio esitles Estonia Valges saalis Georg Otsa kogumikplaati.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Heli, Pikk ja Heli Teedla projektijuhid Eesti raadios mõlemad tööl. Meie fonoteegist on need palad, kui palju on üldse Eesti raadio fonoteegis säilitatud Georg Otsa loomingut? Üle 1000 laulu muidugi kõik need tuhandekandis lood ei ole erinevad lood. Meil on lihtsalt osadest lugudest erinevaid variante ja samas on näiteks ühte lugu minu meelest, kas see oli nüüd, olgu hea, mille päike vist on näiteks seitsmeteistkümnes keeles. Georg Otsa. Kui mõelda, et kuus plaati, see on päris palju, kui mõelda, et see on valitud nüüd nii paljude lugude seast, siis ei ole seda üldse palju. Kuidas valik käis? Valiku lavategevuse osas tegi Jüri Kruus, sest tema on restauraator selle plaadi juures ja Estonia teatri töötaja tundis Georg Otsa ise ja oli selleks meie meelest kõige õigem inimene. Laulude osas võtsime julguse teha see valik ise küsides muidugi ka mitmetelt inimestelt nõu inimestelt, kes tundsid ka Georg Otsa, nagu näiteks Peeter Saul, tema abikaasaga pidasime nõu Ilona, Otsage, Valter Oja kääruga ja veel teistegi. Lihtsalt küsisime erinevaid arvamusi, mis te arvate, millised lood näiteks peakski olema estraadilauludest plaadil tähendab selles mõttes, et estraadilaule on ainult üks plaat ja et neid on ju palju neid laule tegelikult praeguseks on nagu paljudele inimestele jäänud mulje, et ta oligi põhiliselt nagu estraadi laulja sellepärast et tema lava tegevusest on ju ilmunud väga vähe plaate. Ja kuna ta on teinud ligi 60 lava rolli, siis praegu sai plaadile kokku 68 aariat ja dueti. See on siis kolm ooperiplaati nagu üks operetiplaat. Aga neid võiks olla veel selles mõttes, et lihtsalt meil ei käinud jõud üle, tegelikult me oleks võinud ka 10 plaati välja anda, aga see kõik on tohutult kallis, nii et me ei saanud seda lõbu endale lubada. Siin. Aga kas neid tuleb veel? No me arvame, et tegelikult oleks õudsalt tore muidugi kui saaks anda välja näiteks tema mõned kontserdid, mis on äärmiselt tore materjal. ### Response: Eesti Raadio esitles Estonia Valges saalis Georg Otsa kogumikplaati.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Nordea panga juht Vahur Kraft rõhutas, et olukorras, kus paljudes Euroopa riikides on majandus kas stabiliseerumas või juba kasvurajal saab ka meie majandus kasvada, kuna me oleme oma partneritega ja nende turgudega seotud. Ja sellest tulenevalt siis ongi järgmise aasta ehk 2010. aasta prognoos meil kuskil majanduslangus 2,5 protsenti ja me näeme, et tegelikult majandus, niisugune taastumine reaalselt saaks ja võiks võiks olla 2011. aastal ühe ja pooleteist protsendi vahel. Kõige olulisemaks peab Vahur Kraft eurole ülemineku ja Maastricht i kriteeriumite täitmist ning tunnistab, et nordea analüütikud on selles küsimuses pessimistlikud. Me näeme, et Maastrichti kriteeriumi täitmine just eelarvedefitsiidi osas on väga, väga tõsine väljakutse ja vähemalt praegustest andmetest lähtudes on oht, et me ei täida seda Maastricht i kriteeriumid, mis siis tähendab tegelikult ka seda, et võib juhtuda, et 2011. aastal planeeritud eurole üleminek ei toimu siin ma tahaksin rõhutada seda, et antud juhul eurole ülemineku puhul on väga olulised kriteeriumite täitmised ehk meie enda sisemine valmisolek, aga aga ma rõhutaksin väga oluliselt ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide toetust. Oluliseks peab nordea panga juht ka sisenõudlust ning selle üheks näitajaks on tarbijate kindlustunnet, mis tema sõnul on kasvanud. Samas tööpuuduse numbrit ennustab nordea üsna suurt 18 protsenti või üle selle. Majanduskriisi on oma nahal tunda saanud ka valdav osa pensionifond, ütles noorde ja pensionifondide ga tegelev Angelika Tagel. Mis on nagu kõige selle juures, positiivne on see, et nüüd inimesed mõtlevad vähe sügavamalt, mis otsuseid nad langetavad, millisesse pensionifondi nad oma raha panevad, kas nad jätkavad makseid ja miks nad seda tegema peaksid. Minu väga selge sõnum on, et jah, et inimesed kindlasti, kes saavad, kellel on töö olemas, kindlasti peaksid oma maksed jätkama. Tasub ikkagi mõelda oma pika perspektiivi peale. On väga tore, et riskide juhtimise peale nüüd rohkem tähelepanu pööratakse.

Nordea avaldas täna oma majandusprognoosi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Nordea panga juht Vahur Kraft rõhutas, et olukorras, kus paljudes Euroopa riikides on majandus kas stabiliseerumas või juba kasvurajal saab ka meie majandus kasvada, kuna me oleme oma partneritega ja nende turgudega seotud. Ja sellest tulenevalt siis ongi järgmise aasta ehk 2010. aasta prognoos meil kuskil majanduslangus 2,5 protsenti ja me näeme, et tegelikult majandus, niisugune taastumine reaalselt saaks ja võiks võiks olla 2011. aastal ühe ja pooleteist protsendi vahel. Kõige olulisemaks peab Vahur Kraft eurole ülemineku ja Maastricht i kriteeriumite täitmist ning tunnistab, et nordea analüütikud on selles küsimuses pessimistlikud. Me näeme, et Maastrichti kriteeriumi täitmine just eelarvedefitsiidi osas on väga, väga tõsine väljakutse ja vähemalt praegustest andmetest lähtudes on oht, et me ei täida seda Maastricht i kriteeriumid, mis siis tähendab tegelikult ka seda, et võib juhtuda, et 2011. aastal planeeritud eurole üleminek ei toimu siin ma tahaksin rõhutada seda, et antud juhul eurole ülemineku puhul on väga olulised kriteeriumite täitmised ehk meie enda sisemine valmisolek, aga aga ma rõhutaksin väga oluliselt ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide toetust. Oluliseks peab nordea panga juht ka sisenõudlust ning selle üheks näitajaks on tarbijate kindlustunnet, mis tema sõnul on kasvanud. Samas tööpuuduse numbrit ennustab nordea üsna suurt 18 protsenti või üle selle. Majanduskriisi on oma nahal tunda saanud ka valdav osa pensionifond, ütles noorde ja pensionifondide ga tegelev Angelika Tagel. Mis on nagu kõige selle juures, positiivne on see, et nüüd inimesed mõtlevad vähe sügavamalt, mis otsuseid nad langetavad, millisesse pensionifondi nad oma raha panevad, kas nad jätkavad makseid ja miks nad seda tegema peaksid. Minu väga selge sõnum on, et jah, et inimesed kindlasti, kes saavad, kellel on töö olemas, kindlasti peaksid oma maksed jätkama. Tasub ikkagi mõelda oma pika perspektiivi peale. On väga tore, et riskide juhtimise peale nüüd rohkem tähelepanu pööratakse. ### Response: Nordea avaldas täna oma majandusprognoosi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Vaidlused sel teemal on kestnud aastaid ja ilmselt on kõik argumendid juba mitmeid kordi kõlanud, mis ei sega neid ikka ja jälle taas esitamast ka täna enne lõpphääletust riigikogus esitasid kõik fraktsioonid oma seisukohad. Keskerakond kinnitab, et seadusemuudatusega represseerib riik oma inimesi. Helle Kalda. Omandireform algselt võeti vastu, et see ei tohi olla ja tekitada ülekohut uut, see tekitab täna, mis läheb maksma täna vastuvõetav eelnõu. Need ei ole omanikud, nagu te väljendate, need on omanike sugulaste sugulased või nii, nagu te olete ise väljunud lehmalellekojad ja see läheb Tallinna linnale kohaliku omal maksma 1,5 miljardit pluss kohtukulud pluss 732 sundüürnikke. See läheb maksma kaks miljardit. Rahvaliit arvab, et otsusega muudetakse omandireformi põhimõtteid ja rikutakse ka põhiseadust, aga Jaanus Männik Täna nüüd soovitakse protsessi ja otsuseid revideerida ka Hitleri poolt Saksamaale kutsutud isikutele vara tagastades või kompenseerides. Seejuures hääletades põhiseadusega kindlasti pahupidi oleva eelnõu üle. Me kinnitame taas, et rahvaliidu fraktsioon on alati ja väsimatult deklareerinud, et me ei saa ega taha sellise eestlastele ülekohtuse otsusega nõustuda. Eesti rahvas ei pea kinni maksma Hitleri ja Stalini režiimide poolt tehtud kahjusid, niisiis hääletame me loomulikult selle eelnõu vastuvõtmise vastu. Reformierakondlane Kalev Kukk on kindel, et omandireformi seadust ei revideerita ja ka, et isikud, kellest räägitakse itleri kutsel, ei lahkunud. Nad ei saanud lahkuda Hitleri kutsel, sest seesama Hitler oli ses ris füüreiri Himleri suu läbi öelnud. Et neid, see tähendab Neid, kes ei lahkunud Hitleri kutsel 1939. aastal, neid tuleb käsitleda kui ebalojaalseid põgenikke, kes olid isiklikult otsusel jäänud Eestisse Lätis ega allunud Raiki selgelt esitatud nõudele ümberasumiseks. 1939. aasta oktoobris. Isamaaliit ja Res Publica on omalt poolt kindlad, et tänase otsusega põhiseaduslik vastuolu just nimelt kõrvaldatakse. Aga Urmas Reinsalu Res Publicast. Eesti riik kohtleb oma kodanikke võrdselt sõltumata sellest, kas nad on venelased, eestlased, juudid, sakslased või mõne muu rahvuse esindajad. See on olnud omandireformi põhimõte ja kui sellest kaugeneda või sellele vastanduda, hakata ühte rahvusrühma meie riigis välja mängima teise vastu siis ma tuletan meelde koalitsiooni enda õhutusel vastu võetud seadust, mis kõneleb vihkamise kriminaaliseerimisest erinevate rahvusrühmade vahel vaenu õhutamise teel. See on see tee, kus me peame kõrvale kalduma. Ma tulen tagasi veel kord selle juurde, millega ma alustasin. See, mida me täna siin saalis teeme, on riigikohtu otsuse ülekordamine A ja B riigikohtu otsusest tuleneva juhtnööri andmine. Kuidas peavad kohalikud omad reformi komisjonid käituma? Ja veel sotsiaaldemokraat ja Arno Laur Tänaseks on riigi halduspraktika kohtupraktika jõudnud nii kaugele, et ükskõik milline see ajalooline tõde ka ei oleks on mõlemal vastandlike huvidega gruppidel tekkinud õigused. Ja kui me lähtume sellest, et Eesti on õigusriik siis meie siin saalis peame neid õigusi respekteerima kaitsma ja esindama. See on eelnõu, mis paraku sisuliselt kompromissi ei paku ja ainult kompromiss oleks lahendus, mis vastaks õigusriigi põhimõtetele. Ja täna sellise otsuse langetades me tegelikult jätame selle lahenduse otsimise Eesti kohtuvõimule mis ei ole minu meelest õige. Selliste lahenduste ja kompromisside otsimise koht on tegelikult parlament. Sotsiaaldemokraadid täna seadusemuudatust ei toetanud. Keskerakondlased ja rahvaliitlased vajutasid punast nuppu, kuid ikkagi võeti ta häältevahekorraga 47 38 vastu. Nii et üks otsus on tehtud. Kas see on lõplik, on hoopis teine asi, sest nüüd me jõuame siit ootamatult presidendivalimiste ja presidendi funktsiooni juurde. Kas president Rüütel kuulutab seaduse välja, kas president Ilves kuulutaks seaduse välja?

Riigikogu võttis vastu hilisümberasunute seadusemuudatuse.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Vaidlused sel teemal on kestnud aastaid ja ilmselt on kõik argumendid juba mitmeid kordi kõlanud, mis ei sega neid ikka ja jälle taas esitamast ka täna enne lõpphääletust riigikogus esitasid kõik fraktsioonid oma seisukohad. Keskerakond kinnitab, et seadusemuudatusega represseerib riik oma inimesi. Helle Kalda. Omandireform algselt võeti vastu, et see ei tohi olla ja tekitada ülekohut uut, see tekitab täna, mis läheb maksma täna vastuvõetav eelnõu. Need ei ole omanikud, nagu te väljendate, need on omanike sugulaste sugulased või nii, nagu te olete ise väljunud lehmalellekojad ja see läheb Tallinna linnale kohaliku omal maksma 1,5 miljardit pluss kohtukulud pluss 732 sundüürnikke. See läheb maksma kaks miljardit. Rahvaliit arvab, et otsusega muudetakse omandireformi põhimõtteid ja rikutakse ka põhiseadust, aga Jaanus Männik Täna nüüd soovitakse protsessi ja otsuseid revideerida ka Hitleri poolt Saksamaale kutsutud isikutele vara tagastades või kompenseerides. Seejuures hääletades põhiseadusega kindlasti pahupidi oleva eelnõu üle. Me kinnitame taas, et rahvaliidu fraktsioon on alati ja väsimatult deklareerinud, et me ei saa ega taha sellise eestlastele ülekohtuse otsusega nõustuda. Eesti rahvas ei pea kinni maksma Hitleri ja Stalini režiimide poolt tehtud kahjusid, niisiis hääletame me loomulikult selle eelnõu vastuvõtmise vastu. Reformierakondlane Kalev Kukk on kindel, et omandireformi seadust ei revideerita ja ka, et isikud, kellest räägitakse itleri kutsel, ei lahkunud. Nad ei saanud lahkuda Hitleri kutsel, sest seesama Hitler oli ses ris füüreiri Himleri suu läbi öelnud. Et neid, see tähendab Neid, kes ei lahkunud Hitleri kutsel 1939. aastal, neid tuleb käsitleda kui ebalojaalseid põgenikke, kes olid isiklikult otsusel jäänud Eestisse Lätis ega allunud Raiki selgelt esitatud nõudele ümberasumiseks. 1939. aasta oktoobris. Isamaaliit ja Res Publica on omalt poolt kindlad, et tänase otsusega põhiseaduslik vastuolu just nimelt kõrvaldatakse. Aga Urmas Reinsalu Res Publicast. Eesti riik kohtleb oma kodanikke võrdselt sõltumata sellest, kas nad on venelased, eestlased, juudid, sakslased või mõne muu rahvuse esindajad. See on olnud omandireformi põhimõte ja kui sellest kaugeneda või sellele vastanduda, hakata ühte rahvusrühma meie riigis välja mängima teise vastu siis ma tuletan meelde koalitsiooni enda õhutusel vastu võetud seadust, mis kõneleb vihkamise kriminaaliseerimisest erinevate rahvusrühmade vahel vaenu õhutamise teel. See on see tee, kus me peame kõrvale kalduma. Ma tulen tagasi veel kord selle juurde, millega ma alustasin. See, mida me täna siin saalis teeme, on riigikohtu otsuse ülekordamine A ja B riigikohtu otsusest tuleneva juhtnööri andmine. Kuidas peavad kohalikud omad reformi komisjonid käituma? Ja veel sotsiaaldemokraat ja Arno Laur Tänaseks on riigi halduspraktika kohtupraktika jõudnud nii kaugele, et ükskõik milline see ajalooline tõde ka ei oleks on mõlemal vastandlike huvidega gruppidel tekkinud õigused. Ja kui me lähtume sellest, et Eesti on õigusriik siis meie siin saalis peame neid õigusi respekteerima kaitsma ja esindama. See on eelnõu, mis paraku sisuliselt kompromissi ei paku ja ainult kompromiss oleks lahendus, mis vastaks õigusriigi põhimõtetele. Ja täna sellise otsuse langetades me tegelikult jätame selle lahenduse otsimise Eesti kohtuvõimule mis ei ole minu meelest õige. Selliste lahenduste ja kompromisside otsimise koht on tegelikult parlament. Sotsiaaldemokraadid täna seadusemuudatust ei toetanud. Keskerakondlased ja rahvaliitlased vajutasid punast nuppu, kuid ikkagi võeti ta häältevahekorraga 47 38 vastu. Nii et üks otsus on tehtud. Kas see on lõplik, on hoopis teine asi, sest nüüd me jõuame siit ootamatult presidendivalimiste ja presidendi funktsiooni juurde. Kas president Rüütel kuulutab seaduse välja, kas president Ilves kuulutaks seaduse välja? ### Response: Riigikogu võttis vastu hilisümberasunute seadusemuudatuse.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Vivian Loonel on Brüsselis töötanud juba 18 aastat alguses Eesti esinduses NATO juures, hiljem Euroopa Liidu asutustes ja viimati endise Eesti voliniku Andrus Ansipi kabinetis eksperdina. Teemadeks välispoliitika, julgeolek ja küberturvalisus. Uus töö ehk eelkõige rohelisest kokkuleppest ajakirjanikele rääkimine on teistsugune ülesanne. Euroopa Komisjoni kõneisik Vivian Loonela. Aus vastus on, et ta erineb peaaegu täielikult, aga no midagi seal ikkagi on sarnast ka selles mõttes, et kui ma praeguses töös, mis mul kõige olulisem asi on, on anda pressile edasi neid Euroopa poliitikaid, neid mõtteid, kus me parasjagu oleme seletada ja anda seda meie meie sõnumit edasi pressile mingil määral ju see töö, kui ma ennem olin näiteks Andrus Ansipi kabinetis ja tegelesin seal kogu välispoliitika ja julgeolekuküsimustega see oli sarnane selles mõttes, et seal ma pidin samamoodi andma neid komisjoni mõtteid edasi, aga rohkem liikmesriikidele või ettevõtetele või. Komisjon tuli rohelise kokkuleppe algatusega välja detsembris. Jaanuaris soovib komisjon tutvustada rahastamisvõimalusi ehk investeerimise kava ja õiglase ülemineku mehhanismi. Vivian Loonela. Eesmärk on genereerida kuni triljon eurot majandusse, see on nagu puhtalt selline majanduse elavdamise kava, aga tehes seda läbi selle rohelise vaatenurga, aga seal kõrval on ka see õiglase ülemineku mehhanism ja see on see, mis on just Eestisse le riikidele mõeldud, et kuidas Euroopa saab aidata neid regioone või majandussektoreid, mis on kõige, mis kannatavad kõige enam selle süsinikneutraalsuse poole üleminekule, et selles osas see solidaarsuse küsimus on siin hästi oluline ja sellest on väga hästi aru saadud. Euroopa Liidu abi ei kata muidugi kaugeltki mitte kõiki vajalikke samme kliimaneutraalsuse poole liikumisel see tähendab riikide, ettevõtete ja ka üksikisikute ühist pingutust planeedi tuleviku nimel, usub loonela Euroopa Komisjoni kõneisik Vivian Loonela. Need kulud on väga olulised ja muidugi need on suured, keegi keegi ei eitagi seda. Aga mis on oluline, on ka see, et mis siis on, kui me midagi ei tee, ega see probleem üle ei lähe kliima kriisi sellest on räägitud nüüd juba päris palju, et on aeg asuda tegudele ja võtta need sammud, mis on vaja võtta, et see, kui see läheb midagi maksma, see on loogiline. Aga see on jällegi see, kuidas me jõuame nii kaugele, et meil ka paari aastakümne pärast siin on elukvaliteet selline, mis mis kannatab elamist. Rahvusringhäälingu raadiouudiste le ehand Brüssel Belgia.

Järgnevate aastate jooksul jõuab info Euroopa Komisjoni ettevõtmistest eurooplasteni paljudel juhtudel eestlase Vivian Loonela vahendusel. Komisjoni kõneisiku Loonela põhiliseks vastutusvaldkonnaks on kõik rohepöördega seonduv. Tema sõnul on komisjonis olemas arusaamine, et on riike ja sektoreid, mis vajavad kliimaneutraalsuse poole liikumisel abi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Vivian Loonel on Brüsselis töötanud juba 18 aastat alguses Eesti esinduses NATO juures, hiljem Euroopa Liidu asutustes ja viimati endise Eesti voliniku Andrus Ansipi kabinetis eksperdina. Teemadeks välispoliitika, julgeolek ja küberturvalisus. Uus töö ehk eelkõige rohelisest kokkuleppest ajakirjanikele rääkimine on teistsugune ülesanne. Euroopa Komisjoni kõneisik Vivian Loonela. Aus vastus on, et ta erineb peaaegu täielikult, aga no midagi seal ikkagi on sarnast ka selles mõttes, et kui ma praeguses töös, mis mul kõige olulisem asi on, on anda pressile edasi neid Euroopa poliitikaid, neid mõtteid, kus me parasjagu oleme seletada ja anda seda meie meie sõnumit edasi pressile mingil määral ju see töö, kui ma ennem olin näiteks Andrus Ansipi kabinetis ja tegelesin seal kogu välispoliitika ja julgeolekuküsimustega see oli sarnane selles mõttes, et seal ma pidin samamoodi andma neid komisjoni mõtteid edasi, aga rohkem liikmesriikidele või ettevõtetele või. Komisjon tuli rohelise kokkuleppe algatusega välja detsembris. Jaanuaris soovib komisjon tutvustada rahastamisvõimalusi ehk investeerimise kava ja õiglase ülemineku mehhanismi. Vivian Loonela. Eesmärk on genereerida kuni triljon eurot majandusse, see on nagu puhtalt selline majanduse elavdamise kava, aga tehes seda läbi selle rohelise vaatenurga, aga seal kõrval on ka see õiglase ülemineku mehhanism ja see on see, mis on just Eestisse le riikidele mõeldud, et kuidas Euroopa saab aidata neid regioone või majandussektoreid, mis on kõige, mis kannatavad kõige enam selle süsinikneutraalsuse poole üleminekule, et selles osas see solidaarsuse küsimus on siin hästi oluline ja sellest on väga hästi aru saadud. Euroopa Liidu abi ei kata muidugi kaugeltki mitte kõiki vajalikke samme kliimaneutraalsuse poole liikumisel see tähendab riikide, ettevõtete ja ka üksikisikute ühist pingutust planeedi tuleviku nimel, usub loonela Euroopa Komisjoni kõneisik Vivian Loonela. Need kulud on väga olulised ja muidugi need on suured, keegi keegi ei eitagi seda. Aga mis on oluline, on ka see, et mis siis on, kui me midagi ei tee, ega see probleem üle ei lähe kliima kriisi sellest on räägitud nüüd juba päris palju, et on aeg asuda tegudele ja võtta need sammud, mis on vaja võtta, et see, kui see läheb midagi maksma, see on loogiline. Aga see on jällegi see, kuidas me jõuame nii kaugele, et meil ka paari aastakümne pärast siin on elukvaliteet selline, mis mis kannatab elamist. Rahvusringhäälingu raadiouudiste le ehand Brüssel Belgia. ### Response: Järgnevate aastate jooksul jõuab info Euroopa Komisjoni ettevõtmistest eurooplasteni paljudel juhtudel eestlase Vivian Loonela vahendusel. Komisjoni kõneisiku Loonela põhiliseks vastutusvaldkonnaks on kõik rohepöördega seonduv. Tema sõnul on komisjonis olemas arusaamine, et on riike ja sektoreid, mis vajavad kliimaneutraalsuse poole liikumisel abi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Nii nagu ikka eelarvete üleandmisel on peaminister poliitilisi avaldusi teinud nii ka seekord ja Andrus Ansip märkis, et Eesti huvides on jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga tänu millele on Eesti paljude teiste riikidega võrreldes praegu siiski paremas olukorras. Meie käsutuses olevale informatsioonile tuginedes peame parandama valitsussektori eelarve positsiooni kuue miljardi krooni võrra et mahtuda kolmeprotsendilise eelarve defitsiidi raamidesse. Praeguse valitsusliiduga oleme suutnud leida ühisosa eelarvepositsiooni parandamises 3,4 miljardi krooni ulatuses. 2,6 miljardi krooni osas on ühisosa leidmata. Me ei saa siin pidama jääda. Tuleb minna edasi, et hoida eelarve defitsiit väiksemana kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Me peame seda tegema riigi rahanduse usaldusväärsuse nimel, et sõltub Eesti kodanike kodulaenude intress ja ettevõtjatele hädavajaliku kapitali odavus ja kättesaadavus. Euro on boonus, mille saame, kui suudame hoida Eesti rahandusminister. Kindel, et tulevased põlved oskavad hinnata neid raskeid otsuseid, mida me täna teeme. Austatud riigikogu, palun teil valitsuse esitatud eelarve muudatuste kava toetada. Nagu ikka, saab peaministri poliitilisele avaldusele fraktsioonide poolt reageerida ka sõnavõttudega ja seda võimalust kasutas täna ainult keskfraktsioon, mille nimel võttis sõna Kadri Simson. Vaidlused, ma kinnitan teile tulevad tulised, sest täna see 3,4 miljardit on ju alles poolik plaan, me kõik saame sellest aru, me saame aru, et eesmärk on 6,1 miljardit, me saame aru, et kahe lugemise vahel tuleb rohkelt parandusettepanekuid ja valitsuskoalitsiooni või kahe paremerakonna plaan on siin Riigikogus kärpeid teha väga palju jõulisemalt kui tänases eelnõus nad siia jõudnud on. Ja me saame ka aru, et 6,1 miljardini jõudmisest sõltub rahvaliidu kaasamine. Nii nagu need avalikkusele vihjatud ja visatud tsitaadid varemerakondadelt ka kinnitanud on. Aga juba selles 3,4 miljardilises kärpes on asju, millega Keskerakond nõustuda ei saa. Ma räägin viie protsendilisest kütuseaktsiisi tõstmisest. Ma ei taha täna veel rääkida sellest, mida tähendab edasine kärbe, see, millele te tahate jõuda see 6,1 miljardit. Et teie suletud uste tagant on tulnud piisavalt tööversioone on tulnud tööversioone, mis räägivad eelkõige kärpest laste ja pensionäride arvelt. Me seisame selle eest, et need riigikogus teoks ei saaks, aga ma usun, et meil seisab ees väga intensiivne tööperiood. Peaminister Ansip mainis oma avalduses ka seda, et mitte keegi ei tohiks kasutada valitsuses olemist tribüünina valimiskampaania tegemiseks ja kuigi ta ei maininud seal ühe perekonna nime aimasid kõik, et tõenäoliselt peab ta silmas sotsiaaldemokraate. Reformierakondlane Jürgen Ligi andis täna 50 riigikogu saadiku nimel üle ühe uue seaduseelnõu. See on töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõu ja puudutab see eelkõige seda, mis valitsus koalitsiooni erimeelsusi ongi tekitanud. Uuele seaduseelnõule palusin kommentaari sotsiaaldemokraat Eiki Nestorilt. Vaidlustele oli see nende poolt pakutu isegi natuke töötajasõbralikum veel, et päris ära ei nullitud kõike seda, mida uus töölepingu seadus pidi esimesest juulist töötajatele võimaldama. Nüüd on see kõik maha võetud viimseni ehk siis näide inimesest, kes on töötanud üle 10 aasta. Täna kehtiva seaduse alusel saaks koondamisel siis nelja kuu valuraha pärast seda töötuks jäädes esimese päeva jooksul 50 protsenti oma palka pärast 40. See eelmisel aastal tehtud kokkulepe ja seadus, mis peaks jõustuma, ütleb, et see inimene saab koondamisel kolme kuu palga suuruse valuraha aga pärast töötuks jääda 70 protsenti oma palgast esimese 100 päeva jooksul. Pluss veel, mis kõige tähtsam, et õigus saada töötuskindlustushüvitist oleks olnud ka nendele inimestele, kes lahkuvad töölt omal soovil või kokkuleppel tööandjaga. Nüüd seadusemuudatus jätab selle nii-öelda pisema valuraha samasuguseks, ehk inimene saab kolme kuu palga, aga töötuskindlustushüvitis väheneb ja inimesed, kes omal soovil töölt lahkuvad ja kokkuleppel tööandjaga töölt lahkuvad, nendel õigust kindlustushüvisele ei ole. Lõkatakse edasi selle eelnõu järgi aastani 2013. Miks see tähtis on, et isegi tänase kõrge tööpuuduse juures jääd inimesed uskuge või mitte, et peaaegu kolmveerand töötutest omal soovil saab töötuks, võib siis öelda, et tööandjate punktid on jäänud kehtima, töötajate punktid on ära kadunud. Kuidas see nüüd praegust olukorda mõjutab, sellepärast et ilmselt sotsid sellistes oludes valitsusse jääda ei saa, mis edasi? Praegu käivad rahvaliiduga läbirääkimised, kui nemad on nõus ka koondamisel oleva inimese taskust ühe kuupalga ära võtma, ju siis seadus võetakse vastu, aga me igatahes teeme kõik selleks, et seda seadust vastu ei võeta. Rahvaliit juba eile andiski mõista, et nad on nõus sellega ja ilmselt ei maksa kahelda, et rahvaliit toetab seda eelnõu hääletamisele. Aga sotside positsioon valitsuses? No loodame, et see muutub selgeks siin peaministri ütluste järgi, täna-homme võiks tal ka rohkem meelekindlust olla, et tuleb siis uus koalitsioon. Hakkame uuesti hääletama, kes on uus peaminister, vaatame siis, mis saab. Ja peaminister Ansip on siin riigikogu koridorides täna öelnud vestlustes, et sa protsendiliselt kindel uus koalitsioon rahvaliiduga pole, nii et uksed on nagu ikkagi endiselt, kõik veel kuidagi pooleldi avatud vähemalt kell kolm pärastlõunal kogunevad sotsiaaldemokraadid ja praegu on ka valitsuse pressikonverents, nii et päeva jooksul ilmselt saame juba täpsemalt midagi teada. Praegu Toompealt kõik.

Valitsus andis Riigikogule üle teise lisaeelarve.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Nii nagu ikka eelarvete üleandmisel on peaminister poliitilisi avaldusi teinud nii ka seekord ja Andrus Ansip märkis, et Eesti huvides on jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga tänu millele on Eesti paljude teiste riikidega võrreldes praegu siiski paremas olukorras. Meie käsutuses olevale informatsioonile tuginedes peame parandama valitsussektori eelarve positsiooni kuue miljardi krooni võrra et mahtuda kolmeprotsendilise eelarve defitsiidi raamidesse. Praeguse valitsusliiduga oleme suutnud leida ühisosa eelarvepositsiooni parandamises 3,4 miljardi krooni ulatuses. 2,6 miljardi krooni osas on ühisosa leidmata. Me ei saa siin pidama jääda. Tuleb minna edasi, et hoida eelarve defitsiit väiksemana kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Me peame seda tegema riigi rahanduse usaldusväärsuse nimel, et sõltub Eesti kodanike kodulaenude intress ja ettevõtjatele hädavajaliku kapitali odavus ja kättesaadavus. Euro on boonus, mille saame, kui suudame hoida Eesti rahandusminister. Kindel, et tulevased põlved oskavad hinnata neid raskeid otsuseid, mida me täna teeme. Austatud riigikogu, palun teil valitsuse esitatud eelarve muudatuste kava toetada. Nagu ikka, saab peaministri poliitilisele avaldusele fraktsioonide poolt reageerida ka sõnavõttudega ja seda võimalust kasutas täna ainult keskfraktsioon, mille nimel võttis sõna Kadri Simson. Vaidlused, ma kinnitan teile tulevad tulised, sest täna see 3,4 miljardit on ju alles poolik plaan, me kõik saame sellest aru, me saame aru, et eesmärk on 6,1 miljardit, me saame aru, et kahe lugemise vahel tuleb rohkelt parandusettepanekuid ja valitsuskoalitsiooni või kahe paremerakonna plaan on siin Riigikogus kärpeid teha väga palju jõulisemalt kui tänases eelnõus nad siia jõudnud on. Ja me saame ka aru, et 6,1 miljardini jõudmisest sõltub rahvaliidu kaasamine. Nii nagu need avalikkusele vihjatud ja visatud tsitaadid varemerakondadelt ka kinnitanud on. Aga juba selles 3,4 miljardilises kärpes on asju, millega Keskerakond nõustuda ei saa. Ma räägin viie protsendilisest kütuseaktsiisi tõstmisest. Ma ei taha täna veel rääkida sellest, mida tähendab edasine kärbe, see, millele te tahate jõuda see 6,1 miljardit. Et teie suletud uste tagant on tulnud piisavalt tööversioone on tulnud tööversioone, mis räägivad eelkõige kärpest laste ja pensionäride arvelt. Me seisame selle eest, et need riigikogus teoks ei saaks, aga ma usun, et meil seisab ees väga intensiivne tööperiood. Peaminister Ansip mainis oma avalduses ka seda, et mitte keegi ei tohiks kasutada valitsuses olemist tribüünina valimiskampaania tegemiseks ja kuigi ta ei maininud seal ühe perekonna nime aimasid kõik, et tõenäoliselt peab ta silmas sotsiaaldemokraate. Reformierakondlane Jürgen Ligi andis täna 50 riigikogu saadiku nimel üle ühe uue seaduseelnõu. See on töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõu ja puudutab see eelkõige seda, mis valitsus koalitsiooni erimeelsusi ongi tekitanud. Uuele seaduseelnõule palusin kommentaari sotsiaaldemokraat Eiki Nestorilt. Vaidlustele oli see nende poolt pakutu isegi natuke töötajasõbralikum veel, et päris ära ei nullitud kõike seda, mida uus töölepingu seadus pidi esimesest juulist töötajatele võimaldama. Nüüd on see kõik maha võetud viimseni ehk siis näide inimesest, kes on töötanud üle 10 aasta. Täna kehtiva seaduse alusel saaks koondamisel siis nelja kuu valuraha pärast seda töötuks jäädes esimese päeva jooksul 50 protsenti oma palka pärast 40. See eelmisel aastal tehtud kokkulepe ja seadus, mis peaks jõustuma, ütleb, et see inimene saab koondamisel kolme kuu palga suuruse valuraha aga pärast töötuks jääda 70 protsenti oma palgast esimese 100 päeva jooksul. Pluss veel, mis kõige tähtsam, et õigus saada töötuskindlustushüvitist oleks olnud ka nendele inimestele, kes lahkuvad töölt omal soovil või kokkuleppel tööandjaga. Nüüd seadusemuudatus jätab selle nii-öelda pisema valuraha samasuguseks, ehk inimene saab kolme kuu palga, aga töötuskindlustushüvitis väheneb ja inimesed, kes omal soovil töölt lahkuvad ja kokkuleppel tööandjaga töölt lahkuvad, nendel õigust kindlustushüvisele ei ole. Lõkatakse edasi selle eelnõu järgi aastani 2013. Miks see tähtis on, et isegi tänase kõrge tööpuuduse juures jääd inimesed uskuge või mitte, et peaaegu kolmveerand töötutest omal soovil saab töötuks, võib siis öelda, et tööandjate punktid on jäänud kehtima, töötajate punktid on ära kadunud. Kuidas see nüüd praegust olukorda mõjutab, sellepärast et ilmselt sotsid sellistes oludes valitsusse jääda ei saa, mis edasi? Praegu käivad rahvaliiduga läbirääkimised, kui nemad on nõus ka koondamisel oleva inimese taskust ühe kuupalga ära võtma, ju siis seadus võetakse vastu, aga me igatahes teeme kõik selleks, et seda seadust vastu ei võeta. Rahvaliit juba eile andiski mõista, et nad on nõus sellega ja ilmselt ei maksa kahelda, et rahvaliit toetab seda eelnõu hääletamisele. Aga sotside positsioon valitsuses? No loodame, et see muutub selgeks siin peaministri ütluste järgi, täna-homme võiks tal ka rohkem meelekindlust olla, et tuleb siis uus koalitsioon. Hakkame uuesti hääletama, kes on uus peaminister, vaatame siis, mis saab. Ja peaminister Ansip on siin riigikogu koridorides täna öelnud vestlustes, et sa protsendiliselt kindel uus koalitsioon rahvaliiduga pole, nii et uksed on nagu ikkagi endiselt, kõik veel kuidagi pooleldi avatud vähemalt kell kolm pärastlõunal kogunevad sotsiaaldemokraadid ja praegu on ka valitsuse pressikonverents, nii et päeva jooksul ilmselt saame juba täpsemalt midagi teada. Praegu Toompealt kõik. ### Response: Valitsus andis Riigikogule üle teise lisaeelarve.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Välisminister Urmas Paet ütles täna hommikul, et vabastatud on veel Ida-Ukrainas, kuid OSCE korraldab nende kõigi korraga väljaaitamist. OSCE esindaja Mikel surev kinnitas lõuna paiku, et vaatlejad on veel, kuid turvalisuse tagamiseks nende sihtkohta ei avaldatakse. Kivi sõnul on kõigi nelja vabastatud seisund hea. Nad. On heas tervislikus seisundis, ma ütleks isegi, et hästi meelestatud neile ei tehtud viga, Nad näevad füüsiliselt head välja ning. Ning nende riided olid puhtad, nagu paistis videost. Minu silmis on kõik positiivne. Potšurkiv ei avaldanud, mis tingimustes või mis pärast nii kaua vaatlejaid kinni hoiti. Küll on teada, et Donetski esindajatega peetud läbirääkimistel nõustuti tingimusteta vabastamisega. See tähendab, et pantvangide eest lunaraha ei nõutud. Küsisin Michael Botsurkivil, kas Tõnis Assoni endine ametikoht NATOs oli vangistajatele teada. Ei, see on väga oletuslik, miski ei näita praegu seda. Nad olid lihtsalt üks nelja inimese grupp, kelle peatasid piiri peal relvastatud isikud ja otsustasid kinni võtta. See oli väga ootamatu ja spontaanne tegu. Potšurkiv rääkis, et OSCE jätkab läbirääkimisi Ida-Ukraina esindajatega, kuna üks neljane grupp on veel vangistuses. Tõnis Asson töötas enne Ukrainasse minekut Tartu Jaan Poska gümnaasiumis riigikaitse õpetajana. Poska gümnaasiumi direktor Helmer jõgi rääkis, et Asson on innustav õpetaja ning tema kursused olid õpilaste seas populaarsed. Jõgi ütles, et teadis Asson Ukrainasse minekust, kuid uudis tema vangistamisest oli hirmutav. Kindel teadmine tekkis meil siis, kui me nägime esimest korda pilte Eesti meedias, tundsime ta kohe ära, aga mis seal salata, tunne, et midagi on halvasti, tekkis kohe, kui kuulsid esimest uudist ja see on praktiliselt kuu aega tagasi, eks ole, mai lõpupoole oli see nii, et oli väga halb ja ebameeldiv tunne. Esimene reaktsioon oligi, et kuidas pere ennast tunneb ja eks me ikka ütlesime oma õpilastele ka, et hoiame nüüd oma õpetajale pöialt ja, ja loodame, et kõik hästi läheb, aga kuna ida poolt nagu see asi tulemas, siis ettearvamatu. Assoni endine töökaaslane, kaitse vähendatud õppeasutuste endine ülem Aarne Ermus rääkis, et ilmselt tuli Assoni endine ohvitseri amet talle vangistusperioodi jooksul kasuks. Arvata on, et ega selline teadmatus ja psüühiline pinge, eks see on raske ja ega igaüks seda ei talu, aga noh, õnneks ohvitserid peaksid reeglina olema selliste asjade jaoks ka ette valmistatud, nii et ma loodan, et see, mis ta kaitseväest kaasa oli saanud, et see aitas tal seal olukorras välja tulla.

Ukraina separatistide vabastasid ühe kahest kinnipeetud OECE vaatlejate rühmast, kelle seas on ka eestlane Tõnis Asson.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Välisminister Urmas Paet ütles täna hommikul, et vabastatud on veel Ida-Ukrainas, kuid OSCE korraldab nende kõigi korraga väljaaitamist. OSCE esindaja Mikel surev kinnitas lõuna paiku, et vaatlejad on veel, kuid turvalisuse tagamiseks nende sihtkohta ei avaldatakse. Kivi sõnul on kõigi nelja vabastatud seisund hea. Nad. On heas tervislikus seisundis, ma ütleks isegi, et hästi meelestatud neile ei tehtud viga, Nad näevad füüsiliselt head välja ning. Ning nende riided olid puhtad, nagu paistis videost. Minu silmis on kõik positiivne. Potšurkiv ei avaldanud, mis tingimustes või mis pärast nii kaua vaatlejaid kinni hoiti. Küll on teada, et Donetski esindajatega peetud läbirääkimistel nõustuti tingimusteta vabastamisega. See tähendab, et pantvangide eest lunaraha ei nõutud. Küsisin Michael Botsurkivil, kas Tõnis Assoni endine ametikoht NATOs oli vangistajatele teada. Ei, see on väga oletuslik, miski ei näita praegu seda. Nad olid lihtsalt üks nelja inimese grupp, kelle peatasid piiri peal relvastatud isikud ja otsustasid kinni võtta. See oli väga ootamatu ja spontaanne tegu. Potšurkiv rääkis, et OSCE jätkab läbirääkimisi Ida-Ukraina esindajatega, kuna üks neljane grupp on veel vangistuses. Tõnis Asson töötas enne Ukrainasse minekut Tartu Jaan Poska gümnaasiumis riigikaitse õpetajana. Poska gümnaasiumi direktor Helmer jõgi rääkis, et Asson on innustav õpetaja ning tema kursused olid õpilaste seas populaarsed. Jõgi ütles, et teadis Asson Ukrainasse minekust, kuid uudis tema vangistamisest oli hirmutav. Kindel teadmine tekkis meil siis, kui me nägime esimest korda pilte Eesti meedias, tundsime ta kohe ära, aga mis seal salata, tunne, et midagi on halvasti, tekkis kohe, kui kuulsid esimest uudist ja see on praktiliselt kuu aega tagasi, eks ole, mai lõpupoole oli see nii, et oli väga halb ja ebameeldiv tunne. Esimene reaktsioon oligi, et kuidas pere ennast tunneb ja eks me ikka ütlesime oma õpilastele ka, et hoiame nüüd oma õpetajale pöialt ja, ja loodame, et kõik hästi läheb, aga kuna ida poolt nagu see asi tulemas, siis ettearvamatu. Assoni endine töökaaslane, kaitse vähendatud õppeasutuste endine ülem Aarne Ermus rääkis, et ilmselt tuli Assoni endine ohvitseri amet talle vangistusperioodi jooksul kasuks. Arvata on, et ega selline teadmatus ja psüühiline pinge, eks see on raske ja ega igaüks seda ei talu, aga noh, õnneks ohvitserid peaksid reeglina olema selliste asjade jaoks ka ette valmistatud, nii et ma loodan, et see, mis ta kaitseväest kaasa oli saanud, et see aitas tal seal olukorras välja tulla. ### Response: Ukraina separatistide vabastasid ühe kahest kinnipeetud OECE vaatlejate rühmast, kelle seas on ka eestlane Tõnis Asson.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tallinnas kaitseministeeriumis toimunud tulistamise intsident lõppes politseioperatsiooniga, mille käigus ministeeriumi hoonesse tunginud ning kaks inimest pantvangi võtnud keskealine mees hukkus. Ründajaks oli 1954. aastal sündinud Eesti kodanik ja Eestimaa ühendatud vasakpartei liige Karen trampion, kellel oli kaasas sadakond padrunit ning kandekott lõhkepakettidega. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on kaitseministeeriumis juhtunu kahetsusväärne ning tänab kõiki inimesi, kes aitasid juhtunut lahendada. Juhtunu on kindlasti äärmiselt kahetsusväärne ja online meedia põhjal muidugi jäi tunne, et et purustused on suured, aga ma olen südamest tänulik kõikidele nendele inimestele, kes aitasid seda juhtumist juhtumit lahendada. Kõigepealt kaitseliitlased, kes kaitseministeeriumi hoonet turvasid, need tegutsesid väga professionaalselt. Turvaväravad sulgusid ja esimese korruse Ühest koridori tiivast tulistaja, kelleks osutus Karen rambion. Eesti vabariigi kodanik, 1954. aastal sündinud edasi ei pääsenud. Tal oli väga ohtralt kaasas nii laskemoona kui ka lõhkepakett. Ma ei oska nüüd praegu täpselt öelda, palju neid pakette seal oli, aga kümme-viisteist on, on lõhkama pandud ja ja on ka lõhkemata pakette, samas kaasas oli tal vähemalt laskemoona noh, enam kui 100 lasku, mis on veel välja laskmata jäänud ja ta on pidemeid vahetanud päris ohtralt tulistanud politseinike pihta. Nüüdseks on see juhtum lahenenud selliselt, et politseinike hulgas kaotusi pole. Üks politseinik mulle teadaolevalt on saanud väga kergelt kõrvast haavata. Ja teisel politseinikul on mundrist kuul läbi läinud, aga aga ihu pole puutunud tulevahetuse käigus. Tulistaja on surma saanud ruumides, purustused ei ole märkimisväärsed. Kui uurijad oma toimingut teevad, saab kaitseministeeriumi majas töö tavapärasest korras peale mõningast koristust jätkuda. Praegu me saame öelda seda, et turvasüsteemid toimisid ka evakuatsiooni oli kaitseministeeriumi personal harjutanud alles mõned kuud tagasi. Kuid siiski, minu meelest on põhjust üles soojendada vanad kavad ehitada kaitseministeeriumile uus hoone kaitseväe peastaabi territooriumile, sest tavapäraselt kaitseministeeriumide hoonesse pääsemine on korraldatud selliselt, et turvakontroll asetseb väljaspool ministeeriumi hoonet, kuid siin kesklinnas taolist väljaspool hoonet asetsevad turvakontrolli ei ole võimalik korraldada. Aga praegu on teada see, et et inimene on tegutsenud üksinda. Vähemalt meil pole mingit informatsiooni kaasosaliste kohta mingeid nõudmisi. Tulistaja ei ole esitanud ei enne majja tungimist ega, ega ka majja tungimise ajal. Motiivid on praeguseks teadmata. Kas valitsus kavatseb lähemal ajal kõne alla võtta sisejulgeoleku ka? No kõigepealt tuleks juhtunu asjaolud välja selgitada, uurijad sellega tegelevad praegu ja kui meil on teada kõik asjaolud, küllap siis sellest ka järeldused tehakse. Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna andis äsja lõppenud pressikonverentsil samuti ülevaate ründajast ja kaitseministeeriumis toimunust. Jah, isik on meile teada, isikul on olnud varasemaid kokkupuuteid ka politseiga ja paraku loomulikult rääkida siin motiividest, rääkida asjade detailidest natukene vara, ma usun, et see on täiesti mõistet, kas tegu oli endise kaitseväelasega? Ei, tegu ei olnud endise kaitseväelasega ja tegu on küll Eesti vabariigi kodakondsust omava isikuga, millega ta sai 93. aastal. Aga praegusel hetkel kaitsepolitsei käsutuses olevatel andmetel ei ole küll võimalik väita, et tal üldse mingigi seos oleks Eesti kaitsejõudude olnud Nõukogude Liidu armee kohta. Muidugi ei oska seda väidet kinnitada, ka ümber lükata. Aga kaitseministeeriumi töötaja ta ei olnud? Ei, kindlasti mitte külaline. No kas sellise käitumisega saab inimest nimetada külaliseks? Ma kahtleks? Mis puudutab nüüd konkreetset sündmust, siis jällegi siin on väga, väga mitmeid detaile, mis tuleb veel veel taastada ja, ja kuskil saa sajaprotsendilise kindlusega väita, et sekundi täpsus toimus nii või naa. Inimene sisenes majja tal oli olnud kokkupuude ja konflikt, siis maja valvas ametnikega, seejärel siis tõepoolest nagu kaitseministeeriumi esindaja ja kinnitas, suundus nendesse ruumidesse, kus järgnevad sündmused aset leidsid. Nende sündmuste käigus siis kasutaks erinevaid lõhkepakette imitatsioone, mille täpsema sellise koostise ja, ja tehnilise ekspertiisi me saame kindlasti hiljem. Ja kuna see olukord oli hakanud eskaleeruma muutuma väga ohtlikuks, siis loomulikult politsei eriüksuse abiga pidi sellega lahendama ja olukorra lahendamise käigus siis antud inimene tulevajadus ka kukkus. Kas praegu võib välistada selle, et rünnakule suunatud Eesti vabariigi otsimist ja MatLaari? Nagu ma olen juba esialgu öelnud, rääkida siin konkreetsete motiividest kriminaalmenetluses, mis on kestnud vaid mõni tund, arvestades ka seda, et konkreetselt kahtlusalusel seda enam küsida ei saa siis kinnitada või ümber lükata selliseid väiteid on, on, on võimatu, aga kaitsepolitsei käsutuses mitte ükski informatsiooni kild selle levib mitu lasku tulistas, kool, mitu laevatust oli, kas oli? Oli juba öeldud, et erinevaid, siis selliseid imitatsioonipakette lõhkepakette seal kasutati, millised need täpselt on, millise purustusjuuga keemilise koostisega, laskem ekspertide oma tööd praegu teha ja laste oli hulgi. Neid kindlasti keegi praegu ühekaupa kokku lugenud ei ole.

Kaitseministeeriumi hoonesse tungis relvastatud mees. Kokkuvõte kell 20.00.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tallinnas kaitseministeeriumis toimunud tulistamise intsident lõppes politseioperatsiooniga, mille käigus ministeeriumi hoonesse tunginud ning kaks inimest pantvangi võtnud keskealine mees hukkus. Ründajaks oli 1954. aastal sündinud Eesti kodanik ja Eestimaa ühendatud vasakpartei liige Karen trampion, kellel oli kaasas sadakond padrunit ning kandekott lõhkepakettidega. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on kaitseministeeriumis juhtunu kahetsusväärne ning tänab kõiki inimesi, kes aitasid juhtunut lahendada. Juhtunu on kindlasti äärmiselt kahetsusväärne ja online meedia põhjal muidugi jäi tunne, et et purustused on suured, aga ma olen südamest tänulik kõikidele nendele inimestele, kes aitasid seda juhtumist juhtumit lahendada. Kõigepealt kaitseliitlased, kes kaitseministeeriumi hoonet turvasid, need tegutsesid väga professionaalselt. Turvaväravad sulgusid ja esimese korruse Ühest koridori tiivast tulistaja, kelleks osutus Karen rambion. Eesti vabariigi kodanik, 1954. aastal sündinud edasi ei pääsenud. Tal oli väga ohtralt kaasas nii laskemoona kui ka lõhkepakett. Ma ei oska nüüd praegu täpselt öelda, palju neid pakette seal oli, aga kümme-viisteist on, on lõhkama pandud ja ja on ka lõhkemata pakette, samas kaasas oli tal vähemalt laskemoona noh, enam kui 100 lasku, mis on veel välja laskmata jäänud ja ta on pidemeid vahetanud päris ohtralt tulistanud politseinike pihta. Nüüdseks on see juhtum lahenenud selliselt, et politseinike hulgas kaotusi pole. Üks politseinik mulle teadaolevalt on saanud väga kergelt kõrvast haavata. Ja teisel politseinikul on mundrist kuul läbi läinud, aga aga ihu pole puutunud tulevahetuse käigus. Tulistaja on surma saanud ruumides, purustused ei ole märkimisväärsed. Kui uurijad oma toimingut teevad, saab kaitseministeeriumi majas töö tavapärasest korras peale mõningast koristust jätkuda. Praegu me saame öelda seda, et turvasüsteemid toimisid ka evakuatsiooni oli kaitseministeeriumi personal harjutanud alles mõned kuud tagasi. Kuid siiski, minu meelest on põhjust üles soojendada vanad kavad ehitada kaitseministeeriumile uus hoone kaitseväe peastaabi territooriumile, sest tavapäraselt kaitseministeeriumide hoonesse pääsemine on korraldatud selliselt, et turvakontroll asetseb väljaspool ministeeriumi hoonet, kuid siin kesklinnas taolist väljaspool hoonet asetsevad turvakontrolli ei ole võimalik korraldada. Aga praegu on teada see, et et inimene on tegutsenud üksinda. Vähemalt meil pole mingit informatsiooni kaasosaliste kohta mingeid nõudmisi. Tulistaja ei ole esitanud ei enne majja tungimist ega, ega ka majja tungimise ajal. Motiivid on praeguseks teadmata. Kas valitsus kavatseb lähemal ajal kõne alla võtta sisejulgeoleku ka? No kõigepealt tuleks juhtunu asjaolud välja selgitada, uurijad sellega tegelevad praegu ja kui meil on teada kõik asjaolud, küllap siis sellest ka järeldused tehakse. Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna andis äsja lõppenud pressikonverentsil samuti ülevaate ründajast ja kaitseministeeriumis toimunust. Jah, isik on meile teada, isikul on olnud varasemaid kokkupuuteid ka politseiga ja paraku loomulikult rääkida siin motiividest, rääkida asjade detailidest natukene vara, ma usun, et see on täiesti mõistet, kas tegu oli endise kaitseväelasega? Ei, tegu ei olnud endise kaitseväelasega ja tegu on küll Eesti vabariigi kodakondsust omava isikuga, millega ta sai 93. aastal. Aga praegusel hetkel kaitsepolitsei käsutuses olevatel andmetel ei ole küll võimalik väita, et tal üldse mingigi seos oleks Eesti kaitsejõudude olnud Nõukogude Liidu armee kohta. Muidugi ei oska seda väidet kinnitada, ka ümber lükata. Aga kaitseministeeriumi töötaja ta ei olnud? Ei, kindlasti mitte külaline. No kas sellise käitumisega saab inimest nimetada külaliseks? Ma kahtleks? Mis puudutab nüüd konkreetset sündmust, siis jällegi siin on väga, väga mitmeid detaile, mis tuleb veel veel taastada ja, ja kuskil saa sajaprotsendilise kindlusega väita, et sekundi täpsus toimus nii või naa. Inimene sisenes majja tal oli olnud kokkupuude ja konflikt, siis maja valvas ametnikega, seejärel siis tõepoolest nagu kaitseministeeriumi esindaja ja kinnitas, suundus nendesse ruumidesse, kus järgnevad sündmused aset leidsid. Nende sündmuste käigus siis kasutaks erinevaid lõhkepakette imitatsioone, mille täpsema sellise koostise ja, ja tehnilise ekspertiisi me saame kindlasti hiljem. Ja kuna see olukord oli hakanud eskaleeruma muutuma väga ohtlikuks, siis loomulikult politsei eriüksuse abiga pidi sellega lahendama ja olukorra lahendamise käigus siis antud inimene tulevajadus ka kukkus. Kas praegu võib välistada selle, et rünnakule suunatud Eesti vabariigi otsimist ja MatLaari? Nagu ma olen juba esialgu öelnud, rääkida siin konkreetsete motiividest kriminaalmenetluses, mis on kestnud vaid mõni tund, arvestades ka seda, et konkreetselt kahtlusalusel seda enam küsida ei saa siis kinnitada või ümber lükata selliseid väiteid on, on, on võimatu, aga kaitsepolitsei käsutuses mitte ükski informatsiooni kild selle levib mitu lasku tulistas, kool, mitu laevatust oli, kas oli? Oli juba öeldud, et erinevaid, siis selliseid imitatsioonipakette lõhkepakette seal kasutati, millised need täpselt on, millise purustusjuuga keemilise koostisega, laskem ekspertide oma tööd praegu teha ja laste oli hulgi. Neid kindlasti keegi praegu ühekaupa kokku lugenud ei ole. ### Response: Kaitseministeeriumi hoonesse tungis relvastatud mees. Kokkuvõte kell 20.00.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Pärast eriolukorda on taaskasutuspoodide käive jõudnud pea tavapäraselt tasemele, erandiks on siiski piirkonnad, kus kauplusi külastasid. Välisturistid, jätkab taaskasutus. Poeketi Humana infojuht Marii Helene Kaber. Mida me näeme näiteks Narva ja Jõhvi ja ka Võru kauplus puhul on see, et seal käis päris palju noh, külastajaid ka Venemaal ja kuna praegu on piirid kinni, siis need, need inimesed on, ütleme siis klientuurist puudu või sama võib öelda Tallinna kauplustes näiteks Tartu maanteel ja Kotsepuu tänaval olevad Vinte poed, mida ka väga palju ka turistid külastasid, seal on natuke näha seda, et kuna turiste ei liigu nii palju, siis on ka külastajaid vähem. MTÜ uus kasutus keskuse tegevjuhi Diana Baakspuu sõnul taastus nende poodide käive juba juuni keskpaigas, mõnes kaupluses aga nii hästi ei läinud. Näiteks nendes poodides, mis asuvad Tallinna ja Tartu kesklinnas kontorite piirkonnas seal jäi külastajate hulk tavapärasest madalamaks, sest inimesed jätkasid kodukontorites töötamist ka maikuus. Keset päeva ostab Tartu taaskasutuspoodides palju inimesi. Paakspuu sõnutsi on aasta-aastalt näha, et inimesed ostavad kasutatud kaupu rohkem. Aastaid tagasi inimesed tulid teise ringi poodidesse pigem nagu vajadusepõhiselt, siis absoluutselt iga aastaga suureneb nende inimeste osakaal, kelle puhul teise ringi poest ostmine on tulenevalt keskkonna nii-öelda säästlikkuse aspektist teadlik valik. Tartu Kuperjanovi tänava Humanat külastanud Marika on ammune taaskasutaja, kelle ostukäitumist kriis on siiski muutnud. Rohkem mõtleme, mis nagu vaja, on kodus välja on küll natuke vähem sellist, lihtsalt, et põikan sisse ja vaatan, mis seal on. Tulenevalt koroonaviiruse levikust Tartus mõtles humanat külastanud Kaidi, kas üldse poodlema minna? Sain kõigile midagi mehele lastele endale, no ikka on mõjutanud, ega tänagi mõtlesin, kas tulen või ei tule, aga, aga praegu ikka natuke rahulikum see olukord veel ja ja tulin Humana infojuht Kaber räägib, et inimesed on siiski viiruse suhtes ettevaatlikud suurt tormlemist ega üksteisele külje alla pugemist nende kauplustes ei ole.

Taaskasutuskeskused muutuvad üha populaarsemaks. Samas annab välisturistide puudus tunda ka teise ringi poodides.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Pärast eriolukorda on taaskasutuspoodide käive jõudnud pea tavapäraselt tasemele, erandiks on siiski piirkonnad, kus kauplusi külastasid. Välisturistid, jätkab taaskasutus. Poeketi Humana infojuht Marii Helene Kaber. Mida me näeme näiteks Narva ja Jõhvi ja ka Võru kauplus puhul on see, et seal käis päris palju noh, külastajaid ka Venemaal ja kuna praegu on piirid kinni, siis need, need inimesed on, ütleme siis klientuurist puudu või sama võib öelda Tallinna kauplustes näiteks Tartu maanteel ja Kotsepuu tänaval olevad Vinte poed, mida ka väga palju ka turistid külastasid, seal on natuke näha seda, et kuna turiste ei liigu nii palju, siis on ka külastajaid vähem. MTÜ uus kasutus keskuse tegevjuhi Diana Baakspuu sõnul taastus nende poodide käive juba juuni keskpaigas, mõnes kaupluses aga nii hästi ei läinud. Näiteks nendes poodides, mis asuvad Tallinna ja Tartu kesklinnas kontorite piirkonnas seal jäi külastajate hulk tavapärasest madalamaks, sest inimesed jätkasid kodukontorites töötamist ka maikuus. Keset päeva ostab Tartu taaskasutuspoodides palju inimesi. Paakspuu sõnutsi on aasta-aastalt näha, et inimesed ostavad kasutatud kaupu rohkem. Aastaid tagasi inimesed tulid teise ringi poodidesse pigem nagu vajadusepõhiselt, siis absoluutselt iga aastaga suureneb nende inimeste osakaal, kelle puhul teise ringi poest ostmine on tulenevalt keskkonna nii-öelda säästlikkuse aspektist teadlik valik. Tartu Kuperjanovi tänava Humanat külastanud Marika on ammune taaskasutaja, kelle ostukäitumist kriis on siiski muutnud. Rohkem mõtleme, mis nagu vaja, on kodus välja on küll natuke vähem sellist, lihtsalt, et põikan sisse ja vaatan, mis seal on. Tulenevalt koroonaviiruse levikust Tartus mõtles humanat külastanud Kaidi, kas üldse poodlema minna? Sain kõigile midagi mehele lastele endale, no ikka on mõjutanud, ega tänagi mõtlesin, kas tulen või ei tule, aga, aga praegu ikka natuke rahulikum see olukord veel ja ja tulin Humana infojuht Kaber räägib, et inimesed on siiski viiruse suhtes ettevaatlikud suurt tormlemist ega üksteisele külje alla pugemist nende kauplustes ei ole. ### Response: Taaskasutuskeskused muutuvad üha populaarsemaks. Samas annab välisturistide puudus tunda ka teise ringi poodides.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eesti on kübermaailmas tuntud tegija, meil on kogemusi, meil on kokkupuuteid küberohtudega. Kuivõrd on põhjust arvata, et paljud maailma riigid ei taju küberruumi ohte päris hästi, mis on need päris konkreetsed teemad, mis täna kõne alla võetud et me oleme küll palju rääkinud näiteks küberkuritegevusest internetis, aga muudest küberohtudest mitte nii palju. No tänase arutelu peamine fookus on rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis ja sellega tulenevalt siis riikide vastutustundlik käitumine küberruumis, et et küberjulgeolek kui selline on ju põhimõtteliselt nii-öelda riskide manageerimine ja selleks vastavate meetmete võtmine, aga ühtlasi on tegemist ka siis sellise nii-öelda võrgustiku ülesehitamisega, et, et need kuna küberruumis ju piire, kui selliseid ei ole, et üks intsident ühes kohas saab vahetult mõjutada kohe ka mujal ja kui on olemas riikides, siis vastavad agentuurid, nii nagu Eestis on riigi infosemi amet ja ja ka teistes riikides samalaadsed, et juba ainuüksi see punkt, kui nad omavad vastastikku enesekontakte, saavad enesega rääkida, kui midagi toimub juba see loob meile stabiilsema küberruumi. Mida Eestil on kõige enam õpetada? No Eesti kogemused on viimase kahe aastakümne pealt tulenevalt kõigepealt strateegia paikapanekust ja siis seadusandluse sätestamisest, et kuidas kogu seda valdkonda reguleerida ja kuidas seeläbi muuta ühiskonda vastupidavamaks ja samas turvalisemaks. Teie andmete järgi, kui palju on neid riike, kellel täiesti puudub igasugune õigus, mis puudutab küberruumi? Pigem saab öelda vastupidi, et on väike hulk riike, kes on selle intensiivselt käsile võtnud meile regionaalselt kõige lähemal on kõige rohkem tööd selles, kas tehtud siis Euroopa Liidu liikmesriikides ja on ka nii-öelda siis regionaalseid liidreid igal pool mujal Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur, Aasias, anda Mauritius Aafrika mandril, Urguai Brasiilia, Ameerika mandril ja kindlasti Ameerika Ühendriigid, Kanada see pilt on, on lai, aga kindlasti on veel palju kohti, kus selles valdkonnas tööd ja leiba. Eesti IT-ekspertide IT-sektorile jagub aastakümneteks.

Täna korraldab Eesti kui ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja esmakordselt Julgeolekunõukogu ajaloos kohtumise, mis keskendub küberruumi stabiilsusele ja rahvusvahelisele õigusele. Kohtumisel kõnelevad maailmatasemel eksperdid. Kohtumist juhib Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson. Osaleda saavad kõik ÜRO liikmesriigid.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eesti on kübermaailmas tuntud tegija, meil on kogemusi, meil on kokkupuuteid küberohtudega. Kuivõrd on põhjust arvata, et paljud maailma riigid ei taju küberruumi ohte päris hästi, mis on need päris konkreetsed teemad, mis täna kõne alla võetud et me oleme küll palju rääkinud näiteks küberkuritegevusest internetis, aga muudest küberohtudest mitte nii palju. No tänase arutelu peamine fookus on rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis ja sellega tulenevalt siis riikide vastutustundlik käitumine küberruumis, et et küberjulgeolek kui selline on ju põhimõtteliselt nii-öelda riskide manageerimine ja selleks vastavate meetmete võtmine, aga ühtlasi on tegemist ka siis sellise nii-öelda võrgustiku ülesehitamisega, et, et need kuna küberruumis ju piire, kui selliseid ei ole, et üks intsident ühes kohas saab vahetult mõjutada kohe ka mujal ja kui on olemas riikides, siis vastavad agentuurid, nii nagu Eestis on riigi infosemi amet ja ja ka teistes riikides samalaadsed, et juba ainuüksi see punkt, kui nad omavad vastastikku enesekontakte, saavad enesega rääkida, kui midagi toimub juba see loob meile stabiilsema küberruumi. Mida Eestil on kõige enam õpetada? No Eesti kogemused on viimase kahe aastakümne pealt tulenevalt kõigepealt strateegia paikapanekust ja siis seadusandluse sätestamisest, et kuidas kogu seda valdkonda reguleerida ja kuidas seeläbi muuta ühiskonda vastupidavamaks ja samas turvalisemaks. Teie andmete järgi, kui palju on neid riike, kellel täiesti puudub igasugune õigus, mis puudutab küberruumi? Pigem saab öelda vastupidi, et on väike hulk riike, kes on selle intensiivselt käsile võtnud meile regionaalselt kõige lähemal on kõige rohkem tööd selles, kas tehtud siis Euroopa Liidu liikmesriikides ja on ka nii-öelda siis regionaalseid liidreid igal pool mujal Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur, Aasias, anda Mauritius Aafrika mandril, Urguai Brasiilia, Ameerika mandril ja kindlasti Ameerika Ühendriigid, Kanada see pilt on, on lai, aga kindlasti on veel palju kohti, kus selles valdkonnas tööd ja leiba. Eesti IT-ekspertide IT-sektorile jagub aastakümneteks. ### Response: Täna korraldab Eesti kui ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja esmakordselt Julgeolekunõukogu ajaloos kohtumise, mis keskendub küberruumi stabiilsusele ja rahvusvahelisele õigusele. Kohtumisel kõnelevad maailmatasemel eksperdid. Kohtumist juhib Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson. Osaleda saavad kõik ÜRO liikmesriigid.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Nagu juba ka varem öeldud, on uues Riigikogus 37 liiget, keda varem valitud sinna ei ole, nii et värskust peaks jätkuma. Taas on parlamendis kuus fraktsiooni, mis muudab poliitilise mänguruumi laiemaks. Oma sõnavõtus iseloomustas president Toomas Hendrik Ilves praegust valitsevat poliitikat siiski üsna kriitiliselt. Paraku tuleb Eesti praegust poliitilist kliimat iseloomustades möönda, et kõiksugust poliittehnoloogiat halvas tähenduses populismi ja naha hoidmist on poliitikas liiga palju. Liiga palju on ka ülemäärast ja mõnikord pahelist õigusloomet riigieelarve koostamise muutmist bürokraatlikumaks ja jäigemaks odavam eeldida tahtmise lainel tehtud mõtlematuid otsuseid. Meenutades ebaõnnestunud seadusi, märkis president, et seadus on siiski vahend, mitte eesmärk omaette. Samas võib seadus olla hea, aga selle maine võib minna kehva seletuse ja kommunikatsiooninahka tulles algava riigikogu töö juurde, ütles president. Teie ametiaega jääb mitme olulise reformi rakendamine. Puuetega inimeste tööellu toomine. Ja uus lastekaitseseadus on vaid mõned näited. Samuti kust küll võeti arvamus, et kooseluseadus muudab kellelgi seksuaalset sättumust viib paare lahku või kokku või muudab tõsiasja, et ka väljaspool abielu kasvab väga palju lapsi. Miks omistada seadusele tähendust, mida seal kuidagi ei ole? President rõhutas veel paari asja. Piirileping Venemaaga ootab ratifitseerimist. Loodan südamest, et otsus ei jää päevapoliitilise punktinoppimise taha. Ja veel. Ma väga loodan, et riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse ümberkorraldamine ei sumbu sellesse, mis on juba korduvalt olnud uute komisjonide moodustamine, olukorda kaardistamine ning täiendav valdade võimekus, analüüs riigi ja haldusreformiks on aeg küps. Me teame, mis on valesti ja kus on probleemid. Eesti riik peab oma rahvale pakkuma head elustandardit rõhutama omapära, mitte püüdma saada mõne teise riigi klooniks. Seejärel asuti valima riigikogu juhatust. Esialgu valiti riigikogu esimees ja asuti esitama kandidaate sõna Sven Mikseril. Mul on erakordselt hea meel esitada riigikogu esimehe kandidaadiks kolleeg Eiki Nestor. Ta on meie hulgast kindlasti kõige rikkalikuma parlamentaarse kogemusega, lisaks on ta ennast tõestanud ka kindlakäelise ja kindlameelse riigikogu esimehena juba parlamendi eelmises koosseisus. Et ma loodan, et ta leiab meie kõigi toetuse. Ja pulti tuli ka Andres Ammas. Mul on au esitada riigikogu esimehe kandidaadiks Andres Herkeli, kogenud riigikogu liikme, et meil toimuksid täna tõepoolest riigikogu esimehe valimised. Pärast hääletamise toimumist võis veidi enam kui pool tundi tagasi vabariigi valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu teatavaks teha. Nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101 hääletamist sedeli saanud riigikogu liikmete arv 100 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 100. Kehtetute hääletamissedetite arv üks. Riigikogu esimehe kandidaatidele antud häälte arv. Eiki Nestor 58, Andres Erkel 41. Aseesimeesteks esitati Jüri Ratase ja Helir-Valdor Seederi kandidatuurid. Seeder kogus 58 häält ja on seega riigikogu esimene aseesimees. Jüri Ratase saagiks jäi 42 häält.

Riigikogu kogunes oma esimesele istungile.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Nagu juba ka varem öeldud, on uues Riigikogus 37 liiget, keda varem valitud sinna ei ole, nii et värskust peaks jätkuma. Taas on parlamendis kuus fraktsiooni, mis muudab poliitilise mänguruumi laiemaks. Oma sõnavõtus iseloomustas president Toomas Hendrik Ilves praegust valitsevat poliitikat siiski üsna kriitiliselt. Paraku tuleb Eesti praegust poliitilist kliimat iseloomustades möönda, et kõiksugust poliittehnoloogiat halvas tähenduses populismi ja naha hoidmist on poliitikas liiga palju. Liiga palju on ka ülemäärast ja mõnikord pahelist õigusloomet riigieelarve koostamise muutmist bürokraatlikumaks ja jäigemaks odavam eeldida tahtmise lainel tehtud mõtlematuid otsuseid. Meenutades ebaõnnestunud seadusi, märkis president, et seadus on siiski vahend, mitte eesmärk omaette. Samas võib seadus olla hea, aga selle maine võib minna kehva seletuse ja kommunikatsiooninahka tulles algava riigikogu töö juurde, ütles president. Teie ametiaega jääb mitme olulise reformi rakendamine. Puuetega inimeste tööellu toomine. Ja uus lastekaitseseadus on vaid mõned näited. Samuti kust küll võeti arvamus, et kooseluseadus muudab kellelgi seksuaalset sättumust viib paare lahku või kokku või muudab tõsiasja, et ka väljaspool abielu kasvab väga palju lapsi. Miks omistada seadusele tähendust, mida seal kuidagi ei ole? President rõhutas veel paari asja. Piirileping Venemaaga ootab ratifitseerimist. Loodan südamest, et otsus ei jää päevapoliitilise punktinoppimise taha. Ja veel. Ma väga loodan, et riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse ümberkorraldamine ei sumbu sellesse, mis on juba korduvalt olnud uute komisjonide moodustamine, olukorda kaardistamine ning täiendav valdade võimekus, analüüs riigi ja haldusreformiks on aeg küps. Me teame, mis on valesti ja kus on probleemid. Eesti riik peab oma rahvale pakkuma head elustandardit rõhutama omapära, mitte püüdma saada mõne teise riigi klooniks. Seejärel asuti valima riigikogu juhatust. Esialgu valiti riigikogu esimees ja asuti esitama kandidaate sõna Sven Mikseril. Mul on erakordselt hea meel esitada riigikogu esimehe kandidaadiks kolleeg Eiki Nestor. Ta on meie hulgast kindlasti kõige rikkalikuma parlamentaarse kogemusega, lisaks on ta ennast tõestanud ka kindlakäelise ja kindlameelse riigikogu esimehena juba parlamendi eelmises koosseisus. Et ma loodan, et ta leiab meie kõigi toetuse. Ja pulti tuli ka Andres Ammas. Mul on au esitada riigikogu esimehe kandidaadiks Andres Herkeli, kogenud riigikogu liikme, et meil toimuksid täna tõepoolest riigikogu esimehe valimised. Pärast hääletamise toimumist võis veidi enam kui pool tundi tagasi vabariigi valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu teatavaks teha. Nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101 hääletamist sedeli saanud riigikogu liikmete arv 100 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 100. Kehtetute hääletamissedetite arv üks. Riigikogu esimehe kandidaatidele antud häälte arv. Eiki Nestor 58, Andres Erkel 41. Aseesimeesteks esitati Jüri Ratase ja Helir-Valdor Seederi kandidatuurid. Seeder kogus 58 häält ja on seega riigikogu esimene aseesimees. Jüri Ratase saagiks jäi 42 häält. ### Response: Riigikogu kogunes oma esimesele istungile.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Ka riigikogu töökorraldus saab olema erakorraline ja eesmärk, et füüsilist kokkupuudet inimeste vahel oleks võimalikult vähe. Kõigepealt komisjonide töö on soovituslikult viidud elektrooniliseks, nii palju, kui see võimalik on ja enamasti see on võimalik ja siis üksikutel juhtudel, kui on vajalik füüsiliselt koguneda, siis need komisjonid aeg-ajalt füüsiliselt ka kogunevad ja suure saali töö oleks istungid ainult esmaspäeviti, kui kinnitatakse päevakord ja kui seadusest tulenevalt ei ole kuidagi võimalik istungit ära jätta ja siis menetletakse ainult neid eelnõusid, mis on kiireloomulised või kus on mingid kindlad kuupäevad täitumas või need eelnõud, mis on seotud siis praegu selle erakorralise olukorraga, selle koroona viirusest tulenevad on nad siis seotud inimese tervisega või on nad seotud majandusliku olukorra erinevate meetmetega, et need eelnõud jääksid menetlusse ja ülejäänud eelnõud saab jätta ootele ja võtta päevakorda juba siis, kui olukord on normaliseerunud. Ja samuti on soovitus, et riigikogu suurde saali tuleks võimalikult vähe inimesi. Nii et iga fraktsioon oleks esindatud, kuid võimalikult väikse arvuliste inimestega. Jah, me ei saa keelata ju ühelgi riigikogu liikmel riigikogu suurde saali tulemast, see on tema õigus tulla ja osaleda. Aga kui on olemas üldine konsensus ja eelnõud, mis ei tekita suuri vaidlusi, mis on saanud ka komisjonis konsensusliku heakskiidu saab menetleda niimoodi edasi, et ei ole vajadust, et 100 riigikogu liiget pluss veel mitukümmend ametnikku tegeleksid ja koguneksid ühte ruumi. See ei ole praegu väga mõistlik.

Riigikogu korraldab oma töö põhjalikult ümber. Tund aega enne Riigikogu istungi algust tuleb kokku Riigikogu vanematekogu, et teemat arutada.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Ka riigikogu töökorraldus saab olema erakorraline ja eesmärk, et füüsilist kokkupuudet inimeste vahel oleks võimalikult vähe. Kõigepealt komisjonide töö on soovituslikult viidud elektrooniliseks, nii palju, kui see võimalik on ja enamasti see on võimalik ja siis üksikutel juhtudel, kui on vajalik füüsiliselt koguneda, siis need komisjonid aeg-ajalt füüsiliselt ka kogunevad ja suure saali töö oleks istungid ainult esmaspäeviti, kui kinnitatakse päevakord ja kui seadusest tulenevalt ei ole kuidagi võimalik istungit ära jätta ja siis menetletakse ainult neid eelnõusid, mis on kiireloomulised või kus on mingid kindlad kuupäevad täitumas või need eelnõud, mis on seotud siis praegu selle erakorralise olukorraga, selle koroona viirusest tulenevad on nad siis seotud inimese tervisega või on nad seotud majandusliku olukorra erinevate meetmetega, et need eelnõud jääksid menetlusse ja ülejäänud eelnõud saab jätta ootele ja võtta päevakorda juba siis, kui olukord on normaliseerunud. Ja samuti on soovitus, et riigikogu suurde saali tuleks võimalikult vähe inimesi. Nii et iga fraktsioon oleks esindatud, kuid võimalikult väikse arvuliste inimestega. Jah, me ei saa keelata ju ühelgi riigikogu liikmel riigikogu suurde saali tulemast, see on tema õigus tulla ja osaleda. Aga kui on olemas üldine konsensus ja eelnõud, mis ei tekita suuri vaidlusi, mis on saanud ka komisjonis konsensusliku heakskiidu saab menetleda niimoodi edasi, et ei ole vajadust, et 100 riigikogu liiget pluss veel mitukümmend ametnikku tegeleksid ja koguneksid ühte ruumi. See ei ole praegu väga mõistlik. ### Response: Riigikogu korraldab oma töö põhjalikult ümber. Tund aega enne Riigikogu istungi algust tuleb kokku Riigikogu vanematekogu, et teemat arutada.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna projektijuht Ülle Harak rääkis, et praegu on töös analüüs, mil moel võiks ühendada eriasutuste ruumilise keskkonna ja maaga seotud tegevusi. Ülle Harak. Ja selle analüüsi kohaselt me tahaksime välja töötada siis kontseptsiooni uue asutuse moodustamiseks, mis siis koondaks endas nii maa regionaalhalduse kui ka siis ruumilise keskkonna kujundamisega seotud ülesanded ja siis nende ülesannete täitmiseks vajalik ruumi, andmete tootmist ja haldamist. Üks analüüsi objekt oli rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond oma maakondlike talitustega. Harak ütles, et talitused maakondadesse jäävad alles. Tahame jätkata seda maakondlike paiknemist, et ka uues ühendasutuses samamoodi kõikides maakondades esindatud nad ei ole enam rahandusministeeriumi osakonnad, vaid nad on siis selle uue ühendameti piirkondliku talituse aga samas siis sinna juurde veel pannakse teisi ülesandeid ja ka ka nende siis funktsioonide osas vaatame seda ülesehitust, et nad oleksid siis heaks partneriks riigile seal kohapeal, nii ruumilise planeerimise kui ka siis sellise kogu riigi, teenuste ja kohalike omavalitsuste teenuste, sellise koostöövõrgustiku kaasaaitamiseks. Araku sõnade kohaselt pole nad veel otsustanud, kas osakonnad maakondades jäävad piirkondliku juhtimise alla või jääb igasse maakonda eraldi. Talitus. Praegu meil on esimene siht, et vabariigi valitsuse kabinetist saada kogu selle kontseptsioonile heakskiit ja, ja siis me saame juba detailsemaks ja, ja konkreetsemaks minna selle asutuse moodustamisega.

Rahandusministeeriumis valmistatakse ette uut riigiametit, mis ühendaks praeguse maa-ameti ja regionaalhalduse osakonna kohalike talituste ülesanded.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna projektijuht Ülle Harak rääkis, et praegu on töös analüüs, mil moel võiks ühendada eriasutuste ruumilise keskkonna ja maaga seotud tegevusi. Ülle Harak. Ja selle analüüsi kohaselt me tahaksime välja töötada siis kontseptsiooni uue asutuse moodustamiseks, mis siis koondaks endas nii maa regionaalhalduse kui ka siis ruumilise keskkonna kujundamisega seotud ülesanded ja siis nende ülesannete täitmiseks vajalik ruumi, andmete tootmist ja haldamist. Üks analüüsi objekt oli rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond oma maakondlike talitustega. Harak ütles, et talitused maakondadesse jäävad alles. Tahame jätkata seda maakondlike paiknemist, et ka uues ühendasutuses samamoodi kõikides maakondades esindatud nad ei ole enam rahandusministeeriumi osakonnad, vaid nad on siis selle uue ühendameti piirkondliku talituse aga samas siis sinna juurde veel pannakse teisi ülesandeid ja ka ka nende siis funktsioonide osas vaatame seda ülesehitust, et nad oleksid siis heaks partneriks riigile seal kohapeal, nii ruumilise planeerimise kui ka siis sellise kogu riigi, teenuste ja kohalike omavalitsuste teenuste, sellise koostöövõrgustiku kaasaaitamiseks. Araku sõnade kohaselt pole nad veel otsustanud, kas osakonnad maakondades jäävad piirkondliku juhtimise alla või jääb igasse maakonda eraldi. Talitus. Praegu meil on esimene siht, et vabariigi valitsuse kabinetist saada kogu selle kontseptsioonile heakskiit ja, ja siis me saame juba detailsemaks ja, ja konkreetsemaks minna selle asutuse moodustamisega. ### Response: Rahandusministeeriumis valmistatakse ette uut riigiametit, mis ühendaks praeguse maa-ameti ja regionaalhalduse osakonna kohalike talituste ülesanded.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eelmisel aastal Tapal operalli depoos valminud soomusrong liikus käesoleva aasta alguses mööda vabadussõja rindejoont Kehrast Valgasse, seejärel näidati teda Eesti erinevates raudteejaamades, kusjuures korraks põigati Lätimaalegi. Ida-Virumaa raudteejaamad on Vabaduse turnee viimastes peatuspaikadeks, räägib EV 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho. Vabadussõja üks tähtsamaid relvi oli just soomusrong ja see on tähtis siis, et tähistada väärikalt 100 aasta möödumist Eesti võidukast vabadussõjas ja teiseks on see tähtis muidugi sellepärast, et praegusele põlvkonnale noortele lastele ja tegelikult ka vanematele inimestele anda aim, missuguses oludes toona võidelda ja mida üldse on vaja selleks, et seista oma riigi eest. Kõige toredam on see, nii palju inimesi on sellest osa saanud, praegu on juba jõudnud külastajate arv ligi 100-le 1000-le, nii et 100000 inimest on saanud oma käega katsuda ja vaadata seda 100 aasta tagust tehnikat 100 aasta tagust imet. Soomusrongi number seitse saab pärast kiviõli uudistada veel jõhvis Vaivaras ja Narvas. Veeremi edasine saatus on seni lahtine, räägib Toomas Kiho. See rongiehitati tegelikult ju selleks üheks aastaks, et ta sõidakski need raudteed läbi ja muidugi on üleval küsimus, mis saab sellest rongist sellest koosseisust pärast, sest need on ju need vagunid kuuluvad ikkagi Operailile ja mis saab edasi, üks plaan on, et sõjamuuseum, kes selle näituse sisse on teinud ja seda siin ka hooldab ja rahvale tutvustab, et sõjamuuseum saab selle oma kollektsiooni näitamiseks oma püsiekspositsioonis Viimsi mõisas Harjumaal. Kiviõlist raadiouudistele Rene Kundla

Soomusrong number 7 Wabadus jõudis Ida-Virumaale, kus teda saab uudistada aasta lõpuni. Praegu on veel lahtine, mis saab sel aastal kogu Eestis vabadussõja ajalugu tutvustanud rongist tulevikus.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eelmisel aastal Tapal operalli depoos valminud soomusrong liikus käesoleva aasta alguses mööda vabadussõja rindejoont Kehrast Valgasse, seejärel näidati teda Eesti erinevates raudteejaamades, kusjuures korraks põigati Lätimaalegi. Ida-Virumaa raudteejaamad on Vabaduse turnee viimastes peatuspaikadeks, räägib EV 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho. Vabadussõja üks tähtsamaid relvi oli just soomusrong ja see on tähtis siis, et tähistada väärikalt 100 aasta möödumist Eesti võidukast vabadussõjas ja teiseks on see tähtis muidugi sellepärast, et praegusele põlvkonnale noortele lastele ja tegelikult ka vanematele inimestele anda aim, missuguses oludes toona võidelda ja mida üldse on vaja selleks, et seista oma riigi eest. Kõige toredam on see, nii palju inimesi on sellest osa saanud, praegu on juba jõudnud külastajate arv ligi 100-le 1000-le, nii et 100000 inimest on saanud oma käega katsuda ja vaadata seda 100 aasta tagust tehnikat 100 aasta tagust imet. Soomusrongi number seitse saab pärast kiviõli uudistada veel jõhvis Vaivaras ja Narvas. Veeremi edasine saatus on seni lahtine, räägib Toomas Kiho. See rongiehitati tegelikult ju selleks üheks aastaks, et ta sõidakski need raudteed läbi ja muidugi on üleval küsimus, mis saab sellest rongist sellest koosseisust pärast, sest need on ju need vagunid kuuluvad ikkagi Operailile ja mis saab edasi, üks plaan on, et sõjamuuseum, kes selle näituse sisse on teinud ja seda siin ka hooldab ja rahvale tutvustab, et sõjamuuseum saab selle oma kollektsiooni näitamiseks oma püsiekspositsioonis Viimsi mõisas Harjumaal. Kiviõlist raadiouudistele Rene Kundla ### Response: Soomusrong number 7 Wabadus jõudis Ida-Virumaale, kus teda saab uudistada aasta lõpuni. Praegu on veel lahtine, mis saab sel aastal kogu Eestis vabadussõja ajalugu tutvustanud rongist tulevikus.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Aravete keskkoolis tänavu ainult seitse elluastujat ongi. Neist kuus kogunesid täna hommikul eesti keele riigieksamile. Klassijuhataja ja emakeele õpetaja lugesid noortele viimased sõnad, peale millele järgnes dokumentide kontroll, rahulikku meelt, nutikaid mõttekäike ja oskuslikult valikut. Ja kui ka minister Mailis Reps oli rääkinud, tehti kirjatööd suletud uste taga. Klassijuhataja Maie Paap noorte pärast väga muretsema ei pidanud. Meil olid eesti keele õpetaja ga siin noh, reaalsed konsultatsioonid. Võib-olla rohkem said, tunnid jäid ära, kindlasti nad said rohkem internetis iseseisvat tööd teha, aga eksamite valmistus, konsultatsioonid olid ikka ju? Esimestena pärast peaaegu nelja tunnist tööd astusid eksamiruumist välja Pileriin ja Kasper. Päris hästi, ma arvan, et selliseid suuremaid probleeme ei olnud, et ma sain tekstist ilusti ära. Mälestustest ja minevikust ja kuidas inimesed seda endaga seovad? Meil on seitse tükki klassis, et suhteliselt väike klass. Kuna meid on nii vähe keskkoolis üldse, siis osad tunnid on teiste klassidega koos. On see pigem hea või halb? See on pigem hea, sest ka noortematest klassidest on sõpru ja siis on tunnis huvitavam kui online seitsmekesi. Aravete kooli ajaloos esimest korda jääb tänavu keskkooli lõpuaktus sootuks ära, sest nii nagu noored seda ise korraldada tahaksid, seda koroonaohu tõttu teha ei tohi. Klassijuhataja Maie Paap. Kätt me suruda ei tohtinud, lilli ei tohtinud anda. Nii et paraku on seekord nii. Aga see oli nende valik. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.

Abiturientidel algas riigieksamite periood. Täna kirjutati eesti keele riigieksamit ka Aravete keskkoolis Järvamaal, kus lõpuklassis õpib ainult seitse noort.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Aravete keskkoolis tänavu ainult seitse elluastujat ongi. Neist kuus kogunesid täna hommikul eesti keele riigieksamile. Klassijuhataja ja emakeele õpetaja lugesid noortele viimased sõnad, peale millele järgnes dokumentide kontroll, rahulikku meelt, nutikaid mõttekäike ja oskuslikult valikut. Ja kui ka minister Mailis Reps oli rääkinud, tehti kirjatööd suletud uste taga. Klassijuhataja Maie Paap noorte pärast väga muretsema ei pidanud. Meil olid eesti keele õpetaja ga siin noh, reaalsed konsultatsioonid. Võib-olla rohkem said, tunnid jäid ära, kindlasti nad said rohkem internetis iseseisvat tööd teha, aga eksamite valmistus, konsultatsioonid olid ikka ju? Esimestena pärast peaaegu nelja tunnist tööd astusid eksamiruumist välja Pileriin ja Kasper. Päris hästi, ma arvan, et selliseid suuremaid probleeme ei olnud, et ma sain tekstist ilusti ära. Mälestustest ja minevikust ja kuidas inimesed seda endaga seovad? Meil on seitse tükki klassis, et suhteliselt väike klass. Kuna meid on nii vähe keskkoolis üldse, siis osad tunnid on teiste klassidega koos. On see pigem hea või halb? See on pigem hea, sest ka noortematest klassidest on sõpru ja siis on tunnis huvitavam kui online seitsmekesi. Aravete kooli ajaloos esimest korda jääb tänavu keskkooli lõpuaktus sootuks ära, sest nii nagu noored seda ise korraldada tahaksid, seda koroonaohu tõttu teha ei tohi. Klassijuhataja Maie Paap. Kätt me suruda ei tohtinud, lilli ei tohtinud anda. Nii et paraku on seekord nii. Aga see oli nende valik. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. ### Response: Abiturientidel algas riigieksamite periood. Täna kirjutati eesti keele riigieksamit ka Aravete keskkoolis Järvamaal, kus lõpuklassis õpib ainult seitse noort.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Mõttevahetus kriisides vaevleva Euroopa valikute üle tõi Brüsselisse kõrgetasemelisele konverentsile 150 poliitikud ja arvamusliidrit. President Toomas Hendrik Ilves juhtis arutelu, mis käsitles Euroopa raskusi digitaalajastuga sammu pidamisel. Siiski ei saanud ma kasutamata jätta võimalust, et küsida riigi pealt, milliseid ohte näeb ta Euroopa kõige akuutsemas põgenikekriisis. President Toomas Hendrik Ilves. Ma usun, et me oleme kõik mures, kas me liigume ühes suunas, kus me tugevdame kontrolli üle oma Euroopa piire või meil tuleb tugev surve taastada Schengeni eelset režiimi, kus ületades iga piir tuleb siis seista järjekorras, näidata passi. Kui see praegune olukord jätkub, siis ma kardan, et see on suund, mida Euroopa võtab. Riigipea sõnul on paljud Ida-Euroopa valitsused põgenikekriisile lahenduste otsimise asemel tegelenud populismiga. Just Kesk-Euroopa Visegradi riikides on see populism väga jõuliselt edenenud ja sellest võiks tulla midagi veelgi hullemat. Me näeme, mõrad tekkimas Euroopa enda sees. Euroopa liidrite eriarusaamad rändekriisi olemuse üle joonistusid ilmekalt välja Euroopa rahvapartei kongressil Madridis. Kui Angela Merkel seadis oma kõnes esiplaanile humanistlikud väärtused, öeldes, et kõigil, kes Euroopasse saabuvad, on õigus saada koheldud inimväärselt siis Ungari peaminister Viktor Orban süüdistas oma Euroopa kolleege rändekriisi vääriti mõistmises. What have been fating? Me pole näinud põgenikekriisi, ütles Orban. See on rahvaränne, mille moodustavad majandusimmigrandid, põgenikud ja välisvõitlejad. See on kontrollimata ja reguleerimata protsess. Neid inimesi ohvriteiks pidades ei saa me ise ohvrid muutuda. Kuigi me ei pea neid vaenlastes, ei saa me iseendi vastu tegutseda. Õigus inimväärikusele ja turvalisusele on põhiõigused, aga Saksa-Austria või Ungari elustandard ei ole kõigi maakeral elavate inimeste põhiõigus, ütles Orban. Samuti Euroopa Rahvapartei ridadesse kuuluv Euroopa ülemkogu president Donald Tusk ütles Madridis peetud kõnes, et solidaarsus ei saa olla võrdväärne naiivsesega. Me ei saa kauem teeselda, et rändelaine on midagi, mida me tahaksime ja viime praegu ellu läbimõeldud poliitikat. Oleme kaotanud võime kontrollida oma piire. Samas ei saa me laskuda populismi ja ksenofoobiasse, märkis endine Poola valitsusjuht ja praegune Euroopa ülemkogu president rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel.

Kui põgenikekriisile lahendust ei leita, tuleb peagi taas igal Schengeni sisepiiril passi näidata, ütles Brüsselis kõrgetasemelisel seminaril esinenud president Toomas Hendrik Ilves Rahvusringhäälingule. Riigipea sõnul on väga paljud kesk- ja ida-euroopa poliitikud kasutanud rändekriisi ebameeldiva populismi viljelemiseks.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Mõttevahetus kriisides vaevleva Euroopa valikute üle tõi Brüsselisse kõrgetasemelisele konverentsile 150 poliitikud ja arvamusliidrit. President Toomas Hendrik Ilves juhtis arutelu, mis käsitles Euroopa raskusi digitaalajastuga sammu pidamisel. Siiski ei saanud ma kasutamata jätta võimalust, et küsida riigi pealt, milliseid ohte näeb ta Euroopa kõige akuutsemas põgenikekriisis. President Toomas Hendrik Ilves. Ma usun, et me oleme kõik mures, kas me liigume ühes suunas, kus me tugevdame kontrolli üle oma Euroopa piire või meil tuleb tugev surve taastada Schengeni eelset režiimi, kus ületades iga piir tuleb siis seista järjekorras, näidata passi. Kui see praegune olukord jätkub, siis ma kardan, et see on suund, mida Euroopa võtab. Riigipea sõnul on paljud Ida-Euroopa valitsused põgenikekriisile lahenduste otsimise asemel tegelenud populismiga. Just Kesk-Euroopa Visegradi riikides on see populism väga jõuliselt edenenud ja sellest võiks tulla midagi veelgi hullemat. Me näeme, mõrad tekkimas Euroopa enda sees. Euroopa liidrite eriarusaamad rändekriisi olemuse üle joonistusid ilmekalt välja Euroopa rahvapartei kongressil Madridis. Kui Angela Merkel seadis oma kõnes esiplaanile humanistlikud väärtused, öeldes, et kõigil, kes Euroopasse saabuvad, on õigus saada koheldud inimväärselt siis Ungari peaminister Viktor Orban süüdistas oma Euroopa kolleege rändekriisi vääriti mõistmises. What have been fating? Me pole näinud põgenikekriisi, ütles Orban. See on rahvaränne, mille moodustavad majandusimmigrandid, põgenikud ja välisvõitlejad. See on kontrollimata ja reguleerimata protsess. Neid inimesi ohvriteiks pidades ei saa me ise ohvrid muutuda. Kuigi me ei pea neid vaenlastes, ei saa me iseendi vastu tegutseda. Õigus inimväärikusele ja turvalisusele on põhiõigused, aga Saksa-Austria või Ungari elustandard ei ole kõigi maakeral elavate inimeste põhiõigus, ütles Orban. Samuti Euroopa Rahvapartei ridadesse kuuluv Euroopa ülemkogu president Donald Tusk ütles Madridis peetud kõnes, et solidaarsus ei saa olla võrdväärne naiivsesega. Me ei saa kauem teeselda, et rändelaine on midagi, mida me tahaksime ja viime praegu ellu läbimõeldud poliitikat. Oleme kaotanud võime kontrollida oma piire. Samas ei saa me laskuda populismi ja ksenofoobiasse, märkis endine Poola valitsusjuht ja praegune Euroopa ülemkogu president rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. ### Response: Kui põgenikekriisile lahendust ei leita, tuleb peagi taas igal Schengeni sisepiiril passi näidata, ütles Brüsselis kõrgetasemelisel seminaril esinenud president Toomas Hendrik Ilves Rahvusringhäälingule. Riigipea sõnul on väga paljud kesk- ja ida-euroopa poliitikud kasutanud rändekriisi ebameeldiva populismi viljelemiseks.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Nii Soome kui ka teiste maade ajakirjanduses on viirusekriisi ajal korduvalt kirjutatud Rootsi eripärasest lähenemisest. Soomlased on eriti hoolsalt jälginud, kuidas leebemate piirangutega Rootsis läheb. Algul oli tunda muret, kas tõesti on Rootsil õigus hiljem aga pigem kahjurõõmu, et ei läinud neil seal Rootsis paremini midagi. Soome meedias on kirjutatud pidevalt sellest, et Rootsis on viirusesurmade arv mitu korda suurem kui karmimate piirangutega Soomes ning ka sellest, et Rootsi ei pruugi vaatamata teistsugusele suhtumisele sugugi majanduslangusest pääseda. Eelmisel nädalal kirjutati Soomes võidurõõmsalt, et Rootsi epidemioloog Andres Tegnell tunnistas lõpuks ometi, et koroona suhtes oleks pidanud käituma teisiti. Nüüd on soomlased aga solvunud, kui Rootsi Afton pladetis ilmus artikkel, kuidas Soomes õhutatakse rootslaste suhtes hirmu ja isegi viha Afton bladeti. Artiklis on toodud näiteid Soome kommentaariumidest, kus kirjutatakse, et soomlased ei kavatse maksta rootslaste lõdva suhtumise eest ning kutsutakse üles lausa teada andma sinna, kuhu vaja, kui kuskil Soomes rootslasi liikumas märgatakse. Üks Soome Rootsi piiri lähedal poodi pidav kaupmees lubas lausa Soome riigi saamata jäänud tulude pärast kohtusse kaevata, kuna Rootsi vaenulike sõnavõttude tõttu ei julge soomlased enam tema piiri ääres asuvat poodi külastada. Ahtonbladet märgib etteheitvas toonis, et tavaliselt asuvad poliitikud selliste pingete tekkides inimesi rahustama, aga seekord mitte. Leht lisab, et Soome meedia ei taha sugugi kirjutada sellest, kuidas Soome poliitikud suutsid veenda oma inimesi, et piiride sulgemine tähendab riigist lahkumise keeldu. Alles mai alguses oli Soome valitsus sunnitud tunnistama, et nende tegevus ei olnud põhiseadusega kooskõlas, kirjutab Rootsi ajaleht Ahton pladetile intervjuu andnud kohaliku raadioajakirjanik Berti lisaks on, avaldas kahetsust, et asi sinnamaale on läinud. Tema sõnul on isamaalisus mõistetav, aga nüüd on märgata lausa võõra viha. Rootslaste etteheited ei ole päris asjatud. Rootsit kritiseerivaid artikleid ilmub tõepoolest tihti. Soomlastele on antud selge soovitus, mitte välismaale minna ja veidi vähem. Otseselt on mõista antud, et nii Rootsi kui Eesti on täis nakkusohtu. Kuigi eile ütles üks üle raadio toimetaja armulikult, et Eesti viiruse olukord on siiski parem kui Venemaal või Rootsis. Soome on olnud ka piirangute leevendamisega silmatorkavalt ettevaatlik. Soomes kehtib endiselt eriolukord. Eile otsustas valitsus, et eriolukorda ei ole ilmselt vaja pikendada rohkem kui juuni lõpuni. Selleks ajaks on tehtud juba vajalikud seadusemuudatused, et meetmeid saaks rakendada ka ilma eriolukorda välja kuulutamata. Neljapäeval peaks Soome valitsus tegema otsuse ka Eesti, Norra ja Saksamaa reisimise asjus.

Soome ei kiirusta koroonaviiruse levikust tingitud piiranguid leevendama, riikide eri lähenemine on tekitanud Soome ja Rootsi suhetesse paksu verd.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Nii Soome kui ka teiste maade ajakirjanduses on viirusekriisi ajal korduvalt kirjutatud Rootsi eripärasest lähenemisest. Soomlased on eriti hoolsalt jälginud, kuidas leebemate piirangutega Rootsis läheb. Algul oli tunda muret, kas tõesti on Rootsil õigus hiljem aga pigem kahjurõõmu, et ei läinud neil seal Rootsis paremini midagi. Soome meedias on kirjutatud pidevalt sellest, et Rootsis on viirusesurmade arv mitu korda suurem kui karmimate piirangutega Soomes ning ka sellest, et Rootsi ei pruugi vaatamata teistsugusele suhtumisele sugugi majanduslangusest pääseda. Eelmisel nädalal kirjutati Soomes võidurõõmsalt, et Rootsi epidemioloog Andres Tegnell tunnistas lõpuks ometi, et koroona suhtes oleks pidanud käituma teisiti. Nüüd on soomlased aga solvunud, kui Rootsi Afton pladetis ilmus artikkel, kuidas Soomes õhutatakse rootslaste suhtes hirmu ja isegi viha Afton bladeti. Artiklis on toodud näiteid Soome kommentaariumidest, kus kirjutatakse, et soomlased ei kavatse maksta rootslaste lõdva suhtumise eest ning kutsutakse üles lausa teada andma sinna, kuhu vaja, kui kuskil Soomes rootslasi liikumas märgatakse. Üks Soome Rootsi piiri lähedal poodi pidav kaupmees lubas lausa Soome riigi saamata jäänud tulude pärast kohtusse kaevata, kuna Rootsi vaenulike sõnavõttude tõttu ei julge soomlased enam tema piiri ääres asuvat poodi külastada. Ahtonbladet märgib etteheitvas toonis, et tavaliselt asuvad poliitikud selliste pingete tekkides inimesi rahustama, aga seekord mitte. Leht lisab, et Soome meedia ei taha sugugi kirjutada sellest, kuidas Soome poliitikud suutsid veenda oma inimesi, et piiride sulgemine tähendab riigist lahkumise keeldu. Alles mai alguses oli Soome valitsus sunnitud tunnistama, et nende tegevus ei olnud põhiseadusega kooskõlas, kirjutab Rootsi ajaleht Ahton pladetile intervjuu andnud kohaliku raadioajakirjanik Berti lisaks on, avaldas kahetsust, et asi sinnamaale on läinud. Tema sõnul on isamaalisus mõistetav, aga nüüd on märgata lausa võõra viha. Rootslaste etteheited ei ole päris asjatud. Rootsit kritiseerivaid artikleid ilmub tõepoolest tihti. Soomlastele on antud selge soovitus, mitte välismaale minna ja veidi vähem. Otseselt on mõista antud, et nii Rootsi kui Eesti on täis nakkusohtu. Kuigi eile ütles üks üle raadio toimetaja armulikult, et Eesti viiruse olukord on siiski parem kui Venemaal või Rootsis. Soome on olnud ka piirangute leevendamisega silmatorkavalt ettevaatlik. Soomes kehtib endiselt eriolukord. Eile otsustas valitsus, et eriolukorda ei ole ilmselt vaja pikendada rohkem kui juuni lõpuni. Selleks ajaks on tehtud juba vajalikud seadusemuudatused, et meetmeid saaks rakendada ka ilma eriolukorda välja kuulutamata. Neljapäeval peaks Soome valitsus tegema otsuse ka Eesti, Norra ja Saksamaa reisimise asjus. ### Response: Soome ei kiirusta koroonaviiruse levikust tingitud piiranguid leevendama, riikide eri lähenemine on tekitanud Soome ja Rootsi suhetesse paksu verd.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

On aus kõigi töötajate suhtes, öelda neile, kui palju nemad peavad veel töötama, enne kui nad saaksid pensionile jääda ja kava kohaselt oleks pensioni ea järk-järguline tõus alguse saamas siis aastast 2016 igal aastal kolme kuu võrra pikenesid see tööloleku viga ja aastaks 2026 peaks pensioni eaks siis olema 65 eluaastat. Ja nagu te ka teate, on see paratamatus, selline otsus, mis tuleneb demograafilisest situatsioonist, elanikkonna ja kiirest vananemisest ja ükskord tuleb see otsus langetada, nagunii oleks ausam olnud, kui see otsus oleks juba neli aastat tagasi langetatud ja täiesti ebaaus oleks see, kui me ka praegu peidaksime pea liiva sisse ja ütleksime, et mitte mingisuguseid probleeme seoses elanikkonna vananemisega Eestis. Ei eksisteeri. Peaminister ütles, et eelnõu on valmis ja valitsuskabineti arutab seda. Täna õhtul aga küsiti loomulikult tema käest, et kas siis ikkagi ei ole muid võimalusi seda asja lahendada. Teine võimalus on maksustada rohkem töötavaid inimesi. Kui neid ikka tulevikus on kaks korda vähem ühe pensionäri kohta ja me tahame enam-vähem samasugust pensionäride elatustaset säilitada, siis võimalus on siis suurendada siis seda sotsiaalmaksu kaks korda. Ma ei tea küll, kes Eestis nõus pärast seda töötama on, nii et seda võimalust ma kasutada ei soovitaks. Praktiliselt ainus võimalus ongi suurendada inimeste tööprotsessis osalemist.

Peaminister Andrus Ansip käsitles Riigikogu infotunnis pensioniea tõstmise kava.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: On aus kõigi töötajate suhtes, öelda neile, kui palju nemad peavad veel töötama, enne kui nad saaksid pensionile jääda ja kava kohaselt oleks pensioni ea järk-järguline tõus alguse saamas siis aastast 2016 igal aastal kolme kuu võrra pikenesid see tööloleku viga ja aastaks 2026 peaks pensioni eaks siis olema 65 eluaastat. Ja nagu te ka teate, on see paratamatus, selline otsus, mis tuleneb demograafilisest situatsioonist, elanikkonna ja kiirest vananemisest ja ükskord tuleb see otsus langetada, nagunii oleks ausam olnud, kui see otsus oleks juba neli aastat tagasi langetatud ja täiesti ebaaus oleks see, kui me ka praegu peidaksime pea liiva sisse ja ütleksime, et mitte mingisuguseid probleeme seoses elanikkonna vananemisega Eestis. Ei eksisteeri. Peaminister ütles, et eelnõu on valmis ja valitsuskabineti arutab seda. Täna õhtul aga küsiti loomulikult tema käest, et kas siis ikkagi ei ole muid võimalusi seda asja lahendada. Teine võimalus on maksustada rohkem töötavaid inimesi. Kui neid ikka tulevikus on kaks korda vähem ühe pensionäri kohta ja me tahame enam-vähem samasugust pensionäride elatustaset säilitada, siis võimalus on siis suurendada siis seda sotsiaalmaksu kaks korda. Ma ei tea küll, kes Eestis nõus pärast seda töötama on, nii et seda võimalust ma kasutada ei soovitaks. Praktiliselt ainus võimalus ongi suurendada inimeste tööprotsessis osalemist. ### Response: Peaminister Andrus Ansip käsitles Riigikogu infotunnis pensioniea tõstmise kava.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Praegu kehtiva riigieelarve maht on 96,3 miljardit krooni, samas on valitsus juba heaks kiitnud eelarvekärped, mis peagi riigikogus arutusele tulevad. Milline võib tulla järgmise aasta eelarve maht? Rahandusminister Ivari Padar. Järgmise aasta võimalik piirnumber saab olla natukene rohkem kui 96 miljardit krooni. See on küllaltki kitsas piirnumber. Seega tuleks tuleva aasta eelarve sama suur kui tänavune kärpimata eelarve. Peaminister Andrus Ansip tõstab siiski esile asjaolu, et eelarve suureneb. Järgmise aasta eelarve võrreldes selle aasta kärbitud eelarvega kasvab tulude poolelt 10 miljardit krooni, kulude poolelt seitse miljardit krooni. Kasv on kasv. Peaminister tunnistas siiski, et probleeme tulevaste eelarvete koostamisel on. Loomulikult on probleemid eelarve koostamisel olemas ja selleks, et täita kõiki seadusest tulenevaid kohustusi, selleks tuleb juba praegustest jõus olevates seadustes teha ka muudatusi. No üks, millest on palju räägitud ja millest kindlasti saab ka abi olema, on keskmise palgaga seotud palgasüsteemist loobumine. Isamaa ja Res Publica liidu peasekretäri Margus Tsahkna sõnul tegid nemad täna koalitsioonikaaslastele ettepaneku, mis ka heaks kiideti. Koalitsiooni eestseisus otsustas siis juba enne suve tulla riigikogus selle eelnõuga, millega seotaks lahti kõikide nende ametnike palgad keskmistes palkades, need on siis kohtunikud ja kuni tegelikult riigikogu liikmeteni välja ja selle eelnõu valmistavad siis ette kolm koalitsioonierakonda ühiselt jah, ja tuginedes siis sellele tööle, mida siis Ene Ergma juures töötav komisjon on ette valmistanud. Komisjon otsustas, et tuleb küsida riigikogu liikmete palkade suhtes siis õiguskantsleri seisukohta, loodetavasti see seisukoht saadakse nädala jooksul ja ma arvan, et kõikide muude ametnike suhtes poliitilist probleemi ole. Eelarvestrateegia osas peab samuti otsuse tegema enne suve, tõdeb sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar. Täna võib ühte ütelda, et üheski punktis ei ole jõutud nii kaugele, et kõik kolm koalitsioonierakonda oleks 100 protsenti ühel meelel. 29 mai on see päev, kus vabariigi valitsus peab kinnitama ära järgmise aasta ja järgmise nelja aasta siis riigieelarve strateegia, kus me peame jõudma konkreetsete numbriteni. Seaduse põhjal võib jõuda ka ainult nii-öelda ühe numbrini ehk siis riigieelarve piirmäärani. Siiski on ääretult oluline, et me jõuaksime ära täpsustada mai lõpuks kõikide ministeeriumide piirnumbrid. Rahandusminister kinnitas, et tänasel kabinetiistungil veel mingite otsusteni ei jõuta. Tema erakonnakaaslase Eiki Nestori sõnul pole üksmeelt isegi selles, milline oleks järgmisel aastal koalitsioonileppe täitmiseks vajalik summa. Vaidlus tõesti käib suurusjärgu üle kuni 10 miljardit krooni täna kehtivate kohustuste või lubatud plaanide osas selleks et järgmise aasta riigitulud ja kulud oleks mõistlikus suuruses ja mõistlikus suuruses ka tasakaalu ulatuses. Peaminister Ansip koalitsioonileppe muutmisest rääkida ei taha. Kõik on ju eeldanudki koalitsioonileppele alla kirjutades seda, et lubadusi saab täita vastavalt sellele, kuidas eelarvesse raha laekub. Kui raha laekub vähem, siis lubaduste täitmine võtab rohkem aega.

Järgmise aasta eelarvestrateegiast.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Praegu kehtiva riigieelarve maht on 96,3 miljardit krooni, samas on valitsus juba heaks kiitnud eelarvekärped, mis peagi riigikogus arutusele tulevad. Milline võib tulla järgmise aasta eelarve maht? Rahandusminister Ivari Padar. Järgmise aasta võimalik piirnumber saab olla natukene rohkem kui 96 miljardit krooni. See on küllaltki kitsas piirnumber. Seega tuleks tuleva aasta eelarve sama suur kui tänavune kärpimata eelarve. Peaminister Andrus Ansip tõstab siiski esile asjaolu, et eelarve suureneb. Järgmise aasta eelarve võrreldes selle aasta kärbitud eelarvega kasvab tulude poolelt 10 miljardit krooni, kulude poolelt seitse miljardit krooni. Kasv on kasv. Peaminister tunnistas siiski, et probleeme tulevaste eelarvete koostamisel on. Loomulikult on probleemid eelarve koostamisel olemas ja selleks, et täita kõiki seadusest tulenevaid kohustusi, selleks tuleb juba praegustest jõus olevates seadustes teha ka muudatusi. No üks, millest on palju räägitud ja millest kindlasti saab ka abi olema, on keskmise palgaga seotud palgasüsteemist loobumine. Isamaa ja Res Publica liidu peasekretäri Margus Tsahkna sõnul tegid nemad täna koalitsioonikaaslastele ettepaneku, mis ka heaks kiideti. Koalitsiooni eestseisus otsustas siis juba enne suve tulla riigikogus selle eelnõuga, millega seotaks lahti kõikide nende ametnike palgad keskmistes palkades, need on siis kohtunikud ja kuni tegelikult riigikogu liikmeteni välja ja selle eelnõu valmistavad siis ette kolm koalitsioonierakonda ühiselt jah, ja tuginedes siis sellele tööle, mida siis Ene Ergma juures töötav komisjon on ette valmistanud. Komisjon otsustas, et tuleb küsida riigikogu liikmete palkade suhtes siis õiguskantsleri seisukohta, loodetavasti see seisukoht saadakse nädala jooksul ja ma arvan, et kõikide muude ametnike suhtes poliitilist probleemi ole. Eelarvestrateegia osas peab samuti otsuse tegema enne suve, tõdeb sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar. Täna võib ühte ütelda, et üheski punktis ei ole jõutud nii kaugele, et kõik kolm koalitsioonierakonda oleks 100 protsenti ühel meelel. 29 mai on see päev, kus vabariigi valitsus peab kinnitama ära järgmise aasta ja järgmise nelja aasta siis riigieelarve strateegia, kus me peame jõudma konkreetsete numbriteni. Seaduse põhjal võib jõuda ka ainult nii-öelda ühe numbrini ehk siis riigieelarve piirmäärani. Siiski on ääretult oluline, et me jõuaksime ära täpsustada mai lõpuks kõikide ministeeriumide piirnumbrid. Rahandusminister kinnitas, et tänasel kabinetiistungil veel mingite otsusteni ei jõuta. Tema erakonnakaaslase Eiki Nestori sõnul pole üksmeelt isegi selles, milline oleks järgmisel aastal koalitsioonileppe täitmiseks vajalik summa. Vaidlus tõesti käib suurusjärgu üle kuni 10 miljardit krooni täna kehtivate kohustuste või lubatud plaanide osas selleks et järgmise aasta riigitulud ja kulud oleks mõistlikus suuruses ja mõistlikus suuruses ka tasakaalu ulatuses. Peaminister Ansip koalitsioonileppe muutmisest rääkida ei taha. Kõik on ju eeldanudki koalitsioonileppele alla kirjutades seda, et lubadusi saab täita vastavalt sellele, kuidas eelarvesse raha laekub. Kui raha laekub vähem, siis lubaduste täitmine võtab rohkem aega. ### Response: Järgmise aasta eelarvestrateegiast.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Narva Muuseumis 15 aastat töötanud teadussekretär Merike Ivask väidab Facebooki postituses, et Ivo Posti juhtimise all pole muuseum sisuliselt arenenud, vaid allakäigutrepist suurel kiirusel alla kihutanud. Ivaski sõnul paistab ilusana vaid Narva Muuseumi fassaad, kuid tegelikkuses arenevad vaid varem alustatud projektid ja needki ähvardavad ebaõnnestuda. Kui rääkida näiteks linnuse renoveerimisest, mille lõppu alatasa edasi lükatakse. Meeskonnatööst polegi enam võimalik rääkida, sest Ivo Posti juhtimisvigade ja autoritaarse juhtimist ili tõttu on hulk häid töötajaid lahkunud. See on väga lühike kokkuvõte Merike Ivaski pikast postitusest, milles ta teatab ka oma koondamisest ja koondamise põhjuseks peab ta kriitikat muuseumi juhi tegevuse aadressil. Merike Ivask oma postitust raadiouudistele kommenteerida ei soovinud ning ka Narva Muuseumi juhatuse liige Ivo Posti ütles, et tal pole soovi avalikkuse ees piltlikult öeldes musta pesu pesema hakata, kuid muuseumi edukusest räägivad oma tulude ja külastajate arvu kasv. Samas kinnitas Ivo Posti, et tema leping Narva Muuseumi juhi kohal töötamiseks lõpeb 31. märtsil ja sealt edasi ta muuseumi enam juhtida ei soovi. Olukorda kommenteerib sihtasutuse Narva Muuseum, nõukogu esimees Kristjan Elson. Väga kahetsusväärne, et see nii kaugele jõudis ja tean, et see postitus on juba jõudnud ka kõikide Eestimaa muuseumis postkastidesse. Et me seda nõukogu poolt väga ise kommenteerida ei sooviks, et igal asutused on omad probleemid, omavahelised suht, mida tegelikult nõukogu väga hästi ei näe. Me olime teadlik nendest pingetest. Kuid võib-olla ka mitte nii detailsel kujul. Kuidas te hindate, kas Ivo Posti on muuseumi hästi juhtinud? Siin kindlasti nõukogu liikmete arvamused lähevad lahku. Meil on olnud riigi esindajate ja juhatuse liikme vahel eriarvamusi ja kindlasti jääme siiani mingites osades eriarvamusele. Teatud juhtimisotsustus. Krista Elsoni sõnul pole kriisioludes võimalik muuseumile uue juhi leidmiseks konkurssi välja kuulutada. Seda tehakse mai lõpus peale püsiekspositsiooni valmimist. Seniks alustati läbirääkimisi praeguse juhiga tema volituste pikendamise üle ja kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis pakutakse Narva Muuseumi juhi kohta teisele kandidaadile, kelle nime veel ei avalikustata. Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.

Narva muuseumi koondatud töötaja tõi avalikkuse ette muuseumis valitsevad sisepinged ja süüdistab praegust muuseumi juhti ebakompetentsuses. Muuseumi nõukogu hakkab uut juhti otsima.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Narva Muuseumis 15 aastat töötanud teadussekretär Merike Ivask väidab Facebooki postituses, et Ivo Posti juhtimise all pole muuseum sisuliselt arenenud, vaid allakäigutrepist suurel kiirusel alla kihutanud. Ivaski sõnul paistab ilusana vaid Narva Muuseumi fassaad, kuid tegelikkuses arenevad vaid varem alustatud projektid ja needki ähvardavad ebaõnnestuda. Kui rääkida näiteks linnuse renoveerimisest, mille lõppu alatasa edasi lükatakse. Meeskonnatööst polegi enam võimalik rääkida, sest Ivo Posti juhtimisvigade ja autoritaarse juhtimist ili tõttu on hulk häid töötajaid lahkunud. See on väga lühike kokkuvõte Merike Ivaski pikast postitusest, milles ta teatab ka oma koondamisest ja koondamise põhjuseks peab ta kriitikat muuseumi juhi tegevuse aadressil. Merike Ivask oma postitust raadiouudistele kommenteerida ei soovinud ning ka Narva Muuseumi juhatuse liige Ivo Posti ütles, et tal pole soovi avalikkuse ees piltlikult öeldes musta pesu pesema hakata, kuid muuseumi edukusest räägivad oma tulude ja külastajate arvu kasv. Samas kinnitas Ivo Posti, et tema leping Narva Muuseumi juhi kohal töötamiseks lõpeb 31. märtsil ja sealt edasi ta muuseumi enam juhtida ei soovi. Olukorda kommenteerib sihtasutuse Narva Muuseum, nõukogu esimees Kristjan Elson. Väga kahetsusväärne, et see nii kaugele jõudis ja tean, et see postitus on juba jõudnud ka kõikide Eestimaa muuseumis postkastidesse. Et me seda nõukogu poolt väga ise kommenteerida ei sooviks, et igal asutused on omad probleemid, omavahelised suht, mida tegelikult nõukogu väga hästi ei näe. Me olime teadlik nendest pingetest. Kuid võib-olla ka mitte nii detailsel kujul. Kuidas te hindate, kas Ivo Posti on muuseumi hästi juhtinud? Siin kindlasti nõukogu liikmete arvamused lähevad lahku. Meil on olnud riigi esindajate ja juhatuse liikme vahel eriarvamusi ja kindlasti jääme siiani mingites osades eriarvamusele. Teatud juhtimisotsustus. Krista Elsoni sõnul pole kriisioludes võimalik muuseumile uue juhi leidmiseks konkurssi välja kuulutada. Seda tehakse mai lõpus peale püsiekspositsiooni valmimist. Seniks alustati läbirääkimisi praeguse juhiga tema volituste pikendamise üle ja kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis pakutakse Narva Muuseumi juhi kohta teisele kandidaadile, kelle nime veel ei avalikustata. Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. ### Response: Narva muuseumi koondatud töötaja tõi avalikkuse ette muuseumis valitsevad sisepinged ja süüdistab praegust muuseumi juhti ebakompetentsuses. Muuseumi nõukogu hakkab uut juhti otsima.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Täna veidi enne kella kahte lõppes eile kell üks päeval infotunniga alanud ja sisuliselt katkematult, kuigi viimased 11 tundi üsna üksluiselt kulgenud istung lõpp oli selline juhataja Jüri Ratas. Head ametikaaslased Eesti Konservatiivse rahvaerakonna fraktsiooni poolt palutud vahega on lõppenud. Oleme 55. muudatusettepaneku juures esitatud Eesti konservatiivne, rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata. Panen hääletusele 55. muudatusettepaneku, palun võta seisukohti hääletada. Tulemusega poolt 11, vastu 37, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Liigume edasi 56. muudatusettepaneku juurde, selle on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata. Enn Põlluaas, palun. Palun konservatiivse rahvaerakonna nimel seda hääletada ja enne seda 10 minutilist vaheaega. Aitäh, head ametikohasased, sellega on meil tänane istung lõppenud. Ma tänan teid, soovin teile jõudu meie töös. Haldusreformi arutamist alustati eile õhtul kell üheksa ja esimesed kuus tundi olid siiski küllalt, elavad täis arutelu ja kõnesid, alles siis läks venitamiseks. Tõsi, opositsiooni venitamistaktikal on erinevad põhjused. EKRE ütleb, et haldusreformi ga püüab koalitsioon oma mõjuvõimu laiendada. Keskfraktsioon kinnitab, et reformil lihtsalt puudub sisu. Üks näide Erki Savisaare sõnavõtust. Olen nõus, et kohaliku omavalitsuste korraldamine reformimine on vältimatu ja vajalik kuid ma ei ole nõus sellise kiirustamise ning pealiskaudsusega, mida arutatav eelnõu ette näeb. Antud eelnõu on täiesti absurdne ja sisutühi sisaldades vaid vaikimis tasu vallavanematele ning abstraktseid elanike arvu kriteeriume. Kõik opositsioonierakonnad esitasid hulgaliselt parandusettepanekuid. Andres Herkel vabaerakond. Vabaerakonna mured ja muudatusettepanekud selles on seotud peamiselt kahe aspektiga, üks on see, et mida teha kohalike kogukondade kaitseks ja teine pool see niinimetatud Gery mändering või valimispiiride nihutamine võimuerakondade positsioonide kindlustamiseks. See on ka paraku selle eelnõuga üsna läbinähtav. Ei arvestatud teiste opositsioonierakondade ettepanekuid, ei arvestatud ka vabaerakonna omi. Põhiseaduskomisjoni esindaja Siim Kiisler põhjendas seda nii. Üldine põhjus, miks nendest kahjuks ühegagi ei saanud arvestada, on see, et nad ei ei käinud kokku selle selles seaduses kirjeldatud haldusreformi mehhanismiga. Nad langenud lihtsalt selle loogikaga kokku, et nende arvestamisel ei oleks see seaduseelnõu enam olnud selline, et nad ei olnud lihtsalt sedalaadi ettepanekut. Nagu alguses kuulsite, jõuti täna läbi hääletada 55 parandusettepanekut 121-st. Lihtne rikmeetika ütleb, et vaheaegu jätkub veel umbes 11-ks tunniks. Seega lõpeb selle eelnõu teine lugemine järgmisel kolmapäeval kusagil õhtul kella üheksa paiku.

Riigikogu jõudis haldusreformi teisel lugemisel läbi hääletada 55 parandusettepanekut 121-st. Järgmisel nädalal jätkatakse.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Täna veidi enne kella kahte lõppes eile kell üks päeval infotunniga alanud ja sisuliselt katkematult, kuigi viimased 11 tundi üsna üksluiselt kulgenud istung lõpp oli selline juhataja Jüri Ratas. Head ametikaaslased Eesti Konservatiivse rahvaerakonna fraktsiooni poolt palutud vahega on lõppenud. Oleme 55. muudatusettepaneku juures esitatud Eesti konservatiivne, rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata. Panen hääletusele 55. muudatusettepaneku, palun võta seisukohti hääletada. Tulemusega poolt 11, vastu 37, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Liigume edasi 56. muudatusettepaneku juurde, selle on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata. Enn Põlluaas, palun. Palun konservatiivse rahvaerakonna nimel seda hääletada ja enne seda 10 minutilist vaheaega. Aitäh, head ametikohasased, sellega on meil tänane istung lõppenud. Ma tänan teid, soovin teile jõudu meie töös. Haldusreformi arutamist alustati eile õhtul kell üheksa ja esimesed kuus tundi olid siiski küllalt, elavad täis arutelu ja kõnesid, alles siis läks venitamiseks. Tõsi, opositsiooni venitamistaktikal on erinevad põhjused. EKRE ütleb, et haldusreformi ga püüab koalitsioon oma mõjuvõimu laiendada. Keskfraktsioon kinnitab, et reformil lihtsalt puudub sisu. Üks näide Erki Savisaare sõnavõtust. Olen nõus, et kohaliku omavalitsuste korraldamine reformimine on vältimatu ja vajalik kuid ma ei ole nõus sellise kiirustamise ning pealiskaudsusega, mida arutatav eelnõu ette näeb. Antud eelnõu on täiesti absurdne ja sisutühi sisaldades vaid vaikimis tasu vallavanematele ning abstraktseid elanike arvu kriteeriume. Kõik opositsioonierakonnad esitasid hulgaliselt parandusettepanekuid. Andres Herkel vabaerakond. Vabaerakonna mured ja muudatusettepanekud selles on seotud peamiselt kahe aspektiga, üks on see, et mida teha kohalike kogukondade kaitseks ja teine pool see niinimetatud Gery mändering või valimispiiride nihutamine võimuerakondade positsioonide kindlustamiseks. See on ka paraku selle eelnõuga üsna läbinähtav. Ei arvestatud teiste opositsioonierakondade ettepanekuid, ei arvestatud ka vabaerakonna omi. Põhiseaduskomisjoni esindaja Siim Kiisler põhjendas seda nii. Üldine põhjus, miks nendest kahjuks ühegagi ei saanud arvestada, on see, et nad ei ei käinud kokku selle selles seaduses kirjeldatud haldusreformi mehhanismiga. Nad langenud lihtsalt selle loogikaga kokku, et nende arvestamisel ei oleks see seaduseelnõu enam olnud selline, et nad ei olnud lihtsalt sedalaadi ettepanekut. Nagu alguses kuulsite, jõuti täna läbi hääletada 55 parandusettepanekut 121-st. Lihtne rikmeetika ütleb, et vaheaegu jätkub veel umbes 11-ks tunniks. Seega lõpeb selle eelnõu teine lugemine järgmisel kolmapäeval kusagil õhtul kella üheksa paiku. ### Response: Riigikogu jõudis haldusreformi teisel lugemisel läbi hääletada 55 parandusettepanekut 121-st. Järgmisel nädalal jätkatakse.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Ütlesin ju ka riigikogus esimese lugemise ajal ma ütlesin seda korduvalt valitsuses eelarveläbirääkimiste ajal tegin ettepaneku, et sellisel moel raha mitte jagada. Aga see on riigikogu saadikute hulgas väga soovitud viis raha jagada. Ja riigikogu on see, kes selle seaduse lõpuks vastu võtab. Nii et kas see on mõistlik või mitte, mõistlik selles osas, ma arvan, on arvamused kirglikult kahte lehte. Ma selles mõttes nagu nende nii-öelda katuserahade kaitseks ütlen, et et nad on kindlasti väga läbipaistvad eelarve mõttes, nad on väga läbipaistvad. Eelarve mõttes on nad väga väikesed rahad, noh, kokku riigieelarvest natuke üle nelja miljoni ütleme siin iga fraktsiooni peale siin valitsuse fraktsioonide peal natuke üle miljoni. Nii et kui me nagu vaatame ülejäänud eelarveprotsessi, mida me siin ka valitsuse siis ütleme, reservist teeme teinekord otsuseid samas suurusjärgus mis peaaegu mingit avalikkuse tähelepanu ei pälvi. Noh, nad on üle müstifitseeritud selgelt ja, ja noh, sellist noh, mingisugust nii-öelda oma kasu seal ma ei näe. See on tõepoolest riigikogu saadikute võimalus ja viis oma valimisringkonda tuua siis nii-öelda keskkassa raha ja kõrgelt hinnatud maapiirkondades mitte ainult saadikute, vaid ka valijate poolt, nii et noh, elame poliitilise reaalsuse maailmas.

Eile õhtuks pidid riigikogu fraktsioonid esitama, kellele nad soovivad jagada 2020. aasta riigieelarvest niinimetatud katuseraha. Neljalt fraktsioonilt laekus soove 4,2 miljoni euro eest. Reformierakond peab katuserahade jagamise süsteemi ebaõiglaseks ja vastutustundetuks ning loobus katuseraha soovist. Rahandusminister Martin Helme selgitas valitsuse pressikonverentsil, et proovis katuserahade süsteemist loobuda, kui see ei õnnestunud.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Ütlesin ju ka riigikogus esimese lugemise ajal ma ütlesin seda korduvalt valitsuses eelarveläbirääkimiste ajal tegin ettepaneku, et sellisel moel raha mitte jagada. Aga see on riigikogu saadikute hulgas väga soovitud viis raha jagada. Ja riigikogu on see, kes selle seaduse lõpuks vastu võtab. Nii et kas see on mõistlik või mitte, mõistlik selles osas, ma arvan, on arvamused kirglikult kahte lehte. Ma selles mõttes nagu nende nii-öelda katuserahade kaitseks ütlen, et et nad on kindlasti väga läbipaistvad eelarve mõttes, nad on väga läbipaistvad. Eelarve mõttes on nad väga väikesed rahad, noh, kokku riigieelarvest natuke üle nelja miljoni ütleme siin iga fraktsiooni peale siin valitsuse fraktsioonide peal natuke üle miljoni. Nii et kui me nagu vaatame ülejäänud eelarveprotsessi, mida me siin ka valitsuse siis ütleme, reservist teeme teinekord otsuseid samas suurusjärgus mis peaaegu mingit avalikkuse tähelepanu ei pälvi. Noh, nad on üle müstifitseeritud selgelt ja, ja noh, sellist noh, mingisugust nii-öelda oma kasu seal ma ei näe. See on tõepoolest riigikogu saadikute võimalus ja viis oma valimisringkonda tuua siis nii-öelda keskkassa raha ja kõrgelt hinnatud maapiirkondades mitte ainult saadikute, vaid ka valijate poolt, nii et noh, elame poliitilise reaalsuse maailmas. ### Response: Eile õhtuks pidid riigikogu fraktsioonid esitama, kellele nad soovivad jagada 2020. aasta riigieelarvest niinimetatud katuseraha. Neljalt fraktsioonilt laekus soove 4,2 miljoni euro eest. Reformierakond peab katuserahade jagamise süsteemi ebaõiglaseks ja vastutustundetuks ning loobus katuseraha soovist. Rahandusminister Martin Helme selgitas valitsuse pressikonverentsil, et proovis katuserahade süsteemist loobuda, kui see ei õnnestunud.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Sotsiaaldemokraadid panid täna paika märtsivalimiste üldnimekirja, seda juhivad erakonna esimees Sven Mikser, aseesimees Indrek Saar ja endine Rakvere linnapea Rannar Vassiljev. Esikolmikule järgnevad Urve Palo, Jaak Allik, Jaan õunapuu, Karel Rüütli, Eiki Nestor ja Kajar Lember. Esikümne lõpetab riigikogu liige Kalev Kotkas. Sotside nimekirjas on samuti 125 kandidaati, nende seas 44 naist. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Sven Mikseri sõnul näevad sotsid Eesti uue tulemise võtmeküsimusena inimvara arendamist. Hariduspoliitika peab olema kompleksne tasuta hariduse mõistele tuleb anda tegelik sisu alates alushariduse lasteaiakohtade kättesaadavusest läbi põhi, gümnaasiumi kutsehariduse, mis peab endas kindlasti hõlmama ka õppevahendite üleüldist kättesaadavust, huvihariduse kättesaadavust kõigile lastele, et need on kindlasti hariduspoliitilised kesksed seisukohad ja teine oluline küsimus, on peretoetused, lastetoetused, Eesti on isegi Euroopa mõistes helde laste sündide toetamisel, tõsi küll, eeskätt nende laste sündide toetamisel, kes sünnivad jõukamatesse peredesse, küll aga on ajale jalgu jäänud laste universaaltoetuse määr, milleks nüüd esimesest jaanuarist on ju alla 20 euro kuus. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on viia ta 60 euroni kuus. No kas või selleks, et ainuüksi neid perepoliitika eesmärke ellu viia on ilmselt vaja lisaraha, kus te näete neid allikaid? No kindlasti on vaja lisaraha ja on vaja ka prioriteetide muutmist, kui me räägime näiteks peretoetustest lastetoetustest, siis koos selle universaaltoetuse määra kasvuga me näeme ette ka mõningast praeguse vanemahüvitise ülempiiri nihutamist allapoole praegusel kolmekordselt, Eesti keskmiselt aga kahekordsele, aga maksupoliitilistest muudatustest me toetame täiendava tulumaksuastme sisseviimist tulu osale, mis ületab 1000 eurot kuus, tahame kehtestada siin 26 protsendilise maksumäära ja tegelikult meil on teisi maksupoliitilisi ettepanekuid mist eelarve tulude poolt aitavad suurendada, aga kindlasti sotsiaaldemokraatide jaoks. Maksutõus ei ole eesmärk omaette, maksukoormus peab jaotuma õiglaselt ja maksutulud peavad aitama lahendada olulisi riiklikke ühiskondlikke väljakutseid ja probleeme. Mida lugeda maksukoormuse jaotumiseks õiglaselt? Maksukoormuse jaotamiseks õiglaselt tuleb lugeda seda, et me mitte ainult ei vaata sellele, kui palju kelleltki, mille eest maksu kokku kogutakse, vaid me vaatame ka seda raha, mis inimesele siis kätte jääb. Millist tulemust te valimistelt ootate? Me ootame sellist tulemust, mis näitaks, et sotsiaaldemokraatlikud ideed on Eesti inimestele tähtsad ja mis teisest küljest võimaldaks vähemalt olulise osa nendest sotsiaaldemokraatlikest eesmärkidest pärast valimisi valitsusse viia ja, ja eeloleva nelja aasta jooksul ka ellu viia. Tähtis ei ole niivõrd see numbriline tulemus, vaid tähtis on see, mida me pärast valimisi suudame siis Eesti poliitikas tõepoolest teha ja muuta. Viies need ideed valitsusse on võimalik teha suuri asju ka väikese arvu kohtadega, jäädes opositsiooni võib ka hea numbril se hääletulemuse korral tegelik tulemus Eesti elu mõjutamise seisukohast jääda kasinaks. Mikser märkis ka seda, et sotsid on valmis tegema koostööd uueneva Keskerakonnaga.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond pidas valimiseelset konverentsi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Sotsiaaldemokraadid panid täna paika märtsivalimiste üldnimekirja, seda juhivad erakonna esimees Sven Mikser, aseesimees Indrek Saar ja endine Rakvere linnapea Rannar Vassiljev. Esikolmikule järgnevad Urve Palo, Jaak Allik, Jaan õunapuu, Karel Rüütli, Eiki Nestor ja Kajar Lember. Esikümne lõpetab riigikogu liige Kalev Kotkas. Sotside nimekirjas on samuti 125 kandidaati, nende seas 44 naist. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Sven Mikseri sõnul näevad sotsid Eesti uue tulemise võtmeküsimusena inimvara arendamist. Hariduspoliitika peab olema kompleksne tasuta hariduse mõistele tuleb anda tegelik sisu alates alushariduse lasteaiakohtade kättesaadavusest läbi põhi, gümnaasiumi kutsehariduse, mis peab endas kindlasti hõlmama ka õppevahendite üleüldist kättesaadavust, huvihariduse kättesaadavust kõigile lastele, et need on kindlasti hariduspoliitilised kesksed seisukohad ja teine oluline küsimus, on peretoetused, lastetoetused, Eesti on isegi Euroopa mõistes helde laste sündide toetamisel, tõsi küll, eeskätt nende laste sündide toetamisel, kes sünnivad jõukamatesse peredesse, küll aga on ajale jalgu jäänud laste universaaltoetuse määr, milleks nüüd esimesest jaanuarist on ju alla 20 euro kuus. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on viia ta 60 euroni kuus. No kas või selleks, et ainuüksi neid perepoliitika eesmärke ellu viia on ilmselt vaja lisaraha, kus te näete neid allikaid? No kindlasti on vaja lisaraha ja on vaja ka prioriteetide muutmist, kui me räägime näiteks peretoetustest lastetoetustest, siis koos selle universaaltoetuse määra kasvuga me näeme ette ka mõningast praeguse vanemahüvitise ülempiiri nihutamist allapoole praegusel kolmekordselt, Eesti keskmiselt aga kahekordsele, aga maksupoliitilistest muudatustest me toetame täiendava tulumaksuastme sisseviimist tulu osale, mis ületab 1000 eurot kuus, tahame kehtestada siin 26 protsendilise maksumäära ja tegelikult meil on teisi maksupoliitilisi ettepanekuid mist eelarve tulude poolt aitavad suurendada, aga kindlasti sotsiaaldemokraatide jaoks. Maksutõus ei ole eesmärk omaette, maksukoormus peab jaotuma õiglaselt ja maksutulud peavad aitama lahendada olulisi riiklikke ühiskondlikke väljakutseid ja probleeme. Mida lugeda maksukoormuse jaotumiseks õiglaselt? Maksukoormuse jaotamiseks õiglaselt tuleb lugeda seda, et me mitte ainult ei vaata sellele, kui palju kelleltki, mille eest maksu kokku kogutakse, vaid me vaatame ka seda raha, mis inimesele siis kätte jääb. Millist tulemust te valimistelt ootate? Me ootame sellist tulemust, mis näitaks, et sotsiaaldemokraatlikud ideed on Eesti inimestele tähtsad ja mis teisest küljest võimaldaks vähemalt olulise osa nendest sotsiaaldemokraatlikest eesmärkidest pärast valimisi valitsusse viia ja, ja eeloleva nelja aasta jooksul ka ellu viia. Tähtis ei ole niivõrd see numbriline tulemus, vaid tähtis on see, mida me pärast valimisi suudame siis Eesti poliitikas tõepoolest teha ja muuta. Viies need ideed valitsusse on võimalik teha suuri asju ka väikese arvu kohtadega, jäädes opositsiooni võib ka hea numbril se hääletulemuse korral tegelik tulemus Eesti elu mõjutamise seisukohast jääda kasinaks. Mikser märkis ka seda, et sotsid on valmis tegema koostööd uueneva Keskerakonnaga. ### Response: Sotsiaaldemokraatlik Erakond pidas valimiseelset konverentsi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Põhja-Eesti regionaalhaigla arst rääkis, et PERHis on garanteeritud töötasu 2500 eurot brutos ning sellele lisanduvad vastavalt ametikohale vanemarsti ülemarsti osakonna juhataja ja valvetasud. Need asjad on nii, et noh, kõike määrab nagu see arstide kokkuleppeline miinimum ja kõigis haiglates, nagu seda rakendatakse üldse nagu niisugune jämeda rusikareegliga, nii et see arsti palk on 2500 euri, vanemarst on niisugune vastutavam arst osakonnas, noh, tema palk eristab sellest miinimumist 2500-st umbes 300 euro võrra, ülemarsti palk on kuskil 3000, midagi natuke peale. Tartu Ülikooli kliinikumi endine juht Priit Eelmäe ütles aga, et seal oli keskmine kokkuleppeline töötasu 3800 eurot brutos. Keskmine arstipalk oli, kus on kõikide arstide peale kokku võetud kõik tasud arvesse võetud 2019. Aastal, siis kliinikumi kliinikutes oli see circa juba 3800 alla kollektiivkokkuleppes kokku lepitud tasu mitte kellelegi minu kliinikumis töötamise ajal ei makstud. Perchiars tõdes, et arstide koormust ja vastutust arvesse võttes on töötasu umbes 1000 euro võrra liiga madal. Viis öövalvet teed, mis on nagu üsna nagu keeruline, sellest saab nagu 1500 euri miinus maksud, see ei ole väga suur raha, kui sa räägid sellest makima. Kassa pidajale võib olla raadio tööta nagu sulle. Te lähete nagu lausa pöördesse. Eelmäe pidas aga arstide töötasu piisavaks ja õigustatuks. Mõlemad nentisid, et töötajate vähesuse tõttu on maakonna haiglates töökoormus suurem ning seetõttu teenivad sealsed arstid ka rohkem. Priit Eelmäe lisas, et tõmbekeskustesse on lihtsam töötajaid värvata. Meditsiini mõttes on tõmbekeskusteks eelkõige siis Tallinn ja, ja Põhja-Eesti regionaalhaigla. Ja, ja siis teiseks tõmbekeskuseks on ülikoolihaigla, Tartu Ülikooli kliinikum, et need on haiglad, kuhu justkui on kergem noori inimesi tööle värvata, aga see asetab siis nii-öelda perifeerias paiknevad haiglad keerulisemasse olukorda, et ei ole töötajaid võtta ning see sunnib tegelikult maksma oluliselt kõrgemaid tasusid, mis on kollektiivileppes kokku lepitud. Kuressaare haigla juht Märt Kõlli rääkis, et haigla lähtub kolmepoolselt riigi tööandja ja töövõtja vahel kokku lepitud tasust. Sellel aastal on see normtundide korral 2420 eurot brutos. Haigla kasutab süsteemi, kus enama vastutusega kogemusega või spetsiifiliste oskustega spetsialistide tasud on kõrgemad.

Arstide palgad Eestis varieeruvad haiglati, garanteeritud kuutasu on 2500 eurot brutos.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Põhja-Eesti regionaalhaigla arst rääkis, et PERHis on garanteeritud töötasu 2500 eurot brutos ning sellele lisanduvad vastavalt ametikohale vanemarsti ülemarsti osakonna juhataja ja valvetasud. Need asjad on nii, et noh, kõike määrab nagu see arstide kokkuleppeline miinimum ja kõigis haiglates, nagu seda rakendatakse üldse nagu niisugune jämeda rusikareegliga, nii et see arsti palk on 2500 euri, vanemarst on niisugune vastutavam arst osakonnas, noh, tema palk eristab sellest miinimumist 2500-st umbes 300 euro võrra, ülemarsti palk on kuskil 3000, midagi natuke peale. Tartu Ülikooli kliinikumi endine juht Priit Eelmäe ütles aga, et seal oli keskmine kokkuleppeline töötasu 3800 eurot brutos. Keskmine arstipalk oli, kus on kõikide arstide peale kokku võetud kõik tasud arvesse võetud 2019. Aastal, siis kliinikumi kliinikutes oli see circa juba 3800 alla kollektiivkokkuleppes kokku lepitud tasu mitte kellelegi minu kliinikumis töötamise ajal ei makstud. Perchiars tõdes, et arstide koormust ja vastutust arvesse võttes on töötasu umbes 1000 euro võrra liiga madal. Viis öövalvet teed, mis on nagu üsna nagu keeruline, sellest saab nagu 1500 euri miinus maksud, see ei ole väga suur raha, kui sa räägid sellest makima. Kassa pidajale võib olla raadio tööta nagu sulle. Te lähete nagu lausa pöördesse. Eelmäe pidas aga arstide töötasu piisavaks ja õigustatuks. Mõlemad nentisid, et töötajate vähesuse tõttu on maakonna haiglates töökoormus suurem ning seetõttu teenivad sealsed arstid ka rohkem. Priit Eelmäe lisas, et tõmbekeskustesse on lihtsam töötajaid värvata. Meditsiini mõttes on tõmbekeskusteks eelkõige siis Tallinn ja, ja Põhja-Eesti regionaalhaigla. Ja, ja siis teiseks tõmbekeskuseks on ülikoolihaigla, Tartu Ülikooli kliinikum, et need on haiglad, kuhu justkui on kergem noori inimesi tööle värvata, aga see asetab siis nii-öelda perifeerias paiknevad haiglad keerulisemasse olukorda, et ei ole töötajaid võtta ning see sunnib tegelikult maksma oluliselt kõrgemaid tasusid, mis on kollektiivileppes kokku lepitud. Kuressaare haigla juht Märt Kõlli rääkis, et haigla lähtub kolmepoolselt riigi tööandja ja töövõtja vahel kokku lepitud tasust. Sellel aastal on see normtundide korral 2420 eurot brutos. Haigla kasutab süsteemi, kus enama vastutusega kogemusega või spetsiifiliste oskustega spetsialistide tasud on kõrgemad. ### Response: Arstide palgad Eestis varieeruvad haiglati, garanteeritud kuutasu on 2500 eurot brutos.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Praegu me oleme jätnud mängukava selliselt jõusse, et 10. kuupäeval väikeses saalis, juhul kui kõik testi tulemused on, on siis negatiivsed. Me hakkame ikkagi mängima ja tuleb välja kevadel ära jäänud esietendus utoopia ja, ja siis sealt juba riburada pidi edasi jätkame mängimist nii nii suures saalis kui väikeses saalis. Juhul kui testi tulemused on kõik head ehk meie hulgas viirusekandjaid ei ole, siis jätkame 10. kuupäeval väikeses saalis etenduste andmist minu veetleva leedi etendused, mis siis olid planeeritud siin laupäeval-pühapäeval, järgmisel teisipäeval, kolmapäeval need me praegu muidugi jätame, jätame ära ja tõstame edasi oktoobri algusesse, täpsed kuupäevad, millal need saavad toimuma, katsume tänase homse päeva jooksul selgeks teha, siin natuke sõltub, kuidas inimesed teistes kohtades hõivatud on, kõik ei ole meie näitajad ja inimesed. Ja, ja vastavalt sellele siis anname inimestele teada, kes on juba pileti ostnud, et mida nad saavad minu tematleedit vaatama tulla või siis, kui mõnele üldse kuupäev ei, ei sobi, siis loomulikult ostame piletid tagasi. Küsin veel seda ka, et hommikul oli juttu, et Vene Draamateatris on üks juhtum ja terviseamet saatis nüüd pressiteate, kus on kirjas, et Vene Draamateatri koldega on kokku seotud kuus haigusjuhtu. Need kuus ei ole kindlasti mitte meie inimesed, kuna tegemist kõigepealt on inimesega, kes ei ole meie koosseisuline töötaja, ehk ta on, teeb meile mittekoosseisulisena tööd, osaleb konkreetselt minu Elevaneedi näitetrupis ja need kuus, mida terviseamet mainib, need kindlasti ei ole Need, teatri inimesed, need on pigem konkreetse inimesega seotud kas siis lähikondsed või, või mõnes teises töökohas seotud inimesed, et minule täna teadaolevalt Vene teatris ja selles grupis osalevatest inimestest rohkem keegi nakatunud ei, ei ole. Tõde selgub, nagu ma ütlesin järgmisel esmaspäeval või siis täpsemalt ilmselt teisipäeval saame analüüsivastused.

Vene teatris tuvastati ühel kaastöötajal positiivne koroonaproov. Teatris seiskub tegevus vähemalt nädalaks. Koroonaviiruse sai inimene, kes põhitöökohaga ei tööta Vene teatris, kuid kes tegi kaasa 5. septembril esietenduma pidavas lavastuses "Minu veetlev leedi". Teatri direktor Margus Allikmaa ütles, et koroonatesti tulemused tulevad teisipäevaks ning siis tehakse edasised otsused.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Praegu me oleme jätnud mängukava selliselt jõusse, et 10. kuupäeval väikeses saalis, juhul kui kõik testi tulemused on, on siis negatiivsed. Me hakkame ikkagi mängima ja tuleb välja kevadel ära jäänud esietendus utoopia ja, ja siis sealt juba riburada pidi edasi jätkame mängimist nii nii suures saalis kui väikeses saalis. Juhul kui testi tulemused on kõik head ehk meie hulgas viirusekandjaid ei ole, siis jätkame 10. kuupäeval väikeses saalis etenduste andmist minu veetleva leedi etendused, mis siis olid planeeritud siin laupäeval-pühapäeval, järgmisel teisipäeval, kolmapäeval need me praegu muidugi jätame, jätame ära ja tõstame edasi oktoobri algusesse, täpsed kuupäevad, millal need saavad toimuma, katsume tänase homse päeva jooksul selgeks teha, siin natuke sõltub, kuidas inimesed teistes kohtades hõivatud on, kõik ei ole meie näitajad ja inimesed. Ja, ja vastavalt sellele siis anname inimestele teada, kes on juba pileti ostnud, et mida nad saavad minu tematleedit vaatama tulla või siis, kui mõnele üldse kuupäev ei, ei sobi, siis loomulikult ostame piletid tagasi. Küsin veel seda ka, et hommikul oli juttu, et Vene Draamateatris on üks juhtum ja terviseamet saatis nüüd pressiteate, kus on kirjas, et Vene Draamateatri koldega on kokku seotud kuus haigusjuhtu. Need kuus ei ole kindlasti mitte meie inimesed, kuna tegemist kõigepealt on inimesega, kes ei ole meie koosseisuline töötaja, ehk ta on, teeb meile mittekoosseisulisena tööd, osaleb konkreetselt minu Elevaneedi näitetrupis ja need kuus, mida terviseamet mainib, need kindlasti ei ole Need, teatri inimesed, need on pigem konkreetse inimesega seotud kas siis lähikondsed või, või mõnes teises töökohas seotud inimesed, et minule täna teadaolevalt Vene teatris ja selles grupis osalevatest inimestest rohkem keegi nakatunud ei, ei ole. Tõde selgub, nagu ma ütlesin järgmisel esmaspäeval või siis täpsemalt ilmselt teisipäeval saame analüüsivastused. ### Response: Vene teatris tuvastati ühel kaastöötajal positiivne koroonaproov. Teatris seiskub tegevus vähemalt nädalaks. Koroonaviiruse sai inimene, kes põhitöökohaga ei tööta Vene teatris, kuid kes tegi kaasa 5. septembril esietenduma pidavas lavastuses "Minu veetlev leedi". Teatri direktor Margus Allikmaa ütles, et koroonatesti tulemused tulevad teisipäevaks ning siis tehakse edasised otsused.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eesti on valmis pakkuma väga mitmekesist abi, tegelikult on meieni jõudnud praegu juba Kreeka niisugune materiaalse abipalve nimekiri, kus on siis alates tekkidest ja välivooditest telkidest ja lõpetades generaatorite ja siis niisuguste telgi kütmise ahjudega. No mingite pursuikadega ja terve pikk nimekiri, kogused ka, tõsi küll, mitte ainult Eestile, see on Kreeka abipalve siis kogu Euroopa Liidu liikmesriikidele üldisemalt. Aga nüüd konkreetsemalt konkreetsemalt me kavatseme saata lisaks sellele mootorpaadile, mis meil praegu piirkonnas juba on neljaliikmelise meeskonnaga, lisa mootorpaadi neljaliikmelise meeskonnaga ja oleme valmis saatma ka nii, nagu meil Frontexi leping ette näeb. Frontexi leping näeb ette, et Eesti peaks saatma vajaduse korral 18 politseinikku abiks Kreeka või mõne teise nii-öelda rinderiigi vastavatele teenistustele piirikontrolli teostamiseks. Me oleme valmis saatma 20 politseinikku, see on see abi, mida me praegu oleme kaalunud ja mida me oleme valmis saatma. Ja mis on tegelikult meiepoolne initsiatiiv, mida me tahaksime siis ka välja pakkuda. See toimuks Frontexi raames, kuid Frontex ei ole otseselt meilt praegu seda palunud.

Eesti on valmis saatma Türgist lähtuva rändesurve tõrjumiseks Kreekale appi kaks patrullpaati ja 20 piirivalvurit. Siseminister Mart Helme rääkis täna sellest, millist abi on Eesti valmis pakkuma Frontexi raames Kreekale.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eesti on valmis pakkuma väga mitmekesist abi, tegelikult on meieni jõudnud praegu juba Kreeka niisugune materiaalse abipalve nimekiri, kus on siis alates tekkidest ja välivooditest telkidest ja lõpetades generaatorite ja siis niisuguste telgi kütmise ahjudega. No mingite pursuikadega ja terve pikk nimekiri, kogused ka, tõsi küll, mitte ainult Eestile, see on Kreeka abipalve siis kogu Euroopa Liidu liikmesriikidele üldisemalt. Aga nüüd konkreetsemalt konkreetsemalt me kavatseme saata lisaks sellele mootorpaadile, mis meil praegu piirkonnas juba on neljaliikmelise meeskonnaga, lisa mootorpaadi neljaliikmelise meeskonnaga ja oleme valmis saatma ka nii, nagu meil Frontexi leping ette näeb. Frontexi leping näeb ette, et Eesti peaks saatma vajaduse korral 18 politseinikku abiks Kreeka või mõne teise nii-öelda rinderiigi vastavatele teenistustele piirikontrolli teostamiseks. Me oleme valmis saatma 20 politseinikku, see on see abi, mida me praegu oleme kaalunud ja mida me oleme valmis saatma. Ja mis on tegelikult meiepoolne initsiatiiv, mida me tahaksime siis ka välja pakkuda. See toimuks Frontexi raames, kuid Frontex ei ole otseselt meilt praegu seda palunud. ### Response: Eesti on valmis saatma Türgist lähtuva rändesurve tõrjumiseks Kreekale appi kaks patrullpaati ja 20 piirivalvurit. Siseminister Mart Helme rääkis täna sellest, millist abi on Eesti valmis pakkuma Frontexi raames Kreekale.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Igal suvel meelitab kodumaine kaup inimesi turgudele, eriti hinnas on Eesti põldude maasikad. Vaatamata kõrgemale kilohinnale ostetakse koduseid marju palju. Sel aastal on maasikate kõrghooaega oodata kohe peale jaanipäeva. Jahe maikuu lükkas tippaja umbes kaks kuni kolm nädalat edasi. Õnneks aitas juunikuumus maasikate küpsemisele tublisti kaasa. Elvas maasikaid kasvatav Kadri Nebokat räägib, et saab ilmselt juba sel nädalavahetusel avamalt esimesi marju. Kuumad ilmad on Tartumaa kasvanduse marjad massiliselt punetama pannud. Kui see soojalaine sedaviisi jätkub, siis ilmselt tuleb selline korraga palju marja ja lühike hooaeg. Suurest marjakogusest on kombeks ikka moosi teha. Ka hinnangul tasuks moosimaasikad juuni lõpus juuli alguses ära osta. Ärge hiljaks jääda, väga kuum on mari valmis kõik korraga ja see tähendab seda, et kiiresti tuleb kiiresti läheb. Põlva maasikakasvataja Toomas Lillo veel maasikaid müüma pole jõudnud, kuid tema arvates tõotab saak tulla hea. Kuidas kuum ilm maasikatele mõjub, sõltub muuhulgas ka sordist. Kuumaga näiteks kui siin nagu võrrelda polkat või Sonatat näiteks siis sonata nagu kasvab ilusti, paisub nii-öelda ja ütleme, polka on selle kuumaga nagu selline selline rumal sort, et see kuuma saab kätte ära ja siis ta hakkab kohe nagu valmima ka. Kui esimesed kodumaised maasikad maksid sel aastal umbes 15 eurot kilogramm, siis kõrghooajal see hind kindlasti langeb. Kui palju see sõltub edasiste st ilmadest nõudlusest ja maasikakasvatajate sõnul ka tööjõust.

Maasikad on valmimas, moosimarjad tuleks juuni lõpus ära osta, leiavad Eesti marjakasvatajad.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Igal suvel meelitab kodumaine kaup inimesi turgudele, eriti hinnas on Eesti põldude maasikad. Vaatamata kõrgemale kilohinnale ostetakse koduseid marju palju. Sel aastal on maasikate kõrghooaega oodata kohe peale jaanipäeva. Jahe maikuu lükkas tippaja umbes kaks kuni kolm nädalat edasi. Õnneks aitas juunikuumus maasikate küpsemisele tublisti kaasa. Elvas maasikaid kasvatav Kadri Nebokat räägib, et saab ilmselt juba sel nädalavahetusel avamalt esimesi marju. Kuumad ilmad on Tartumaa kasvanduse marjad massiliselt punetama pannud. Kui see soojalaine sedaviisi jätkub, siis ilmselt tuleb selline korraga palju marja ja lühike hooaeg. Suurest marjakogusest on kombeks ikka moosi teha. Ka hinnangul tasuks moosimaasikad juuni lõpus juuli alguses ära osta. Ärge hiljaks jääda, väga kuum on mari valmis kõik korraga ja see tähendab seda, et kiiresti tuleb kiiresti läheb. Põlva maasikakasvataja Toomas Lillo veel maasikaid müüma pole jõudnud, kuid tema arvates tõotab saak tulla hea. Kuidas kuum ilm maasikatele mõjub, sõltub muuhulgas ka sordist. Kuumaga näiteks kui siin nagu võrrelda polkat või Sonatat näiteks siis sonata nagu kasvab ilusti, paisub nii-öelda ja ütleme, polka on selle kuumaga nagu selline selline rumal sort, et see kuuma saab kätte ära ja siis ta hakkab kohe nagu valmima ka. Kui esimesed kodumaised maasikad maksid sel aastal umbes 15 eurot kilogramm, siis kõrghooajal see hind kindlasti langeb. Kui palju see sõltub edasiste st ilmadest nõudlusest ja maasikakasvatajate sõnul ka tööjõust. ### Response: Maasikad on valmimas, moosimarjad tuleks juuni lõpus ära osta, leiavad Eesti marjakasvatajad.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust esmalt siis suusaliidu poolt saadetud kuriteod teate alusel ja samuti siis avalikus teabelevis avaldatud info alusel ja me alustasime menetlust siis võimaliku dopingukuriteo uurimiseks ja dopingukuritegu siis seisneb selles, et Eesti suusatajad Karel Tammjärv Algo Kärp ja Andres Veerpalu võid, eks olla kallutatud dopingut tarvitama. Karistusseadustik näeb seal kuriteo eest ette vangistuse kuni kolme aastani. Kas kahtlustatavate ring võib teie hinnangul veel laieneda? Kindlasti on praeguses menetlusetapis sellel hetkel, kui me alles oleme menetlust alustanud, vara öelda seda, milline saab olema selle menetluse kahtlustatavate ring ja kui lai see kahtlustatavate ring võib olla. Lisaks Eestis läbiviidavatele toimingutele tuleb prokuratuuril kindlasti suhelda siis kolleegidega teistest riikidest ja, ja teha siis koostööd võimalike toimingute läbiviimiseks või siis koostöös selleks, et ka teiste riikide kriminaaltoimingute materjalid mingis osas näiteks Eesti toimingumaterjalideks saaksid. Esialgsed andmed viitavad meil sellele, et me peame koostööd tegema kindlasti Austria ja Saksamaa, aga aga kindlasti ei saa, ei pruugi see loetelu olla ammendav. Täna jõudis meediasse info, et Mati Alaver on rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud. On teil midagi selle kohta lisada või mingit midagi täpsemalt teada? Selle küsimuse kohta saan ma hetkel ainult öelda seda, et prokuratuuril mingisuguseid andmeid selle kohta, et Mati Alaveri suhtes oleks olemas näiteks rahvusvaheline tagaotsimismäärus või rahvusvaheline vahistamismäärus hetkel ei ole.

Riigiprokuratuur esitas täna tuntud suusatreenerile Mati Alaverile kahtlustuse dopingu tarvitamisele kallutamise osas ning alustas kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ja seda juhib riigiprokuratuur.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust esmalt siis suusaliidu poolt saadetud kuriteod teate alusel ja samuti siis avalikus teabelevis avaldatud info alusel ja me alustasime menetlust siis võimaliku dopingukuriteo uurimiseks ja dopingukuritegu siis seisneb selles, et Eesti suusatajad Karel Tammjärv Algo Kärp ja Andres Veerpalu võid, eks olla kallutatud dopingut tarvitama. Karistusseadustik näeb seal kuriteo eest ette vangistuse kuni kolme aastani. Kas kahtlustatavate ring võib teie hinnangul veel laieneda? Kindlasti on praeguses menetlusetapis sellel hetkel, kui me alles oleme menetlust alustanud, vara öelda seda, milline saab olema selle menetluse kahtlustatavate ring ja kui lai see kahtlustatavate ring võib olla. Lisaks Eestis läbiviidavatele toimingutele tuleb prokuratuuril kindlasti suhelda siis kolleegidega teistest riikidest ja, ja teha siis koostööd võimalike toimingute läbiviimiseks või siis koostöös selleks, et ka teiste riikide kriminaaltoimingute materjalid mingis osas näiteks Eesti toimingumaterjalideks saaksid. Esialgsed andmed viitavad meil sellele, et me peame koostööd tegema kindlasti Austria ja Saksamaa, aga aga kindlasti ei saa, ei pruugi see loetelu olla ammendav. Täna jõudis meediasse info, et Mati Alaver on rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud. On teil midagi selle kohta lisada või mingit midagi täpsemalt teada? Selle küsimuse kohta saan ma hetkel ainult öelda seda, et prokuratuuril mingisuguseid andmeid selle kohta, et Mati Alaveri suhtes oleks olemas näiteks rahvusvaheline tagaotsimismäärus või rahvusvaheline vahistamismäärus hetkel ei ole. ### Response: Riigiprokuratuur esitas täna tuntud suusatreenerile Mati Alaverile kahtlustuse dopingu tarvitamisele kallutamise osas ning alustas kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ja seda juhib riigiprokuratuur.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et riigikogu liikmete osalemine riigi osalusega äriühingute nõukogudes rikub võimude lahususe printsiipi. Personaalse võimude aususe nõude ühe väljendusena sätestab põhiseaduse paragrahv 63 lõige üks, et riigikogu liige ei või olla üheski muus riigiametis. Kui peetakse vajalikuks riigipoolset järelevalvet riigi äriühingute üle, siis tuleb luua vastav kord ehk järelevalvemudel, millel puuduks teises riigiametis olemise tunnus ja mis arvestab ka võimude laususe põhimõttega. Olgu mainitud, et võimude laususe põhimõte rahvapäraseks vasteks on vanasõna. Iga kingsep jäägu oma liistude juurde. Riigikogu põhiseaduskomisjon justkui nõustus õiguskantsleriga, kuid seda üksnes näiliselt oldi nõus sellega, et olukord on põhiseadusvastane, kuid poldud nõus lahendusega, mida Allar Jõks välja pakkus. Riigikogu liikmete osalemine äriühingute nõukogudes üheselt ära keelata. Õiguskantsler, kelle esinemisest oli täna tunda, et kuna lahkumine on käega katsuda, siis erilist diplomaatias ta enam lugu ei pea. Sellega muidugi rahul ei olnud. Kas õiguskantsleri ettepanek on täidetud eelnõu algatamisega, mis võimaldaks riigikogu liikmel äriühingu nõukogusse kuuluda? Vastus on ei, ei ja veelkord ei. Õiguskantsleri ettepaneku täitmiseks näeb põhiseaduse ette tähtajana 20 päeva. Sellesse sättesse on kätketud idee, et põhiseadusega vastuolu tuleb kõrvaldada kiireimal võimalikul moel. Kõige kiiremini saab seaduse põhiseadusega kooskõlla viia sätestades riigikogu liikme staatuse seaduses selge keelu. Jõudude vahekord oli täna sama kui siis, kui arutati Allar Jõksi jätkamist või mitte jätkamist. Reformierakondlane Tõnis Kõiv põhjendas erakonna seisukohta. Samas ei saa aga kuidagi mõistlikuks pidada ka siin saalis kõlanud väiteid justkui tuleks riigikogult ära võtta võimalus riigi jaoks oluliste ettevõtte tegevuse üle kontrolli ja järelevalvet teostada. Riigikogu liikme nõukogusse kuulumise võimaluse säilitamine vajalik just sellel põhjusel. Seadusandlikul võimul peab olema võimalik otseselt kontrollida riigi jaoks tähtsate ettevõtete tegevust. Sest olgem ausad, Eesti riigile kuuluvad olulised ettevõtted ja nende nõukogudes langetatakse strateegilisi otsuseid ja sugugi ei ole mõistlik ega isegi riigimehelik mitte selliste otsuste langetamine, vaid kitsalt ministri õlule või usaldada silmakirjalikult riigikogust välja jäänud poliitikuid. Rohkem kui rahva usalduse pälvinud poliitikuid. Ja nagu öeldud, on Isamaa ja Res Publica liidu esindaja Urmas Reinsalu hoopis teist meelt. Küllap me konsensusega formaalselt täna toetame Allar Jõksi ettepanekut. Ma arvan, et sisulist tahet parlamendi enamusel seda teha ei ole. Ma loodan, et see tahe kujuneb loetud päevade jooksul. Kui see tahe ei kujune. Selliseks, jääb mul üle ainult kutsuda veel kord õiguskantslerit üles väga selgele tegevusele, see tähendab taotlema riigikohtu lahendit, mis annaks ühese vastuse.

Riigikogu arutas õiguskantsleri seisukohta parlamendiliikmete kuulumisest äriühingute nõukogudesse.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et riigikogu liikmete osalemine riigi osalusega äriühingute nõukogudes rikub võimude lahususe printsiipi. Personaalse võimude aususe nõude ühe väljendusena sätestab põhiseaduse paragrahv 63 lõige üks, et riigikogu liige ei või olla üheski muus riigiametis. Kui peetakse vajalikuks riigipoolset järelevalvet riigi äriühingute üle, siis tuleb luua vastav kord ehk järelevalvemudel, millel puuduks teises riigiametis olemise tunnus ja mis arvestab ka võimude laususe põhimõttega. Olgu mainitud, et võimude laususe põhimõte rahvapäraseks vasteks on vanasõna. Iga kingsep jäägu oma liistude juurde. Riigikogu põhiseaduskomisjon justkui nõustus õiguskantsleriga, kuid seda üksnes näiliselt oldi nõus sellega, et olukord on põhiseadusvastane, kuid poldud nõus lahendusega, mida Allar Jõks välja pakkus. Riigikogu liikmete osalemine äriühingute nõukogudes üheselt ära keelata. Õiguskantsler, kelle esinemisest oli täna tunda, et kuna lahkumine on käega katsuda, siis erilist diplomaatias ta enam lugu ei pea. Sellega muidugi rahul ei olnud. Kas õiguskantsleri ettepanek on täidetud eelnõu algatamisega, mis võimaldaks riigikogu liikmel äriühingu nõukogusse kuuluda? Vastus on ei, ei ja veelkord ei. Õiguskantsleri ettepaneku täitmiseks näeb põhiseaduse ette tähtajana 20 päeva. Sellesse sättesse on kätketud idee, et põhiseadusega vastuolu tuleb kõrvaldada kiireimal võimalikul moel. Kõige kiiremini saab seaduse põhiseadusega kooskõlla viia sätestades riigikogu liikme staatuse seaduses selge keelu. Jõudude vahekord oli täna sama kui siis, kui arutati Allar Jõksi jätkamist või mitte jätkamist. Reformierakondlane Tõnis Kõiv põhjendas erakonna seisukohta. Samas ei saa aga kuidagi mõistlikuks pidada ka siin saalis kõlanud väiteid justkui tuleks riigikogult ära võtta võimalus riigi jaoks oluliste ettevõtte tegevuse üle kontrolli ja järelevalvet teostada. Riigikogu liikme nõukogusse kuulumise võimaluse säilitamine vajalik just sellel põhjusel. Seadusandlikul võimul peab olema võimalik otseselt kontrollida riigi jaoks tähtsate ettevõtete tegevust. Sest olgem ausad, Eesti riigile kuuluvad olulised ettevõtted ja nende nõukogudes langetatakse strateegilisi otsuseid ja sugugi ei ole mõistlik ega isegi riigimehelik mitte selliste otsuste langetamine, vaid kitsalt ministri õlule või usaldada silmakirjalikult riigikogust välja jäänud poliitikuid. Rohkem kui rahva usalduse pälvinud poliitikuid. Ja nagu öeldud, on Isamaa ja Res Publica liidu esindaja Urmas Reinsalu hoopis teist meelt. Küllap me konsensusega formaalselt täna toetame Allar Jõksi ettepanekut. Ma arvan, et sisulist tahet parlamendi enamusel seda teha ei ole. Ma loodan, et see tahe kujuneb loetud päevade jooksul. Kui see tahe ei kujune. Selliseks, jääb mul üle ainult kutsuda veel kord õiguskantslerit üles väga selgele tegevusele, see tähendab taotlema riigikohtu lahendit, mis annaks ühese vastuse. ### Response: Riigikogu arutas õiguskantsleri seisukohta parlamendiliikmete kuulumisest äriühingute nõukogudesse.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Reisipiirangud USA põhja ja lõunapiiril hakkasid kehtima märtsi keskel. Riikide vahel liiguvad vaid hädavajalike teenuste pakkujad ja kaubad. See olukord kestab nüüd vähemalt 21. juunini, mis on 10 päeva enne uue USA, Kanada ja Mehhiko vabakaubandusleppe kehtima hakkamist. USA president Donald Trump. Me räägime Kanadaga, kui olukord seoses viirusega paraneb, siis tahame mõlemad teha asju tavapäraselt. Tahame normaalsusesse naasta. New York Timesi andmetel kavatseb trumpi administratsioon peagi avalikustada uue määruse mis jätaks reisipiirangud Kanada ja Mehhikoga paika nii kauaks, kuni haiguste kontrolli ja tõrje keskuse juht leiab, et koroonaviirus ei ohusta enam rahva tervist. Kanada peaministri Jasin ruou sõnul on senine piirangute pikendamine olnud vajalik, et kaitsta mõlema riigi kodanikke. Kui jõuame järgmistel kuudel olukorda, kus mitte hädavajalik reisimine hakkab taastuma, siis peame tõenäoliselt kehtestama muud karmid meetmed ja üritame praegu nende selgusele jõuda. Piirangute pikendamine ei tulnud üllatusena aga Mehhiko ametnikele, sest riigi piirialadel on koroonaviirusesse nakatunute arv viimasel nädalal järsult kasvanud. Samuti on mehhiklased tunnistanud testimisprobleeme, mille tõttu ei ole paljusid juhtumeid veel avastatud. Kahe kuu jooksul on USA lubanud riiki jääda vaid kahel inimesel, kes on palunud lõunapiiril humanitaarkaitset. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.

USA piirid Kanada ja Mehhikoga jäävad veel vähemalt kuuks ajaks mittehädavajalikule reisimisele suletuks. Riigijuhtide hinnangul on piirangute pikendamine vajalik kodanike kaitsmiseks.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Reisipiirangud USA põhja ja lõunapiiril hakkasid kehtima märtsi keskel. Riikide vahel liiguvad vaid hädavajalike teenuste pakkujad ja kaubad. See olukord kestab nüüd vähemalt 21. juunini, mis on 10 päeva enne uue USA, Kanada ja Mehhiko vabakaubandusleppe kehtima hakkamist. USA president Donald Trump. Me räägime Kanadaga, kui olukord seoses viirusega paraneb, siis tahame mõlemad teha asju tavapäraselt. Tahame normaalsusesse naasta. New York Timesi andmetel kavatseb trumpi administratsioon peagi avalikustada uue määruse mis jätaks reisipiirangud Kanada ja Mehhikoga paika nii kauaks, kuni haiguste kontrolli ja tõrje keskuse juht leiab, et koroonaviirus ei ohusta enam rahva tervist. Kanada peaministri Jasin ruou sõnul on senine piirangute pikendamine olnud vajalik, et kaitsta mõlema riigi kodanikke. Kui jõuame järgmistel kuudel olukorda, kus mitte hädavajalik reisimine hakkab taastuma, siis peame tõenäoliselt kehtestama muud karmid meetmed ja üritame praegu nende selgusele jõuda. Piirangute pikendamine ei tulnud üllatusena aga Mehhiko ametnikele, sest riigi piirialadel on koroonaviirusesse nakatunute arv viimasel nädalal järsult kasvanud. Samuti on mehhiklased tunnistanud testimisprobleeme, mille tõttu ei ole paljusid juhtumeid veel avastatud. Kahe kuu jooksul on USA lubanud riiki jääda vaid kahel inimesel, kes on palunud lõunapiiril humanitaarkaitset. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington. ### Response: USA piirid Kanada ja Mehhikoga jäävad veel vähemalt kuuks ajaks mittehädavajalikule reisimisele suletuks. Riigijuhtide hinnangul on piirangute pikendamine vajalik kodanike kaitsmiseks.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Valitsuse pressikonverentsil ütles riigihalduse minister Jaak Aab sisuliselt, et Tallinna ja Helsingi vahele rajatav tunnel peab olema kahe riigi ühisprojekt. Praegu tunnelit kavandav eraettevõtja peab tõenäoliselt plaani tühistama, sest ilma eriplaneeringuta Eestisse midagi rajada ei saa. Aabi sõnul said Finest Bey Airati velopmenti projektile saatuslikuks nii liigne ambitsioonikus kui ka andmete varjamine. Me oleme küsinud väidetavaid lepinguid, mis on kõlanud ka siin ajakirjanduses läbi, et on ühe või teise rahastajaga olemas, meie neid kirjalikult näinud ei ole, arendaja meile neid esitanud ei ole. Me peame hindama, kas see tulevikus on üldse reaalne ja siis me peame küsima selliseid küsimusi, me ei ole saanud vastuseid, küsitav projekti tasuvus, väga optimistlikud on reisijate kaubamahud, mis on seal esitatud, kui riigid omavahel siin analüüsis d Soome Eesti riik, siis nad said umbes viis-kuus korda väiksemad numbrid ja, ja need võimalikud kulud, noh, kui projekt jääb pooleli, siis on ikkagi riigi asi, kui meres on suur auk, ma ei tea, kuidas seda katta või mis sellega edasi teha. Kui ta ka valmis ehitatakse ja ei tasu ära, siis on ka selliseid juhtumeid, et siis riigid peavad hakkama doteerima tegelikult sedasama ühendust. Nii reisijate vedu, kaubavedu. Aab tunnustas Finest Bay eriadi velopmenti ambitsioonika ja innovaatilise plaani eest, kuid lisas, et nende arendus pole võimalik ja reaalne. Samal ajal jätkavad Soome ja Eesti omavahel koostööd tunneli rajamiseks, kinnitas Aab. Riikidevahelise protsessiga oleme edasi läinud, see on küll vahepeal veidi ehk veninud ja kindlasti ei tasu oodata, et need riigid teevad homme selle otsuse, et ülehomme on tunnel valmis. No arvestades kõiki neid hinnanguid, mis on ka varem olnud, see on väga kallis projekt. See võtab ka väga palju aega, riigi eriplaneering üksinda võtab, kui me vaatame Eesti seadusi vähemalt viis-kuus aastat, Majandus-Kommunikatsiooniministeerium suhtleb edasi Soome poolega ja üritame selle teemaga edasi minna, siis samm-sammult.

Riigihalduse minister Jaak Aab kavatseb teha valitsusele ettepaneku jätta algatamata Tallinna-Helsingi tunneli riigieriplaneering. Seda taotles tunnelit arendav ettevõte, mille ambitsioonikad plaanid ei tundunud Eesti ministeeriumitele realistlikud.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Valitsuse pressikonverentsil ütles riigihalduse minister Jaak Aab sisuliselt, et Tallinna ja Helsingi vahele rajatav tunnel peab olema kahe riigi ühisprojekt. Praegu tunnelit kavandav eraettevõtja peab tõenäoliselt plaani tühistama, sest ilma eriplaneeringuta Eestisse midagi rajada ei saa. Aabi sõnul said Finest Bey Airati velopmenti projektile saatuslikuks nii liigne ambitsioonikus kui ka andmete varjamine. Me oleme küsinud väidetavaid lepinguid, mis on kõlanud ka siin ajakirjanduses läbi, et on ühe või teise rahastajaga olemas, meie neid kirjalikult näinud ei ole, arendaja meile neid esitanud ei ole. Me peame hindama, kas see tulevikus on üldse reaalne ja siis me peame küsima selliseid küsimusi, me ei ole saanud vastuseid, küsitav projekti tasuvus, väga optimistlikud on reisijate kaubamahud, mis on seal esitatud, kui riigid omavahel siin analüüsis d Soome Eesti riik, siis nad said umbes viis-kuus korda väiksemad numbrid ja, ja need võimalikud kulud, noh, kui projekt jääb pooleli, siis on ikkagi riigi asi, kui meres on suur auk, ma ei tea, kuidas seda katta või mis sellega edasi teha. Kui ta ka valmis ehitatakse ja ei tasu ära, siis on ka selliseid juhtumeid, et siis riigid peavad hakkama doteerima tegelikult sedasama ühendust. Nii reisijate vedu, kaubavedu. Aab tunnustas Finest Bay eriadi velopmenti ambitsioonika ja innovaatilise plaani eest, kuid lisas, et nende arendus pole võimalik ja reaalne. Samal ajal jätkavad Soome ja Eesti omavahel koostööd tunneli rajamiseks, kinnitas Aab. Riikidevahelise protsessiga oleme edasi läinud, see on küll vahepeal veidi ehk veninud ja kindlasti ei tasu oodata, et need riigid teevad homme selle otsuse, et ülehomme on tunnel valmis. No arvestades kõiki neid hinnanguid, mis on ka varem olnud, see on väga kallis projekt. See võtab ka väga palju aega, riigi eriplaneering üksinda võtab, kui me vaatame Eesti seadusi vähemalt viis-kuus aastat, Majandus-Kommunikatsiooniministeerium suhtleb edasi Soome poolega ja üritame selle teemaga edasi minna, siis samm-sammult. ### Response: Riigihalduse minister Jaak Aab kavatseb teha valitsusele ettepaneku jätta algatamata Tallinna-Helsingi tunneli riigieriplaneering. Seda taotles tunnelit arendav ettevõte, mille ambitsioonikad plaanid ei tundunud Eesti ministeeriumitele realistlikud.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Põhiettekandeid oli kolm regionaalminister Siim-Valmar Kiislerilt, Tallinna Ülikooli professor Georg Sootlalt ja põhiseaduskomisjoni esimehelt Väino Lindelt. Arutelu oli elav, kuigi sellest osavõtjate arv ei olnud eriti suur ja kuigi plaaniti mitte peatuda poliitilistel päevaprobleemidel ja rääkida rohkem tulevikunägemusest ei saanud mööda ei tänasest rahastamisõiguste ja kohustuste ega ka igihaljast haldusreformi teemast. Mõned näited. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Kui aga Eesti kavatseb veel pikalt hoida tänast omavalitsuskorraldust puutumatuna siis peame sukelduma mahukasse bürokraatlike koostöökokkulepete rägastikku, kus eri partnerite võimekus ja soov lepingulistesse partnerlussuhetesse oma naabritega astuda on väga erinev. Küsimus on, kas seda on üldse võimalik saavutada suhteliselt suure hulga pisipartnerite lepingulise ühendamise teel oludes, kus igal neist on oma volikogu ja omad kohalikud eesmärgid. Professor Georg Sootlalt küsiti samuti, miks meie omavalitsusreformi ikkagi ei õnnestu läbi viia. Täna puuduvad institutsionaalsed eeldused meie arvates, et omavalitsusreform saaks üldse hakata seda välja töötama, rääkimata sellest, et seda ellu viima. Need eeldused olid aastal 1999 2001, kui toimus haldusreformi katse, oli haldusreformi komitee oli aga üks probleem oli siiski see, et valitsus langes ja sellega langes ka reform. Vot see on meie, Eesti poliitika, kuidas öeldakse, suur probleem? Ning mõned näited fraktsioonide sõnavõttudest reformierakondlane Peep Aru. Tuleb siinkohal tunnistada, et mitte kõik ei ole veel aru saanud, et kohalik omavalitsus ei ole riigi käepingetus, tema kohahaldusorgan ikka ja jälle kuuleme, et vähe räägitakse läbi üksikküsimusi ei kooskõlastata omavalitsustele seadustega antavate ülesannete rahaline kate ei ole piisav. Ning veel. Reformierakonna üldine seisukoht omavalitsussüsteemi edasisel arengul mahub lausesse. Nihutame raha ja ülesandeid, mitte piire. Jah, kohalike omavalitsuste reform ei tähenda piiride tõmbamist, vaid põhimõtteliset otsust, milleks vallad ja linnad loodud on. Milliseid ülesandeid on vaja ja mõistlik lahendada just kohapeal. Kogukonna esindajate otsused? Päris mitmel juhul kerkis esile seisukoht, et ei pea olema ühinemine või ühendamine, aitab ka ühistegevusest. Jaan õunapuu, kes esindas täna sotsiaaldemokraatide fraktsiooni. Teen ettepaneku vabariigi valitsusele ja, ja ka riigikogule kasutada seadusandliku võimalust panna omavalitsustele ühiselt täidetavaid ülesandeid. Noh, see on ilmselt sama mõte, mille käis ka professor välja niinimetatud teenuspiirkondadest, aga see oleks siis seaduslikult pandud ühised ülesanded. Seadusega saaks ette näha, et konkreetset ülesannet peavad omavalitsused täitma koos territooriumil, kus elab vähemalt 15 20000 elanikkonda ja need valdkonnad võiksid siis olla jäätmekäitlus, ühistransport, vanurite ja puuetega inimeste hoolekanne, gümnaasiumi ja kutsehariduse andmine. Kokkuvõtteks võib öelda, et enamik kohalolijatest jäid rahule professor Georg Sootla ettekandega ja vastustega, kas ka kogu aruteluga on omaette küsimus.

Riigikogu arutas riiklikult olulise tähtsusega küsimusena riigi ja omavalitsuste suhteid.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Põhiettekandeid oli kolm regionaalminister Siim-Valmar Kiislerilt, Tallinna Ülikooli professor Georg Sootlalt ja põhiseaduskomisjoni esimehelt Väino Lindelt. Arutelu oli elav, kuigi sellest osavõtjate arv ei olnud eriti suur ja kuigi plaaniti mitte peatuda poliitilistel päevaprobleemidel ja rääkida rohkem tulevikunägemusest ei saanud mööda ei tänasest rahastamisõiguste ja kohustuste ega ka igihaljast haldusreformi teemast. Mõned näited. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Kui aga Eesti kavatseb veel pikalt hoida tänast omavalitsuskorraldust puutumatuna siis peame sukelduma mahukasse bürokraatlike koostöökokkulepete rägastikku, kus eri partnerite võimekus ja soov lepingulistesse partnerlussuhetesse oma naabritega astuda on väga erinev. Küsimus on, kas seda on üldse võimalik saavutada suhteliselt suure hulga pisipartnerite lepingulise ühendamise teel oludes, kus igal neist on oma volikogu ja omad kohalikud eesmärgid. Professor Georg Sootlalt küsiti samuti, miks meie omavalitsusreformi ikkagi ei õnnestu läbi viia. Täna puuduvad institutsionaalsed eeldused meie arvates, et omavalitsusreform saaks üldse hakata seda välja töötama, rääkimata sellest, et seda ellu viima. Need eeldused olid aastal 1999 2001, kui toimus haldusreformi katse, oli haldusreformi komitee oli aga üks probleem oli siiski see, et valitsus langes ja sellega langes ka reform. Vot see on meie, Eesti poliitika, kuidas öeldakse, suur probleem? Ning mõned näited fraktsioonide sõnavõttudest reformierakondlane Peep Aru. Tuleb siinkohal tunnistada, et mitte kõik ei ole veel aru saanud, et kohalik omavalitsus ei ole riigi käepingetus, tema kohahaldusorgan ikka ja jälle kuuleme, et vähe räägitakse läbi üksikküsimusi ei kooskõlastata omavalitsustele seadustega antavate ülesannete rahaline kate ei ole piisav. Ning veel. Reformierakonna üldine seisukoht omavalitsussüsteemi edasisel arengul mahub lausesse. Nihutame raha ja ülesandeid, mitte piire. Jah, kohalike omavalitsuste reform ei tähenda piiride tõmbamist, vaid põhimõtteliset otsust, milleks vallad ja linnad loodud on. Milliseid ülesandeid on vaja ja mõistlik lahendada just kohapeal. Kogukonna esindajate otsused? Päris mitmel juhul kerkis esile seisukoht, et ei pea olema ühinemine või ühendamine, aitab ka ühistegevusest. Jaan õunapuu, kes esindas täna sotsiaaldemokraatide fraktsiooni. Teen ettepaneku vabariigi valitsusele ja, ja ka riigikogule kasutada seadusandliku võimalust panna omavalitsustele ühiselt täidetavaid ülesandeid. Noh, see on ilmselt sama mõte, mille käis ka professor välja niinimetatud teenuspiirkondadest, aga see oleks siis seaduslikult pandud ühised ülesanded. Seadusega saaks ette näha, et konkreetset ülesannet peavad omavalitsused täitma koos territooriumil, kus elab vähemalt 15 20000 elanikkonda ja need valdkonnad võiksid siis olla jäätmekäitlus, ühistransport, vanurite ja puuetega inimeste hoolekanne, gümnaasiumi ja kutsehariduse andmine. Kokkuvõtteks võib öelda, et enamik kohalolijatest jäid rahule professor Georg Sootla ettekandega ja vastustega, kas ka kogu aruteluga on omaette küsimus. ### Response: Riigikogu arutas riiklikult olulise tähtsusega küsimusena riigi ja omavalitsuste suhteid.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tegemist on erakonna jaoks eriti olulise suurkoguga, kuna täna saab erakond ka uue liidri, kes peab esindama ühiseid püüdlusi ja liitma erakonnaga sisemiselt. Senine esimees Mart Laar on öelnud, et ehkki viimase poole aasta jooksul on erakonnas mõndagi toimunud, ei saa seda kindlasti nimetada poliitiliseks kriisiks. Laari sõnul on saadud väärtuslik õppetund, mida tema erakonna uuel juhilt ootab. No ma arvan, et palju on kindlasti räägitud sellest, et kuidas erakonda ühendada, kuid ma arvan, et lisaks sellele on tarvis teha veel õige palju asju, kas või selleks, et, et erakond oleks tugevam, jõuaks tugevamat ja selgemalt edasi minna, milleks on vaja kindlasti suuremat avatust, on vaja ka seda, et me nagu ma olen korduvalt ütelnud rohkem naisterahvaid oma erakonnas, näeksime tähtsatel ja olulistel ametikohtadel ja kindlasti ka noori tahaks erakonnas loomulikult rohkem näha, et me oleksime nii avatumad, sõbralikumad, hoogsamad. Mart Lari soovi haarata erakonna tegevusse rohkem naisi ja noori võib igati mõista, sest just noori ei tundunud suurkogul eriti palju olevat. Rohkem oli ikkagi vanemat põlvkonda, teadagi on nende seas palju kriitilisi, kes suurkogule just seda välja ütlema tulid. Siinkohal valik mõnest arvamusest selle kohta, mis erakonnast edasi saab ja mida uus juht peaks tegema. See on nii raske küsimus, et tõsised probleemid ja skandaalid on olnud nii, et väga palju inimesi vist ei teagi, et mis siis edasi saab, nii et mina ka ei tea, väga oleks tahtnud, et äraostmatud olekski olnud äraostmatud, aga kahjuks ei läinud nii. Igal juhul. Lootust on. Asi läheb ikka õigest rada ja meie poliitikud on ausad, avatud. Ega siin ei olegi muud, et lihtsalt erakond rahulikult juhtida, viia ta edasi, oleme edasi rahulikus koalitsioonis, rahulikult valmistuda, kohalikeks valimisteks erakonda samamoodi hoida, mitte lõhkuda ja nii ongi. Tuletame erakonna kolme juhikandidaadi seisukohti veel kord meelde märksõnad, mis kõigil oma kandideerimiskõnes kordusid, olid ausus, avatus, usaldus, muutuste vajadus ja rahvuslike huvide kaitsmine, millest nad IRLi juhina alustaksid. Andres Herkel. Kindlasti kõige esimene asi on see, et ma otsin kontakti just nimelt selle poolega erakonnast, kes tõenäoliselt minu poolt ei hääleta, see on ikkagi usalduse ehitamiseks esmatähtis ja kõige tähtsam on usaldus ja väga tähtis on ka avatus, et siis sealt edasi tuleb minna programmi tööle, mis on sihitud nii kohalikele valimistele kui sealt järgmistele valimistele, et kaasata võimalikult palju erakonna liikmeid ja kaasata ka rohkem meiega kaasamõtlevaid inimesi ühiskonnas. Liisa Pakosta Esimese asjana tuleb parandada kogu suhtluskultuuri Erakonna juhtorganites erakonna liikmetega laiemalt. Ma julgustab, sin inimesi palju suuremalt mõtlema meie ideaalis ja nendele tegevustele, mida Eesti inimesed meid ootavad. Me peame palju rohkem kuulama. Kohe-kohe tuleks kaasata kõiki erakonna liikmeid ja hakata tagasi kutsuma ka neid, kes on tundnud ennast kõrvalejäetuna ja oleks meile tegelikult väärtuslike inimesteni väga vajalikud. Ma tahan uue erakonna juhatuse kokku võtta ja erakonna kaaslastega nõu pidada, meil seisab ees väga palju olulisi ülesandeid. Esiteks me peame tagama IRLi kui stabiilse ja usaldusväärse valitsuskoalitsiooni partneri töö. Me peame täitma oma valimislubadused, peame alustama ettevalmistusi kohalikeks valimisteks ja kindlasti on oluline ka erakonna uue programmi koostamine. Ja nüüd meil peaks olema ühendus Mall Mälbergiga Nokia kontserdisaalis, kas tulemused on juba suurkogult teada, kes on saanud IRL-i esimeheks? Ei ole, ei ole veel ja just mulle äsja öeldi, et need peaksid tulema 15 20 minuti pärast. Nimelt häälte lugemiskomisjon loeb hääli uuesti üle. Teada on seda, et 1767 mandaati on üle lugeda ja esimees on valitud, kuna no teist vooru ei tule, järelikult on ühel kandidaadil 51 protsenti häältest koos. Ja, ja esimehega koos muidugi selguvad ka aseesimehed ja juhatus ja kõik, aga aga praegu on puldis minister Siim Kiisler ja mõnda aega nüüd suurkogu jätkub veel.

IRL pidas suurkogu.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tegemist on erakonna jaoks eriti olulise suurkoguga, kuna täna saab erakond ka uue liidri, kes peab esindama ühiseid püüdlusi ja liitma erakonnaga sisemiselt. Senine esimees Mart Laar on öelnud, et ehkki viimase poole aasta jooksul on erakonnas mõndagi toimunud, ei saa seda kindlasti nimetada poliitiliseks kriisiks. Laari sõnul on saadud väärtuslik õppetund, mida tema erakonna uuel juhilt ootab. No ma arvan, et palju on kindlasti räägitud sellest, et kuidas erakonda ühendada, kuid ma arvan, et lisaks sellele on tarvis teha veel õige palju asju, kas või selleks, et, et erakond oleks tugevam, jõuaks tugevamat ja selgemalt edasi minna, milleks on vaja kindlasti suuremat avatust, on vaja ka seda, et me nagu ma olen korduvalt ütelnud rohkem naisterahvaid oma erakonnas, näeksime tähtsatel ja olulistel ametikohtadel ja kindlasti ka noori tahaks erakonnas loomulikult rohkem näha, et me oleksime nii avatumad, sõbralikumad, hoogsamad. Mart Lari soovi haarata erakonna tegevusse rohkem naisi ja noori võib igati mõista, sest just noori ei tundunud suurkogul eriti palju olevat. Rohkem oli ikkagi vanemat põlvkonda, teadagi on nende seas palju kriitilisi, kes suurkogule just seda välja ütlema tulid. Siinkohal valik mõnest arvamusest selle kohta, mis erakonnast edasi saab ja mida uus juht peaks tegema. See on nii raske küsimus, et tõsised probleemid ja skandaalid on olnud nii, et väga palju inimesi vist ei teagi, et mis siis edasi saab, nii et mina ka ei tea, väga oleks tahtnud, et äraostmatud olekski olnud äraostmatud, aga kahjuks ei läinud nii. Igal juhul. Lootust on. Asi läheb ikka õigest rada ja meie poliitikud on ausad, avatud. Ega siin ei olegi muud, et lihtsalt erakond rahulikult juhtida, viia ta edasi, oleme edasi rahulikus koalitsioonis, rahulikult valmistuda, kohalikeks valimisteks erakonda samamoodi hoida, mitte lõhkuda ja nii ongi. Tuletame erakonna kolme juhikandidaadi seisukohti veel kord meelde märksõnad, mis kõigil oma kandideerimiskõnes kordusid, olid ausus, avatus, usaldus, muutuste vajadus ja rahvuslike huvide kaitsmine, millest nad IRLi juhina alustaksid. Andres Herkel. Kindlasti kõige esimene asi on see, et ma otsin kontakti just nimelt selle poolega erakonnast, kes tõenäoliselt minu poolt ei hääleta, see on ikkagi usalduse ehitamiseks esmatähtis ja kõige tähtsam on usaldus ja väga tähtis on ka avatus, et siis sealt edasi tuleb minna programmi tööle, mis on sihitud nii kohalikele valimistele kui sealt järgmistele valimistele, et kaasata võimalikult palju erakonna liikmeid ja kaasata ka rohkem meiega kaasamõtlevaid inimesi ühiskonnas. Liisa Pakosta Esimese asjana tuleb parandada kogu suhtluskultuuri Erakonna juhtorganites erakonna liikmetega laiemalt. Ma julgustab, sin inimesi palju suuremalt mõtlema meie ideaalis ja nendele tegevustele, mida Eesti inimesed meid ootavad. Me peame palju rohkem kuulama. Kohe-kohe tuleks kaasata kõiki erakonna liikmeid ja hakata tagasi kutsuma ka neid, kes on tundnud ennast kõrvalejäetuna ja oleks meile tegelikult väärtuslike inimesteni väga vajalikud. Ma tahan uue erakonna juhatuse kokku võtta ja erakonna kaaslastega nõu pidada, meil seisab ees väga palju olulisi ülesandeid. Esiteks me peame tagama IRLi kui stabiilse ja usaldusväärse valitsuskoalitsiooni partneri töö. Me peame täitma oma valimislubadused, peame alustama ettevalmistusi kohalikeks valimisteks ja kindlasti on oluline ka erakonna uue programmi koostamine. Ja nüüd meil peaks olema ühendus Mall Mälbergiga Nokia kontserdisaalis, kas tulemused on juba suurkogult teada, kes on saanud IRL-i esimeheks? Ei ole, ei ole veel ja just mulle äsja öeldi, et need peaksid tulema 15 20 minuti pärast. Nimelt häälte lugemiskomisjon loeb hääli uuesti üle. Teada on seda, et 1767 mandaati on üle lugeda ja esimees on valitud, kuna no teist vooru ei tule, järelikult on ühel kandidaadil 51 protsenti häältest koos. Ja, ja esimehega koos muidugi selguvad ka aseesimehed ja juhatus ja kõik, aga aga praegu on puldis minister Siim Kiisler ja mõnda aega nüüd suurkogu jätkub veel. ### Response: IRL pidas suurkogu.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Pooled on nõus, et toimuvat saab nimetada võimuvõitluseks, kuid täiesti eriarvamusel selles, mis on eesmärgid ja millest see võitlus on tingitud. Üks erakonnast välja arvatutest endine eestkõneleja Tanel Tammet. Praegune reaalsus on kujunenud selline, et erakonnas on mingis mõttes kaks suuremat leeri, üks on oluliselt suurem, see on inimeste hulk, kes tahaks näha demokraatlikku erakonda, kes tahaks näha, et liikmetel on tegelik õigus asju otsustada, et tegelikult valimised on ausad, et inimesed saavad kandideerida, toimub sisuline diskussioon ja siis on meil täiesti niimoodi klassikalisel viisil kujunenud väike kildkond inimesi, kelle eesmärk on siis niisugust puhast ebademokraatlikku jõupositsiooni hoida. Ja nüüd ongi täpselt selline asi kujunenud, et see väike grupp inimesi, kes on Strandbergi ümber koondunud, soovivad, siis elimineerida neid inimesi, kes tahaks demokraatlikku erakonda näha. Ja roheliste erakonna peasekretär Ain Kabal Erakonnas ei ole demokraatiaga midagi lahti olnudki. Meil on üks läbipaistvamaid, nagu ka käesolev juhtus, seda näitab üks läbipaistvamaid erakondi Eesti poliitilises elus. Otsused jõuavad otse meediasse, pikema keerutamiseta. Otsused on demokraatlikud, neid saab vaidlustada, kui mitte erakonnasiseselt, siis selle jaoks on Eesti vabariigis ja teistes tsiviliseeritud riikides kohus see, et sikud lammastega hästi kokku ei pruugi passida. Mis teha, see, seda juhtub mujalgi. Ametil on muidugi sikkude ja lammaste eraldumise kohta oma arvamus ja ta kommenteerib oma küllalt emotsionaalset pressiteadet. Ei ole ju kuigi meeldiv, kui lihtsalt ignoreeritakse üldkogu otsuseid, kui on viimasel üldkogul kaks kolmandikku inimesi on toetanud neid, kes praegu välja visata ja seda lihtsalt sõidetakse sellest väikese grupi poolt teerulliga üle, kasutades erinevaid trikke. Järgmise nädala lõpul koguneb roheliste üldkogu. Oleks loogiline, et kerkinud probleemid seal selgeks vaieldakse. Siiski ei ole Tanel Tammet, kes kinnitab, et nende toetajaid on erakonnas rohkem väga optimistlik. See, mis üldkogul tehakse, on piiratud päevakorraga, et sinna ei saa enam erinevaid punkte päevakorda panna ja samuti on, on selge ju praegu, et kogude valimiste juures on suur probleem, et hulk inimesi, kes sinna kogudesse tahtsid kandideerida, ongi sellest eemaldatud, et põhjus, miks nad on välja visatud, et ongi see, et nad tahtsid kandideerida kogudesse ja et nad olekski sinna tõenäoliselt saanud, et nad on erakonnas suhteliselt populaarsed inimesed. Nii et ma ei ole väga optimistlik, et ma arvan, et tõenäoliselt on vaja korraldada erakorraline üldkogu, kus saab päevakorda panna punktid nagu hääletusliikmete taastamiseks ja nii edasi. Ain Kabal on selles mõttes nõus, et need küsimused ei pruugi päevakorda tulla. Siiski nendib ta. Kaude ilmselt kindlasti tuleb ka sellel üldkogul juttu viimase aja sündmustest erakonnas, et ega aruteluta ei ei pääse, see ei ole selline toiming, mis ühekordselt tehtuna oleks ammendatud. Ei ole, sellest käib jutt päris kaua, ilmselt. Samas peab kaval üldkogu põhiülesandeks strateegia paikapanekut järgmise aasta riigikogu valimisteks valmistumisel ja keskendumist programmilise tegevuse elluviimisele. Tanel Tammet omalt poolt leiab, et programmile küsimustes suuri erimeelsusi ei olegi ja kordab, et vastuolu on eelkõige suhtumisest demokraatiasse.

Võimuvõitlus roheliste erakonnas jätkub, erakonnast arvati välja 20 liiget, sealhulgas 5 endist eestkõnelejat.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Pooled on nõus, et toimuvat saab nimetada võimuvõitluseks, kuid täiesti eriarvamusel selles, mis on eesmärgid ja millest see võitlus on tingitud. Üks erakonnast välja arvatutest endine eestkõneleja Tanel Tammet. Praegune reaalsus on kujunenud selline, et erakonnas on mingis mõttes kaks suuremat leeri, üks on oluliselt suurem, see on inimeste hulk, kes tahaks näha demokraatlikku erakonda, kes tahaks näha, et liikmetel on tegelik õigus asju otsustada, et tegelikult valimised on ausad, et inimesed saavad kandideerida, toimub sisuline diskussioon ja siis on meil täiesti niimoodi klassikalisel viisil kujunenud väike kildkond inimesi, kelle eesmärk on siis niisugust puhast ebademokraatlikku jõupositsiooni hoida. Ja nüüd ongi täpselt selline asi kujunenud, et see väike grupp inimesi, kes on Strandbergi ümber koondunud, soovivad, siis elimineerida neid inimesi, kes tahaks demokraatlikku erakonda näha. Ja roheliste erakonna peasekretär Ain Kabal Erakonnas ei ole demokraatiaga midagi lahti olnudki. Meil on üks läbipaistvamaid, nagu ka käesolev juhtus, seda näitab üks läbipaistvamaid erakondi Eesti poliitilises elus. Otsused jõuavad otse meediasse, pikema keerutamiseta. Otsused on demokraatlikud, neid saab vaidlustada, kui mitte erakonnasiseselt, siis selle jaoks on Eesti vabariigis ja teistes tsiviliseeritud riikides kohus see, et sikud lammastega hästi kokku ei pruugi passida. Mis teha, see, seda juhtub mujalgi. Ametil on muidugi sikkude ja lammaste eraldumise kohta oma arvamus ja ta kommenteerib oma küllalt emotsionaalset pressiteadet. Ei ole ju kuigi meeldiv, kui lihtsalt ignoreeritakse üldkogu otsuseid, kui on viimasel üldkogul kaks kolmandikku inimesi on toetanud neid, kes praegu välja visata ja seda lihtsalt sõidetakse sellest väikese grupi poolt teerulliga üle, kasutades erinevaid trikke. Järgmise nädala lõpul koguneb roheliste üldkogu. Oleks loogiline, et kerkinud probleemid seal selgeks vaieldakse. Siiski ei ole Tanel Tammet, kes kinnitab, et nende toetajaid on erakonnas rohkem väga optimistlik. See, mis üldkogul tehakse, on piiratud päevakorraga, et sinna ei saa enam erinevaid punkte päevakorda panna ja samuti on, on selge ju praegu, et kogude valimiste juures on suur probleem, et hulk inimesi, kes sinna kogudesse tahtsid kandideerida, ongi sellest eemaldatud, et põhjus, miks nad on välja visatud, et ongi see, et nad tahtsid kandideerida kogudesse ja et nad olekski sinna tõenäoliselt saanud, et nad on erakonnas suhteliselt populaarsed inimesed. Nii et ma ei ole väga optimistlik, et ma arvan, et tõenäoliselt on vaja korraldada erakorraline üldkogu, kus saab päevakorda panna punktid nagu hääletusliikmete taastamiseks ja nii edasi. Ain Kabal on selles mõttes nõus, et need küsimused ei pruugi päevakorda tulla. Siiski nendib ta. Kaude ilmselt kindlasti tuleb ka sellel üldkogul juttu viimase aja sündmustest erakonnas, et ega aruteluta ei ei pääse, see ei ole selline toiming, mis ühekordselt tehtuna oleks ammendatud. Ei ole, sellest käib jutt päris kaua, ilmselt. Samas peab kaval üldkogu põhiülesandeks strateegia paikapanekut järgmise aasta riigikogu valimisteks valmistumisel ja keskendumist programmilise tegevuse elluviimisele. Tanel Tammet omalt poolt leiab, et programmile küsimustes suuri erimeelsusi ei olegi ja kordab, et vastuolu on eelkõige suhtumisest demokraatiasse. ### Response: Võimuvõitlus roheliste erakonnas jätkub, erakonnast arvati välja 20 liiget, sealhulgas 5 endist eestkõnelejat.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Täna veidi enne poolt kolme tehti teatavaks, et Eesti krooni ja euro vahetuskurss on 15,6 neli kuus kuus nagu praegune Eesti Panga vahetus kurss. Euroopa Komisjoni rahandusnõunik Olli Rehn õnnitles see pool Eestit Tais. Estonia Adopting Euro s of first of Janar Nexter Forbits, Ian konra, Estonia. Estonia. Pro Reini sõnul on kaks põhjust, miks Eestit õnnitleda. Eesti ei ole viletsa rahanduspoliitikaga Euroopa Liidu liikmesriikide nimekirjas ja esimesest jaanuarist 2011 on Eesti euroala seitsmeteistkümnes liikmesriik. Eesti Panga. Asepresident Martin Ross, milline on kõige kiirem märk majanduse paranemisest pärast seda, kui on tehtud Ecofini otsus, et Eesti krooni ja euro vahetuskurss on 15,6 neli kuus kuus? Kõige kiirem mõju on selles mõttes juba osaliselt toimunud, sellepärast et niipea, kui sai väga tõenäoliseks meie liitumine euroalaga siis loomulikult paljud majandusosapooled juba hakkasid seda arvesse võtma ja kapitali hind, see tähendab see raskus, mida peab ületama selleks, et investeeringuid teha, muutus madalamaks või väiksemaks. Nii et mõnes mõttes me oleme juba praegu saanud osa sellest euroga liitumisest majanduse poole peal, investeeringud ehk natuke rohkem usaldust majanduse vastu natuke rohkem, kui oleks ilma olnud. Teisest küljest on selge, et päris palju euro mõjusid on sellised, mis ei ole ühe päeva mõjud, need on pikaajalised mõjud tulenevad läbi selle, et meie majandus on võrreldavam teiste euroala riikidega läbipaistvam ja see annab nagu sellist survet konkurentsile survestab ettevõtteid olema efektiivsem võrdlema hindu rohkem teistega euroalal ja, ja see pikaajalist mõju just eelkõige andma, et me ei peaks vaatama ainult seda lühiajalist mõju, vaid seda, kuidas euroala toetab Euroopa majandus laiemalt ja pikas perspektiivis, sealhulgas ka meil. Kas Eesti rahandusministergelasi peab nüüd hakkama lisaks Brüsselile Luksemburgile, Strasbourgile hakkama käima ka Frankfurgis, kus on Euroopa keskpank, Euroopa keskpanga süsteemi liikmed oleme ka praegu, nii et aeg-ajalt me käime ka praegu Frankfurdi selleks, et koordineerida küsimus, mis on kõigi keskpankade koos huvi ja ühishuvi loomulikult ühisraha liikmena see koormus suureneb, sellepärast et loomulikult näiteks intressiotsused, mida euro Eesti Panga president peab kaasa osa võtma Frankfurdis, need on igakuised üritused ja samuti toimub ka teisi koosolekuid nüüd mõnevõrra rohkem kui varem. Nii et selles mõttes koordinatsiooni ja osalemist on praegu palju rohkem loomulikult ja öeldakse, et eurogrupi riikide esindajad teevad otsuseid valuuta tervisest lähtuvalt, mitte oma riigi majandusest lähtuvalt. Aga kui on ikka tõsine kriis, kui kordub midagi Kreeka laadset mõnes suures riigis, kas siis me võime kindlad olla, et vaadatakse ikkagi, kogu valuuta ei tehta oma riigile kasulikke otsuseid? Minu arvates on see viimane kriis just näidanud seda, et ei ole selles küsimuses rahvuslike huvisid Euroopa ühishuvi, et euroraha toimiks hästi ja otsused oleks tehtud sellest vaatenurgast, mis on oluline ja hea just nimelt euroraha toimimisele ja ei ole need suured riigid teinud otsuseid niimoodi, et vaatavad ainult oma pilti peeglist, ei ole need väiksed riigid teinud, otsused vaatavad oma pilti peeglist, vaid tegelikult on ka juba viimaste kuude jooksul tehtud palju otsuseid, mis selgelt näitavad, et euroraha on pikaajaline ühishuvi kogu Euroopale ja oluline osa majanduse toimimisest, nii et ma, ma usun seda ka täiesti siiralt, et need küsimused ei ole enam nii-öelda rahvuslikud otsused, need on ühishuvi otsused ja need on õigustatult ühistuviotsused.

Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid, et Eesti võib liituda eurotsooniga tuleva aasta 1. jaanuarist. Eestist saab 17. eurotsooni riik.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Täna veidi enne poolt kolme tehti teatavaks, et Eesti krooni ja euro vahetuskurss on 15,6 neli kuus kuus nagu praegune Eesti Panga vahetus kurss. Euroopa Komisjoni rahandusnõunik Olli Rehn õnnitles see pool Eestit Tais. Estonia Adopting Euro s of first of Janar Nexter Forbits, Ian konra, Estonia. Estonia. Pro Reini sõnul on kaks põhjust, miks Eestit õnnitleda. Eesti ei ole viletsa rahanduspoliitikaga Euroopa Liidu liikmesriikide nimekirjas ja esimesest jaanuarist 2011 on Eesti euroala seitsmeteistkümnes liikmesriik. Eesti Panga. Asepresident Martin Ross, milline on kõige kiirem märk majanduse paranemisest pärast seda, kui on tehtud Ecofini otsus, et Eesti krooni ja euro vahetuskurss on 15,6 neli kuus kuus? Kõige kiirem mõju on selles mõttes juba osaliselt toimunud, sellepärast et niipea, kui sai väga tõenäoliseks meie liitumine euroalaga siis loomulikult paljud majandusosapooled juba hakkasid seda arvesse võtma ja kapitali hind, see tähendab see raskus, mida peab ületama selleks, et investeeringuid teha, muutus madalamaks või väiksemaks. Nii et mõnes mõttes me oleme juba praegu saanud osa sellest euroga liitumisest majanduse poole peal, investeeringud ehk natuke rohkem usaldust majanduse vastu natuke rohkem, kui oleks ilma olnud. Teisest küljest on selge, et päris palju euro mõjusid on sellised, mis ei ole ühe päeva mõjud, need on pikaajalised mõjud tulenevad läbi selle, et meie majandus on võrreldavam teiste euroala riikidega läbipaistvam ja see annab nagu sellist survet konkurentsile survestab ettevõtteid olema efektiivsem võrdlema hindu rohkem teistega euroalal ja, ja see pikaajalist mõju just eelkõige andma, et me ei peaks vaatama ainult seda lühiajalist mõju, vaid seda, kuidas euroala toetab Euroopa majandus laiemalt ja pikas perspektiivis, sealhulgas ka meil. Kas Eesti rahandusministergelasi peab nüüd hakkama lisaks Brüsselile Luksemburgile, Strasbourgile hakkama käima ka Frankfurgis, kus on Euroopa keskpank, Euroopa keskpanga süsteemi liikmed oleme ka praegu, nii et aeg-ajalt me käime ka praegu Frankfurdi selleks, et koordineerida küsimus, mis on kõigi keskpankade koos huvi ja ühishuvi loomulikult ühisraha liikmena see koormus suureneb, sellepärast et loomulikult näiteks intressiotsused, mida euro Eesti Panga president peab kaasa osa võtma Frankfurdis, need on igakuised üritused ja samuti toimub ka teisi koosolekuid nüüd mõnevõrra rohkem kui varem. Nii et selles mõttes koordinatsiooni ja osalemist on praegu palju rohkem loomulikult ja öeldakse, et eurogrupi riikide esindajad teevad otsuseid valuuta tervisest lähtuvalt, mitte oma riigi majandusest lähtuvalt. Aga kui on ikka tõsine kriis, kui kordub midagi Kreeka laadset mõnes suures riigis, kas siis me võime kindlad olla, et vaadatakse ikkagi, kogu valuuta ei tehta oma riigile kasulikke otsuseid? Minu arvates on see viimane kriis just näidanud seda, et ei ole selles küsimuses rahvuslike huvisid Euroopa ühishuvi, et euroraha toimiks hästi ja otsused oleks tehtud sellest vaatenurgast, mis on oluline ja hea just nimelt euroraha toimimisele ja ei ole need suured riigid teinud otsuseid niimoodi, et vaatavad ainult oma pilti peeglist, ei ole need väiksed riigid teinud, otsused vaatavad oma pilti peeglist, vaid tegelikult on ka juba viimaste kuude jooksul tehtud palju otsuseid, mis selgelt näitavad, et euroraha on pikaajaline ühishuvi kogu Euroopale ja oluline osa majanduse toimimisest, nii et ma, ma usun seda ka täiesti siiralt, et need küsimused ei ole enam nii-öelda rahvuslikud otsused, need on ühishuvi otsused ja need on õigustatult ühistuviotsused. ### Response: Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid, et Eesti võib liituda eurotsooniga tuleva aasta 1. jaanuarist. Eestist saab 17. eurotsooni riik.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Yana Toom andis kohe pressikonverentsi alguses väga selgelt mõista, et homsel erakonna kongressil kandideerivad erakonna juhi kohale tema ja Jüri Ratas ning Edgar Savisaar loobub esimeheks kandideerimisest. Ülejäänud kolm kandidaadina registreeritud ehk Marika Tuus-Laul, Heimar Lenk ja Peeter Ernits on toetuskandidaadid kuigi Ernitsa kohta märkis toom nii. Ma küll ei, ei võta praegu mürki, et Peeter Ernits on seda välja öelnud meedias, aga ta on ilmselt ikka Edgar Savisaare toetuskandidaat. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar väljastas täna teate ja ütleb, et ei osale erakonna kongressil ning avaldas kandidaatides toetust Yana Toomile. Ühtlasi kinnitas Savisaar, et ei kavatse poliitikast lahkuda ja nimetas homset kongressi ratase sõprade kongressiks, mille tulemus on ette määratud. Yana toom aga kinnitas ajakirjanikele, et olenemata tulemusest kongressil jääb tema keskerakonda ning erakonna ühtehoidmine on läbirääkimiste küsimus. Toomi hinnangul peab erakond tagama Savisaarele hääleõiguse parteis. Eraldi küsimus on Savisaare rahaline toetus. Me peame tagama selle, et Edgar Savisaarel oleks hääleõigus mitte hääletamisel vaid Keskerakonna agenda väljatöötamisel. Ja see sõltub nüüd sellest, kuidas me lepime kokku, mis asi on au. Esimees Erakond on poliitiline organisatsioon. See ei ole mingisugune sotsiaalteenuste üksus. Me ei räägi siin üldse rahast, me räägime poliitilisest rollist. Riigikogu keskfraktsiooni juht Kadri Simson ütleb, et põhikirja järgi saab praegu auesimehe nimetada vaid kongress. Aga me muudame homme põhikirja ja anname au esimehe nimetamisõiguse tulevikus volikogule mis käib koos märksa tihedamini kui kongress. Nii et kui Edgar Savisaar on valmisolekus seda teemat arutama, siis kindlasti see pakkumine on laual. Simsoni sõnul on ka Yana Toom jõudnud lõpuks arusaamisele, et Edgar Savisaar peab tegelema oma tervisega ja tõmbuma poliitikast mõneks ajaks eemale. Ja selle juures, et Yana Toom on jõudnud Edgar Savisaare asemel kandideerima aasta hiljem kui suur osa keskerakondlase seda rääkis ei tee temast moraalsemat keskerakondlast. Aga selge on see, et kui Edgar Savisaar oleks olnud võimeline aasta tagasi teatepulga üle andma, oleks tema maine määramatult parem kui ta on täna. Kadri Simson leiab, et Toomi seisukohad kindlasti täiendavad erakonda, aga ta ei esinda erakonna põhimõtteid. Yana Toom on Keskerakonnaga liitunud suhteliselt hiljuti. Ta ei suhestu Keskerakonda, mis on loodud rahvarinde baasilt, mis on loodud rahvaerakonnaks. Tema jaoks on olulised väikesed nišiteemad tema jaoks näiteks Keskerakonna sisu sõltub sellest, kuidas me suhtume Venemaa sanktsioonide sse. Yana Toomi äärmuslikumad seisukohad pigem muudaks id Keskerakonda väiksema toetajakonnaga erakonnaks ja lõpetuseks veel kord, Yana Toom. Keskerakond on alati julgenud mõelda suurelt ja julgenud ujuda vastuvoolu ja ma arvan, et me peame selles vaimus ka jätkama.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ei osale homme erakonna kongressil, kus on kavas uue esimehe valimine ning avaldas kandidaatidest toetust Yana Toomile. Toom kinnitas täna antud pressikonverentsil et kõigest hoolimata jääb erakond ühtseks ja peab tagama Savisaarele hääleõiguse parteis.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Yana Toom andis kohe pressikonverentsi alguses väga selgelt mõista, et homsel erakonna kongressil kandideerivad erakonna juhi kohale tema ja Jüri Ratas ning Edgar Savisaar loobub esimeheks kandideerimisest. Ülejäänud kolm kandidaadina registreeritud ehk Marika Tuus-Laul, Heimar Lenk ja Peeter Ernits on toetuskandidaadid kuigi Ernitsa kohta märkis toom nii. Ma küll ei, ei võta praegu mürki, et Peeter Ernits on seda välja öelnud meedias, aga ta on ilmselt ikka Edgar Savisaare toetuskandidaat. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar väljastas täna teate ja ütleb, et ei osale erakonna kongressil ning avaldas kandidaatides toetust Yana Toomile. Ühtlasi kinnitas Savisaar, et ei kavatse poliitikast lahkuda ja nimetas homset kongressi ratase sõprade kongressiks, mille tulemus on ette määratud. Yana toom aga kinnitas ajakirjanikele, et olenemata tulemusest kongressil jääb tema keskerakonda ning erakonna ühtehoidmine on läbirääkimiste küsimus. Toomi hinnangul peab erakond tagama Savisaarele hääleõiguse parteis. Eraldi küsimus on Savisaare rahaline toetus. Me peame tagama selle, et Edgar Savisaarel oleks hääleõigus mitte hääletamisel vaid Keskerakonna agenda väljatöötamisel. Ja see sõltub nüüd sellest, kuidas me lepime kokku, mis asi on au. Esimees Erakond on poliitiline organisatsioon. See ei ole mingisugune sotsiaalteenuste üksus. Me ei räägi siin üldse rahast, me räägime poliitilisest rollist. Riigikogu keskfraktsiooni juht Kadri Simson ütleb, et põhikirja järgi saab praegu auesimehe nimetada vaid kongress. Aga me muudame homme põhikirja ja anname au esimehe nimetamisõiguse tulevikus volikogule mis käib koos märksa tihedamini kui kongress. Nii et kui Edgar Savisaar on valmisolekus seda teemat arutama, siis kindlasti see pakkumine on laual. Simsoni sõnul on ka Yana Toom jõudnud lõpuks arusaamisele, et Edgar Savisaar peab tegelema oma tervisega ja tõmbuma poliitikast mõneks ajaks eemale. Ja selle juures, et Yana Toom on jõudnud Edgar Savisaare asemel kandideerima aasta hiljem kui suur osa keskerakondlase seda rääkis ei tee temast moraalsemat keskerakondlast. Aga selge on see, et kui Edgar Savisaar oleks olnud võimeline aasta tagasi teatepulga üle andma, oleks tema maine määramatult parem kui ta on täna. Kadri Simson leiab, et Toomi seisukohad kindlasti täiendavad erakonda, aga ta ei esinda erakonna põhimõtteid. Yana Toom on Keskerakonnaga liitunud suhteliselt hiljuti. Ta ei suhestu Keskerakonda, mis on loodud rahvarinde baasilt, mis on loodud rahvaerakonnaks. Tema jaoks on olulised väikesed nišiteemad tema jaoks näiteks Keskerakonna sisu sõltub sellest, kuidas me suhtume Venemaa sanktsioonide sse. Yana Toomi äärmuslikumad seisukohad pigem muudaks id Keskerakonda väiksema toetajakonnaga erakonnaks ja lõpetuseks veel kord, Yana Toom. Keskerakond on alati julgenud mõelda suurelt ja julgenud ujuda vastuvoolu ja ma arvan, et me peame selles vaimus ka jätkama. ### Response: Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ei osale homme erakonna kongressil, kus on kavas uue esimehe valimine ning avaldas kandidaatidest toetust Yana Toomile. Toom kinnitas täna antud pressikonverentsil et kõigest hoolimata jääb erakond ühtseks ja peab tagama Savisaarele hääleõiguse parteis.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kiriku peale endisele kardinalile Josef Ratzingerile kardinali on pärit Saksamaalt ja paavstina hakkab ta teenima jumalat nime all Penedictus 16. esmalt ütles ta itaalia keeles, kallid vennad ja õed. Ja saagi siis ütles, et kardinalid valisid teda täitma kirikupea rolli ning usaldab end kõikide usklikute kätte. Joosep Ratsingel on 78 aastane. Ta on sündinud 16. aprillil 1927 Saksamaal Baieris politseiametniku peres ja ta on Rooma katoliku kiriku kardinal piiskop ning Vatikani üks mõjukamaid figuure. Ta oli ka üks Johannes Paulus teise lähemaid usaldusaluseid kõrgeim katoliku vaimulik tema surma järel ning juhatas ka Konklaavi.

Roomas valiti uueks paavstiks kardinal Joseph Ratzinger. Väljakuulutamine ja paavsti esimene esinemine.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kiriku peale endisele kardinalile Josef Ratzingerile kardinali on pärit Saksamaalt ja paavstina hakkab ta teenima jumalat nime all Penedictus 16. esmalt ütles ta itaalia keeles, kallid vennad ja õed. Ja saagi siis ütles, et kardinalid valisid teda täitma kirikupea rolli ning usaldab end kõikide usklikute kätte. Joosep Ratsingel on 78 aastane. Ta on sündinud 16. aprillil 1927 Saksamaal Baieris politseiametniku peres ja ta on Rooma katoliku kiriku kardinal piiskop ning Vatikani üks mõjukamaid figuure. Ta oli ka üks Johannes Paulus teise lähemaid usaldusaluseid kõrgeim katoliku vaimulik tema surma järel ning juhatas ka Konklaavi. ### Response: Roomas valiti uueks paavstiks kardinal Joseph Ratzinger. Väljakuulutamine ja paavsti esimene esinemine.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Haridus ja noorteameti mitmekeelsee õppebüroo peaspetsialist Anna Kolupäeva räägib, et kahesuunalises keelekümbluses õpivad koos eesti ja vene kodukeelega lapsed. Metoodika lubab lastel samaaegselt arendada nii ema kui võõrkeelt ja omandada ka riiklikust õppekavast lähtuvalt ainetundide teadmisi Anna Kolupäeva. Kuna kahesuunalise keelekümbluse klassides meil tegelikult klass komplekteeritakse niimoodi, et pool siis lastest on ühe kodukeelega ja pool lastest on teise kodukeelega pool sellest õppekavast õpetatakse läbi ühe keele ja teine pool läbi teise keele. Nii asub ka Tapa Vene põhikooli esimesse klassi 12 last, kellest kuus räägivad kodus eesti ja ülejäänud kuus vene keelt. Ida-Virumaa keelekümblusklassidest eristab Tapa lähenemist see, et ühes klassis õpitakse samaaegselt nii eesti kui vene keelt. Ja üks seesama õpetaja samaaegselt on selle keele emakeele õpetaja ja teise keele õpetaja. Meil näiteks tulevad ka need lapsed eesti kodukeelega lapsed, kes üldse nagu ei räägi vene keelt, et seesama õpetaja suudab siis seda õppeprotsessi korraldada niiviisi, et selles õppeprotsessis osalevad kõik. Tapa valla haridusspetsialist Anne Roos ütleb, et TapaVene põhikooli iseloomustab erinevate keelekümblusmudelite rakendamine. Kahesuunalise keelekümbluse klassi avamine sel aastal sai toimuda tänu heale koostööle nii lastevanemate kui ka kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel. Seesuguse lahendusega õpetatakse praegust esimest klassi kuni põhikooli lõpuni Anne roos. Tapa vallas alustas kahesuunaline keelekümblusrühm 2016. aastal lasteaias vikerkaar. Need lapsed on nüüdseks jõudnud kahesuunalise keelekümblusklassi õpilasteks. Kolupäeva lisab, et alates keelekümbluse programmi sünnist 2013. aastal on seesuguse lahenduse vastu huvi tundnud paljud ja mitte ainult tapal. Praegu pole aga igal pool veel vastavat valmisolekut, et kahesuunalist keelekümblust lasteaedades edasi ka tsipaalkoolidesse arendada. Hirmud on täiskasvanutel, et kuidas siis lapsed hakkavad siis õppima, keel, see on nii raske, tegelikult lastel ju raske ei ole, sest lihtsalt nagu nad tulid lasteaeda lihtsalt omandasid mänguliselt keeli, siis nad tulevad lihtsalt kooli ja tuleb üks õpetaja räägib nendega ja õpetab neid. Ühes keeles tuleb teine õpetaja ja siis lihtsalt kogu see õppimine, õppeprotsess ja mängimine suhtlemine on teises keeles.

Kahesuunalise keelekümbluse programmi arendamisega on Eestis tegeletud seitse aastat. Uuel õppeaastal alustab kahesuunaline keelekümbluse klass tööd ka Tapa Vene põhikoolis. Tegemist on esimese seesuguse klassiga munitsipaalkoolis.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Haridus ja noorteameti mitmekeelsee õppebüroo peaspetsialist Anna Kolupäeva räägib, et kahesuunalises keelekümbluses õpivad koos eesti ja vene kodukeelega lapsed. Metoodika lubab lastel samaaegselt arendada nii ema kui võõrkeelt ja omandada ka riiklikust õppekavast lähtuvalt ainetundide teadmisi Anna Kolupäeva. Kuna kahesuunalise keelekümbluse klassides meil tegelikult klass komplekteeritakse niimoodi, et pool siis lastest on ühe kodukeelega ja pool lastest on teise kodukeelega pool sellest õppekavast õpetatakse läbi ühe keele ja teine pool läbi teise keele. Nii asub ka Tapa Vene põhikooli esimesse klassi 12 last, kellest kuus räägivad kodus eesti ja ülejäänud kuus vene keelt. Ida-Virumaa keelekümblusklassidest eristab Tapa lähenemist see, et ühes klassis õpitakse samaaegselt nii eesti kui vene keelt. Ja üks seesama õpetaja samaaegselt on selle keele emakeele õpetaja ja teise keele õpetaja. Meil näiteks tulevad ka need lapsed eesti kodukeelega lapsed, kes üldse nagu ei räägi vene keelt, et seesama õpetaja suudab siis seda õppeprotsessi korraldada niiviisi, et selles õppeprotsessis osalevad kõik. Tapa valla haridusspetsialist Anne Roos ütleb, et TapaVene põhikooli iseloomustab erinevate keelekümblusmudelite rakendamine. Kahesuunalise keelekümbluse klassi avamine sel aastal sai toimuda tänu heale koostööle nii lastevanemate kui ka kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel. Seesuguse lahendusega õpetatakse praegust esimest klassi kuni põhikooli lõpuni Anne roos. Tapa vallas alustas kahesuunaline keelekümblusrühm 2016. aastal lasteaias vikerkaar. Need lapsed on nüüdseks jõudnud kahesuunalise keelekümblusklassi õpilasteks. Kolupäeva lisab, et alates keelekümbluse programmi sünnist 2013. aastal on seesuguse lahenduse vastu huvi tundnud paljud ja mitte ainult tapal. Praegu pole aga igal pool veel vastavat valmisolekut, et kahesuunalist keelekümblust lasteaedades edasi ka tsipaalkoolidesse arendada. Hirmud on täiskasvanutel, et kuidas siis lapsed hakkavad siis õppima, keel, see on nii raske, tegelikult lastel ju raske ei ole, sest lihtsalt nagu nad tulid lasteaeda lihtsalt omandasid mänguliselt keeli, siis nad tulevad lihtsalt kooli ja tuleb üks õpetaja räägib nendega ja õpetab neid. Ühes keeles tuleb teine õpetaja ja siis lihtsalt kogu see õppimine, õppeprotsess ja mängimine suhtlemine on teises keeles. ### Response: Kahesuunalise keelekümbluse programmi arendamisega on Eestis tegeletud seitse aastat. Uuel õppeaastal alustab kahesuunaline keelekümbluse klass tööd ka Tapa Vene põhikoolis. Tegemist on esimese seesuguse klassiga munitsipaalkoolis.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Gonsiori raua tänava ristmikul seisab. Kaheosaline buss number 67 suunaga kaubamaja poole ja bussi esimesel osal on külje pealt sisse sõitnud suur kokk. Kokk on tunginud bussi külje sisse umbes keskmise ukse juures istmetevahelisel alal. Maased elavad bussi küljest ära kukkunud plekitükid. Kogu maapind on klaasikilde ja vahtu täis. Bussi süttinud küll põlema, kuid aknapesuvedelik voolas maha ja igaks juhuks lasksid tuletõrjujad sündmuskoha vahuga üle, et mahavisatud suitsuotsast või millestki sellisest tulekahju ei tekiks. Kogu sündmuskohalt seilintidega piiratud vigastatud inimesed on küll juba ära viidud, kuid kõnnitee ääres on näha veriseid vatitupse. Politsei sõnul oli terve kõnnitee serv täis kergemaid vigastusi saanud inimesi, kes pärast esmaabi andmist minema lubati. Nii ekskavaatorijuhile kui ka bussijuhile õnnetuskohas. Alkomeetriga tehtud ekspertiis näitas, et mõlemad juhid olid kained. Siiski viis politseimehed täiendavasse arstlikku ekspertiisi. Politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjalg, mida õnnetuse asjaolude kohta praegu öelda saab? Täna siis üheksa 40 paiku tuli teade, et Tallinnas Gonsiori tänava rauatänava ristmikul on toimunud raske liiklusõnnetus, kus on kokku põrganud ekskavaator ja liinibuss. Ja kohapeal selgus, et õnnetuses on hukkunud üks inimene ning erinevatesse haiglatesse toimetati kokku 12 inimest, nende seas üks laps. Kannatanutest kaks inimest on toimetatud formatsiooni osakonda, nende vigastused on tõsisemad. Teiste vigastused ei ole niivõrd tõsised, vähemalt esialgsetel andmetel. Ja samamoodi esialgsetel andmetel võib öelda, et õnnestuses paistab, et süüdi on ekskavaatorijuht, kes on sooritanud vasakpööret, kuid pole läbi lasknud otse liikunud bussi, kuid kindlasti lähemalt saab sellele küsimusele vastata pärast kõigi vajalike toimingute tegemist. Kas vigastada sai ka kummagi sõiduki juht? Esialgutel andmetel mitte, kuid need vigastused võivad šoki tõttu ka hiljem ilmneda, nii et samamoodi täpset vastust hetkel öelda ei oska.

Tallinnas juhtus ränk liiklusõnnetus bussi ja ekskavaatoriga.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Gonsiori raua tänava ristmikul seisab. Kaheosaline buss number 67 suunaga kaubamaja poole ja bussi esimesel osal on külje pealt sisse sõitnud suur kokk. Kokk on tunginud bussi külje sisse umbes keskmise ukse juures istmetevahelisel alal. Maased elavad bussi küljest ära kukkunud plekitükid. Kogu maapind on klaasikilde ja vahtu täis. Bussi süttinud küll põlema, kuid aknapesuvedelik voolas maha ja igaks juhuks lasksid tuletõrjujad sündmuskoha vahuga üle, et mahavisatud suitsuotsast või millestki sellisest tulekahju ei tekiks. Kogu sündmuskohalt seilintidega piiratud vigastatud inimesed on küll juba ära viidud, kuid kõnnitee ääres on näha veriseid vatitupse. Politsei sõnul oli terve kõnnitee serv täis kergemaid vigastusi saanud inimesi, kes pärast esmaabi andmist minema lubati. Nii ekskavaatorijuhile kui ka bussijuhile õnnetuskohas. Alkomeetriga tehtud ekspertiis näitas, et mõlemad juhid olid kained. Siiski viis politseimehed täiendavasse arstlikku ekspertiisi. Politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjalg, mida õnnetuse asjaolude kohta praegu öelda saab? Täna siis üheksa 40 paiku tuli teade, et Tallinnas Gonsiori tänava rauatänava ristmikul on toimunud raske liiklusõnnetus, kus on kokku põrganud ekskavaator ja liinibuss. Ja kohapeal selgus, et õnnetuses on hukkunud üks inimene ning erinevatesse haiglatesse toimetati kokku 12 inimest, nende seas üks laps. Kannatanutest kaks inimest on toimetatud formatsiooni osakonda, nende vigastused on tõsisemad. Teiste vigastused ei ole niivõrd tõsised, vähemalt esialgsetel andmetel. Ja samamoodi esialgsetel andmetel võib öelda, et õnnestuses paistab, et süüdi on ekskavaatorijuht, kes on sooritanud vasakpööret, kuid pole läbi lasknud otse liikunud bussi, kuid kindlasti lähemalt saab sellele küsimusele vastata pärast kõigi vajalike toimingute tegemist. Kas vigastada sai ka kummagi sõiduki juht? Esialgutel andmetel mitte, kuid need vigastused võivad šoki tõttu ka hiljem ilmneda, nii et samamoodi täpset vastust hetkel öelda ei oska. ### Response: Tallinnas juhtus ränk liiklusõnnetus bussi ja ekskavaatoriga.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Ma olen selles nõudmises järeleandmatu, mis see tähendab, see tähendab seda, et peab langema, põhimõtteliselt on need numbrid meil välja arvutatud ja selle lähtekoht on ikkagi see, et noh, kui me küsime, mis on eesmärk, siis eesmärk on lõpetada ära piirikaubandus lõunapiiril ja tuua ostmine tagasi Eestisse, see on nii eest Eesti inimeste ostmine Lätist aga ka noh, selgelt ju kõige suurem või, või noh, ütleme siis peaaegu samas suurusjärgus kaotus Eesti riigile maksulaekumiste näol oli ju siis ütleme Soome turisti ärakadumine, et ka see Soome turist tuleb tagasi saada. Nii et et me peame siin vaatama neid kahte asja. Et eestlased ei läheks enam Lätti või ka soomlased läbi Eesti ei läheks Lätti ja vaatama seda, et soomlastel oleks jälle motivatsioon Eestis käia mitte ainult õlut ostmas, vaid ka restoranis käia hotellis baas juuksuris, see toob tagasi selle raha, mitte see, kui me noh, ütleme lakke vaadates võtame mingi uue hinna, me peame vaatama, et need hinnad oleksid sellised, mis võtab ära motivatsiooni käia Lätis. Kas see on enam-vähem see, mida Reformierakond oma eelnõus on ette pannud? Jah, no ütleme niimoodi reformierakonna numbrid on seal lähedal ja ja et Me kõik enam-vähem teame, mis see seis praegu on, mis on Läti siis aktsiis, mis on Eesti aktsiis, mis on Soome aktsiis? Me enam-vähem teame, meil on olemas uuringud ja analüüsid, mis on see hinnavahe, kust maalt alates inimesed enam ei pea mõistlikuks käia. Nii et me võime siin neid numbreid natuke timmida ja siin on ka küsimus selles, et, et kumba me kõige olulisemaks peame, kas õlu, hinda, viina hinda või noh, ütleme kange alkoholi hinda. Et mis, mis, kas me tahame siin neid proportsioone kindlasti hoida, mis praegu on, et noh, see on see timmimine ja see on ka see poliitiline valiku koht või vaidluse koht. Aga, aga tegelikult me enam-vähem teame, mida me tegema peame, kui meie eesmärk on piirikaubanduse lõpetamine. Kuidas teised koalitsioonierakonnad sellesse on suhtunud, milline see esimene indikatsioon on olnud? Peaminister Jüri Ratas ütles. Kokku lepitud juba kuu aega tagasi, et me aktsiiside alandamisega tegeleme nüüd, küsimus on selles, kuidas me saame nii kiiresti kui võimalik need aktsiisid alla tuua niimoodi, et me ei keera midagi tuksi eelarves jooksvalt või ka järgmisel aastal, et see on see, mille jaoks meil on vaja neid numbreid nagu väga tõsiselt rääkida ja vaadata ja, ja need numbrid on põhimõtteliselt rahandusministeriumil tänaseks päevaks. Täna on mul veel õhtupoole üks koosolek sel teemal ja, ja homme lähen siis ikkagi kabineti nõupidamisele juba. Graafikutega On see kuupäev, esimene juuli, minu ettepanek, jah, on see.

Homme hakkab valitsusliit kokkupanema järgmise nelja aasta riigeelarve strateegiat. Rahandusminister Martin Helme ütles, et nõuab alkoholiaktsiisi langetamist juba esimesest juulist. Helme sõnul peab aktsiis langema niipalju, et eestlased lõpetaksid alkoholireisid Lätti ja soome turistid tuleks Eestisse tagasi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Ma olen selles nõudmises järeleandmatu, mis see tähendab, see tähendab seda, et peab langema, põhimõtteliselt on need numbrid meil välja arvutatud ja selle lähtekoht on ikkagi see, et noh, kui me küsime, mis on eesmärk, siis eesmärk on lõpetada ära piirikaubandus lõunapiiril ja tuua ostmine tagasi Eestisse, see on nii eest Eesti inimeste ostmine Lätist aga ka noh, selgelt ju kõige suurem või, või noh, ütleme siis peaaegu samas suurusjärgus kaotus Eesti riigile maksulaekumiste näol oli ju siis ütleme Soome turisti ärakadumine, et ka see Soome turist tuleb tagasi saada. Nii et et me peame siin vaatama neid kahte asja. Et eestlased ei läheks enam Lätti või ka soomlased läbi Eesti ei läheks Lätti ja vaatama seda, et soomlastel oleks jälle motivatsioon Eestis käia mitte ainult õlut ostmas, vaid ka restoranis käia hotellis baas juuksuris, see toob tagasi selle raha, mitte see, kui me noh, ütleme lakke vaadates võtame mingi uue hinna, me peame vaatama, et need hinnad oleksid sellised, mis võtab ära motivatsiooni käia Lätis. Kas see on enam-vähem see, mida Reformierakond oma eelnõus on ette pannud? Jah, no ütleme niimoodi reformierakonna numbrid on seal lähedal ja ja et Me kõik enam-vähem teame, mis see seis praegu on, mis on Läti siis aktsiis, mis on Eesti aktsiis, mis on Soome aktsiis? Me enam-vähem teame, meil on olemas uuringud ja analüüsid, mis on see hinnavahe, kust maalt alates inimesed enam ei pea mõistlikuks käia. Nii et me võime siin neid numbreid natuke timmida ja siin on ka küsimus selles, et, et kumba me kõige olulisemaks peame, kas õlu, hinda, viina hinda või noh, ütleme kange alkoholi hinda. Et mis, mis, kas me tahame siin neid proportsioone kindlasti hoida, mis praegu on, et noh, see on see timmimine ja see on ka see poliitiline valiku koht või vaidluse koht. Aga, aga tegelikult me enam-vähem teame, mida me tegema peame, kui meie eesmärk on piirikaubanduse lõpetamine. Kuidas teised koalitsioonierakonnad sellesse on suhtunud, milline see esimene indikatsioon on olnud? Peaminister Jüri Ratas ütles. Kokku lepitud juba kuu aega tagasi, et me aktsiiside alandamisega tegeleme nüüd, küsimus on selles, kuidas me saame nii kiiresti kui võimalik need aktsiisid alla tuua niimoodi, et me ei keera midagi tuksi eelarves jooksvalt või ka järgmisel aastal, et see on see, mille jaoks meil on vaja neid numbreid nagu väga tõsiselt rääkida ja vaadata ja, ja need numbrid on põhimõtteliselt rahandusministeriumil tänaseks päevaks. Täna on mul veel õhtupoole üks koosolek sel teemal ja, ja homme lähen siis ikkagi kabineti nõupidamisele juba. Graafikutega On see kuupäev, esimene juuli, minu ettepanek, jah, on see. ### Response: Homme hakkab valitsusliit kokkupanema järgmise nelja aasta riigeelarve strateegiat. Rahandusminister Martin Helme ütles, et nõuab alkoholiaktsiisi langetamist juba esimesest juulist. Helme sõnul peab aktsiis langema niipalju, et eestlased lõpetaksid alkoholireisid Lätti ja soome turistid tuleks Eestisse tagasi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Maaeluminister Arvo Aller ütles suvel, et esmajoones on vaja välja selgitada, kas maasikakasvatajate kahjud tulenevad võõrtööjõu riiki pääsemise piiramisest või ilmastikuoludest. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et maasikakasvatajad on oma andmed maaeluministeeriumile saatnud ning nüüd oodatakse sealt sõnumeid. Maasikakasvatajate kahjude hindamiseks on toimunud mitmeid kohtumisi maaeluministeeriumis ja nende põhjal võib öelda, et mõlemad pooled on valmis olukorda hindama ja ka leevendamise võimalusi kaaluma. Eestis on maasikatootjaid umbes 100, oma andmed esitasid ministeeriumile 16 suuremat ettevõtjat. Kahjude täpne summa on aiandusliidu juhatuse esimehe Raimond Strastini sõnul veel kokku löömata. Summast rääkida esialgu ei saa, et see on nagu kokku löömata veel, aga kuna me ministeeriumiga kahel korral kohtusime, siis viimasel korral jäi üles siis andmepäring, et kus küsiti ettevõtete käest täiendavaid andmeid ja kaks nädalat tagasi sai need siis lõplikult ministeeriumile edastatud ja oma andmed esitas 16 ettevõtet. Et need on ilmselt need ettevõtted, kes ka suurema mahu siin maasikatoodangust annavad ja kahju suuruses me räägime ikkagi endiselt 60-st kuni 70-st protsendist saagikaost. Juuli lõpuks ministeeriumi lubatud metoodikat hindamaks, millest kahju tulid, praeguseks veel ei ole. Statistikaameti andmetel toodeti mullu umbes 1900 tonni maasikaid. Ootused tänavuseks saagiks olid väga head. Nüüd on pall ministeeriumi väravas. Maaeluminister Arvo Aller ütles, et arenguid on oodata järgmisel nädalal. Küsisime maasikakasvatajatelt lisaandmeid lisatäpsustusi siin septembri esimeses pooles ja need lisaandmed tulid meile nüüd eelmise nädala jooksul ja praegu nende andmete baasil käib analüüs. Kas te mingitki ajalist raami oskate ka anda, et millal võiks tulemusi oodata? No nüüd see nädal me kindlasti ise süveneme nendesse numbritesse ja järgmine nädal siis otsustama maasikakasvatajatega koos, mismoodi me liigume edasi. Et järgmine nädal me võtame nendega ühendust ja selgitame ja arutame nende numbrite sisu ja kindlasti planeerimisohtumisi sellel teemal.

Metoodikat veel ei ole, küll aga lubab ministeerium olukorda maasikakasvatajatega analüüsida järgmisel nädalal. Aiandusliidu hinnangul on kahjude ulatus 60 kuni 70% saagist.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Maaeluminister Arvo Aller ütles suvel, et esmajoones on vaja välja selgitada, kas maasikakasvatajate kahjud tulenevad võõrtööjõu riiki pääsemise piiramisest või ilmastikuoludest. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et maasikakasvatajad on oma andmed maaeluministeeriumile saatnud ning nüüd oodatakse sealt sõnumeid. Maasikakasvatajate kahjude hindamiseks on toimunud mitmeid kohtumisi maaeluministeeriumis ja nende põhjal võib öelda, et mõlemad pooled on valmis olukorda hindama ja ka leevendamise võimalusi kaaluma. Eestis on maasikatootjaid umbes 100, oma andmed esitasid ministeeriumile 16 suuremat ettevõtjat. Kahjude täpne summa on aiandusliidu juhatuse esimehe Raimond Strastini sõnul veel kokku löömata. Summast rääkida esialgu ei saa, et see on nagu kokku löömata veel, aga kuna me ministeeriumiga kahel korral kohtusime, siis viimasel korral jäi üles siis andmepäring, et kus küsiti ettevõtete käest täiendavaid andmeid ja kaks nädalat tagasi sai need siis lõplikult ministeeriumile edastatud ja oma andmed esitas 16 ettevõtet. Et need on ilmselt need ettevõtted, kes ka suurema mahu siin maasikatoodangust annavad ja kahju suuruses me räägime ikkagi endiselt 60-st kuni 70-st protsendist saagikaost. Juuli lõpuks ministeeriumi lubatud metoodikat hindamaks, millest kahju tulid, praeguseks veel ei ole. Statistikaameti andmetel toodeti mullu umbes 1900 tonni maasikaid. Ootused tänavuseks saagiks olid väga head. Nüüd on pall ministeeriumi väravas. Maaeluminister Arvo Aller ütles, et arenguid on oodata järgmisel nädalal. Küsisime maasikakasvatajatelt lisaandmeid lisatäpsustusi siin septembri esimeses pooles ja need lisaandmed tulid meile nüüd eelmise nädala jooksul ja praegu nende andmete baasil käib analüüs. Kas te mingitki ajalist raami oskate ka anda, et millal võiks tulemusi oodata? No nüüd see nädal me kindlasti ise süveneme nendesse numbritesse ja järgmine nädal siis otsustama maasikakasvatajatega koos, mismoodi me liigume edasi. Et järgmine nädal me võtame nendega ühendust ja selgitame ja arutame nende numbrite sisu ja kindlasti planeerimisohtumisi sellel teemal. ### Response: Metoodikat veel ei ole, küll aga lubab ministeerium olukorda maasikakasvatajatega analüüsida järgmisel nädalal. Aiandusliidu hinnangul on kahjude ulatus 60 kuni 70% saagist.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Senine akadeemia president professor Jüri Engelbrecht, kellel täitub sellel aastal teine ametiaeg ei kandideerinud. Akadeemia üldkogul seati üles kaks kandidaati, arstiteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, neuroloog Ain Elmar Kaasik ning biofüüsik samuti Tartu Ülikooli professor Richard Villems. Valimistulemused luges ette akadeemik Raimond Hagelberg. Kehtivaid hääletused tehtud märgete alusel said kandidaadid poolt hääle järgmised. Ain Elmar Kaasik 22 häält, Richard Villems 29 häält. Salajase hääletuse tulemusel on Eesti Akadeemia presidendiks valitud akadeemik Richard Villems all. Uus Teaduste Akadeemia president võtab oma ametikohustused üle kaheksandal detsembril. Esmaülesandeks pidas ta tööd noorte teadlastega. Võimalikult kiiresti jõuda selleni, et see järg põlvkonnateadlaskond, mis nüüd juba on jõudnud 14 aastat kasvada, see saavutaks ühesõnaga kindlustuse tööks, et nad Eestis oleksid läbilöögivõimelised Euroopa teadusruumis, mida praegu ehitatakse suurte jõududega üles. Kas Eestisse mahub kaks suurt ülikooli, kuidas te suhtute Tallinna Ülikooli loomise? Mul on kaks vastust. Üks on see, mida keegi näitas. Richard ers näitas enne 500 parima ülikooli maailma parima ülikooli nimekirja. Seal ei ole ühtegi ülikooli Eestist. Selle arusaamise järgi on nii-öelda tippuurimisülikooli tagamaa umbes 10 miljonit inimest ja umbes üks miljard dollarit. Kui me vaatame seda nii, et kas Eestisse mahub kaks ülikooli, siis põhiline küsimus on see, kas Eestis mahub üks ülikool. Teisalt kui ma vaatan oma eriala arengut, et ma tunneks ennast väga palju kehvemini, kui minu eriala oleks esindatud ainult Tartus. Mis vormi ta võtab, kas ta on Tallinna linnaülikool, kas ta on avalik-õiguslik ülikool? See on lõpuks tegijate enda asi.

Eesti Teaduste Akadeemia valis uue presidendi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Senine akadeemia president professor Jüri Engelbrecht, kellel täitub sellel aastal teine ametiaeg ei kandideerinud. Akadeemia üldkogul seati üles kaks kandidaati, arstiteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, neuroloog Ain Elmar Kaasik ning biofüüsik samuti Tartu Ülikooli professor Richard Villems. Valimistulemused luges ette akadeemik Raimond Hagelberg. Kehtivaid hääletused tehtud märgete alusel said kandidaadid poolt hääle järgmised. Ain Elmar Kaasik 22 häält, Richard Villems 29 häält. Salajase hääletuse tulemusel on Eesti Akadeemia presidendiks valitud akadeemik Richard Villems all. Uus Teaduste Akadeemia president võtab oma ametikohustused üle kaheksandal detsembril. Esmaülesandeks pidas ta tööd noorte teadlastega. Võimalikult kiiresti jõuda selleni, et see järg põlvkonnateadlaskond, mis nüüd juba on jõudnud 14 aastat kasvada, see saavutaks ühesõnaga kindlustuse tööks, et nad Eestis oleksid läbilöögivõimelised Euroopa teadusruumis, mida praegu ehitatakse suurte jõududega üles. Kas Eestisse mahub kaks suurt ülikooli, kuidas te suhtute Tallinna Ülikooli loomise? Mul on kaks vastust. Üks on see, mida keegi näitas. Richard ers näitas enne 500 parima ülikooli maailma parima ülikooli nimekirja. Seal ei ole ühtegi ülikooli Eestist. Selle arusaamise järgi on nii-öelda tippuurimisülikooli tagamaa umbes 10 miljonit inimest ja umbes üks miljard dollarit. Kui me vaatame seda nii, et kas Eestisse mahub kaks ülikooli, siis põhiline küsimus on see, kas Eestis mahub üks ülikool. Teisalt kui ma vaatan oma eriala arengut, et ma tunneks ennast väga palju kehvemini, kui minu eriala oleks esindatud ainult Tartus. Mis vormi ta võtab, kas ta on Tallinna linnaülikool, kas ta on avalik-õiguslik ülikool? See on lõpuks tegijate enda asi. ### Response: Eesti Teaduste Akadeemia valis uue presidendi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Käima läks Vihterpalu tehas. Arku tehas ei ole veel taastootmise alustamise luba saanud, aga viiterpalu tehas alustas taastootmist ja viiterpalu tehases jah, et 30-le inimesele, kes kes olid mõeldud nagu koondamise alla minevad, et need inimesed, nende koondamisteated, me võtame nüüd tagasi. Arku tehas. Oleneb nüüd proovide tulemused. Proovid võeti esmaspäeval, 30. detsembril võeti proovid tehasest ja proovide tulemused tulevad lähipäevil saabuvad. Kui tulemused on head, et siis oleneb veterinaar ja toiduameti kiirusest, millal me tohime tootmist alustada? Kui kaugel teil see vaidlus või kompromissi leidmine VTA-ga üldse on? Kohtu neid asju ei sooviks kommenteerida, siin praegu otsime lahendusi. Kas praeguses seisus nüüd aasta algusega, kui teil Vihterpalu tehas on käima läinud ja suure tõenäosusega ikkagi ju ka läheb arku tehas, et ettevõte jääb alles, et seda kahtlust enam ei ole, et peate oma tegevuse üldse lõpetama? Kogu meie ettevõtte pere, nii töötajad kui kui juhtkond, et me kõik teeme 100 protsenti, oleme alates 25.-st novembrist andnud 100 protsenti endast, et ettevõte jääks tööle ja ja, ja kuna see iterpalu tehas läks ka lahti, et siis me võime, loodame kindlasti, et ettevõte ikkagi jätkab, et kuigi saab olema raske turule tulla uuesti sellepärast et ega loodus tühja kohta ei salli turul ja eks me peame hakkama uuesti rääkima kaubanduskesk ja klientidega, et, et meie tooted uuesti müüki läheksid.

Wool Vihterpalu tehases algas taas tootmine. Listeeriaskandaali sattunud ettevõte viis novembris ja detsembris tehases läbi süvapuhastuse ja sai Veterinaar- ja Toiduametilt loa tootmist Vihterpalus jätkata.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Käima läks Vihterpalu tehas. Arku tehas ei ole veel taastootmise alustamise luba saanud, aga viiterpalu tehas alustas taastootmist ja viiterpalu tehases jah, et 30-le inimesele, kes kes olid mõeldud nagu koondamise alla minevad, et need inimesed, nende koondamisteated, me võtame nüüd tagasi. Arku tehas. Oleneb nüüd proovide tulemused. Proovid võeti esmaspäeval, 30. detsembril võeti proovid tehasest ja proovide tulemused tulevad lähipäevil saabuvad. Kui tulemused on head, et siis oleneb veterinaar ja toiduameti kiirusest, millal me tohime tootmist alustada? Kui kaugel teil see vaidlus või kompromissi leidmine VTA-ga üldse on? Kohtu neid asju ei sooviks kommenteerida, siin praegu otsime lahendusi. Kas praeguses seisus nüüd aasta algusega, kui teil Vihterpalu tehas on käima läinud ja suure tõenäosusega ikkagi ju ka läheb arku tehas, et ettevõte jääb alles, et seda kahtlust enam ei ole, et peate oma tegevuse üldse lõpetama? Kogu meie ettevõtte pere, nii töötajad kui kui juhtkond, et me kõik teeme 100 protsenti, oleme alates 25.-st novembrist andnud 100 protsenti endast, et ettevõte jääks tööle ja ja, ja kuna see iterpalu tehas läks ka lahti, et siis me võime, loodame kindlasti, et ettevõte ikkagi jätkab, et kuigi saab olema raske turule tulla uuesti sellepärast et ega loodus tühja kohta ei salli turul ja eks me peame hakkama uuesti rääkima kaubanduskesk ja klientidega, et, et meie tooted uuesti müüki läheksid. ### Response: Wool Vihterpalu tehases algas taas tootmine. Listeeriaskandaali sattunud ettevõte viis novembris ja detsembris tehases läbi süvapuhastuse ja sai Veterinaar- ja Toiduametilt loa tootmist Vihterpalus jätkata.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Riigi tugiteenuste keskus on eraldanud Läänemere kunstisadama ehitamiseks ligi kaks miljonit eurot Euroopa Liidu raha, linn ja kultuuriministeerium kahe peale üle miljoni kunstisadama tellija on uue kunsti muuseum, mis on aga eraõiguslik sihtasutus. Raha kasutamiseks peab olema moodustatud sihtasutus, kus osalevad ka riik ja linn. Vastav linnavolikogu opositsiooni esitatud eelnõu jõudis volikogu ette nädal tagasi ja sai ka pärast pikki arutelusid enamiku volinike poolthääle. Kultuuriministri Tõnis Lukas aga ütles, et riik sihtasutuse asutajaks ei tule. Riigil üks sihtasutus Pärnus juba on, see on sihtasutus Pärnu muuseum, uut sihtasutust riigil. Ta ei ole plaanis, küll aga on väga austav Pärnu linna ja Pärnu vastava asutustega. See ring võib olla ka ju laiem kui ainult uue kunsti muuseum olla seal nõukogus esindatud ühe kultuuriministeeriumi esindajana, nii et uue loodava Läänemere kunstisadama ehitamiseks loodava sihtasutuse nõukokku. Kui saadaks kultuuriministeerium hea meelega ühe oma esindaja, kes siis hoiaks sidet partnerina, sest rahastamise mõttes on ju riik partneriks ja meile annab turvalisuse teadmiseks, et asi on õige. Pärnu linna osalemine. Kas Pärnu linn on ka ilma riigita nõus sihtasutust asutama, selgub volikogu järgmisel istungil.

Nädalatagusel Pärnu linnavolikogu istungil anti linnavalitsusele ülesanne asutada koos Kultuuriministeeriumi, Pärnu linna ja Uue Kunsti Muuseumiga sihtasutus, mille peaülesanne on Läänemere Kunstisadama väljaehitamine. Kultuuriminister Tõnis Lukas aga ütles, et ministeerium sihtasutuse asutajaks ei tule.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Riigi tugiteenuste keskus on eraldanud Läänemere kunstisadama ehitamiseks ligi kaks miljonit eurot Euroopa Liidu raha, linn ja kultuuriministeerium kahe peale üle miljoni kunstisadama tellija on uue kunsti muuseum, mis on aga eraõiguslik sihtasutus. Raha kasutamiseks peab olema moodustatud sihtasutus, kus osalevad ka riik ja linn. Vastav linnavolikogu opositsiooni esitatud eelnõu jõudis volikogu ette nädal tagasi ja sai ka pärast pikki arutelusid enamiku volinike poolthääle. Kultuuriministri Tõnis Lukas aga ütles, et riik sihtasutuse asutajaks ei tule. Riigil üks sihtasutus Pärnus juba on, see on sihtasutus Pärnu muuseum, uut sihtasutust riigil. Ta ei ole plaanis, küll aga on väga austav Pärnu linna ja Pärnu vastava asutustega. See ring võib olla ka ju laiem kui ainult uue kunsti muuseum olla seal nõukogus esindatud ühe kultuuriministeeriumi esindajana, nii et uue loodava Läänemere kunstisadama ehitamiseks loodava sihtasutuse nõukokku. Kui saadaks kultuuriministeerium hea meelega ühe oma esindaja, kes siis hoiaks sidet partnerina, sest rahastamise mõttes on ju riik partneriks ja meile annab turvalisuse teadmiseks, et asi on õige. Pärnu linna osalemine. Kas Pärnu linn on ka ilma riigita nõus sihtasutust asutama, selgub volikogu järgmisel istungil. ### Response: Nädalatagusel Pärnu linnavolikogu istungil anti linnavalitsusele ülesanne asutada koos Kultuuriministeeriumi, Pärnu linna ja Uue Kunsti Muuseumiga sihtasutus, mille peaülesanne on Läänemere Kunstisadama väljaehitamine. Kultuuriminister Tõnis Lukas aga ütles, et ministeerium sihtasutuse asutajaks ei tule.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Rahandusministeeriumi ja kongressi läbirääkijad vaidlesid järjekordse abipaketi üle mitu nädalat. Peamine murekoht oli 380 miljardi dollari suurune toetus väikeettevõtetele. USA senati demokraatide juht Jack Sumer. Me tahtsime kokkulepet, mis aitaks lihuniku pagarit ja küünlajala valmistajad, tavalist väikeettevõtjad, me pidime neid aitama. Väikeettevõtted saavad toetusele ligi läbi kindla programmi. Paljud neist jäid eelmisest abist ilma, sest nad ei saanud laenukinnitust. Pangad eelistasid pigem suuremaid ettevõtteid, räägib USA rahandusminister Stepen Manusin. Mingil määral ei saanud need ettevõtted asjadest aru ja kui nad maksavad laenud tagasi, siis on kõik hästi. Aga kui nad seda ei tee, siis ootavad neid tõenäoliselt ees muud tagajärjed. Abipaketist läheb haiglatele 75 miljardit dollarit. Samuti soovitakse suurendada testimisvõimekust, millele kulutatakse 25 miljardit dollarit. Osa sellest rahast jääb valitsuse kätte. Teine osa liigub otse osariikidele. President Donald Trump rääkis testimisest ka New Yorgi kuberneri Andrew Cuomega kohtudes. Me kavatseme kõik teha koostööd, et nad saaksid lisateste ja loodame, et see mudel töötab ka teiste osariikidega. Trump on andnud märku, et kavatseb abipaketi allkirjastada. Enne peab aga selle üle hääletama esindajate koda ja see toimub tõenäoliselt neljapäeval rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.

USA senat võttis vastu pea 500 miljardi dollari suuruse abipaketi, mis peaks aitama koroonaviirusest räsitud väikeettevõtteid ja haiglaid. Samuti soovitakse suurendada testimisvõimekust.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Rahandusministeeriumi ja kongressi läbirääkijad vaidlesid järjekordse abipaketi üle mitu nädalat. Peamine murekoht oli 380 miljardi dollari suurune toetus väikeettevõtetele. USA senati demokraatide juht Jack Sumer. Me tahtsime kokkulepet, mis aitaks lihuniku pagarit ja küünlajala valmistajad, tavalist väikeettevõtjad, me pidime neid aitama. Väikeettevõtted saavad toetusele ligi läbi kindla programmi. Paljud neist jäid eelmisest abist ilma, sest nad ei saanud laenukinnitust. Pangad eelistasid pigem suuremaid ettevõtteid, räägib USA rahandusminister Stepen Manusin. Mingil määral ei saanud need ettevõtted asjadest aru ja kui nad maksavad laenud tagasi, siis on kõik hästi. Aga kui nad seda ei tee, siis ootavad neid tõenäoliselt ees muud tagajärjed. Abipaketist läheb haiglatele 75 miljardit dollarit. Samuti soovitakse suurendada testimisvõimekust, millele kulutatakse 25 miljardit dollarit. Osa sellest rahast jääb valitsuse kätte. Teine osa liigub otse osariikidele. President Donald Trump rääkis testimisest ka New Yorgi kuberneri Andrew Cuomega kohtudes. Me kavatseme kõik teha koostööd, et nad saaksid lisateste ja loodame, et see mudel töötab ka teiste osariikidega. Trump on andnud märku, et kavatseb abipaketi allkirjastada. Enne peab aga selle üle hääletama esindajate koda ja see toimub tõenäoliselt neljapäeval rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington. ### Response: USA senat võttis vastu pea 500 miljardi dollari suuruse abipaketi, mis peaks aitama koroonaviirusest räsitud väikeettevõtteid ja haiglaid. Samuti soovitakse suurendada testimisvõimekust.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Astronoomid teatasid sel nädalal, et Veenuse atmosfääris leidub ainet, mis võib viidata mikroobsete eluvormide olemasolule. Aine, mis viitab elu olemasolule, on fosfiin. Tegemist on gaasilise ainega ERR novaatorile, rääkis uuringu üks kaasautor Dave Klementset. Kui tegu on eluga, muudakse universumit ennast palju huvitavamaks paigaks. Oleks väita seda vaid juhul, kui oleme seda otseselt näinud. Praegu tõlgendame fosviini potentsiaalselt elule viitava märgina, kuid kindlasti me ei saa midagi põhjapanevat öelda, ütles Clements. Kui veenusel elusolendeid leidub, siis tõenäoliselt hõljuvad nad atmosfääris. Veenuse pinnal valitsevad niivõrd eluvaenulikud olud, et ka täiesti teistsuguse biokeemia ga organismidel poleks seal võimalik elada. Nädala teine uudis on värvide tajumise uuringust, millest selgub, et erinevais paigus elavatel inimestel seostuvad samad värvid samade tunnetega. Näiteks seostus ainult punane värv kõikjal maailmas inimestele ühteaegu nii positiivse tundega ehk armastusega kui ka negatiivse tundega ehk vihaga. Kõige vähem tekitab inimestes tundeid pruun värv. Uuringus osales teadlasi mitmelt poolt maailmast, sealhulgas ka eestlane Mari Uusküla. Tema sõnul ühtib eestlaste värvitunnetus enamasti väga hästi üleilmse pildiga. Uus küla selgitab, mille poolest erineb põhjamaade rahvastel kollase värvi tajumine. Kollane on meie jaoks rõõmuvärv, mis tekitab sellist rõõmuaistingut meile. Soomlastel on see veel tugevam kui meil, aga meil on see ka väga-väga tugev, aga näiteks egiptlased, eks ju, kes elavad ekvivalente jaoks üldse, seostu kollane värv rõõmuga. Kõnealune uuring andis tervikliku ülevaate sarnastest värvide ja tunnete vahelistest seostest kõikjal maailmas.

Astronoomid teatasid sel nädalal, et Veenuse atmosfääris leidub ainet, mis võib viidata mikroobsete eluvormide olemasolule.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Astronoomid teatasid sel nädalal, et Veenuse atmosfääris leidub ainet, mis võib viidata mikroobsete eluvormide olemasolule. Aine, mis viitab elu olemasolule, on fosfiin. Tegemist on gaasilise ainega ERR novaatorile, rääkis uuringu üks kaasautor Dave Klementset. Kui tegu on eluga, muudakse universumit ennast palju huvitavamaks paigaks. Oleks väita seda vaid juhul, kui oleme seda otseselt näinud. Praegu tõlgendame fosviini potentsiaalselt elule viitava märgina, kuid kindlasti me ei saa midagi põhjapanevat öelda, ütles Clements. Kui veenusel elusolendeid leidub, siis tõenäoliselt hõljuvad nad atmosfääris. Veenuse pinnal valitsevad niivõrd eluvaenulikud olud, et ka täiesti teistsuguse biokeemia ga organismidel poleks seal võimalik elada. Nädala teine uudis on värvide tajumise uuringust, millest selgub, et erinevais paigus elavatel inimestel seostuvad samad värvid samade tunnetega. Näiteks seostus ainult punane värv kõikjal maailmas inimestele ühteaegu nii positiivse tundega ehk armastusega kui ka negatiivse tundega ehk vihaga. Kõige vähem tekitab inimestes tundeid pruun värv. Uuringus osales teadlasi mitmelt poolt maailmast, sealhulgas ka eestlane Mari Uusküla. Tema sõnul ühtib eestlaste värvitunnetus enamasti väga hästi üleilmse pildiga. Uus küla selgitab, mille poolest erineb põhjamaade rahvastel kollase värvi tajumine. Kollane on meie jaoks rõõmuvärv, mis tekitab sellist rõõmuaistingut meile. Soomlastel on see veel tugevam kui meil, aga meil on see ka väga-väga tugev, aga näiteks egiptlased, eks ju, kes elavad ekvivalente jaoks üldse, seostu kollane värv rõõmuga. Kõnealune uuring andis tervikliku ülevaate sarnastest värvide ja tunnete vahelistest seostest kõikjal maailmas. ### Response: Astronoomid teatasid sel nädalal, et Veenuse atmosfääris leidub ainet, mis võib viidata mikroobsete eluvormide olemasolule.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Praegu on Eestis ravikindlustuseta umbes 90000 inimest. Tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski ei soovinud eilses Postimehes võimalikest muudatustest üksikasjalikumalt rääkida. Samas on kindel, et muudatusi ei hakka tegema praegune valitsus. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Helmen Kütt ütles, et ravikindlustuse laienemine kõigile annaks inimestele suurema turvatunde, kuid see ei tohi muutuda olukorraks, kus maksud jäetakse maksmata. On selge, et kui inimestel on ravikindlustus, siis nad saavad pöörduda varasemalt. Nad saavad pöörduda probleemide haiguse või mingite sümptomite ilmnedes ja hilisem, nii ravi, aga ka terviserike ja võib-olla väga rasked operatsioonid, lõikused, mis ees on saaks teha tunduvalt ennem ja ühiskonnale ka väiksema kuluga, rääkimata inimeste enda elukvaliteedist. Vabaerakonna liige ning Sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm ütles, et pooldab üldist ravikindlustust, ent sellisel juhul ei saa see tema sõnul olla täpselt samaväärne kõikidele. Kui ühiskond on selleks valmis, jõuame me ka selleni, et on olemas niinimetatud baastase, mis on riiklikult kõigile tagatud. Tuleb juurde teine tase, mis on näiteks erakindlustuse põhine, et me, igaüks hakkame ise koguma endale personaalset tervisekonto peale raha ja me saame tasuda näiteks hambaravi eest sealt. Et siin on nagu erinevaid variante, mis tuleb lihtsalt läbi arutada. Reformierakondlase maris Lauri hinnangul oleks tegu liikumisega vales suunas ehk valdavalt ühest maksust rahastatud riiklikusse. Süsteemi. Mida ma ette näen, on seda, et siis hakkab tervishoiu rahastamine sõltuma väga palju sellisest poliitilisest suvast, mida suuremaks läheb see osakaal, et noh, et kui palju riik juurde maksab, seda keerulisemaks läheb, et noh, et kas annan või ei anna, kellele ma annan, mismoodi ma annan ja mida ja see protsess muutub läbipaistmatuks. IRL-i fraktsiooni liige Tiina Kangro ütles, et üldine ravikindlustus on ühelt poolt tervitatav idee, kuid samas peab väga selgelt läbi analüüsima sellise otsuse võimaliku mõju kaasa arvatud selle, kust tuleb raha. See loomulikult vastab tõele, et kui me ühe osa inimestest ehk siis ligi kümnendiku Eesti rahvast arvame nagu meditsiiniteenuse välja, siis nende probleemid võivad kasvada nii suureks, et ühel hetkel, kui nad tulevad vältimatut abi saama, läheb see ühiskonnale väga kalliks maksma. Keskerakonna liige Marika Tuus-Laul leidis, et tegu on vajaliku ideega, aga samas tekib küsimus, kuidas leitakse sellele rahaline kate. Ühest küljest peab seda tegema kindlasti, et oleks kõigil elementaarne olemas, aga teisest küljest peab siis vaatama, kuidas rahaga saab, sellepärast et ravikindlustuse alarahastatud on ju väga teada asi.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed on üldise ravikindlustuse sisseviimise küsimuses eri seisukohtadel.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Praegu on Eestis ravikindlustuseta umbes 90000 inimest. Tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski ei soovinud eilses Postimehes võimalikest muudatustest üksikasjalikumalt rääkida. Samas on kindel, et muudatusi ei hakka tegema praegune valitsus. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Helmen Kütt ütles, et ravikindlustuse laienemine kõigile annaks inimestele suurema turvatunde, kuid see ei tohi muutuda olukorraks, kus maksud jäetakse maksmata. On selge, et kui inimestel on ravikindlustus, siis nad saavad pöörduda varasemalt. Nad saavad pöörduda probleemide haiguse või mingite sümptomite ilmnedes ja hilisem, nii ravi, aga ka terviserike ja võib-olla väga rasked operatsioonid, lõikused, mis ees on saaks teha tunduvalt ennem ja ühiskonnale ka väiksema kuluga, rääkimata inimeste enda elukvaliteedist. Vabaerakonna liige ning Sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm ütles, et pooldab üldist ravikindlustust, ent sellisel juhul ei saa see tema sõnul olla täpselt samaväärne kõikidele. Kui ühiskond on selleks valmis, jõuame me ka selleni, et on olemas niinimetatud baastase, mis on riiklikult kõigile tagatud. Tuleb juurde teine tase, mis on näiteks erakindlustuse põhine, et me, igaüks hakkame ise koguma endale personaalset tervisekonto peale raha ja me saame tasuda näiteks hambaravi eest sealt. Et siin on nagu erinevaid variante, mis tuleb lihtsalt läbi arutada. Reformierakondlase maris Lauri hinnangul oleks tegu liikumisega vales suunas ehk valdavalt ühest maksust rahastatud riiklikusse. Süsteemi. Mida ma ette näen, on seda, et siis hakkab tervishoiu rahastamine sõltuma väga palju sellisest poliitilisest suvast, mida suuremaks läheb see osakaal, et noh, et kui palju riik juurde maksab, seda keerulisemaks läheb, et noh, et kas annan või ei anna, kellele ma annan, mismoodi ma annan ja mida ja see protsess muutub läbipaistmatuks. IRL-i fraktsiooni liige Tiina Kangro ütles, et üldine ravikindlustus on ühelt poolt tervitatav idee, kuid samas peab väga selgelt läbi analüüsima sellise otsuse võimaliku mõju kaasa arvatud selle, kust tuleb raha. See loomulikult vastab tõele, et kui me ühe osa inimestest ehk siis ligi kümnendiku Eesti rahvast arvame nagu meditsiiniteenuse välja, siis nende probleemid võivad kasvada nii suureks, et ühel hetkel, kui nad tulevad vältimatut abi saama, läheb see ühiskonnale väga kalliks maksma. Keskerakonna liige Marika Tuus-Laul leidis, et tegu on vajaliku ideega, aga samas tekib küsimus, kuidas leitakse sellele rahaline kate. Ühest küljest peab seda tegema kindlasti, et oleks kõigil elementaarne olemas, aga teisest küljest peab siis vaatama, kuidas rahaga saab, sellepärast et ravikindlustuse alarahastatud on ju väga teada asi. ### Response: Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed on üldise ravikindlustuse sisseviimise küsimuses eri seisukohtadel.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

On selge, et see maja käib nüüdsele Eesti riigile üle jõu. Need plaanid tehti siis, kui majanduses oli täielik buumiaeg ja siis paistis olevat selline areng ja laienemine põhjendatud. Praegusel ajal on selge, et Eesti riigil selle jaoks raha ei ole. Ja olemasolevat raha on otstarbekam suunata rahvusringhäälingu tehniliste võimaluste parandamiseks ja ka investeerimiseks personali, et see väga professionaalne töötajaskond, kes on olemas, ei hakkaks kaaluma muid karjäärivõimalusi. Ja nõukogu tegi juhatusele ülesandeks, et leitakse võimalusi, kuidas moodi rahvusringhäälingu vajadust kas või uue stuudio järele või moodsamate töötingimuste järele oleks võimalik rahuldada nende kruntide baasil, mis on Eesti rahvusringhäälingul praegu kesklinnas olemas. Ehk siis nõndanimetatud telekrunt ja raadiokrunt. Nii et see tuisutänava plaan nüüd täielikult on kustutatud või selle juurde võib hiljem tagasi tulla. Ringhäälingu nõukogu tänase otsuse kohaselt selle plaani juurde sellisel kujul tagasi ei tulda. See ei välista loomulikult seda, et kunagi võib-olla võetakse see projekt jälle riiulist välja. Aga selge on see, et ei ole otstarbeks, kas võtta ja praegu veel toimetada selle projektiga edasi, sest on selge, et nii või teisiti seda ehitust ei ole võimalik sellisel moel teha.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu otsustas teha juhatusele ettepaneku lõpetada ERRi uue maja arendus Tuisu tänaval praeguse projekti järgi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: On selge, et see maja käib nüüdsele Eesti riigile üle jõu. Need plaanid tehti siis, kui majanduses oli täielik buumiaeg ja siis paistis olevat selline areng ja laienemine põhjendatud. Praegusel ajal on selge, et Eesti riigil selle jaoks raha ei ole. Ja olemasolevat raha on otstarbekam suunata rahvusringhäälingu tehniliste võimaluste parandamiseks ja ka investeerimiseks personali, et see väga professionaalne töötajaskond, kes on olemas, ei hakkaks kaaluma muid karjäärivõimalusi. Ja nõukogu tegi juhatusele ülesandeks, et leitakse võimalusi, kuidas moodi rahvusringhäälingu vajadust kas või uue stuudio järele või moodsamate töötingimuste järele oleks võimalik rahuldada nende kruntide baasil, mis on Eesti rahvusringhäälingul praegu kesklinnas olemas. Ehk siis nõndanimetatud telekrunt ja raadiokrunt. Nii et see tuisutänava plaan nüüd täielikult on kustutatud või selle juurde võib hiljem tagasi tulla. Ringhäälingu nõukogu tänase otsuse kohaselt selle plaani juurde sellisel kujul tagasi ei tulda. See ei välista loomulikult seda, et kunagi võib-olla võetakse see projekt jälle riiulist välja. Aga selge on see, et ei ole otstarbeks, kas võtta ja praegu veel toimetada selle projektiga edasi, sest on selge, et nii või teisiti seda ehitust ei ole võimalik sellisel moel teha. ### Response: Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu otsustas teha juhatusele ettepaneku lõpetada ERRi uue maja arendus Tuisu tänaval praeguse projekti järgi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kuna eelarve juures räägitakse põhiliselt sellest, milleks raha kulutatakse, siis tuletame meelde, et järgmise aasta riigieelarve kulude maht on 11,6 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit. Et eelarve ei ole täiuslik, kinnitab isegi koalitsioon, rääkimata siis opositsioonist, kes näeb tervet rida asju, mida parandada. Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar. Me soovime, et see eelarve mingilgi määral arvestajaks kõike seda, mida enne valimisi on lubatud, valitsuskoalitsioon andis rohkelt lubadusi ja me ei näe eelarves sellest praktiliselt mitte midagi ja need kärped, mis on tehtud, on tehtud suures osas selle arvelt, mida lubati, just nimelt mõeldes selle peale, et need, kes on On need suuremad abivajajad ja ka näiteks kes elavad maapiirkondades Nende võimalusi vähegi tasakaalustada, need kärped on tehtud just nimelt selle arvelt, nii et sotsiaaldemokraadid on eelarve teinud 12 muudatusettepanekut, need on kõik realistlikud ja kaetud sobivate katteallikatega ja parandavad olukorda siis nende inimeste jaoks, keda valitsus on alt olema. Reformierakondlane Jürgen Ligi Opositsioon, vähemalt meie erakond ei ole kunagi olnud venitamistaktika poolt kohtades, kus. Me arvame, et valitsusel on õigus teha vigu, eelarves on vigu palju, aga opositsioon ei saa teha oma eelarvet selles mõttes, et töö hulk, mida pannakse eelarvesse, see on võrreldamatu sellega, mida saab panna parlamendi liige. Et me ei hakka selliseid suvalisi muudatusettepanekuid tegema ega, ega lihtsalt aega raiskama. Ja see on valitsuse dokument ja nende nägu. Aga omad omad prioriteedid, me loomulikult toome välja ja kõige suurem on see, et eelarve peaks olema vähemalt struktuurses tasakaalus, nii nagu on mitu aastat lubatud selleks aastaks on seal ka haridust, teadus, arendustegevust ja, ja muid prioriteete meie muudatusettepanekutes. Eelarve vaidlused on varasematel aastatel toonud tihti kaasa ka ööistungeid. Viimastel aastatel mitte ja nagu ligi ütles, ei kasutata venitamistaktikat ka seekord, kuigi teine traditsioon säilub. Opositsiooni parandusettepanekuid ei arvestatav. Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Kokku laekus rahanduskomisjonile 33 parandusettepanekut. Kõik parandusettepanekud kuulati ära ja komisjon tegi ka otsused ja kuigi oli palju häid ettepanekuid, siis kahjuks katteallikad ei olnud. Enamus juhtudel sobivad ja ühtegi parandusettepanekut komisjon ei toetanud. Aivar Kokk pidi täna koalitsiooni ja komisjoni seisukohti kaitsma positsiooniküsimuste risttules pea kaks tundi ja lubas muuhulgas, et koalitsioon teeb oma parandused teise ja kolmanda lugemise vahepeal. Praegu eelarve arutelu jätkub.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on täna riigikogus teisel lugemisel. Eelarve arutelul ei võetud traditsiooniliselt arvesse ühtegi opositsiooni parandusettepanekut.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kuna eelarve juures räägitakse põhiliselt sellest, milleks raha kulutatakse, siis tuletame meelde, et järgmise aasta riigieelarve kulude maht on 11,6 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit. Et eelarve ei ole täiuslik, kinnitab isegi koalitsioon, rääkimata siis opositsioonist, kes näeb tervet rida asju, mida parandada. Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar. Me soovime, et see eelarve mingilgi määral arvestajaks kõike seda, mida enne valimisi on lubatud, valitsuskoalitsioon andis rohkelt lubadusi ja me ei näe eelarves sellest praktiliselt mitte midagi ja need kärped, mis on tehtud, on tehtud suures osas selle arvelt, mida lubati, just nimelt mõeldes selle peale, et need, kes on On need suuremad abivajajad ja ka näiteks kes elavad maapiirkondades Nende võimalusi vähegi tasakaalustada, need kärped on tehtud just nimelt selle arvelt, nii et sotsiaaldemokraadid on eelarve teinud 12 muudatusettepanekut, need on kõik realistlikud ja kaetud sobivate katteallikatega ja parandavad olukorda siis nende inimeste jaoks, keda valitsus on alt olema. Reformierakondlane Jürgen Ligi Opositsioon, vähemalt meie erakond ei ole kunagi olnud venitamistaktika poolt kohtades, kus. Me arvame, et valitsusel on õigus teha vigu, eelarves on vigu palju, aga opositsioon ei saa teha oma eelarvet selles mõttes, et töö hulk, mida pannakse eelarvesse, see on võrreldamatu sellega, mida saab panna parlamendi liige. Et me ei hakka selliseid suvalisi muudatusettepanekuid tegema ega, ega lihtsalt aega raiskama. Ja see on valitsuse dokument ja nende nägu. Aga omad omad prioriteedid, me loomulikult toome välja ja kõige suurem on see, et eelarve peaks olema vähemalt struktuurses tasakaalus, nii nagu on mitu aastat lubatud selleks aastaks on seal ka haridust, teadus, arendustegevust ja, ja muid prioriteete meie muudatusettepanekutes. Eelarve vaidlused on varasematel aastatel toonud tihti kaasa ka ööistungeid. Viimastel aastatel mitte ja nagu ligi ütles, ei kasutata venitamistaktikat ka seekord, kuigi teine traditsioon säilub. Opositsiooni parandusettepanekuid ei arvestatav. Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Kokku laekus rahanduskomisjonile 33 parandusettepanekut. Kõik parandusettepanekud kuulati ära ja komisjon tegi ka otsused ja kuigi oli palju häid ettepanekuid, siis kahjuks katteallikad ei olnud. Enamus juhtudel sobivad ja ühtegi parandusettepanekut komisjon ei toetanud. Aivar Kokk pidi täna koalitsiooni ja komisjoni seisukohti kaitsma positsiooniküsimuste risttules pea kaks tundi ja lubas muuhulgas, et koalitsioon teeb oma parandused teise ja kolmanda lugemise vahepeal. Praegu eelarve arutelu jätkub. ### Response: Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on täna riigikogus teisel lugemisel. Eelarve arutelul ei võetud traditsiooniliselt arvesse ühtegi opositsiooni parandusettepanekut.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Ma arvan, et praegu on kõige olulisem küsimus see, millise valiku teeme nii meie kui teevad tegelikult ka meie liitlased selles üleilmses kriisis ja see põhimõtteline valik on ikkagi, kas suurem globaalne koostöö ja solidaarsus või pääsevad esile ikkagi sellised protektsionistid, likud, tendentsid ja lootused, just nimelt rahvuspiiride sulgumine annab võimaluse sellest kriisist üle saada, et kui me valime selle sumbumise tee, millist sõnumit on ka Eestis ikkagi kuulda olnud ja hirm ei ole siin ju hea õpetaja, siis ma arvan, et me sillutame teed hullemate katastroofide jaoks. Ka meie sõnum täna peab olema, et miks rahvusvaheline koostöö solidaarsus aitavad nii sellest viirusest kiiremini võitu saada ja kindlasti ära hoida ka palju hullemaid kriise, mis nii-öelda rahvuspiiridesse sulgumine võib endaga kaasa tuua, et meil tuleb pidevalt oma liitlasi veenda, et selline Ameerika ennekõike stiilis enesesse sulgumine asemel peaks ikkagi euroatlandi ruumis taotlema täiemahulise koostöö reanimeerimist. On räägitud ka ühest vahepealsest variandis, nimelt regionaalsest koostööst piiride avamisel, konkreetselt Läti, Eesti, Soome, Selge, et me teame oma lähiregiooni kõige paremini, aga, aga ma arvan, et see on üks hästi väikene samm teel selles suunas, et taastada normaalsuse Euroopa Liidu kontekstis. Minu arvates on oluline riikidel just praegu teha koostööd mitte igaüks ise oma väljumisstrateegiaid nuputades, nii nagu me tegelikult sulgusime igaüks oma samme tehes. Poola kogemus on siin värskelt meeles, kuidas see meie kodanikke mõjutas ja nende tagasipöördumise võimalusi. Igal juhul siin oleks oluline, et Euroopa Liit tervikuna praegu võtaks ühtseid meetmeid kasutusele muuhulgas ka Schengeni piiride avamisel. Kas seda kuskil mingil tasemel mingit moodi praegu konkreetselt arutatakse ka? See on üks teema, mida me ka välisministriga täna tahan lahti rääkida, et millised on ka Eesti seisukohad või ettepanekud selles osas. Kui ikkagi me kuuleme täna uudiseid, et umbes veerand Euroopa Liidu liikmesriikide töökohtadest on ohus selle kriisi majanduslike tagajärgede tõttu, siis on ilmne, et siin riigid peavad koostööd tegema.

Riigikogu väliskomisjon arutab praegu videoistungil üleilmse koroonakriisi mõju Eesti välispoliitikale. Mis hetkel väliskomisjoni arvates kõige olulisem on?.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Ma arvan, et praegu on kõige olulisem küsimus see, millise valiku teeme nii meie kui teevad tegelikult ka meie liitlased selles üleilmses kriisis ja see põhimõtteline valik on ikkagi, kas suurem globaalne koostöö ja solidaarsus või pääsevad esile ikkagi sellised protektsionistid, likud, tendentsid ja lootused, just nimelt rahvuspiiride sulgumine annab võimaluse sellest kriisist üle saada, et kui me valime selle sumbumise tee, millist sõnumit on ka Eestis ikkagi kuulda olnud ja hirm ei ole siin ju hea õpetaja, siis ma arvan, et me sillutame teed hullemate katastroofide jaoks. Ka meie sõnum täna peab olema, et miks rahvusvaheline koostöö solidaarsus aitavad nii sellest viirusest kiiremini võitu saada ja kindlasti ära hoida ka palju hullemaid kriise, mis nii-öelda rahvuspiiridesse sulgumine võib endaga kaasa tuua, et meil tuleb pidevalt oma liitlasi veenda, et selline Ameerika ennekõike stiilis enesesse sulgumine asemel peaks ikkagi euroatlandi ruumis taotlema täiemahulise koostöö reanimeerimist. On räägitud ka ühest vahepealsest variandis, nimelt regionaalsest koostööst piiride avamisel, konkreetselt Läti, Eesti, Soome, Selge, et me teame oma lähiregiooni kõige paremini, aga, aga ma arvan, et see on üks hästi väikene samm teel selles suunas, et taastada normaalsuse Euroopa Liidu kontekstis. Minu arvates on oluline riikidel just praegu teha koostööd mitte igaüks ise oma väljumisstrateegiaid nuputades, nii nagu me tegelikult sulgusime igaüks oma samme tehes. Poola kogemus on siin värskelt meeles, kuidas see meie kodanikke mõjutas ja nende tagasipöördumise võimalusi. Igal juhul siin oleks oluline, et Euroopa Liit tervikuna praegu võtaks ühtseid meetmeid kasutusele muuhulgas ka Schengeni piiride avamisel. Kas seda kuskil mingil tasemel mingit moodi praegu konkreetselt arutatakse ka? See on üks teema, mida me ka välisministriga täna tahan lahti rääkida, et millised on ka Eesti seisukohad või ettepanekud selles osas. Kui ikkagi me kuuleme täna uudiseid, et umbes veerand Euroopa Liidu liikmesriikide töökohtadest on ohus selle kriisi majanduslike tagajärgede tõttu, siis on ilmne, et siin riigid peavad koostööd tegema. ### Response: Riigikogu väliskomisjon arutab praegu videoistungil üleilmse koroonakriisi mõju Eesti välispoliitikale. Mis hetkel väliskomisjoni arvates kõige olulisem on?.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Praegu võib iga inimene hakata päevapealt maakleritööd tegema. Eesti kinnisvaramaaklerite koja juhatuse liikme Kaido Kaljuste sõnul on maakleri roll palju laiem kui ainult ostja ja müüja kokkuviimine. Seal erinevad juriidilised teadmised, erinevate seaduste tundmine on täna väga aktuaalne ja see läheb järjest aktuaalsemaks. Tehingud lähevad juriidiliselt järjest keerukamaks. Vaidlused kinnisvaratehingute ümber lähevad järjest sagedasemaks, seda eriti olukorras, kus, kus võib-olla majanduses nii hästi ei lähe, et ostjatel on, võib-olla siis hindaks selline suurem motivatsioon ka tagantjärgi müüjatele erinevaid nõudeid esitada. Kinnisvaramaaklerite koda tegi valitsusele pöördumise, milles soovib, et kinnisvaramaaklerina tegutsemine oleks seadusega paremini reguleeritud. Kaljuste lisab, et ebapädev maakler võib nii müüjale kui ka ostjale palju probleeme tuua. Väga kriitiline teema on ju puudulik dokumentatsioon, milles võib-olla siis ühel hetkel alles pangad, kes seda tehingut finantseerima hakkavad, käe ette panevad ja ütlevad, et, et sellist objekti ei finantseeri ja kui maakleri pädevus seal on puudulik, siis täna ju müüja kannatab väga suurt kahju. Võib-olla on müüdud aasta aega mingit objekti, mis siis selgub, et seda müüa tegelikult sellises vormis üldse kuidagi ei saa või selle müük on väga keeruline. Koja hinnangul võiks maaklerina tegutseda ainult see, kes on kirjas maaklerite registris. Registrisse lubatakse aga ainult need, kellel on ette näidata mõne juba nimekirja pääsenud maakleri soovituskiri. Eesti omanike keskliidu juhi Priidu Pärna sõnul on hetkel kinnisvaraturg väga aktiivne ja sellest tulenevalt tegutseb ka palju maaklerid. Ja kuna meil kinnisvaramaakleri ehk vahendaja suhtes tõesti seaduses selline nõue puudub, et sul peab olema kutsetunnistus, siis neid inimesi päris päris palju, kes, kes võib-olla ka on tulnud taksoroolist ja, ja, ja asunud seal hoopis kinnisvara vahendusel tegelema, kuna see on päris tulus äri, et maakleri tasud ulatuvad siin kuni kolme kuni nelja protsendini. Kinnisvaramaaklerid on soovinud oma elukutse riiklikku reguleerimist juba rohkem kui 10 aastat, sõnab Kaido Kaljuste. Eks võib-olla ka siin on hinnatud seda suunda, et, et vaba vaba turumajandus ja iseregulatsioon paneb ise selle turu turu regulatsiooni paika.

Kinnisvaramaaklerite Koda tahab, et maaklerina saaks tegutseda vaid vastavasse registrisse lubatud inimesed. Nimekirja saaks need, kellel on ette näidata soovituskiri mõnelt juba tunnustatud maaklerilt.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Praegu võib iga inimene hakata päevapealt maakleritööd tegema. Eesti kinnisvaramaaklerite koja juhatuse liikme Kaido Kaljuste sõnul on maakleri roll palju laiem kui ainult ostja ja müüja kokkuviimine. Seal erinevad juriidilised teadmised, erinevate seaduste tundmine on täna väga aktuaalne ja see läheb järjest aktuaalsemaks. Tehingud lähevad juriidiliselt järjest keerukamaks. Vaidlused kinnisvaratehingute ümber lähevad järjest sagedasemaks, seda eriti olukorras, kus, kus võib-olla majanduses nii hästi ei lähe, et ostjatel on, võib-olla siis hindaks selline suurem motivatsioon ka tagantjärgi müüjatele erinevaid nõudeid esitada. Kinnisvaramaaklerite koda tegi valitsusele pöördumise, milles soovib, et kinnisvaramaaklerina tegutsemine oleks seadusega paremini reguleeritud. Kaljuste lisab, et ebapädev maakler võib nii müüjale kui ka ostjale palju probleeme tuua. Väga kriitiline teema on ju puudulik dokumentatsioon, milles võib-olla siis ühel hetkel alles pangad, kes seda tehingut finantseerima hakkavad, käe ette panevad ja ütlevad, et, et sellist objekti ei finantseeri ja kui maakleri pädevus seal on puudulik, siis täna ju müüja kannatab väga suurt kahju. Võib-olla on müüdud aasta aega mingit objekti, mis siis selgub, et seda müüa tegelikult sellises vormis üldse kuidagi ei saa või selle müük on väga keeruline. Koja hinnangul võiks maaklerina tegutseda ainult see, kes on kirjas maaklerite registris. Registrisse lubatakse aga ainult need, kellel on ette näidata mõne juba nimekirja pääsenud maakleri soovituskiri. Eesti omanike keskliidu juhi Priidu Pärna sõnul on hetkel kinnisvaraturg väga aktiivne ja sellest tulenevalt tegutseb ka palju maaklerid. Ja kuna meil kinnisvaramaakleri ehk vahendaja suhtes tõesti seaduses selline nõue puudub, et sul peab olema kutsetunnistus, siis neid inimesi päris päris palju, kes, kes võib-olla ka on tulnud taksoroolist ja, ja, ja asunud seal hoopis kinnisvara vahendusel tegelema, kuna see on päris tulus äri, et maakleri tasud ulatuvad siin kuni kolme kuni nelja protsendini. Kinnisvaramaaklerid on soovinud oma elukutse riiklikku reguleerimist juba rohkem kui 10 aastat, sõnab Kaido Kaljuste. Eks võib-olla ka siin on hinnatud seda suunda, et, et vaba vaba turumajandus ja iseregulatsioon paneb ise selle turu turu regulatsiooni paika. ### Response: Kinnisvaramaaklerite Koda tahab, et maaklerina saaks tegutseda vaid vastavasse registrisse lubatud inimesed. Nimekirja saaks need, kellel on ette näidata soovituskiri mõnelt juba tunnustatud maaklerilt.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kaks nädalat tagasi keelas terviseameti peadirektor oma käskkirjaga erakliinikute plaanipärase ravi. Ettevõtjad pöördusid seepeale õiguskantsleri poole ja uurisid, kas terviseametil ikka oli õigus niisugust keeldu seada. Õiguskantsler vaatas terviseameti poole lehekülje pikkuse käskkirja üle ja tõdes, et sellega tõesti midagi keelata ei saa. Kirja pole vormistatud haldusaktina nii nagu seda nõuab seadus ja kirjas ei selgitata, kuidas saab terviseameti otsust vaidlustada, leiab õiguskantsler. Ühtlasi jääb arusaamatuks missugusele õigusliku le normile. Terviseamet oma keeluga toetab. Õiguskantsler selgitas, et isegi eriolukorra ajal ei saa ettevõtjate tegevust meelevaldselt ja ilma loogilise põhjuseta piirata. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütleb, et põhjuseid piirangu seadmiseks oli kaks nädalat tagasi päris mitu. Oli seal sellel hetkel ju väga terav puudus isikukaitsevahenditest. Lisaks sellele olime me valmistumas halvimaks stsenaariumiks, kus meil oli plaanis kasutada kõiki neid vabanevaid ressursse, sealt eratervishoiust ja tegelikult ka hambaravist. Kas me räägime siin tervishoiutöötajate kasutamisest kogu selle vabaneva pinna kasutamisest? Terviseametile pole erakliinikute piiramine keelatud, küll aga ütleb õiguskantsler, et ameti ei saa seda ise päi teha. Esmalt peab tervishoiule piirangud seadma sotsiaalminister ja siis võib terviseamet tugineda ministri seatud piirangutele ja oma korralduses välja jagada. Juriidiline jutt küll aga sisu, tähendab see, et terviseamet võis kaks nädalat erakliinikuid ebaseaduslikult piirata. Heli Paluste. Peab ütlema, et tegemist on nende seaduse sätega esimest korda reaalse rakendamisega, nii et kui selle korralduse ettevalmistamine käis, siis tegelikult ka sotsiaalministeeriumi juristid olid kaasatud sellesse õiguslikku diskussiooni, et mismoodi täpselt neid seadusesättei tõlgendada ja jõuti sellisele otsusele, et seda võib teha terviseamet kui meditsiinijuht, aga ma arvan, et need juriidilised põhjendused kindlasti õiguskantsleri pöördumisele vastuseks juristid annavad. Heli Paluste sõnul ollakse valmis ka juhuks, kui erakliinikud nende kahe nädala pärast kohtusse pöörduvad ja valuraha nõuavad. Aga kuidas nüüd edasi? Õiguskantsler palub ministeeriumile terviseametil paberit korda ajada. Heli Paluste ütleb, et võrreldes ajaga, mil piirangud kehtestati, on olukord muutunud. Isikukaitsevahendite kriis hakkab lahenema ja võib-olla polegi tarvis piiranguid samal kujul ümber vormistada. Tegelikult oleme arutamas järgmise nädala vaates, kui nüüd pühad saavad läbi ja me suudame neid numbreid kogu seda haigestumise ja hospitaliseerimise trendi vaadates teha juba selliseid otsuseid, et kuidas me nendest piirangutest vähehaaval hakkame väljuma.

Õiguskantsleri hinnangul polnud Terviseametil õigust erakliinikute vastuvõtte keelata ning palub Sotsiaalministeeriumil paberid korda ajada. Sotsiaalministeerium sellega ei kiirusta ning ütleb, et järgmisel nädalal hakatakse mõtlema sellele, kas erakliinikutele seatud piiranguid leevendada.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kaks nädalat tagasi keelas terviseameti peadirektor oma käskkirjaga erakliinikute plaanipärase ravi. Ettevõtjad pöördusid seepeale õiguskantsleri poole ja uurisid, kas terviseametil ikka oli õigus niisugust keeldu seada. Õiguskantsler vaatas terviseameti poole lehekülje pikkuse käskkirja üle ja tõdes, et sellega tõesti midagi keelata ei saa. Kirja pole vormistatud haldusaktina nii nagu seda nõuab seadus ja kirjas ei selgitata, kuidas saab terviseameti otsust vaidlustada, leiab õiguskantsler. Ühtlasi jääb arusaamatuks missugusele õigusliku le normile. Terviseamet oma keeluga toetab. Õiguskantsler selgitas, et isegi eriolukorra ajal ei saa ettevõtjate tegevust meelevaldselt ja ilma loogilise põhjuseta piirata. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütleb, et põhjuseid piirangu seadmiseks oli kaks nädalat tagasi päris mitu. Oli seal sellel hetkel ju väga terav puudus isikukaitsevahenditest. Lisaks sellele olime me valmistumas halvimaks stsenaariumiks, kus meil oli plaanis kasutada kõiki neid vabanevaid ressursse, sealt eratervishoiust ja tegelikult ka hambaravist. Kas me räägime siin tervishoiutöötajate kasutamisest kogu selle vabaneva pinna kasutamisest? Terviseametile pole erakliinikute piiramine keelatud, küll aga ütleb õiguskantsler, et ameti ei saa seda ise päi teha. Esmalt peab tervishoiule piirangud seadma sotsiaalminister ja siis võib terviseamet tugineda ministri seatud piirangutele ja oma korralduses välja jagada. Juriidiline jutt küll aga sisu, tähendab see, et terviseamet võis kaks nädalat erakliinikuid ebaseaduslikult piirata. Heli Paluste. Peab ütlema, et tegemist on nende seaduse sätega esimest korda reaalse rakendamisega, nii et kui selle korralduse ettevalmistamine käis, siis tegelikult ka sotsiaalministeeriumi juristid olid kaasatud sellesse õiguslikku diskussiooni, et mismoodi täpselt neid seadusesättei tõlgendada ja jõuti sellisele otsusele, et seda võib teha terviseamet kui meditsiinijuht, aga ma arvan, et need juriidilised põhjendused kindlasti õiguskantsleri pöördumisele vastuseks juristid annavad. Heli Paluste sõnul ollakse valmis ka juhuks, kui erakliinikud nende kahe nädala pärast kohtusse pöörduvad ja valuraha nõuavad. Aga kuidas nüüd edasi? Õiguskantsler palub ministeeriumile terviseametil paberit korda ajada. Heli Paluste ütleb, et võrreldes ajaga, mil piirangud kehtestati, on olukord muutunud. Isikukaitsevahendite kriis hakkab lahenema ja võib-olla polegi tarvis piiranguid samal kujul ümber vormistada. Tegelikult oleme arutamas järgmise nädala vaates, kui nüüd pühad saavad läbi ja me suudame neid numbreid kogu seda haigestumise ja hospitaliseerimise trendi vaadates teha juba selliseid otsuseid, et kuidas me nendest piirangutest vähehaaval hakkame väljuma. ### Response: Õiguskantsleri hinnangul polnud Terviseametil õigust erakliinikute vastuvõtte keelata ning palub Sotsiaalministeeriumil paberid korda ajada. Sotsiaalministeerium sellega ei kiirusta ning ütleb, et järgmisel nädalal hakatakse mõtlema sellele, kas erakliinikutele seatud piiranguid leevendada.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

26 kohaliku omavalitsuse taotluses tuuakse välja, et ülemäära suurt rõhku pannakse kohalike omavalitsuste elanike arvule, see peab tulevikus olema 5000. Siiski nenditakse, et seadus võimaldab lubada ka vähema rahvaarvuga üksusi kuid need erandid on kitsad ega võtta arvesse kohaliku elu eripära ja tegelikku haldussuutlikkust. Samuti kritiseeritakse avalduses, et haldusreformi eesmärk on täpsustamata. Avalike teenuste ring ja kvaliteedile esitatavad nõuded selguvad alles tulevikus. Muudatused ei võta arvesse ka kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tähtaegu. Nii märkis Kõpu vallavanem Siimavi. Kuna erinevate haldusaktide tähtajad on väga lähedal, mis on erinevates taotlustes kirjas, siis lõppude lõpuks võib tekkida kaks valimiskorda ja kohalikul kogukonnal ei ole võimalust saada selgusele, et mis omavalitsuses toimub hääletus, kelle poolt hääletada. Vastuseta on ka küsimus, mida teha siis, kui kohalik omavalitsus soovib ühineda, aga lihtsalt ei leia endale kaaslasi. Kohalike omavalitsuse esindav vandeadvokaat Paul Varul märkis, et haldusreformi seaduses sätestatud 5000 elaniku nõue ei ole samuti kuidagi põhjendatud. Selliseid uurimusi ei ole läbi viidud, kus oleks püstitatud uurimisküsimus, kas võib olla ainsaks kriteeriumiks 5000. Kõik need uurimused tuginevad sellele, et ja et soovitav on tõepoolest seal piisav elanike arv, aga seda tuleb käsitleda koos teiste kriteeriumitega. See viib kahele halvale tulemusele. Esiteks ei võimalda see kindel arv ühinemist tegeliku vajaduse järgi meie esindada. Vaivara vald hea meelega ühineks Narva jõesuuga, kuid nad ei saa kokku viit tuhandet elanikku ja neil ei ole ruutkilomeetrit 900. Nad erandit taotleda ei saa, järelikult nad ei saa sisulise huvi järgi ühendada, et saadagi tugevam. Kohaliku omavalitsuse üksus. Õiguskantsler Ülle Madise tõi välja, et põhiosas jääb haldusreformi seadus riigikogule põhiseadusega antud volitustega kooskõlla. Siiski märkis madise, et kohalike omavalitsuste ühinemise ajakava ei võimalda üksuste sundühendamist põhiseadusega kooskõlas oleval viisil. Madise märkis ka, et ühinemiskulude 100000 euro suurune piirmäär on vastuolus põhiseadusesse tõestatud finantsgarantiiga. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ütles haldusreformi seadust kokkuvõttes. Reformi tulemusena ei kao vallad ja linnad kui kohaliku omavalitsuse üksused ära vaid nende arv väheneb. Seadus ei piira ka KOV-i otsustusõigus sisulistes küsimustes nagu sotsiaalteenuste osutamine, kommunaalmajanduse ja ühistranspordi korraldamine. Kokkuvõtlikult leidis komisjoni enamus, et haldusreformi seaduse vaidlustatud sätted arvestavad piisavalt KOVüksuste põhiseaduslike tagatiste võimaliku riivega ja on põhiseadusega sed.

Tartus Riigikohtus peeti avalik istung haldusreformi põhiseaduslikkuse küsimuses. Põhirõhk oli sellel, kas kohalike omavalitsuste sundliitmine on seaduslik või mitte.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: 26 kohaliku omavalitsuse taotluses tuuakse välja, et ülemäära suurt rõhku pannakse kohalike omavalitsuste elanike arvule, see peab tulevikus olema 5000. Siiski nenditakse, et seadus võimaldab lubada ka vähema rahvaarvuga üksusi kuid need erandid on kitsad ega võtta arvesse kohaliku elu eripära ja tegelikku haldussuutlikkust. Samuti kritiseeritakse avalduses, et haldusreformi eesmärk on täpsustamata. Avalike teenuste ring ja kvaliteedile esitatavad nõuded selguvad alles tulevikus. Muudatused ei võta arvesse ka kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tähtaegu. Nii märkis Kõpu vallavanem Siimavi. Kuna erinevate haldusaktide tähtajad on väga lähedal, mis on erinevates taotlustes kirjas, siis lõppude lõpuks võib tekkida kaks valimiskorda ja kohalikul kogukonnal ei ole võimalust saada selgusele, et mis omavalitsuses toimub hääletus, kelle poolt hääletada. Vastuseta on ka küsimus, mida teha siis, kui kohalik omavalitsus soovib ühineda, aga lihtsalt ei leia endale kaaslasi. Kohalike omavalitsuse esindav vandeadvokaat Paul Varul märkis, et haldusreformi seaduses sätestatud 5000 elaniku nõue ei ole samuti kuidagi põhjendatud. Selliseid uurimusi ei ole läbi viidud, kus oleks püstitatud uurimisküsimus, kas võib olla ainsaks kriteeriumiks 5000. Kõik need uurimused tuginevad sellele, et ja et soovitav on tõepoolest seal piisav elanike arv, aga seda tuleb käsitleda koos teiste kriteeriumitega. See viib kahele halvale tulemusele. Esiteks ei võimalda see kindel arv ühinemist tegeliku vajaduse järgi meie esindada. Vaivara vald hea meelega ühineks Narva jõesuuga, kuid nad ei saa kokku viit tuhandet elanikku ja neil ei ole ruutkilomeetrit 900. Nad erandit taotleda ei saa, järelikult nad ei saa sisulise huvi järgi ühendada, et saadagi tugevam. Kohaliku omavalitsuse üksus. Õiguskantsler Ülle Madise tõi välja, et põhiosas jääb haldusreformi seadus riigikogule põhiseadusega antud volitustega kooskõlla. Siiski märkis madise, et kohalike omavalitsuste ühinemise ajakava ei võimalda üksuste sundühendamist põhiseadusega kooskõlas oleval viisil. Madise märkis ka, et ühinemiskulude 100000 euro suurune piirmäär on vastuolus põhiseadusesse tõestatud finantsgarantiiga. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ütles haldusreformi seadust kokkuvõttes. Reformi tulemusena ei kao vallad ja linnad kui kohaliku omavalitsuse üksused ära vaid nende arv väheneb. Seadus ei piira ka KOV-i otsustusõigus sisulistes küsimustes nagu sotsiaalteenuste osutamine, kommunaalmajanduse ja ühistranspordi korraldamine. Kokkuvõtlikult leidis komisjoni enamus, et haldusreformi seaduse vaidlustatud sätted arvestavad piisavalt KOVüksuste põhiseaduslike tagatiste võimaliku riivega ja on põhiseadusega sed. ### Response: Tartus Riigikohtus peeti avalik istung haldusreformi põhiseaduslikkuse küsimuses. Põhirõhk oli sellel, kas kohalike omavalitsuste sundliitmine on seaduslik või mitte.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Palgahüvitiseks on ette nähtud kokku 250 miljonit eurot ja seda raha on vaja selleks, et ettevõtted ei peaks käibe vähenemisel kohe inimesi koondama, vaid võiksid nad väiksema palgaga tööl hoida, kuni olukord normaliseerub. Praeguse töölepingu seaduse järgi võib töötaja palka vähendada kuni kolmeks kuuks. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk on lubanud, et ettevõtjaid hätta ei jäeta ja riik kaalub palgahüvitise meetme pikendamist. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Erlich ütles, et sel juhul tuleks ilmselt muuta ka töölepinguseadust. Me pigem ei soovi muuta töölepinguseadust seoses käesoleva kriisiga, sest seaduse muudatus mõjutab Eesti tööturgu ka siis, kui kriis on möödas. Ühiskonnas on tehtud ettepanekuid, et töötasu hüvitist peaks pikendama, et oleks võimalik saada töötasu hüvitist mitte kahel kuul kolmest vaid isegi kuni aasta lõpuni. Kui soovitakse töötasuhüvitist sellisel moel pikendada siis see ka tähendab, et ajutiselt tuleb töölepinguseaduse paragrahvi 37 mis võimaldab inimeste töötasu vähendada. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et ametiühingud on seadusemuudatuse suhtes ettevaatlikud. Praegu kriisi ajal töölepingu seaduse muutmine ei ole mõistlik, et see rivib lahti vanad haavad ja tekitab pingeid. See on nüüd ainuke punkt, kus me oleme vaimus valmistunud selleks, et kui tuleb valitsuselt lisarahastust töötukassale, millega saab pikendada seda palgahüvitise maksmist, siis me võiksime kaaluda küll seda, et võib-olla lubada erandkorras ajutiselt ka pikemat palga vähendamist. Aprilli keskpaiga seisuga oli majutuses ja toitlustuses vähenenud töötajate arv 10 protsenti võrreldes jaanuariga, aga ilmselt seisavad suuremad koondamised alles ees. Asekantsler Eerlich rõhutas sel nädalal riigieelarve kontrolli erikomisjonis rääkides, et kindlasti tuleb kaaluda kallimaks kas palgahüvitisega ettevõtete püsti hoidmine või töö kaotanud inimestele töötuskindlustushüvitise maksmine. Juhul kui töötasu hüvitist kasutavad need ettevõtted, kes lõpuks nagunii koondavad, nii et olemuslikult see on lihtsalt otsuse edasilükkamine siis mõistagi see mõju eelarvele on, on suur ja pigem negatiivne. Kui aga töötasu hüvitise abil õnnestub üldse ära jätta koondamised, siis mõistagi töötasu hüvitis on vähem kulukas meede. Otsus meetme pikendamise kohta tuleb Erlichi hinnangul mai esimeses pooles, siis selgub ka see, kas töölepinguseadust on vaja muuta või mitte. Aga igal juhul oleks see muudatus ajutine, rõhutas Erlich.

Siis selgub ka see, kas töölepinguseadust on vaja muuta või mitte.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Palgahüvitiseks on ette nähtud kokku 250 miljonit eurot ja seda raha on vaja selleks, et ettevõtted ei peaks käibe vähenemisel kohe inimesi koondama, vaid võiksid nad väiksema palgaga tööl hoida, kuni olukord normaliseerub. Praeguse töölepingu seaduse järgi võib töötaja palka vähendada kuni kolmeks kuuks. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk on lubanud, et ettevõtjaid hätta ei jäeta ja riik kaalub palgahüvitise meetme pikendamist. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Erlich ütles, et sel juhul tuleks ilmselt muuta ka töölepinguseadust. Me pigem ei soovi muuta töölepinguseadust seoses käesoleva kriisiga, sest seaduse muudatus mõjutab Eesti tööturgu ka siis, kui kriis on möödas. Ühiskonnas on tehtud ettepanekuid, et töötasu hüvitist peaks pikendama, et oleks võimalik saada töötasu hüvitist mitte kahel kuul kolmest vaid isegi kuni aasta lõpuni. Kui soovitakse töötasuhüvitist sellisel moel pikendada siis see ka tähendab, et ajutiselt tuleb töölepinguseaduse paragrahvi 37 mis võimaldab inimeste töötasu vähendada. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et ametiühingud on seadusemuudatuse suhtes ettevaatlikud. Praegu kriisi ajal töölepingu seaduse muutmine ei ole mõistlik, et see rivib lahti vanad haavad ja tekitab pingeid. See on nüüd ainuke punkt, kus me oleme vaimus valmistunud selleks, et kui tuleb valitsuselt lisarahastust töötukassale, millega saab pikendada seda palgahüvitise maksmist, siis me võiksime kaaluda küll seda, et võib-olla lubada erandkorras ajutiselt ka pikemat palga vähendamist. Aprilli keskpaiga seisuga oli majutuses ja toitlustuses vähenenud töötajate arv 10 protsenti võrreldes jaanuariga, aga ilmselt seisavad suuremad koondamised alles ees. Asekantsler Eerlich rõhutas sel nädalal riigieelarve kontrolli erikomisjonis rääkides, et kindlasti tuleb kaaluda kallimaks kas palgahüvitisega ettevõtete püsti hoidmine või töö kaotanud inimestele töötuskindlustushüvitise maksmine. Juhul kui töötasu hüvitist kasutavad need ettevõtted, kes lõpuks nagunii koondavad, nii et olemuslikult see on lihtsalt otsuse edasilükkamine siis mõistagi see mõju eelarvele on, on suur ja pigem negatiivne. Kui aga töötasu hüvitise abil õnnestub üldse ära jätta koondamised, siis mõistagi töötasu hüvitis on vähem kulukas meede. Otsus meetme pikendamise kohta tuleb Erlichi hinnangul mai esimeses pooles, siis selgub ka see, kas töölepinguseadust on vaja muuta või mitte. Aga igal juhul oleks see muudatus ajutine, rõhutas Erlich. ### Response: Siis selgub ka see, kas töölepinguseadust on vaja muuta või mitte.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Ühelt poolt on selge see, et see oli tõesti erakordne aasta, kus majandusprognoosid mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas aasta algusest aasta lõpuga võrreldes tegid läbi mitte lihtsalt muutuse, vaid täiesti radikaalse muutuse ja tõesti niimoodi kogu maailmas, näiteks see ühelt poolt tegi kogu selle eelarve planeerimist kindlasti objektiivselt, keeruliseks ja raskeks. Mis aga puutub eelarveprotsessi, siis seda, kuidas see toimus, siiski päris normaalseks pidada ei saa ja võib loota, et sellest järgmiseks aastaks õpitakse ja 2010. aasta eelarve ettevalmistamine ja otsuste langetamine hakkab pihta kohe aasta alguses. Mida teie kõige suuremaks puuduseks peate selles eelarve protsessis, ma arvan seda, et, et see venis tõesti, ei suudetud otsuseid langetada nii kiiresti, kui vajalik ja otsused nihkusid viimasesse otsa ja pikka aega ei tegeletud sellega, millised on eelarve tulud, üritati määratleda rohkem kulutusi ja noh, sedapidi eelarvele läheneda ja see ei ole kunagi eriti perspektiivne tee, et oleks tulnud lihtsalt needsamad kulutused kokku leppida, need kinni lüüa, raha on siis nii palju, kui on ja siis vaadata, kuidas seda jagada prioriteetide järgi. Aga see nihkus päris eelarve arutluse lõppu alles. Et siin seda otsustamatust oli natukene liiga palju. 2010 seisukohast on väga tähtis, et suurem poliitiline üksmeel oleks, et meil tuleks nagu selgelt endale aru anda, et mida rutem me kokkuleppele jõuame, seda parem, seda normaalsem või isegi mõistlikum ja ka riigile ja rahvale kasulikum tuleb eelarve koostamise protsess mis on nagu isegi koalitsiooniväliselt, millest mul kahju on, on näiteks see, et siin mitmed tarkpead nüüd väljaspoolt poliitikat on võtnud üles nagu pensionide teema. Asjaolu, et meil on puudujääk pensionieelarves, ei ole seotud sellega, et Eesti majandusele läheb järgmisel aastal halvasti või et me siin muutsime eelmisel aastal oma pensionide indekseerimise reegleid, see on seotud sellega, et me teeme pensionireformi, mis on väga pikaajaline asi kestab siin 40 aastat ja juba sinna oli ette kirjutatud teadmine, et meil ei õnnestu seda muidu teha kui mitme aasta jooksul kulud riiklike pensionide väljamaksmiseks on suuremad kui tulud ja nad on veel seda kuni 2035. aastani, et nüüd on nagu hakatud siin vaatama, et kuhu riigil kõige rohkem kulub ja hakatud sealt kohti otsima, see ei ole, kus raha otsida. Pensionärid võivad rahulikud olla. See arusaamine peab ikkagi laiemalt jõudma poliitikutesse, et järgmine aasta tuleb väga halb, palju halvem kui praegune aeg. Riigieelarve peab olema võime reageerida nendel halbadel aegadel ja et riskid näiteks rahasüsteemile ikkagi Baltikumis ju kasvavad ja meil euro tulek on väga tähtis, nii et erakondlikud barjäärid on vaja murda. Aga ma ei salga, et ka minus on erakondlikke barjääre, et kui tohib erakondlikuks barjääriks nimetada vanemahüvitist, aga mu meelest võiks see olla rahvuslik barjäär, mida ei ületata.

Eelarvest ja majandusolukorrast.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Ühelt poolt on selge see, et see oli tõesti erakordne aasta, kus majandusprognoosid mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas aasta algusest aasta lõpuga võrreldes tegid läbi mitte lihtsalt muutuse, vaid täiesti radikaalse muutuse ja tõesti niimoodi kogu maailmas, näiteks see ühelt poolt tegi kogu selle eelarve planeerimist kindlasti objektiivselt, keeruliseks ja raskeks. Mis aga puutub eelarveprotsessi, siis seda, kuidas see toimus, siiski päris normaalseks pidada ei saa ja võib loota, et sellest järgmiseks aastaks õpitakse ja 2010. aasta eelarve ettevalmistamine ja otsuste langetamine hakkab pihta kohe aasta alguses. Mida teie kõige suuremaks puuduseks peate selles eelarve protsessis, ma arvan seda, et, et see venis tõesti, ei suudetud otsuseid langetada nii kiiresti, kui vajalik ja otsused nihkusid viimasesse otsa ja pikka aega ei tegeletud sellega, millised on eelarve tulud, üritati määratleda rohkem kulutusi ja noh, sedapidi eelarvele läheneda ja see ei ole kunagi eriti perspektiivne tee, et oleks tulnud lihtsalt needsamad kulutused kokku leppida, need kinni lüüa, raha on siis nii palju, kui on ja siis vaadata, kuidas seda jagada prioriteetide järgi. Aga see nihkus päris eelarve arutluse lõppu alles. Et siin seda otsustamatust oli natukene liiga palju. 2010 seisukohast on väga tähtis, et suurem poliitiline üksmeel oleks, et meil tuleks nagu selgelt endale aru anda, et mida rutem me kokkuleppele jõuame, seda parem, seda normaalsem või isegi mõistlikum ja ka riigile ja rahvale kasulikum tuleb eelarve koostamise protsess mis on nagu isegi koalitsiooniväliselt, millest mul kahju on, on näiteks see, et siin mitmed tarkpead nüüd väljaspoolt poliitikat on võtnud üles nagu pensionide teema. Asjaolu, et meil on puudujääk pensionieelarves, ei ole seotud sellega, et Eesti majandusele läheb järgmisel aastal halvasti või et me siin muutsime eelmisel aastal oma pensionide indekseerimise reegleid, see on seotud sellega, et me teeme pensionireformi, mis on väga pikaajaline asi kestab siin 40 aastat ja juba sinna oli ette kirjutatud teadmine, et meil ei õnnestu seda muidu teha kui mitme aasta jooksul kulud riiklike pensionide väljamaksmiseks on suuremad kui tulud ja nad on veel seda kuni 2035. aastani, et nüüd on nagu hakatud siin vaatama, et kuhu riigil kõige rohkem kulub ja hakatud sealt kohti otsima, see ei ole, kus raha otsida. Pensionärid võivad rahulikud olla. See arusaamine peab ikkagi laiemalt jõudma poliitikutesse, et järgmine aasta tuleb väga halb, palju halvem kui praegune aeg. Riigieelarve peab olema võime reageerida nendel halbadel aegadel ja et riskid näiteks rahasüsteemile ikkagi Baltikumis ju kasvavad ja meil euro tulek on väga tähtis, nii et erakondlikud barjäärid on vaja murda. Aga ma ei salga, et ka minus on erakondlikke barjääre, et kui tohib erakondlikuks barjääriks nimetada vanemahüvitist, aga mu meelest võiks see olla rahvuslik barjäär, mida ei ületata. ### Response: Eelarvest ja majandusolukorrast.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Harjumäe kõlakoja plats, kus rahva jaoks tseremoonia toimus, oli rahvast täis. Neile oli hetk tähtis. Selle vaimuga olen paljud vanemad inimesed, eriti oleme püüdnud kogu aeg sinnapoole ja aidanud igatepidi. 87 aastat oleme oodanud ja nüüd tasume võlga, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. Meie endi suhe sellesse sambasse on see, mis meile on oluline oluline meile ja kõigile järeltulevatele põlvedele. Armastus Eesti riigi vastu, austus nende vastu, kes seda riiki on hoidnud ja tema eest seisnud ja tänu kõigile neile, kes on Eesti riiki läbi aastate edendanud 1991. aasta sündmusi mäletavad paljud vabadussõjas võidelnuist pole enam kedagi meie hulgas, ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Ja täna nurgakivi saavale vabadussõja võidusambale peame hakkama lisaks ajaloolisele sisule üheskoos ka tänapäevast sisu looma. Annetustest samba toetuseks on kogunenud kaks miljonit 596802 krooni. Vabadussõja võidusamba rajamise sihtasutus kandis täna kaitseministeeriumile üle esimese osa annetustest, mis katab samba vundamendi ehituskulud. Annetajate nimekiri pandi ka kapslisse, mis vundamenti asetati. Sihtasutuse juht Aivar Reivik. Siin nimekirjas on täna umbes 11000 nime, kahjuks ei ole siin sees tänahommikusi annetajaid, kuna need nimekirjad trükkisime välja eile õhtul. Ning veel üks oluline asi, millest rääkis vabadusvõitlejate Tallinna regiooni juht Ralf Kaup Tallinna vabadusvõitlejate põhja piirkonna auliige oli Taavet Poska vabadussõjalane eluaastaid jätkus talle 102. Oma panuse vabadusse ja võidusambasse tegi ta 10 aastat tagasi. Seega esimene ja see on 500 Eesti krooni. Esimene, kes pani panuse vabadussõja sambale. Ja miks kutsus tseremoonia juht Laidoneri muuseumi direktor Indrek Tarand lavale Riigikogus esindatud erakonnad? Me näeme erakondi ületavat konsensust. Rohelised, ma näen, on kõige esimesed Isamaaliit ja kaugele maha koos Res Publica, aga sealt tuleb ka Keskerakond, Reformierakond ja kõige taga Ivari Padar, sotsiaaldemokraadid ja rahvaliit. Revääridelt tulevad erakondade logodega märgid. Võib-olla 1000 aasta pärast, kui arheoloogid jälle millegipärast võib-olla uurivad vabaduse platsi. Nad leiavad neid ja mõistatavad. Kapsel sai paljude vaatajate silme all paika ja nagu kaitseminister lubas, avatakse samas järgmise aasta võidupühad.

Vabadussõja võidusammas sai nurgakivi. Samba nurgakivi paneku juures käis Riina Eentalu.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Harjumäe kõlakoja plats, kus rahva jaoks tseremoonia toimus, oli rahvast täis. Neile oli hetk tähtis. Selle vaimuga olen paljud vanemad inimesed, eriti oleme püüdnud kogu aeg sinnapoole ja aidanud igatepidi. 87 aastat oleme oodanud ja nüüd tasume võlga, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. Meie endi suhe sellesse sambasse on see, mis meile on oluline oluline meile ja kõigile järeltulevatele põlvedele. Armastus Eesti riigi vastu, austus nende vastu, kes seda riiki on hoidnud ja tema eest seisnud ja tänu kõigile neile, kes on Eesti riiki läbi aastate edendanud 1991. aasta sündmusi mäletavad paljud vabadussõjas võidelnuist pole enam kedagi meie hulgas, ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Ja täna nurgakivi saavale vabadussõja võidusambale peame hakkama lisaks ajaloolisele sisule üheskoos ka tänapäevast sisu looma. Annetustest samba toetuseks on kogunenud kaks miljonit 596802 krooni. Vabadussõja võidusamba rajamise sihtasutus kandis täna kaitseministeeriumile üle esimese osa annetustest, mis katab samba vundamendi ehituskulud. Annetajate nimekiri pandi ka kapslisse, mis vundamenti asetati. Sihtasutuse juht Aivar Reivik. Siin nimekirjas on täna umbes 11000 nime, kahjuks ei ole siin sees tänahommikusi annetajaid, kuna need nimekirjad trükkisime välja eile õhtul. Ning veel üks oluline asi, millest rääkis vabadusvõitlejate Tallinna regiooni juht Ralf Kaup Tallinna vabadusvõitlejate põhja piirkonna auliige oli Taavet Poska vabadussõjalane eluaastaid jätkus talle 102. Oma panuse vabadusse ja võidusambasse tegi ta 10 aastat tagasi. Seega esimene ja see on 500 Eesti krooni. Esimene, kes pani panuse vabadussõja sambale. Ja miks kutsus tseremoonia juht Laidoneri muuseumi direktor Indrek Tarand lavale Riigikogus esindatud erakonnad? Me näeme erakondi ületavat konsensust. Rohelised, ma näen, on kõige esimesed Isamaaliit ja kaugele maha koos Res Publica, aga sealt tuleb ka Keskerakond, Reformierakond ja kõige taga Ivari Padar, sotsiaaldemokraadid ja rahvaliit. Revääridelt tulevad erakondade logodega märgid. Võib-olla 1000 aasta pärast, kui arheoloogid jälle millegipärast võib-olla uurivad vabaduse platsi. Nad leiavad neid ja mõistatavad. Kapsel sai paljude vaatajate silme all paika ja nagu kaitseminister lubas, avatakse samas järgmise aasta võidupühad. ### Response: Vabadussõja võidusammas sai nurgakivi. Samba nurgakivi paneku juures käis Riina Eentalu.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Riigimetsa majandamise keskusel on plaan sellel aastal üle-eestiliselt istutada ligi 400 hektarit puid kohtadesse, kus varem pole metsa kasvanud. Seesugusteks paikadeks võivad näiteks olla väheväärtuslikud, rohu ja põllumaad, põõsastikud ning ka karjäärid. RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väet ütleb, et välja valitud kohtadesse istutatakse nii okas kui ka lehtpuid. Kõik istutamiseks kasutatavad taimed on kasvanud. RMK taimlates jätkab Toomas Väet. Lisaks sellele on meie taimed, mis taimlast tulevad, nii head, et näiteks kasutame teist aastat suurt kasetaime, millega me saame osa selliseid hanke, mis varem võib-olla jäid looduslikule uuenemisele tulemuslikult uuendada, ehk siis tegelikult taimede kogus on sellel aastal tõesti kõige suurem läbi ajaloo. Suurem osa istutustöödest tehakse aprillis ja mais. Kahe kuuga pannakse mulda üle 21 miljoni puutaime miljon. Kuusetaime jääb ka sügiseseks istutamiseks, mil piisav niiskus ja jahedam ilm soosib taime kasvama minemist. Lisaks aitab sügisistutus hajutada ka kevadist koormust. Väät ütleb, et koroonaviiruse levikuga seoses on muutunud ka nende tööprotsess näiteks mitmed avalikkusele suunatud istutuspäevad, kus puid saaksid mulda panna kõik soovijad, on sel aastal tühistatud. Me palkame siis endale abilisi selleks perioodiks, meil on järgmiseks neljaks aastaks olemas siis töövõtulepingud ja kasutame siis teenusena firmasid, kes pakuvad meile siis seda tööd ja tasume neile selle eest, ehk siis umbes ühe kolmandiku. Me teeme ise RMK enda töötajad. Ülejäänud kaks kolmandikku on siis see, kus me töid koordineerime, korraldame ja tellime siis selle teenuse väljast sisse. Lisaks istutamisele on oluline ka metsa hooldamine ning sellessegi valdkonda on sel aastal investeeritud suur summa. Muul ajal ju tegelikult tegeleme nendesamade taimede hooldamisega ja siis varem istutatud taimede hooldamisega ehk üle 40000 hektari aastas, me teeme võsasai öid, mis siis tähendab seda, et käime, niidame maha rõhu ja heintaimed, et taimed kasvama saaks minna, me hooldame neid, me kaitseme neid, pritsime neid ja hiljem siis teeme valgustusraieid.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) istutab sel aastal riigimetsa 22,4 miljonit taime, mida on rohkem kui varasematel aastatel.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Riigimetsa majandamise keskusel on plaan sellel aastal üle-eestiliselt istutada ligi 400 hektarit puid kohtadesse, kus varem pole metsa kasvanud. Seesugusteks paikadeks võivad näiteks olla väheväärtuslikud, rohu ja põllumaad, põõsastikud ning ka karjäärid. RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väet ütleb, et välja valitud kohtadesse istutatakse nii okas kui ka lehtpuid. Kõik istutamiseks kasutatavad taimed on kasvanud. RMK taimlates jätkab Toomas Väet. Lisaks sellele on meie taimed, mis taimlast tulevad, nii head, et näiteks kasutame teist aastat suurt kasetaime, millega me saame osa selliseid hanke, mis varem võib-olla jäid looduslikule uuenemisele tulemuslikult uuendada, ehk siis tegelikult taimede kogus on sellel aastal tõesti kõige suurem läbi ajaloo. Suurem osa istutustöödest tehakse aprillis ja mais. Kahe kuuga pannakse mulda üle 21 miljoni puutaime miljon. Kuusetaime jääb ka sügiseseks istutamiseks, mil piisav niiskus ja jahedam ilm soosib taime kasvama minemist. Lisaks aitab sügisistutus hajutada ka kevadist koormust. Väät ütleb, et koroonaviiruse levikuga seoses on muutunud ka nende tööprotsess näiteks mitmed avalikkusele suunatud istutuspäevad, kus puid saaksid mulda panna kõik soovijad, on sel aastal tühistatud. Me palkame siis endale abilisi selleks perioodiks, meil on järgmiseks neljaks aastaks olemas siis töövõtulepingud ja kasutame siis teenusena firmasid, kes pakuvad meile siis seda tööd ja tasume neile selle eest, ehk siis umbes ühe kolmandiku. Me teeme ise RMK enda töötajad. Ülejäänud kaks kolmandikku on siis see, kus me töid koordineerime, korraldame ja tellime siis selle teenuse väljast sisse. Lisaks istutamisele on oluline ka metsa hooldamine ning sellessegi valdkonda on sel aastal investeeritud suur summa. Muul ajal ju tegelikult tegeleme nendesamade taimede hooldamisega ja siis varem istutatud taimede hooldamisega ehk üle 40000 hektari aastas, me teeme võsasai öid, mis siis tähendab seda, et käime, niidame maha rõhu ja heintaimed, et taimed kasvama saaks minna, me hooldame neid, me kaitseme neid, pritsime neid ja hiljem siis teeme valgustusraieid. ### Response: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) istutab sel aastal riigimetsa 22,4 miljonit taime, mida on rohkem kui varasematel aastatel.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Otsus on suuresti tingitud asjaolust, et sotsiaalmaksu laekumine on kehv ning rahandusministeerium arvas ka täna, et õigem oleks kärpida hindu juba kohe kaheksa protsenti. Esialgu enne läbirääkimisi haiglate ja arstide ga jäädi siiski kuue protsendi juurde. Kärped puudutavad üksnes raviteenuste hindu, mitte ravijuhte, selgitas haigekassa nõukogu juht, sotsiaalminister Hanno Pevkur. Selle otsuse sügavam analüüs näitab meile seda, sellise vältimatu abi juhtude arv isegi tõuseb ja, ja samamoodi tõuseb ambulatoorsete vastuvõttude arv ja väheneb natukene siis statsionaarse arstiabi, et me suudaksime need kõik jätta selle aasta tasemele, aga hinnad siis vähenevad kuue protsendi jagu, mis tähendab omakorda siis loomulikult peamiselt arsti palka. Haiglate liidu juhatuse liige Tõnis Allik peab eelseisvaid muutusi haiglates üsna karmideks. Ausalt öeldes tingimustes, kus ravijuhtusid järgmisel aastal veel soovitakse pisut kasvatada, ma ei näe muud erilist võimalust, kui suuresti see raha ikkagi arstide õdede palkade arvelt võtta. Loomulikult on olukord karm, aga majanduslanguse mõjud on nüüd jõudnud tervishoiusektorisse ja ega siin ei pääse ilma palkade langetamiseta. Kindlasti suletakse ka voodid ja, ja vähendatakse pisut ka osakondi. See tänane otsus, et tegelikult see hinnalangetus nüüd toodi veel kaks kuud varasemaks novembrikuus, see on nüüd noh, täiesti selline ootamatu löök, millele ilmselt haiglat väga nii reageerida ei jõuagi. Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa arvates ei saa otsustajad ilmselt eriti aru, mida tähendavad täna otsustatud hinnakärped patsientidele. Jutt arstide palgakärbetest on tema sõnul üksnes jäämäe vee peal. Neosa. Igasugused kärped tähendavad patsientidele halvema kvaliteediga ja vähem kättesaadavat ravi kui otse öelda. Haigekassa püüab väita, et ravijuhtude arvu isegi suurendatakse poolteist protsenti järgmiseks aastaks. Tegelikkuses on tõde see, et suurenda takse küll natuke ambulatoorseid ravijuht, aga see haiglaravijuht on plaanis vähendada viis protsenti kokku. See tähendab seda, et inimene küll võib-olla pääseb lõpuks siiski eriarsti vastuvõtule, aga kui ta vajab haiglaravi, siis läheb järjekord ikkagi veel pikemaks ja see on tegelikult väga tõsine teema, sest haiglaravi nagu ise ikkagi meie inimesed kinni maksta ei jõua. Arstide liit ei saa Katrin Rehemaa sõnul aru ka sellest, miks ikkagi ei võeta kasutusele eelnevatel aastatel kogutud olulisi reserve. Seesama ligi kolm miljardit krooni jaotamata tulemit, mille kohta siin räägitakse, et seda ei tohi kõike korraga ära kulutada, ei tohi muidugi kõike korraga ära kulutada. Arstide liidu ettepanek oli see, et seda kulutada vaikselt kolme aasta ja ei peaks praegu hakkama hindasid langetama ja, ja seda tervishoiusüsteemi lammutama, mis meil siin põhimõtteliselt ka suure vaevaga on viimastel aastatel päris hästi edasi arenenud. Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitab, et reservid võetakse kasutusele. Sel aastal kindlasti me peame võtma kasutusele maksimaalses ulatuses reserve ja suure tõenäosusega ka järgmisel aastal, aga see selgub järgmise aasta tegeliku täitmise pinnalt.

Haigekassa nõukogu arutas tuleva aasta eelarvet ning otsustas, et haigekassa rahastatavate raviteenuste hindu tuleb kärpida 6% ja see otsus kehtib 31. detsembrini 2010. Sotsiaalminister viib selle otsuse valitsusse kinnitamiseks.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Otsus on suuresti tingitud asjaolust, et sotsiaalmaksu laekumine on kehv ning rahandusministeerium arvas ka täna, et õigem oleks kärpida hindu juba kohe kaheksa protsenti. Esialgu enne läbirääkimisi haiglate ja arstide ga jäädi siiski kuue protsendi juurde. Kärped puudutavad üksnes raviteenuste hindu, mitte ravijuhte, selgitas haigekassa nõukogu juht, sotsiaalminister Hanno Pevkur. Selle otsuse sügavam analüüs näitab meile seda, sellise vältimatu abi juhtude arv isegi tõuseb ja, ja samamoodi tõuseb ambulatoorsete vastuvõttude arv ja väheneb natukene siis statsionaarse arstiabi, et me suudaksime need kõik jätta selle aasta tasemele, aga hinnad siis vähenevad kuue protsendi jagu, mis tähendab omakorda siis loomulikult peamiselt arsti palka. Haiglate liidu juhatuse liige Tõnis Allik peab eelseisvaid muutusi haiglates üsna karmideks. Ausalt öeldes tingimustes, kus ravijuhtusid järgmisel aastal veel soovitakse pisut kasvatada, ma ei näe muud erilist võimalust, kui suuresti see raha ikkagi arstide õdede palkade arvelt võtta. Loomulikult on olukord karm, aga majanduslanguse mõjud on nüüd jõudnud tervishoiusektorisse ja ega siin ei pääse ilma palkade langetamiseta. Kindlasti suletakse ka voodid ja, ja vähendatakse pisut ka osakondi. See tänane otsus, et tegelikult see hinnalangetus nüüd toodi veel kaks kuud varasemaks novembrikuus, see on nüüd noh, täiesti selline ootamatu löök, millele ilmselt haiglat väga nii reageerida ei jõuagi. Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa arvates ei saa otsustajad ilmselt eriti aru, mida tähendavad täna otsustatud hinnakärped patsientidele. Jutt arstide palgakärbetest on tema sõnul üksnes jäämäe vee peal. Neosa. Igasugused kärped tähendavad patsientidele halvema kvaliteediga ja vähem kättesaadavat ravi kui otse öelda. Haigekassa püüab väita, et ravijuhtude arvu isegi suurendatakse poolteist protsenti järgmiseks aastaks. Tegelikkuses on tõde see, et suurenda takse küll natuke ambulatoorseid ravijuht, aga see haiglaravijuht on plaanis vähendada viis protsenti kokku. See tähendab seda, et inimene küll võib-olla pääseb lõpuks siiski eriarsti vastuvõtule, aga kui ta vajab haiglaravi, siis läheb järjekord ikkagi veel pikemaks ja see on tegelikult väga tõsine teema, sest haiglaravi nagu ise ikkagi meie inimesed kinni maksta ei jõua. Arstide liit ei saa Katrin Rehemaa sõnul aru ka sellest, miks ikkagi ei võeta kasutusele eelnevatel aastatel kogutud olulisi reserve. Seesama ligi kolm miljardit krooni jaotamata tulemit, mille kohta siin räägitakse, et seda ei tohi kõike korraga ära kulutada, ei tohi muidugi kõike korraga ära kulutada. Arstide liidu ettepanek oli see, et seda kulutada vaikselt kolme aasta ja ei peaks praegu hakkama hindasid langetama ja, ja seda tervishoiusüsteemi lammutama, mis meil siin põhimõtteliselt ka suure vaevaga on viimastel aastatel päris hästi edasi arenenud. Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitab, et reservid võetakse kasutusele. Sel aastal kindlasti me peame võtma kasutusele maksimaalses ulatuses reserve ja suure tõenäosusega ka järgmisel aastal, aga see selgub järgmise aasta tegeliku täitmise pinnalt. ### Response: Haigekassa nõukogu arutas tuleva aasta eelarvet ning otsustas, et haigekassa rahastatavate raviteenuste hindu tuleb kärpida 6% ja see otsus kehtib 31. detsembrini 2010. Sotsiaalminister viib selle otsuse valitsusse kinnitamiseks.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Krimmi lääneranniku pere kovoje ehk ranna küla on 11. septembrini taas tõsine Eesti küla nagu siis, kui eestlased selle 140 aastat tagasi rajasid. See oligi esimene Eesti küla Krimmis. Siinse pansionaadi hoonel lehvivad praegu kõrvuti nii Eesti-Ukraina kui ka Krimmi autonoomse vabariigi lipp. Eestist on tulnud ligi 500 inimest, koorid, folkloori ja tantsuansamblid, solistid, keeleteadlased, välisharidus ja kultuuriministeeriumi esindus ja oma tervitused ka peaminister Mart Laar. Siin Krimmis elab praegu tuhatkond eestlast. Neist väga vähesed räägivad veel eesti keelt. Siinsamas peregovoes on 30 40 eestlast, kaheksa inimest saab läbi häda eesti keelega hakkama. Eestlasi elab veel kolmes külas. Krasno tarkas Pervomaiskojes ja Novo Estonia. Need on juba ammugi venestatud küla nimed. Algselt olid neil hoopis teised nimed. Teregovoje oli näiteks Samruk, eriti eesti nimi pole ju seegi, aga Krimmi tatarlaste alad need olidki, kuhu eestlased välja rändasid. Krimmi sõja järel ajas Venemaa tatarlased siit välja ja asustas siia oma alamaid. Eestlasi omakorda tõmbas siia lootus leida maad ja paremat elu pääseda teoorjuse ja mõisnike omavoli eest. Eesti keele Instituudi vanemteaduri, idaeestlaste uurija Jüri Viikbergi sõnul on Krimmi eestlaste saatus NSV Liidus olnud palju traagilisem kui näiteks Siberi või kaukaasia eestlaste oma. Siinseid eestlasi represseeriti tapeti, hävitati, aga tuhatkond on neid siin veel ja kuigi noored ei räägi enam eesti keelt, on just nende hulgas tärganud viimastel aastatel huvi Eesti ja eesti keele vastu tänu keelelaagritele Eestis. Tore oli kuulda, kuidas laste suvise eesti reisi muljetest elas ja innustus terve pere ja kogu küla. Seepärast on kohalikud eestlased taotlenud eesti keele õpetamist Aleksandrov ka gümnaasiumis ja haridusministeeriumi nõuniku Jüri Valge sõnul saab see tulevast õppeaastast ka teoks. See kokkusaamine siin pere kovojes aitab paljude arvates mõneti protsessi liikuma. Täna tõid bussid rahva eestlaste küladest perega vojese. Eile Krasno darkas oli põnev näha seda ootust ja elevust peetakse siin koos kontserte ja silmaneid ja aetakse tööasju. Ehk nagu ütles õpetaja Villu Jürjo siinsel surnuaial suvepäevi õnnistades. Meid pole nii palju, et ühtki kildu unustada. Krimmi eestlaste elu on ka palju vähem uuritud kui teiste idaeestlaste oma. Nii et tööpõld on lai ja eriti oodatakse, et ka ajaloolased lõpuks oma uurija panuse annaksid. Ilm on siin praegu suviselt soe, suvine põrgukuumus ja põud on leebunud 40 kraadi ja mitte tilkage vihma. Kogu suve jooksul kõrvetas maa nii tuliseks, et muna küpses ära, jutustas emma teermann Herman Krasno darkas. Nüüd on siin mõnusalt soe, kuigi tuuline. Riina Eentalu peregovoje Krimm.

Krimmis avati Krimmi eestlaste asunduse 140. aastapäeva pidustused.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Krimmi lääneranniku pere kovoje ehk ranna küla on 11. septembrini taas tõsine Eesti küla nagu siis, kui eestlased selle 140 aastat tagasi rajasid. See oligi esimene Eesti küla Krimmis. Siinse pansionaadi hoonel lehvivad praegu kõrvuti nii Eesti-Ukraina kui ka Krimmi autonoomse vabariigi lipp. Eestist on tulnud ligi 500 inimest, koorid, folkloori ja tantsuansamblid, solistid, keeleteadlased, välisharidus ja kultuuriministeeriumi esindus ja oma tervitused ka peaminister Mart Laar. Siin Krimmis elab praegu tuhatkond eestlast. Neist väga vähesed räägivad veel eesti keelt. Siinsamas peregovoes on 30 40 eestlast, kaheksa inimest saab läbi häda eesti keelega hakkama. Eestlasi elab veel kolmes külas. Krasno tarkas Pervomaiskojes ja Novo Estonia. Need on juba ammugi venestatud küla nimed. Algselt olid neil hoopis teised nimed. Teregovoje oli näiteks Samruk, eriti eesti nimi pole ju seegi, aga Krimmi tatarlaste alad need olidki, kuhu eestlased välja rändasid. Krimmi sõja järel ajas Venemaa tatarlased siit välja ja asustas siia oma alamaid. Eestlasi omakorda tõmbas siia lootus leida maad ja paremat elu pääseda teoorjuse ja mõisnike omavoli eest. Eesti keele Instituudi vanemteaduri, idaeestlaste uurija Jüri Viikbergi sõnul on Krimmi eestlaste saatus NSV Liidus olnud palju traagilisem kui näiteks Siberi või kaukaasia eestlaste oma. Siinseid eestlasi represseeriti tapeti, hävitati, aga tuhatkond on neid siin veel ja kuigi noored ei räägi enam eesti keelt, on just nende hulgas tärganud viimastel aastatel huvi Eesti ja eesti keele vastu tänu keelelaagritele Eestis. Tore oli kuulda, kuidas laste suvise eesti reisi muljetest elas ja innustus terve pere ja kogu küla. Seepärast on kohalikud eestlased taotlenud eesti keele õpetamist Aleksandrov ka gümnaasiumis ja haridusministeeriumi nõuniku Jüri Valge sõnul saab see tulevast õppeaastast ka teoks. See kokkusaamine siin pere kovojes aitab paljude arvates mõneti protsessi liikuma. Täna tõid bussid rahva eestlaste küladest perega vojese. Eile Krasno darkas oli põnev näha seda ootust ja elevust peetakse siin koos kontserte ja silmaneid ja aetakse tööasju. Ehk nagu ütles õpetaja Villu Jürjo siinsel surnuaial suvepäevi õnnistades. Meid pole nii palju, et ühtki kildu unustada. Krimmi eestlaste elu on ka palju vähem uuritud kui teiste idaeestlaste oma. Nii et tööpõld on lai ja eriti oodatakse, et ka ajaloolased lõpuks oma uurija panuse annaksid. Ilm on siin praegu suviselt soe, suvine põrgukuumus ja põud on leebunud 40 kraadi ja mitte tilkage vihma. Kogu suve jooksul kõrvetas maa nii tuliseks, et muna küpses ära, jutustas emma teermann Herman Krasno darkas. Nüüd on siin mõnusalt soe, kuigi tuuline. Riina Eentalu peregovoje Krimm. ### Response: Krimmis avati Krimmi eestlaste asunduse 140. aastapäeva pidustused.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Hääletustulemus oli väga ootamatu ka Toomas Kemeringile endale. Mõistagi hakati vabademokraatliku parteid ja kristlik demokraatliku liitu kohe süüdistama koostöös parem äärmuslastega. Mida sellest nüüd arvata, kas see on ühe liidumaa probleem või kas see võib mõjutada kogu Saksamaad, mis edasi saab? No kõige lühikesem ja ausam vastus on see, et me muidugi ei tea veel, hetkel on kõik šokis ja see olukord peab alles settima, et hakata näha, mis juhtus, aga see, mis juhtus, oli tegelikult ja ei, mitte midagi enamat kui see, et AFT, kes teadis, et temaga Tüüringi maapäevas keegi koostööd ei tee, otsustas ise initsiatiivi haarata ja kõigile ninanipsu mängida. Kõik olid ju arvestanud selle peale, et vasakpartei kandidaat, senine peaminister Voldo amelo saab kuidagi mingisuguse vähemusvalitsuse kokku kõigi teiste erakondade pealt ja hakkab valitsema. Aga AST leidis, et hea küll, kui teie meiega ei mängi, siis meie mängime teiega. Kemmerich on vaba demokraatliku partei liige. Tema parteil on ainud viis häält. Kas AF võib teda hakatagi toetama? Seda on raske öelda, tegelikult ju AST käitumine teistes maapäevadest, kus ta on esindatud, on alati olnud pigem oportunistik, pigem olukorrast lähtuv. Ja muidugi kui me nüüd vaatame lihtsalt erakondade programme, erakondade ideid, mis kindlasti leiab ka FTP saksa liberaaldemokraatide programmist midagi, mis AFT-le sobib. Ehk siis mida ma öelda tahan, on see, et ka uus peaminister Kemerich on tegelikult vähemalt sama keerulises olukorras kui oleks olnud ükskõik milline teine peaminister, kes ükskõik milliste teiste erakondade häältega oleks osutunud valituks. Tahes-tahtmata valitseb Türingi maapäevas patiseis, seal ei ole mõeldav ükski valitsus, mis ei oleks vähemusvalitsus. Iga valitsus peab enne hääletusi hakkama endale uut enamust kokku kauplema. Selles mõttes ei ole olukord niivõrd šokeeriv, lihtsalt ootamatuks ka Kemmerichile osutus ju see, et ta tuli võimule ART häältega, see oli kolmas valimisring ja juba tema näost oli näha, et ta tõesti ei oodanud seda, et ta hääled kokku saada. Kristlik demokraatliku liidu peasekretär arvas, et Türingi liidumaal tuleks uued valimised korraldada ning seda plaani toetavad ka CDU juht Anne-Gret Kramp, Karen bauer ja liidukantsler Angela Merkel. Türingi valimised võitnud Toomas Kemerich välista äsja ses intervjuus uute valimiste korraldamise.

Saksamaal sai esimest korda liidumaa juhiks poliitik, keda toetasid protestipartei AfD saadikud. Nende toetusega võitis valimised Vaba Demokraatliku Partei kandidaat Thomas Kemmerich. Mida AfD sekkumine liberaali toetuseks tähendab?.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Hääletustulemus oli väga ootamatu ka Toomas Kemeringile endale. Mõistagi hakati vabademokraatliku parteid ja kristlik demokraatliku liitu kohe süüdistama koostöös parem äärmuslastega. Mida sellest nüüd arvata, kas see on ühe liidumaa probleem või kas see võib mõjutada kogu Saksamaad, mis edasi saab? No kõige lühikesem ja ausam vastus on see, et me muidugi ei tea veel, hetkel on kõik šokis ja see olukord peab alles settima, et hakata näha, mis juhtus, aga see, mis juhtus, oli tegelikult ja ei, mitte midagi enamat kui see, et AFT, kes teadis, et temaga Tüüringi maapäevas keegi koostööd ei tee, otsustas ise initsiatiivi haarata ja kõigile ninanipsu mängida. Kõik olid ju arvestanud selle peale, et vasakpartei kandidaat, senine peaminister Voldo amelo saab kuidagi mingisuguse vähemusvalitsuse kokku kõigi teiste erakondade pealt ja hakkab valitsema. Aga AST leidis, et hea küll, kui teie meiega ei mängi, siis meie mängime teiega. Kemmerich on vaba demokraatliku partei liige. Tema parteil on ainud viis häält. Kas AF võib teda hakatagi toetama? Seda on raske öelda, tegelikult ju AST käitumine teistes maapäevadest, kus ta on esindatud, on alati olnud pigem oportunistik, pigem olukorrast lähtuv. Ja muidugi kui me nüüd vaatame lihtsalt erakondade programme, erakondade ideid, mis kindlasti leiab ka FTP saksa liberaaldemokraatide programmist midagi, mis AFT-le sobib. Ehk siis mida ma öelda tahan, on see, et ka uus peaminister Kemerich on tegelikult vähemalt sama keerulises olukorras kui oleks olnud ükskõik milline teine peaminister, kes ükskõik milliste teiste erakondade häältega oleks osutunud valituks. Tahes-tahtmata valitseb Türingi maapäevas patiseis, seal ei ole mõeldav ükski valitsus, mis ei oleks vähemusvalitsus. Iga valitsus peab enne hääletusi hakkama endale uut enamust kokku kauplema. Selles mõttes ei ole olukord niivõrd šokeeriv, lihtsalt ootamatuks ka Kemmerichile osutus ju see, et ta tuli võimule ART häältega, see oli kolmas valimisring ja juba tema näost oli näha, et ta tõesti ei oodanud seda, et ta hääled kokku saada. Kristlik demokraatliku liidu peasekretär arvas, et Türingi liidumaal tuleks uued valimised korraldada ning seda plaani toetavad ka CDU juht Anne-Gret Kramp, Karen bauer ja liidukantsler Angela Merkel. Türingi valimised võitnud Toomas Kemerich välista äsja ses intervjuus uute valimiste korraldamise. ### Response: Saksamaal sai esimest korda liidumaa juhiks poliitik, keda toetasid protestipartei AfD saadikud. Nende toetusega võitis valimised Vaba Demokraatliku Partei kandidaat Thomas Kemmerich. Mida AfD sekkumine liberaali toetuseks tähendab?.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Ilma saatekirjata tasulist Covid- 19 proovi on võimalik anda Tartu Ülikooli kliinikumi Lunini kuus maja juures asuvas punktis. Enne proovile tulemist peab kindlasti tegema broneeringu, ütleb Tartu Ülikooli kliinikumi ühendlabori direktor Anu Tamm. Broneeringu tegijatele antakse kindel aeg, millal testile tulla ja saadetakse emailile arve, mis on soovituslik enne testile tulemist ka tasuda. Sularahaga kohapeal arveldada ei saa, jätkab Anu Tamm. Ega me ei arvagi, et inimesed, kes on haigestunud või haigussümptomitega, tulevad nüüd siia testima, lihtsalt, kui on teatud juhtudel vaja enne kindlust kuskile minnes, siis on võimalik see oma raha eest see testi ära teha. Kui on ikkagi inimene haigestunud, siis oleks mõistlik saada perearsti saatekiri ja teha seda tavakorras. Raha eest saab tamme sõnul testi anda kliinikumis nii kaua kui probleem on olemas. Esimeste päevade põhjal pole olnud aga huvilisi, kes tasulist koroonaproovi on soovinud anda. Võrreldes näiteks Harjumaa, Ida-Virumaa või Võrumaaga on Tartumaal koroonaviirusesse nakatunute arv väike. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar toob põhjuseks nii inimeste vastus saatustundliku käitumise aga ka selle Tartumaale pole viirust sisse toodud. Me vaatame ka Eesti nakatumist, see on hästi kohalik, et oli see Tartu puhang, millel oli väga selge põhjus, need oli ööklubi. Ööklubid said kinni pandud, noored inimesed ööklubides ei käinud, see oli noorte inimeste puhang. Nad oma vanematele vanavanematele ennekõike ei andnud seda edasi ja see puhang lõppes ära. Kasvõi see Tartu Ülikool võttis, võttis kõik välistudengid vastu, Nende hulgas olid positiivsed, aga nad kõik pidasid reeglitest kinni, nad olid kõik eneseisolatsioonis, mitte midagi sealt laiali ei läinud. Sellele vaatamata räägib Lutsar, et seesugune ilma saatekirjata tasulise proovi andmine Tartus on positiivne samm. Mida rohkem me testime, seda rohkem me saame teada, et kuigi mitte ühtegi inimest, kellele test on näidustatud, saadab ka perearst testima ja neid näidustusi, kes saavad testida neid on palju. Seda, kas saabuv gripihooaeg võib kaasa tuua ka mõttetut testimist, võib Lutsari sõnul ette tulla, aga samas, kui testimise võimalus loob inimestes kindlustunnet, siis miks mitte seda ka lubada. Me peame nagu väga selgelt ainult kontrollima, et need niisugused huvilised ei blokeeriks ära, et meil need inimesed, kes tingimata testitud peavad saama ja keda perearstid suunavad, et need ei jääks siis nagu pikka järjekorda.

Esimesest oktoobrist saab anda Tartu Ülikooli Kliinikumis ilma saatekirjata Covid-19 proovi. Saatekirjata maksab analüüs 75 eurot ja lisaks eraisikutele on tasulised analüüsid kättesaadavad ka ettevõtetele ja omavalitsustele.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Ilma saatekirjata tasulist Covid- 19 proovi on võimalik anda Tartu Ülikooli kliinikumi Lunini kuus maja juures asuvas punktis. Enne proovile tulemist peab kindlasti tegema broneeringu, ütleb Tartu Ülikooli kliinikumi ühendlabori direktor Anu Tamm. Broneeringu tegijatele antakse kindel aeg, millal testile tulla ja saadetakse emailile arve, mis on soovituslik enne testile tulemist ka tasuda. Sularahaga kohapeal arveldada ei saa, jätkab Anu Tamm. Ega me ei arvagi, et inimesed, kes on haigestunud või haigussümptomitega, tulevad nüüd siia testima, lihtsalt, kui on teatud juhtudel vaja enne kindlust kuskile minnes, siis on võimalik see oma raha eest see testi ära teha. Kui on ikkagi inimene haigestunud, siis oleks mõistlik saada perearsti saatekiri ja teha seda tavakorras. Raha eest saab tamme sõnul testi anda kliinikumis nii kaua kui probleem on olemas. Esimeste päevade põhjal pole olnud aga huvilisi, kes tasulist koroonaproovi on soovinud anda. Võrreldes näiteks Harjumaa, Ida-Virumaa või Võrumaaga on Tartumaal koroonaviirusesse nakatunute arv väike. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar toob põhjuseks nii inimeste vastus saatustundliku käitumise aga ka selle Tartumaale pole viirust sisse toodud. Me vaatame ka Eesti nakatumist, see on hästi kohalik, et oli see Tartu puhang, millel oli väga selge põhjus, need oli ööklubi. Ööklubid said kinni pandud, noored inimesed ööklubides ei käinud, see oli noorte inimeste puhang. Nad oma vanematele vanavanematele ennekõike ei andnud seda edasi ja see puhang lõppes ära. Kasvõi see Tartu Ülikool võttis, võttis kõik välistudengid vastu, Nende hulgas olid positiivsed, aga nad kõik pidasid reeglitest kinni, nad olid kõik eneseisolatsioonis, mitte midagi sealt laiali ei läinud. Sellele vaatamata räägib Lutsar, et seesugune ilma saatekirjata tasulise proovi andmine Tartus on positiivne samm. Mida rohkem me testime, seda rohkem me saame teada, et kuigi mitte ühtegi inimest, kellele test on näidustatud, saadab ka perearst testima ja neid näidustusi, kes saavad testida neid on palju. Seda, kas saabuv gripihooaeg võib kaasa tuua ka mõttetut testimist, võib Lutsari sõnul ette tulla, aga samas, kui testimise võimalus loob inimestes kindlustunnet, siis miks mitte seda ka lubada. Me peame nagu väga selgelt ainult kontrollima, et need niisugused huvilised ei blokeeriks ära, et meil need inimesed, kes tingimata testitud peavad saama ja keda perearstid suunavad, et need ei jääks siis nagu pikka järjekorda. ### Response: Esimesest oktoobrist saab anda Tartu Ülikooli Kliinikumis ilma saatekirjata Covid-19 proovi. Saatekirjata maksab analüüs 75 eurot ja lisaks eraisikutele on tasulised analüüsid kättesaadavad ka ettevõtetele ja omavalitsustele.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Nendest kaheksast kolmel juhul nakatuti sünnipäevapeol, kus osales haigustunnustega Venemaalt saabunud külaline Venemaaga on piir suletud piiris saavad üle ainult Eesti kodanikud või need, kellel on Eestis alaline elamisluba. Kes see inimene oli? Tegemist oli kaugsadu autojuhiga ja kuna kaubaveod on endiselt võimalikud, siis tuli üle piiri ka inimene nii-öelda töökohustusi täites, aga ühtlasi ta siis osales siin ka ühel juuni lõpul toimunud sünnipäeva peol, et oma sõprade-sugulaste juures Narva-Jõesuus Ja piirile ei pööratud tähelepanu tema haigustunnustele. Ta ei oska öelda, kas ta oskas neid varjata või ta teadlikult varjas neid, aga igal juhul on kinnitust saanud see, et inimesel olid ilmselgelt haigustunnused. Kuidas teie seda näete, mis see teie seisukoht niisuguste juhtumite suhtes on? Need on, ma ütleksin, sellised kõige siuke jõuetumas tekitavad juhtumid, sellepärast et see on asi, millest me oleme rääkinud nüüd juba kuid et tegemist on sellise pidude viirusega, mis levib just sellises keskkonnas ja me oleme korranud, et hoiduda eemale inimestest, kel on haigustunnused ja võtta tõsiselt seda, et see viirus tõesti nakkabki väga kergesti ja kahjuks täna hommikul vaadates numbreid, mis meile tulid ja tehes kohe kiiresti siin uurimustööd, et mis juhtus, selgus, et, et tegemist oli järjekordselt sellise täielikult välditava juhtumiga, et praegu kahjuks me oleme olukorras, et sinna võib tekkida meil uus nakkuskollet, see nakatumine ei piirdu hetkel kolme inimesega, et kõik ülejäänud seal osalenud lähevad ka testimisele. Et selline kurb ja pisut jah, nukraks tegev olukord on hetkel. Kui palju neid pidulisi seal oli? Esialgsetel andmetel, mis me oleme saanud, et me räägime ikkagi kümnekonnast, inimesest? Ja senini on kolm siis ainult positiivse tulemuse andnud või ta pole veel kõiki kätte saanud. Me pole veel kõiki kätte saanud ja testimisele jõudnud suunata, nii et et nüüd me vaatame ikkagi nende nimekirjad üle, kes meile öeldakse, seal osalesid, loodame, et kedagi ei varjata ja siis me saame täie pildi, et kui palju seal osalejaid oli ja me saame nad kõik ikkagi testimisele saata. Aga praegu jah, need haigestunud siis jagunevad meil nii-öelda Ida-Virumaa ja Harjumaa vahel. Kui te ütlete, et võimalik haigus, kolle siis mida see tähendab? See tähendab seda, et tegemist on nii-öelda ühe kindla algallikaga juhtumiga, mille ümber tekib siis nii-öelda see pere ja tutvuskonna nakatumine, keda siis jälgitakse, kelle puhul kõik kontaktsed kaardistatakse ja kes siis lähevad nii-öelda jälgimisele ja ka karantiini soovitatakse inimestel minna.

Venemaa veokijuht nakatas Eestis kolm inimest koroonaviirusega. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 581 COVID-19 viiruse esmast testi, lisandus 8 positiivset tulemust.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Nendest kaheksast kolmel juhul nakatuti sünnipäevapeol, kus osales haigustunnustega Venemaalt saabunud külaline Venemaaga on piir suletud piiris saavad üle ainult Eesti kodanikud või need, kellel on Eestis alaline elamisluba. Kes see inimene oli? Tegemist oli kaugsadu autojuhiga ja kuna kaubaveod on endiselt võimalikud, siis tuli üle piiri ka inimene nii-öelda töökohustusi täites, aga ühtlasi ta siis osales siin ka ühel juuni lõpul toimunud sünnipäeva peol, et oma sõprade-sugulaste juures Narva-Jõesuus Ja piirile ei pööratud tähelepanu tema haigustunnustele. Ta ei oska öelda, kas ta oskas neid varjata või ta teadlikult varjas neid, aga igal juhul on kinnitust saanud see, et inimesel olid ilmselgelt haigustunnused. Kuidas teie seda näete, mis see teie seisukoht niisuguste juhtumite suhtes on? Need on, ma ütleksin, sellised kõige siuke jõuetumas tekitavad juhtumid, sellepärast et see on asi, millest me oleme rääkinud nüüd juba kuid et tegemist on sellise pidude viirusega, mis levib just sellises keskkonnas ja me oleme korranud, et hoiduda eemale inimestest, kel on haigustunnused ja võtta tõsiselt seda, et see viirus tõesti nakkabki väga kergesti ja kahjuks täna hommikul vaadates numbreid, mis meile tulid ja tehes kohe kiiresti siin uurimustööd, et mis juhtus, selgus, et, et tegemist oli järjekordselt sellise täielikult välditava juhtumiga, et praegu kahjuks me oleme olukorras, et sinna võib tekkida meil uus nakkuskollet, see nakatumine ei piirdu hetkel kolme inimesega, et kõik ülejäänud seal osalenud lähevad ka testimisele. Et selline kurb ja pisut jah, nukraks tegev olukord on hetkel. Kui palju neid pidulisi seal oli? Esialgsetel andmetel, mis me oleme saanud, et me räägime ikkagi kümnekonnast, inimesest? Ja senini on kolm siis ainult positiivse tulemuse andnud või ta pole veel kõiki kätte saanud. Me pole veel kõiki kätte saanud ja testimisele jõudnud suunata, nii et et nüüd me vaatame ikkagi nende nimekirjad üle, kes meile öeldakse, seal osalesid, loodame, et kedagi ei varjata ja siis me saame täie pildi, et kui palju seal osalejaid oli ja me saame nad kõik ikkagi testimisele saata. Aga praegu jah, need haigestunud siis jagunevad meil nii-öelda Ida-Virumaa ja Harjumaa vahel. Kui te ütlete, et võimalik haigus, kolle siis mida see tähendab? See tähendab seda, et tegemist on nii-öelda ühe kindla algallikaga juhtumiga, mille ümber tekib siis nii-öelda see pere ja tutvuskonna nakatumine, keda siis jälgitakse, kelle puhul kõik kontaktsed kaardistatakse ja kes siis lähevad nii-öelda jälgimisele ja ka karantiini soovitatakse inimestel minna. ### Response: Venemaa veokijuht nakatas Eestis kolm inimest koroonaviirusega. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 581 COVID-19 viiruse esmast testi, lisandus 8 positiivset tulemust.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Juba mõnda aega on Kagu-Eesti elanikke rõõmustanud valitsuse eesmärk muuta siinse piirkonna teed aastaks 2030 tolmuvabaks muutuvad majandusolud ning kagu piirkonnas alanud piiritaristu väljaehitamine on tekitanud uue olukorra, milles taoline eesmärgi saavutamine on tekitanud küsimusi. Maanteeameti lõuna strateegilise planeerimise juht Urmas Mets. Mis on selle regiooni selline eripära on väga suur kruusateede võrgustik riigiteede koosseisus ja kõige häirivam tegur on mahajäämus tolmuvabade katete ehitamisel. Andsin ka informatsiooni, missugune on praegu kavandatud rahastus ja missugune on ka siis tegelik vajadus. Valitsuskomisjoni koosolekut juhtinud riigihalduse minister Jaak Aab kirjeldas kruusateedele eraldatud toetuste jagamist. Kagu-Eesti sai näiteks täiendavast rahast pool, kui 10 miljonit eraldati kruusateedele, siis viis miljonit sellest täiendavat riigiteedele sai just Kagu-Eesti. Aga seda tuleks jätkata muidugi, et ei taha, et need numbrid uuesti läheksid alla. Kui me suudame seda numbrit hoida 15 20 miljonit aastas kruusateedele siis ka Kagu-Eesti teed saavad lähiaastatel ikka palju, palju, palju paremini korda ja eraldi teema on see piiriäärsed teed, et kindlasti piiriehitusega ei tohiks need teed arveneda. Räpina vallavanem Enel Liin. Eesti regionaalpoliitika olemasolu tõestaks ka see, kui kohalikud kruuskattega teed saaksid mustkatte alla. See aitaks tuua juurde elanikke ja, ja elavdada ettevõttlust, et see on nagu ülioluline ja mis lahendus on. Lahendus on loomulikult see, et me saame omavalitsustena rohkem kaasa rääkida. Need kokkulepped, mis saavutatakse, need peaksid ja et riik siiski võimalusel leiaks nende neljarealiste perspektiivsete, maanteede juures ka kohalike teede mustkatte allaviimiseks ja ka tugimaanteede remondiks rohkem raha. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.

Värskas toimus Kagu-Eesti piirialade elanike probleemide lahendamiseks moodustatud valitsuskomisjoni koosolek, kus arutati kagupiirkonna kruusateede kõvakatte alla viimise võimalusi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Juba mõnda aega on Kagu-Eesti elanikke rõõmustanud valitsuse eesmärk muuta siinse piirkonna teed aastaks 2030 tolmuvabaks muutuvad majandusolud ning kagu piirkonnas alanud piiritaristu väljaehitamine on tekitanud uue olukorra, milles taoline eesmärgi saavutamine on tekitanud küsimusi. Maanteeameti lõuna strateegilise planeerimise juht Urmas Mets. Mis on selle regiooni selline eripära on väga suur kruusateede võrgustik riigiteede koosseisus ja kõige häirivam tegur on mahajäämus tolmuvabade katete ehitamisel. Andsin ka informatsiooni, missugune on praegu kavandatud rahastus ja missugune on ka siis tegelik vajadus. Valitsuskomisjoni koosolekut juhtinud riigihalduse minister Jaak Aab kirjeldas kruusateedele eraldatud toetuste jagamist. Kagu-Eesti sai näiteks täiendavast rahast pool, kui 10 miljonit eraldati kruusateedele, siis viis miljonit sellest täiendavat riigiteedele sai just Kagu-Eesti. Aga seda tuleks jätkata muidugi, et ei taha, et need numbrid uuesti läheksid alla. Kui me suudame seda numbrit hoida 15 20 miljonit aastas kruusateedele siis ka Kagu-Eesti teed saavad lähiaastatel ikka palju, palju, palju paremini korda ja eraldi teema on see piiriäärsed teed, et kindlasti piiriehitusega ei tohiks need teed arveneda. Räpina vallavanem Enel Liin. Eesti regionaalpoliitika olemasolu tõestaks ka see, kui kohalikud kruuskattega teed saaksid mustkatte alla. See aitaks tuua juurde elanikke ja, ja elavdada ettevõttlust, et see on nagu ülioluline ja mis lahendus on. Lahendus on loomulikult see, et me saame omavalitsustena rohkem kaasa rääkida. Need kokkulepped, mis saavutatakse, need peaksid ja et riik siiski võimalusel leiaks nende neljarealiste perspektiivsete, maanteede juures ka kohalike teede mustkatte allaviimiseks ja ka tugimaanteede remondiks rohkem raha. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe. ### Response: Värskas toimus Kagu-Eesti piirialade elanike probleemide lahendamiseks moodustatud valitsuskomisjoni koosolek, kus arutati kagupiirkonna kruusateede kõvakatte alla viimise võimalusi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Hiljuti paluti Rakvere politseijaoskonna juhil Katrin Satsil kooskõlastada juulikui, see Võsu rannafestivali turvaplaan ligi 10000 külastajaga. Festival praegu veel rohelist tuld ei saanud. Kui olukord paraneb ja selgub, kuidas ja millistel tingimustel siis 2020. aasta suvel üritusi korraldada lubatakse siis me arutame neid kooskõlastuse teemasid edasi. Kas suveks plaanitud suurüritused saavad toimuda, seda arutas täna ka vabariigi valitsus. Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et konkreetne vastus antakse lähipäevil. See tunnetus on valitsuse poolt küll täna see, et lähikuudel, kui me räägime maiste juunist selliseid suuri üritusi teha, ma kardan, et see ei ole kuidagi mõeldav. Osaühing Monster Musicu juht Tanel Sam teatas juba kuuendaks juuni ks plaanitud Haapsalu Itaalia muusika festivali ärajäämisest paljude inimeste suve suursündmuse pühajärve jaanitule asjus veel konkreetset otsust ei ole, aga tühja lootust samm ei õhuta. Meelelahutus ürituse mõte on ikka meelt lahutada, mitte hirmu all pidu pidada. Pidu tuleb pidada välja reklaamitud kujul programmiga siis kui selleks on õige aeg ja meie näeme, et see ei saa juhtuma enne, kui kõige varem aastal 2021. Samal ajal. Eesti raskemuusika lipulaev Hardrock laager peaks toimuma juuli alguses. Ürituse peakorraldaja Kaido Haavandi on veel ettevaatlikult heauskne, aga tõdeb samas, et otsusega enam pikalt viivitada ei saa. Enne maikuud peaksid paika saama kõik bändid ja algama festivali kui terviku reklaamimise ja promomise periood. Kui me otsustame edasi minna seniste plaanidega, siis me hakkame ka tegema kulutusi, mida ei ole võimalik lükata enam järgmise aasta ürituse korraldamisesse. Otsused, mida langetada lähinädalatel, mõjutavad ka tänavuse aasta eelarvet ja siis, kui festival peaks ära jääma, siis selle võrra nad mõjutavad seda miinust. Kaido Haavandi lisab, et kui tänavune rokipidu ära jääb, siis külastajatega käitutakse nii, nagu paljud suured Euroopa festivalid soovijatele makstakse raha tagasi, aga samas pannakse neile südamele, et iga tagasinõue teeb raskemaks uue festivali korraldamise. Loodame, et inimesed võtavad seda pigem kui ettemaksu ja pigem kui varakult ostetud piletid järgmistele kuupäevadele. Külastajate mõistmisele loodab ka Tanel Samm sest nii nagu piletiostjad maksid ette kontserdi korraldajale, maksis korraldaja ette välisesinejatele. Rasked otsused ootavad ka neid, kes korraldavad suuri spordisündmusi. Klubi Tartu maratoni juht Indrek Kelk teatas juba kuu aega tagasi, et 10.-ks maiks plaanitud Tartu maastikumaraton toimub seekord teisiti ehk virtuaalmaratonina. Ja kui ta on oma tulemused üles laadinud, siis tal on võimalik ka virtuaalne diplom saada ja meie siis saadame talle lõpuks selle ühe nii-öelda päris käega katsutava asja tema poolt antud postiaadressil ehk siis Tartu maastiku marratonimedali.

Peaminister Jüri Ratase sõnul pole mõeldav, et mais või juunis toimuks suuri rahvarohkeid üritusi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Hiljuti paluti Rakvere politseijaoskonna juhil Katrin Satsil kooskõlastada juulikui, see Võsu rannafestivali turvaplaan ligi 10000 külastajaga. Festival praegu veel rohelist tuld ei saanud. Kui olukord paraneb ja selgub, kuidas ja millistel tingimustel siis 2020. aasta suvel üritusi korraldada lubatakse siis me arutame neid kooskõlastuse teemasid edasi. Kas suveks plaanitud suurüritused saavad toimuda, seda arutas täna ka vabariigi valitsus. Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et konkreetne vastus antakse lähipäevil. See tunnetus on valitsuse poolt küll täna see, et lähikuudel, kui me räägime maiste juunist selliseid suuri üritusi teha, ma kardan, et see ei ole kuidagi mõeldav. Osaühing Monster Musicu juht Tanel Sam teatas juba kuuendaks juuni ks plaanitud Haapsalu Itaalia muusika festivali ärajäämisest paljude inimeste suve suursündmuse pühajärve jaanitule asjus veel konkreetset otsust ei ole, aga tühja lootust samm ei õhuta. Meelelahutus ürituse mõte on ikka meelt lahutada, mitte hirmu all pidu pidada. Pidu tuleb pidada välja reklaamitud kujul programmiga siis kui selleks on õige aeg ja meie näeme, et see ei saa juhtuma enne, kui kõige varem aastal 2021. Samal ajal. Eesti raskemuusika lipulaev Hardrock laager peaks toimuma juuli alguses. Ürituse peakorraldaja Kaido Haavandi on veel ettevaatlikult heauskne, aga tõdeb samas, et otsusega enam pikalt viivitada ei saa. Enne maikuud peaksid paika saama kõik bändid ja algama festivali kui terviku reklaamimise ja promomise periood. Kui me otsustame edasi minna seniste plaanidega, siis me hakkame ka tegema kulutusi, mida ei ole võimalik lükata enam järgmise aasta ürituse korraldamisesse. Otsused, mida langetada lähinädalatel, mõjutavad ka tänavuse aasta eelarvet ja siis, kui festival peaks ära jääma, siis selle võrra nad mõjutavad seda miinust. Kaido Haavandi lisab, et kui tänavune rokipidu ära jääb, siis külastajatega käitutakse nii, nagu paljud suured Euroopa festivalid soovijatele makstakse raha tagasi, aga samas pannakse neile südamele, et iga tagasinõue teeb raskemaks uue festivali korraldamise. Loodame, et inimesed võtavad seda pigem kui ettemaksu ja pigem kui varakult ostetud piletid järgmistele kuupäevadele. Külastajate mõistmisele loodab ka Tanel Samm sest nii nagu piletiostjad maksid ette kontserdi korraldajale, maksis korraldaja ette välisesinejatele. Rasked otsused ootavad ka neid, kes korraldavad suuri spordisündmusi. Klubi Tartu maratoni juht Indrek Kelk teatas juba kuu aega tagasi, et 10.-ks maiks plaanitud Tartu maastikumaraton toimub seekord teisiti ehk virtuaalmaratonina. Ja kui ta on oma tulemused üles laadinud, siis tal on võimalik ka virtuaalne diplom saada ja meie siis saadame talle lõpuks selle ühe nii-öelda päris käega katsutava asja tema poolt antud postiaadressil ehk siis Tartu maastiku marratonimedali. ### Response: Peaminister Jüri Ratase sõnul pole mõeldav, et mais või juunis toimuks suuri rahvarohkeid üritusi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Härra tarand külas te hindate nüüd mõõdukate edu? No kui on õige see, et saadakse kaheksa kohta parlamendis, siis ma hindan seda täpselt selleks, mis ma ennustasin, aga vahepeal pasta kuus ja seda ma pidasin lahjaks tulemuseks. Mis võib olla mõõdukate nii-öelda mõõdukas edu? No tegelikult on tegemist ikkagi seltskonnaga, kes ei ole päris poliitikud selles mõttes, et bluffida nüüd väga teravaid loosungeid, see one tegelikult niisugune ühiskonda tasakaalustada üritanud väike seltskond olnud ja valimisteks korjatakse kokku muidugi pikk nimekiri, aga kas seal kõik just päris mõõdukad on, ma ei teagi öelda? Ei selles tuntud tegijate osas on, on, on tegemist selliste noh, pigem vaikselt töötavate ja vähe. Me efekte taotlevate inimestega. Neid ei saa olla inimestel, nad ei avalda niisugust muljet, et vot kus tegijates ütles. Kas Koonderakonna ja maa rahvaerakonna ühenduse suur edu võib nüüd põhjustada tuntava pöörde vasakule ja reformide mõningase pidurdamisele? See on üks täiesti saatuslik küsimus praegu, mille te esitasite Eestile sellepärast et Koonderakonnas ja maarjanduses ei ole päris ühtne majanduspoliitia. Tiit Vähi taotlustes turumajanduse poole ja nii edasi. Aga Arnold Rüütli tagalev seltskond on jätnud mulle suhteliselt hämara mulje ja ma ei saagi aru, ühtepidi tateeritakse, ühtepidi tõstetakse pensioni ja samal ajal lastakse makse maha. See on midagi nii hägust, et ma ei oska öelda, kuidas selline segane valimisliit edaspidi, kui nüüd on vastutus käes, käituma hakkab, on äärmiselt küsitav. Võib-olla nad saavad sellega hakkama, keegi dikteerib teisele oma käitumismaneeri. Aga pigem on seal tüliseeme juba sisse külvatud. Kuidas nüüd hinnata üldse lõppenud valimiskampaania käiku tervikuna? No ta oli pisut ilmselt poliitikud olid nüüd näinud, mis tähendab selline mõttetu nätsimine, nagu käis riigikogu alguses, sellest oldi liiga hirmunud, nüüd ei julgetud isegi vahele öelda erinevusi välja, vaid üldiselt, nii palju, kui mina nägin kõik erimeelsused, lepiti kokku väitluse käigus, et ja muidugi me arvame ka, umbes nii mis on natuke koomiline, sellepärast aga, aga see on meie arengus nähtavasti paratamatu. Ma usun, et järgmine tuleb juba, päris normaalne valimisvõitlus. Ei, erimeelsused ei tähenda, et isiklikult väga kuri olla, teise peale aga lihtsalt on maailmast erinevad arusaamised. Nüüd tuleb ka valijatele väga selgelt ette tuua. Valimistel jäi see pisut tagasihoidlikuks. Palju on kritiseeritud ka valimiskomisjoni tööd. Mida teie sellest arvate? No kritiseeritud on õigus, aga siin on asi nii, et kindlasti meil on tehnilisi raskusi ja kõigis ei ole valimiskomisjon süüdi, et ei ole nimekirju, ei ole registreid. Aga küsimused tuleb lahendada ikkagi praktiliselt vaatepunktist lähtudes, et hea küll, et üks mees jäi nüüd tegi oma vea, hea küll, tule läbi, sellepärast et ei ohtu seada kõik kogu valimised küsimärgi alla on ühiskonnas märksa suurem kui see, kui keegi tuleb ja kaua veaga kandideerima. Aga noh, nüüd me oleme kuidagi need inkad jõukad ikkagi ületanud, jumal tänatud ja, ja, ja võime need valimised loodetavasti toimunuks lugeda. Mida teie arvate, kui viimane peaminister, kas nüüd esialgsetele tulemustele toetudes tuleb tulevane riigikogu töövõimeline? Ta peab tulema sellepärast, et kogemusi juba on ja, ja ta tuleb. No vähemalt valitsus kestab, ütleks ma aasta-poolteist.

Riigikogu valimised toimusid 05.03.1995. Teema: Mõõdukate kohad parlamendis ja hinnang valimiskampaaniale.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Härra tarand külas te hindate nüüd mõõdukate edu? No kui on õige see, et saadakse kaheksa kohta parlamendis, siis ma hindan seda täpselt selleks, mis ma ennustasin, aga vahepeal pasta kuus ja seda ma pidasin lahjaks tulemuseks. Mis võib olla mõõdukate nii-öelda mõõdukas edu? No tegelikult on tegemist ikkagi seltskonnaga, kes ei ole päris poliitikud selles mõttes, et bluffida nüüd väga teravaid loosungeid, see one tegelikult niisugune ühiskonda tasakaalustada üritanud väike seltskond olnud ja valimisteks korjatakse kokku muidugi pikk nimekiri, aga kas seal kõik just päris mõõdukad on, ma ei teagi öelda? Ei selles tuntud tegijate osas on, on, on tegemist selliste noh, pigem vaikselt töötavate ja vähe. Me efekte taotlevate inimestega. Neid ei saa olla inimestel, nad ei avalda niisugust muljet, et vot kus tegijates ütles. Kas Koonderakonna ja maa rahvaerakonna ühenduse suur edu võib nüüd põhjustada tuntava pöörde vasakule ja reformide mõningase pidurdamisele? See on üks täiesti saatuslik küsimus praegu, mille te esitasite Eestile sellepärast et Koonderakonnas ja maarjanduses ei ole päris ühtne majanduspoliitia. Tiit Vähi taotlustes turumajanduse poole ja nii edasi. Aga Arnold Rüütli tagalev seltskond on jätnud mulle suhteliselt hämara mulje ja ma ei saagi aru, ühtepidi tateeritakse, ühtepidi tõstetakse pensioni ja samal ajal lastakse makse maha. See on midagi nii hägust, et ma ei oska öelda, kuidas selline segane valimisliit edaspidi, kui nüüd on vastutus käes, käituma hakkab, on äärmiselt küsitav. Võib-olla nad saavad sellega hakkama, keegi dikteerib teisele oma käitumismaneeri. Aga pigem on seal tüliseeme juba sisse külvatud. Kuidas nüüd hinnata üldse lõppenud valimiskampaania käiku tervikuna? No ta oli pisut ilmselt poliitikud olid nüüd näinud, mis tähendab selline mõttetu nätsimine, nagu käis riigikogu alguses, sellest oldi liiga hirmunud, nüüd ei julgetud isegi vahele öelda erinevusi välja, vaid üldiselt, nii palju, kui mina nägin kõik erimeelsused, lepiti kokku väitluse käigus, et ja muidugi me arvame ka, umbes nii mis on natuke koomiline, sellepärast aga, aga see on meie arengus nähtavasti paratamatu. Ma usun, et järgmine tuleb juba, päris normaalne valimisvõitlus. Ei, erimeelsused ei tähenda, et isiklikult väga kuri olla, teise peale aga lihtsalt on maailmast erinevad arusaamised. Nüüd tuleb ka valijatele väga selgelt ette tuua. Valimistel jäi see pisut tagasihoidlikuks. Palju on kritiseeritud ka valimiskomisjoni tööd. Mida teie sellest arvate? No kritiseeritud on õigus, aga siin on asi nii, et kindlasti meil on tehnilisi raskusi ja kõigis ei ole valimiskomisjon süüdi, et ei ole nimekirju, ei ole registreid. Aga küsimused tuleb lahendada ikkagi praktiliselt vaatepunktist lähtudes, et hea küll, et üks mees jäi nüüd tegi oma vea, hea küll, tule läbi, sellepärast et ei ohtu seada kõik kogu valimised küsimärgi alla on ühiskonnas märksa suurem kui see, kui keegi tuleb ja kaua veaga kandideerima. Aga noh, nüüd me oleme kuidagi need inkad jõukad ikkagi ületanud, jumal tänatud ja, ja, ja võime need valimised loodetavasti toimunuks lugeda. Mida teie arvate, kui viimane peaminister, kas nüüd esialgsetele tulemustele toetudes tuleb tulevane riigikogu töövõimeline? Ta peab tulema sellepärast, et kogemusi juba on ja, ja ta tuleb. No vähemalt valitsus kestab, ütleks ma aasta-poolteist. ### Response: Riigikogu valimised toimusid 05.03.1995. Teema: Mõõdukate kohad parlamendis ja hinnang valimiskampaaniale.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Meie omavahelises arutelus oli meil ette heita umbes kümmekond punkti, mida võiks grupeerida umbes kolme. Need on Eesti televisiooni juhatus oma esimehe Aare Urmi juhtimisel on pidevalt eiranud avalik-õigusliku ringhäälingu programmi kujundamise põhimõtteid. On teadlikult töötanud vastu ringhäälingunõukogu otsustele ning on hirmutanud koostöö tahte puudumist ringhäälingunõukoguga. Sellest kõigest tulenevalt siis on Aare Urm kaotanud ringhäälingunõukogu usalduse ja täna ringhäälingunõukogu koosolekul sai seaduses ette nähtud kahe kolmandiku koosseisu häälteenamusega Aare Urmi umbusaldamine, nii et on tänasest päevast juhatuse esimehe kohustust Eesti televisioonis vabastatud. Kuidas need protseduurid edasi käivad, kuidas nüüd uus juht valitakse või määratakse? Nimetasime Eesti televisiooni juhatuse liikme Ilmar Raagi täitma ajutiselt kuni uue esimehe ametisse nimetamiseni siis esimehe kohuseid. Ja ühtlasi tegi ringhäälingunõukogu ettepaneku Andres Jõesaarele kaaluda oma võimalikku kandideerimist Eesti televisiooni juhatuse esimehe kohale. Andres Jõesaar on praegu ringhäälingunõukogu liige ja me oleme selle aja jooksul poolteist aastat vist oleme koos töötanud, näinud, kuidas ta suudab haarata väga hästi probleeme ja näha numbrite ja faktide taha avada nende tagamaid. Tal on väga pikk televisioonikogemus ja ka organisatsiooni juhtimise kogemus ja võib-olla see ongi olnud üks asjaolu, mis on praeguse Eesti televisiooni juhatuse töös just nimelt ennast tunda andnud, et need majad, raadiomaja ja telemaja on väga keerulised organismid ja neid on väga raske juhtida inimesel, kes neid maju ei tunne. Seda enam, kui ta ei ole koostöö valmis ka nõukoguga. Kui me oleme pidevalt rääkinud, et Eesti televisiooni programm peab järjest rohkem vastama seadusenõuetele ja rohkem vastama lik-õiguslikku nagu institutsiooni olemuselt mis tähendab sotsiaalpublitsistika, elusaadete, kultuurisaadete, haridussaadete ja muude osakaalu suurendamist siis tegelikkuses me näeme vastupidi, hoopis niisuguse meelelahutuse ja spordi kanali osatähtsus suurendamist.

Ringhäälingunõukogu vabastas Aare Urmi Eesti Televisiooni juhatuse esimehe ametist.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Meie omavahelises arutelus oli meil ette heita umbes kümmekond punkti, mida võiks grupeerida umbes kolme. Need on Eesti televisiooni juhatus oma esimehe Aare Urmi juhtimisel on pidevalt eiranud avalik-õigusliku ringhäälingu programmi kujundamise põhimõtteid. On teadlikult töötanud vastu ringhäälingunõukogu otsustele ning on hirmutanud koostöö tahte puudumist ringhäälingunõukoguga. Sellest kõigest tulenevalt siis on Aare Urm kaotanud ringhäälingunõukogu usalduse ja täna ringhäälingunõukogu koosolekul sai seaduses ette nähtud kahe kolmandiku koosseisu häälteenamusega Aare Urmi umbusaldamine, nii et on tänasest päevast juhatuse esimehe kohustust Eesti televisioonis vabastatud. Kuidas need protseduurid edasi käivad, kuidas nüüd uus juht valitakse või määratakse? Nimetasime Eesti televisiooni juhatuse liikme Ilmar Raagi täitma ajutiselt kuni uue esimehe ametisse nimetamiseni siis esimehe kohuseid. Ja ühtlasi tegi ringhäälingunõukogu ettepaneku Andres Jõesaarele kaaluda oma võimalikku kandideerimist Eesti televisiooni juhatuse esimehe kohale. Andres Jõesaar on praegu ringhäälingunõukogu liige ja me oleme selle aja jooksul poolteist aastat vist oleme koos töötanud, näinud, kuidas ta suudab haarata väga hästi probleeme ja näha numbrite ja faktide taha avada nende tagamaid. Tal on väga pikk televisioonikogemus ja ka organisatsiooni juhtimise kogemus ja võib-olla see ongi olnud üks asjaolu, mis on praeguse Eesti televisiooni juhatuse töös just nimelt ennast tunda andnud, et need majad, raadiomaja ja telemaja on väga keerulised organismid ja neid on väga raske juhtida inimesel, kes neid maju ei tunne. Seda enam, kui ta ei ole koostöö valmis ka nõukoguga. Kui me oleme pidevalt rääkinud, et Eesti televisiooni programm peab järjest rohkem vastama seadusenõuetele ja rohkem vastama lik-õiguslikku nagu institutsiooni olemuselt mis tähendab sotsiaalpublitsistika, elusaadete, kultuurisaadete, haridussaadete ja muude osakaalu suurendamist siis tegelikkuses me näeme vastupidi, hoopis niisuguse meelelahutuse ja spordi kanali osatähtsus suurendamist. ### Response: Ringhäälingunõukogu vabastas Aare Urmi Eesti Televisiooni juhatuse esimehe ametist.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

18. sajandil elanud Robert Burnsi peetakse Šoti rahvuspoeediks. Eesti Šoti kultuuriseltsi eestvedaja Eike Urke ütleb, et Bernisi loomingu üks võlusid on, et selle üldinimlikud teemad kõnetavad ka mitu sajandit hiljem. Siin on naistest, siin on väga palju armastusest natukene ka maksudest. Et puudutab meid selles mõttes nagu igat ühte väga laialt. Astuvad üles muusikud Ilona Aasvere, Tiit Kikas, Peeter Rebane ja Marko Matvere, keda tänasel kontserdil asendas Tõnu Timm. Luuletuste tõlkimisel oli abiks Kullo Vende. Ilona Aasvere sõnul tuli plaadile kokku mitmekesine valik palu. Seal on selliseid aeglasemaid, ballaade, aga ka kräpsakamaid lugusid, isegi üks umpa sattus sekka. Aga Tiit ja Peeter on teinud äärmiselt maitsekad, seaded. Mul on väga suur rõõm, et nad sellel plaadil kaasa löövad. Eike Urke sõnul on Börnsi looming nii rikkalik, et välja valitud 12 pala on kõigest väike osa sellest. Varem on šoti rahvuspoeedi loomingul põhinevat muusikat Eestis teinud veel kukerpillid, jätkab Eike Urke. Ta on šotlaste jaoks midagi sellist nagu Litja Koidula n võib olla eestlaste jaoks, kui peaks mingi paralleeli tooma. Aga need laulud on nii, et on tegelikult ühtekokku on temalt üle 450 laulu, et kui mõelda, et siia plaadile sai kaasa 12 et siis on, on ikka veel tööd küll ja veel, kui tahaks neid teisigi välja anda. Plaadiesitlus pani punkti tänavustele Haapsallu šoti päevadele rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.

Eesti Šoti Kultuuriseltsi eestvedamisel nägi ilmavalgust maailmakuulsa šoti luuletaja Robert Burnsi laulude eestikeelne plaat. Plaadi tegemiseks kulus ligi kolm aastat ja selle esitluskontsert peeti täna pärastlõunal Haapsalu kultuurikeskuses.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: 18. sajandil elanud Robert Burnsi peetakse Šoti rahvuspoeediks. Eesti Šoti kultuuriseltsi eestvedaja Eike Urke ütleb, et Bernisi loomingu üks võlusid on, et selle üldinimlikud teemad kõnetavad ka mitu sajandit hiljem. Siin on naistest, siin on väga palju armastusest natukene ka maksudest. Et puudutab meid selles mõttes nagu igat ühte väga laialt. Astuvad üles muusikud Ilona Aasvere, Tiit Kikas, Peeter Rebane ja Marko Matvere, keda tänasel kontserdil asendas Tõnu Timm. Luuletuste tõlkimisel oli abiks Kullo Vende. Ilona Aasvere sõnul tuli plaadile kokku mitmekesine valik palu. Seal on selliseid aeglasemaid, ballaade, aga ka kräpsakamaid lugusid, isegi üks umpa sattus sekka. Aga Tiit ja Peeter on teinud äärmiselt maitsekad, seaded. Mul on väga suur rõõm, et nad sellel plaadil kaasa löövad. Eike Urke sõnul on Börnsi looming nii rikkalik, et välja valitud 12 pala on kõigest väike osa sellest. Varem on šoti rahvuspoeedi loomingul põhinevat muusikat Eestis teinud veel kukerpillid, jätkab Eike Urke. Ta on šotlaste jaoks midagi sellist nagu Litja Koidula n võib olla eestlaste jaoks, kui peaks mingi paralleeli tooma. Aga need laulud on nii, et on tegelikult ühtekokku on temalt üle 450 laulu, et kui mõelda, et siia plaadile sai kaasa 12 et siis on, on ikka veel tööd küll ja veel, kui tahaks neid teisigi välja anda. Plaadiesitlus pani punkti tänavustele Haapsallu šoti päevadele rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. ### Response: Eesti Šoti Kultuuriseltsi eestvedamisel nägi ilmavalgust maailmakuulsa šoti luuletaja Robert Burnsi laulude eestikeelne plaat. Plaadi tegemiseks kulus ligi kolm aastat ja selle esitluskontsert peeti täna pärastlõunal Haapsalu kultuurikeskuses.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Üldjoontes võib öelda, et Rail Balticu ehitus läks kallimaks seetõttu, et eelprojektis sai kõik senisest suurema detailsusega paika. Rail Balticu projekti Eesti koordinaator Kristjan kaunissaare selgitas aktuaalsele kaamerale, mida see endast kujutab. Eelprojekt tähendab seda, et on väga pikk samm edasi sellest, mis oli meil, eksole, varasemalt teada siis Rail Balticu koha pealt, see tähendab, et eelprojekt on praegu sellises täpsusastmes, et selle alusel oleks tegelikult võimalik juba hakata taotlema ehituslubenikke ehitama hakata näiteks materjalide mahud täpsustuvad või objektid täpsustuvad, siis see võib kaasa tuua ühte või teistpidi muutust ka näiteks maksumuse puhul. Et praegu tõesti see eelarveline maksumus ütleme eskiisi põhjal tehtud 1,345 miljardi asemel Eesti osas on nüüd 1,59 miljardit eurot. See omakorda tähendab, et Eesti omafinantseeringuks prognoositakse kokku 318 miljonit eurot. Nii teatas majandus ja kommunikatsiooniministeerium lähtudes eeldusest, et püsib Euroopa Liidu 85 protsendiline kaasrahastus. Kõige rohkem kasvas eelprojekti järgi teede ning sildade ja viaduktide ehitusmaht. Oma osa on siin kohalike elanike soovide, millega püüti võimalikult palju arvestada, et raudtee ei lõhuks olemasolevaid käiguteid. Kaunissaare sõnul polnud see aga ainus mõjutaja. Olulise efekti andsid ka tegelikult keskkonnaleevendusmeetmed, et, et eelprojekt arvestab täielikult siis keskkonnamõjude hindamise tulemusena välja töötatud leevendusmeetmetega, need on siis nüüd pandud projekti sisse, olgu nad siis müratükke, seinad või siis kahepaiksete tiigid. Kõik sellised asjad mõjutavad kindlasti nii sellesama raudteeehituse maksumust. Rail Baltic Eesti tehniline juht Anvar Salomets märkis, et kindlasti leidub projektis veel ka kokkuhoiukohti. See eelprojekti järgne tehniline lahendus on pädev lahendus selline nagu see raudtee või kogu see taristu hakkab füüsiliselt õues välja nägema. Kuna alati projekteerijate käekirjad on mõnevõrra erinevad, siis põhiprojekti koostamisel kindlasti otsitakse ka neid optimeerimise kohtasid. Kokkulepitud lähtetingimustes, sealhulgas ka kvaliteedi ohutusnõuetes keegi järgi anda ei kavatse, võimalikud nii-öelda optimeerimis harjutused saab ka ilma selleta edukalt läbi viia. Samuti ei saa välistada, et eelprojektiga paika pandud maksumus 1,59 miljardit eurot veel muutub. Nii nagu tavaliselt arendusprotsessis ikka, siis hind on lõplik siis, kui on tööd teostatud ja ehituse töövõtjale arved välja makstud, aga ütleme, et hind on täpne kindlasti ehituse töövõtulepingute sõlmimisel, nii et sinnamaani see muutumise ruum mingis osas kindlasti on.

Rail Balticu eelprojekti järgi läheb Eesti trassi ehitus maksma 1,6 miljardit eurot, mis on 18 protsenti rohkem kui kolm aastat tagasi arvestati.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Üldjoontes võib öelda, et Rail Balticu ehitus läks kallimaks seetõttu, et eelprojektis sai kõik senisest suurema detailsusega paika. Rail Balticu projekti Eesti koordinaator Kristjan kaunissaare selgitas aktuaalsele kaamerale, mida see endast kujutab. Eelprojekt tähendab seda, et on väga pikk samm edasi sellest, mis oli meil, eksole, varasemalt teada siis Rail Balticu koha pealt, see tähendab, et eelprojekt on praegu sellises täpsusastmes, et selle alusel oleks tegelikult võimalik juba hakata taotlema ehituslubenikke ehitama hakata näiteks materjalide mahud täpsustuvad või objektid täpsustuvad, siis see võib kaasa tuua ühte või teistpidi muutust ka näiteks maksumuse puhul. Et praegu tõesti see eelarveline maksumus ütleme eskiisi põhjal tehtud 1,345 miljardi asemel Eesti osas on nüüd 1,59 miljardit eurot. See omakorda tähendab, et Eesti omafinantseeringuks prognoositakse kokku 318 miljonit eurot. Nii teatas majandus ja kommunikatsiooniministeerium lähtudes eeldusest, et püsib Euroopa Liidu 85 protsendiline kaasrahastus. Kõige rohkem kasvas eelprojekti järgi teede ning sildade ja viaduktide ehitusmaht. Oma osa on siin kohalike elanike soovide, millega püüti võimalikult palju arvestada, et raudtee ei lõhuks olemasolevaid käiguteid. Kaunissaare sõnul polnud see aga ainus mõjutaja. Olulise efekti andsid ka tegelikult keskkonnaleevendusmeetmed, et, et eelprojekt arvestab täielikult siis keskkonnamõjude hindamise tulemusena välja töötatud leevendusmeetmetega, need on siis nüüd pandud projekti sisse, olgu nad siis müratükke, seinad või siis kahepaiksete tiigid. Kõik sellised asjad mõjutavad kindlasti nii sellesama raudteeehituse maksumust. Rail Baltic Eesti tehniline juht Anvar Salomets märkis, et kindlasti leidub projektis veel ka kokkuhoiukohti. See eelprojekti järgne tehniline lahendus on pädev lahendus selline nagu see raudtee või kogu see taristu hakkab füüsiliselt õues välja nägema. Kuna alati projekteerijate käekirjad on mõnevõrra erinevad, siis põhiprojekti koostamisel kindlasti otsitakse ka neid optimeerimise kohtasid. Kokkulepitud lähtetingimustes, sealhulgas ka kvaliteedi ohutusnõuetes keegi järgi anda ei kavatse, võimalikud nii-öelda optimeerimis harjutused saab ka ilma selleta edukalt läbi viia. Samuti ei saa välistada, et eelprojektiga paika pandud maksumus 1,59 miljardit eurot veel muutub. Nii nagu tavaliselt arendusprotsessis ikka, siis hind on lõplik siis, kui on tööd teostatud ja ehituse töövõtjale arved välja makstud, aga ütleme, et hind on täpne kindlasti ehituse töövõtulepingute sõlmimisel, nii et sinnamaani see muutumise ruum mingis osas kindlasti on. ### Response: Rail Balticu eelprojekti järgi läheb Eesti trassi ehitus maksma 1,6 miljardit eurot, mis on 18 protsenti rohkem kui kolm aastat tagasi arvestati.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Toompea lossi valgesse saali oli kogunenud suur osa uue riigikogu liikmetest, kuna algamas oli ka parlamendi avaistung. Ajakirjanike piiramissõõris andsid võimuleppele allkirja Reformierakonna poolt esimees Andrus Ansip, Isamaa ja Res Publica liider Mart Laar ja sotsiaaldemokraatide juht Ivari Padar. Kui me töötame selle programmi järgi, siis tähendab see seda, et Eesti särav areng jätkub ka tulevikus ja sellest arengust saavad osa kõik Eestimaa elanikud. Opositsioon aga heidab ette, et lepe on tuntavalt Reformierakonna nägu üldse olevat leppes näidatu, ebamäärane ning liiga ilus, et olla tõsi. Keskfraktsiooni esimees. Vilja Savisaar lubab valitsusele 100 kriitikavaba päeva kuid mitte tingimusteta. Tegelikult põhiküsimused kerkisid persoonides üles ja kohtades aga võib-olla olid suured isiksused koos. Aga opositsiooni poolt 100 kriitikavaba päeva siiski on garanteeritud. Ma usun küll, et me ütleme seal, kus on vaja, aga kui ikka asjad hakkavad päris halvasti minema, siis loomulikult me vaid ka ei ole. Valitsusjuht Andrus Ansip etteheidetega ei nõustu. Ta rõhutab, et leping on kõigi partneritega põhjalikult läbi räägitud ja tühjade kätega keegi ümmarguselt tagant ei pidanud lahkuma. Opositsioon lubab siiski 100 kriitikavaba päeva anda praegusele valitsuskoalitsioonile. Ometi nendivad nad seda, et leping on tuntavalt Reformierakonna nägu, ilupeitub vaataja silmades. Selles lepingus on esindatud hästi nii Reformierakonna seisukohad kui ka Isamaa, Res Publica liidu seisukohad ja sotsiaaldemokrat ettede ning ka roheliste seisukohalt. Kuidas nüüd Isamaa ja Res Publica liidu poolt vaadatuna on Mart Laar, kas kirjutasite leppele alla kindla käega või jäi väike kripeldus? Ei, kirjutasin alla täiesti kindla käega sellele, mis siin sees on, sellele ma kirjutan kahe käega alla. Vaidlesime ikka nädalaid väga põhjalikult selle sisu üle ja ja siis üks nädal läks tõesti lõpuks võib-olla rohkem, kui alguses arvati end isikutele, aga meenutades eelmise läbirääkimisi, mis on kolitsioon võetud, ei ole sulle midagi ebanormaalset ega imelikku ega ka uudset. Sotside juht ning tulevane rahandusminister Ivari Padar rõhutab, et erakonna soovid on leppes ilusti kajastatud ning näiteks tulumaksu langetamisest okast jäänud pole. Kui me seda kompromissi poleks koalitsioonilepingus saanud, siis me poleks sinna valitsusse läinud. Ka tänane Eesti olukord annab võimalusi nii maksude muutmiseks kui ka siis inimeste heaolu parandamiseks. Optimistlik te olete, et valitsuskoalitsioon tõepoolest neli aastat püsib ja Andrus Ansip ja Reformierakond ei hakka teiste üle domineerima ja neid välja vihasta. Täna koalitsiooni allakirjutamise päeval peab olema igal juhul ju optimistlik, selles suhtes on niimoodi, et nelja aasta sihte tuleb hakata rakendama ja kui neid rakendatakse ausalt ja üksteisest lugupidavalt, siis on kõik võimalik.

Koalitsioonileping kirjutati alla.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Toompea lossi valgesse saali oli kogunenud suur osa uue riigikogu liikmetest, kuna algamas oli ka parlamendi avaistung. Ajakirjanike piiramissõõris andsid võimuleppele allkirja Reformierakonna poolt esimees Andrus Ansip, Isamaa ja Res Publica liider Mart Laar ja sotsiaaldemokraatide juht Ivari Padar. Kui me töötame selle programmi järgi, siis tähendab see seda, et Eesti särav areng jätkub ka tulevikus ja sellest arengust saavad osa kõik Eestimaa elanikud. Opositsioon aga heidab ette, et lepe on tuntavalt Reformierakonna nägu üldse olevat leppes näidatu, ebamäärane ning liiga ilus, et olla tõsi. Keskfraktsiooni esimees. Vilja Savisaar lubab valitsusele 100 kriitikavaba päeva kuid mitte tingimusteta. Tegelikult põhiküsimused kerkisid persoonides üles ja kohtades aga võib-olla olid suured isiksused koos. Aga opositsiooni poolt 100 kriitikavaba päeva siiski on garanteeritud. Ma usun küll, et me ütleme seal, kus on vaja, aga kui ikka asjad hakkavad päris halvasti minema, siis loomulikult me vaid ka ei ole. Valitsusjuht Andrus Ansip etteheidetega ei nõustu. Ta rõhutab, et leping on kõigi partneritega põhjalikult läbi räägitud ja tühjade kätega keegi ümmarguselt tagant ei pidanud lahkuma. Opositsioon lubab siiski 100 kriitikavaba päeva anda praegusele valitsuskoalitsioonile. Ometi nendivad nad seda, et leping on tuntavalt Reformierakonna nägu, ilupeitub vaataja silmades. Selles lepingus on esindatud hästi nii Reformierakonna seisukohad kui ka Isamaa, Res Publica liidu seisukohad ja sotsiaaldemokrat ettede ning ka roheliste seisukohalt. Kuidas nüüd Isamaa ja Res Publica liidu poolt vaadatuna on Mart Laar, kas kirjutasite leppele alla kindla käega või jäi väike kripeldus? Ei, kirjutasin alla täiesti kindla käega sellele, mis siin sees on, sellele ma kirjutan kahe käega alla. Vaidlesime ikka nädalaid väga põhjalikult selle sisu üle ja ja siis üks nädal läks tõesti lõpuks võib-olla rohkem, kui alguses arvati end isikutele, aga meenutades eelmise läbirääkimisi, mis on kolitsioon võetud, ei ole sulle midagi ebanormaalset ega imelikku ega ka uudset. Sotside juht ning tulevane rahandusminister Ivari Padar rõhutab, et erakonna soovid on leppes ilusti kajastatud ning näiteks tulumaksu langetamisest okast jäänud pole. Kui me seda kompromissi poleks koalitsioonilepingus saanud, siis me poleks sinna valitsusse läinud. Ka tänane Eesti olukord annab võimalusi nii maksude muutmiseks kui ka siis inimeste heaolu parandamiseks. Optimistlik te olete, et valitsuskoalitsioon tõepoolest neli aastat püsib ja Andrus Ansip ja Reformierakond ei hakka teiste üle domineerima ja neid välja vihasta. Täna koalitsiooni allakirjutamise päeval peab olema igal juhul ju optimistlik, selles suhtes on niimoodi, et nelja aasta sihte tuleb hakata rakendama ja kui neid rakendatakse ausalt ja üksteisest lugupidavalt, siis on kõik võimalik. ### Response: Koalitsioonileping kirjutati alla.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Rahandusministeeriumi tolli aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul soovitakse muuta pakendiaktsiis kahetasandiliseks. Lihtsustatult toimib tänane süsteem nii, et esmalt deklareeritakse turule toodud pakendi, te kogus, kui taaskasutusse, sealhulgas näiteks prügipõletisse rändab vähem pakendeid, kui Eestis turule toodi, peavad ettevõtted selle riigile maksma. Iseenesest aitab täna kehtiv süsteem suunata pakendit taaskasutusse ning sestap plaanib riik selle süsteemi ka alles jätta. Teisalt võiks laiem eesmärk olla pakendite koguse vähendamine, sõnab Marek Kuusküla. Tegelikult puudub selline instrument, mis võimaldab üldse mõjutada siis turule toodavate pakendite hulka puudub ka instrument, mis suunaks pakendi ettevõtjad siis, et tuua siis turule keskkonda suhteliselt vähem kahjustavad materjalid. Ning selle valguses koostati gi juba läinud valitsuse ajal väljatöötamiskavatsus, mille seaduseks saamisel hakkaks kehtima ka üldine pakendiaktsiis. Ehk mida enam ettevõte pakendi turule toob, seda rohkem ta maksab. Siin pole mõeldud ainult jaekaubandusse liikuvaid pakendeid, kuna ligi pool pakkematerjalist kulub kauba transpordile ja hoiustamisele, kusjuures näiteks plastpakendi pealt peaks ettevõte maksma rohkem kui paberpakendi pealt. Need maksumäära tuleb omavahel suhestada või siduda siis tulenevalt nende keskkonnakahjulikkusest, et põhimõttel, et mida kahjulikum keskkonnale, seda kõrgem määr. Tänase maksusüsteemi häda on Marek Kuusküla sõnul ka selles, et kuna reaalselt jõuab riigini vähem kui 200000 eurot maksutulu aastas, puudub maksu ja tolliametil huvi kontrollida, missugune ettevõte oma pakendeid deklareerib ja missugune mitte. See tähendab, et suure tõenäosusega jääb ligi kolmandik pakenditest deklareerimata. Aktsiasest salvesti omaniku Veljo Ipitsa sõnul peaks esmalt just kontrolli tõhustama ehk panna taaskasutamise eest maksma ka need ettevõtted, kes seda täna ei tee. Suurt keskkonnasäästu ipits täiendava aktsiisi kehtestamisel ei näe. Vähemalt meie puhul see küll mingisugust erilist tulemust ei anna, siis me peaksime võib-olla kasutusse võtma väga suuri pakendeid, aga noh, me oleme ju tegelikult orienteeritud sellele, et eeskätt meie valmistoidud oleks mõeldud perele või siis kahele kolmele neljale inimesele, aga me ei saa teha korraga 10-le, sest lihtsalt pered ei ole sellised. Ehkki nii-öelda pandipakendeid uus aktsiis ei puuduta, ei usu Ipits ka seda, et salvest võiks hakata oma klaaspurke kokku koguma ning sestap leiab Veljo Ipits, et väljatöötamiskavatsuse taga on pigem valitsuse soov koguda rohkem maksuraha. Kindlasti on see valitsuse otsus seotud sellega, et on vaja lihtsalt rohkem raha eelarvesse ja leitakse, et pakendiaktsiisi kehtestamine on võimalikke vahendeid selles Tänaste plaanide järgi peaks eelnõu valmima veebruariks ning uus aktsiis hakkama kehtima juba tuleva aasta alguses. Samas tõdevad ka väljatöötamiskavatsuse koostajad, et nii mõnedki punktid vajavad veel pikka arutelu.

Kui täna küsitakse aktsiisi ainult nende pakendite pealt, mis taaskasutusse ei jõua, siis alates tulevast aastast plaanib riik maksustada kõik Eestis kasutatavad pakendid. See võib riigile tuua ligi viisteist miljonit eurot maksutulu.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Rahandusministeeriumi tolli aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul soovitakse muuta pakendiaktsiis kahetasandiliseks. Lihtsustatult toimib tänane süsteem nii, et esmalt deklareeritakse turule toodud pakendi, te kogus, kui taaskasutusse, sealhulgas näiteks prügipõletisse rändab vähem pakendeid, kui Eestis turule toodi, peavad ettevõtted selle riigile maksma. Iseenesest aitab täna kehtiv süsteem suunata pakendit taaskasutusse ning sestap plaanib riik selle süsteemi ka alles jätta. Teisalt võiks laiem eesmärk olla pakendite koguse vähendamine, sõnab Marek Kuusküla. Tegelikult puudub selline instrument, mis võimaldab üldse mõjutada siis turule toodavate pakendite hulka puudub ka instrument, mis suunaks pakendi ettevõtjad siis, et tuua siis turule keskkonda suhteliselt vähem kahjustavad materjalid. Ning selle valguses koostati gi juba läinud valitsuse ajal väljatöötamiskavatsus, mille seaduseks saamisel hakkaks kehtima ka üldine pakendiaktsiis. Ehk mida enam ettevõte pakendi turule toob, seda rohkem ta maksab. Siin pole mõeldud ainult jaekaubandusse liikuvaid pakendeid, kuna ligi pool pakkematerjalist kulub kauba transpordile ja hoiustamisele, kusjuures näiteks plastpakendi pealt peaks ettevõte maksma rohkem kui paberpakendi pealt. Need maksumäära tuleb omavahel suhestada või siduda siis tulenevalt nende keskkonnakahjulikkusest, et põhimõttel, et mida kahjulikum keskkonnale, seda kõrgem määr. Tänase maksusüsteemi häda on Marek Kuusküla sõnul ka selles, et kuna reaalselt jõuab riigini vähem kui 200000 eurot maksutulu aastas, puudub maksu ja tolliametil huvi kontrollida, missugune ettevõte oma pakendeid deklareerib ja missugune mitte. See tähendab, et suure tõenäosusega jääb ligi kolmandik pakenditest deklareerimata. Aktsiasest salvesti omaniku Veljo Ipitsa sõnul peaks esmalt just kontrolli tõhustama ehk panna taaskasutamise eest maksma ka need ettevõtted, kes seda täna ei tee. Suurt keskkonnasäästu ipits täiendava aktsiisi kehtestamisel ei näe. Vähemalt meie puhul see küll mingisugust erilist tulemust ei anna, siis me peaksime võib-olla kasutusse võtma väga suuri pakendeid, aga noh, me oleme ju tegelikult orienteeritud sellele, et eeskätt meie valmistoidud oleks mõeldud perele või siis kahele kolmele neljale inimesele, aga me ei saa teha korraga 10-le, sest lihtsalt pered ei ole sellised. Ehkki nii-öelda pandipakendeid uus aktsiis ei puuduta, ei usu Ipits ka seda, et salvest võiks hakata oma klaaspurke kokku koguma ning sestap leiab Veljo Ipits, et väljatöötamiskavatsuse taga on pigem valitsuse soov koguda rohkem maksuraha. Kindlasti on see valitsuse otsus seotud sellega, et on vaja lihtsalt rohkem raha eelarvesse ja leitakse, et pakendiaktsiisi kehtestamine on võimalikke vahendeid selles Tänaste plaanide järgi peaks eelnõu valmima veebruariks ning uus aktsiis hakkama kehtima juba tuleva aasta alguses. Samas tõdevad ka väljatöötamiskavatsuse koostajad, et nii mõnedki punktid vajavad veel pikka arutelu. ### Response: Kui täna küsitakse aktsiisi ainult nende pakendite pealt, mis taaskasutusse ei jõua, siis alates tulevast aastast plaanib riik maksustada kõik Eestis kasutatavad pakendid. See võib riigile tuua ligi viisteist miljonit eurot maksutulu.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

No kindlasti on see, et iga pühapäevaselt saab inimene tulla sooja kirikusse ka talvel ja ka kontserte saab talvel rohkem korraldada. Mis need kõige mahukamad või kõige keerulisemad tööd olid, sest kirik on nüüd nii väljast kui seest saanud uue ilme, et mis kõige keerulisem oli. No kindlasti katuseehitus oli kõige keerulisem, sest sealt tulid, et välja vahetada kandvad talad, kogu konstruktsioon võeti korraks lahti, meil oli mitu kuud kogu kirik telgi sees, teine oluline oli põrand. Põranda asendamiseks tuli terve meetri jagu mulda välja kaevata. Kui keerulises seisus see kirik oli, et enne, kui 2018 siin need tööd hakkasid, et ma saan aru, et tegelikult oli juba päris reaalne oht, et seda kirikut kasutada enam varsti poleks saanud. Katuse konstruktsioon oli, oli avariiline, kartsime, et annab midagi sealt juba juba järgi ja, ja põrandal tuli ka ettevaatlikult käia. Kantslisse ei saanud enam üldse üles, sest kantsleri trepp oli täiesti lagunenud. Kui oluline ja suur abi on olnud teil olnud, et selle eestvedamise üks hing on olnud Enn Kunila ettevõtja, et kes on selle oma südameasjaks võtnud, et kui suur abi teil siis Enn Kunila toest on olnud? No tuleb tunnistada, et ilma Ennu initsiatiivita ei oleks me selle kiriku uuendamisega pihta hakanud ja ilmselt meil ei oleks täna sooja kirikut.

Täna pärastlõunal taaspühitseti Kärdla kirik. Enam kui miljon eurot maksma läinud restaureerimistöödega tehti kahe aastaga korda nii kirikuhoone kui ka selle interjöör. Kirikus on nüüd küttesüsteem ja seda saab kasutada aasta ringi. Restaureerimist toetasid Eesti riik, Hiiumaa omavalitsus ja ka rida annetajaid, kelle seas oli eriti suureks toeks Kärdla Kiriku Sihtasutusse kuuluv ettevõtja Enn Kunila. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kärdla Johannese koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak räägib, mida kiriku kordategemine kohalikule kogukonnale tähendab.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: No kindlasti on see, et iga pühapäevaselt saab inimene tulla sooja kirikusse ka talvel ja ka kontserte saab talvel rohkem korraldada. Mis need kõige mahukamad või kõige keerulisemad tööd olid, sest kirik on nüüd nii väljast kui seest saanud uue ilme, et mis kõige keerulisem oli. No kindlasti katuseehitus oli kõige keerulisem, sest sealt tulid, et välja vahetada kandvad talad, kogu konstruktsioon võeti korraks lahti, meil oli mitu kuud kogu kirik telgi sees, teine oluline oli põrand. Põranda asendamiseks tuli terve meetri jagu mulda välja kaevata. Kui keerulises seisus see kirik oli, et enne, kui 2018 siin need tööd hakkasid, et ma saan aru, et tegelikult oli juba päris reaalne oht, et seda kirikut kasutada enam varsti poleks saanud. Katuse konstruktsioon oli, oli avariiline, kartsime, et annab midagi sealt juba juba järgi ja, ja põrandal tuli ka ettevaatlikult käia. Kantslisse ei saanud enam üldse üles, sest kantsleri trepp oli täiesti lagunenud. Kui oluline ja suur abi on olnud teil olnud, et selle eestvedamise üks hing on olnud Enn Kunila ettevõtja, et kes on selle oma südameasjaks võtnud, et kui suur abi teil siis Enn Kunila toest on olnud? No tuleb tunnistada, et ilma Ennu initsiatiivita ei oleks me selle kiriku uuendamisega pihta hakanud ja ilmselt meil ei oleks täna sooja kirikut. ### Response: Täna pärastlõunal taaspühitseti Kärdla kirik. Enam kui miljon eurot maksma läinud restaureerimistöödega tehti kahe aastaga korda nii kirikuhoone kui ka selle interjöör. Kirikus on nüüd küttesüsteem ja seda saab kasutada aasta ringi. Restaureerimist toetasid Eesti riik, Hiiumaa omavalitsus ja ka rida annetajaid, kelle seas oli eriti suureks toeks Kärdla Kiriku Sihtasutusse kuuluv ettevõtja Enn Kunila. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kärdla Johannese koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak räägib, mida kiriku kordategemine kohalikule kogukonnale tähendab.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Peamiselt on Finnair põhjendanud olukorda, mille järgi pole ettevõtte lennuplaanis vähemalt järgmise aasta märtsi lõpuni kavas ühtegi Tartu Helsingi vahelist lendu vähese nõudlusega. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul pole lootust siiski kaotatud. Nimelt ütleb klaas, et linn on sai anud Finnairile küsimused, millistel tingimustel ja põhjendatud summade eest oleks ettevõte valmis Tartust ja Tartusse lendama juba varem näiteks alates sügisest. Klaasi sõnul pole Finnair oma vastust veel öelnud. Nii et Finnairiga on praegu see jutuajamine pooleli, selle kohta uudiseid öelda ei ole just nimelt sügiseste võimalike lendude osas. Praegu doteerib linn Helsingi-Tartu lennuliini 300000 euroga aastas. Tartu linna ja Finnairi seab tegelikult ka kehtiv leping, mis sõlmitud mõned aastad tagasi konkursi korras. Urmas Klaas. Ja selle konkursi käigus me otsisime lennuettevõtet, kes lendaks rahvusvahelisse lennujaama sellistel kellaaegadel, mis võimaldaksid minna Euroopa ja ka üle Atlandi jätkulendudele. Sellele konkursile tuli Finnair, kes pakkus sellised ajad, mis tartlastele olid sobivad ja sellest konkursist tulenevalt on meil Finnairiga leping riigiabi andmiseks. Põhimõtteliselt saab Tartu linn juhul kui volikogu nii otsustab iga kell välja kuulutada uue konkursi, leidmaks siis uut partnerit, kes tartu ja rahvusvahelise lennujaama vahel lendaks. Uue konkursi väljakuulutamisega avaneks teoreetiliselt võimalus näiteks ka Nordicale teha oma pakkumine ja alustada lendudega ja mõne suurema lennujaama vahel. Nordica juht Erki Urva ütleb, et Tartu ja Helsingi liini teenindamine pole Nordica vaatest mõeldav. Sellepärast, et teatavasti Finnair lendab Tartu ja Helsingi vahel ainult selleks, et täita oma liinivõrku edasi Helsingis meilt sealt mingit liinivõrku pole, meil nagu koostöö puudub Finnairiga seetõttu siin ei ole nagu point. Küll aga võiks mingil hetkel Nordica lennata Urva sõnul Tartust mõnda teise rahvusvahelisse lennujaama. Oleme aeg-ajalt mõtelnud selle peale, võimalik, et mõtleme tulevikus ka, aga, aga praegusel hetkel nagu väga riskantseid projekte ette võtta ei taha, sest et reisijaid on hästi vähe, aga me kaalume, vaatame kõiki võimalusi. Klaas ütleb, et praegu uut konkurssi siiski plaanis teha ei ole. Kui me mõne aasta eest korraldasime konkursi, siis tegime ettepaneku ka toona nordi Nice samamoodi osaleda sellel konkursil. Nordica ei teinud seda ja Nordikat selle konkursi ja selle lepingu raames me ei saa laua taha praegu võtta, sellepärast et konkursi järgi on meie vestluspartneriks Finnair.

Finnair peatas koroonakriisi tõttu järgmise aasta märtsi lõpuni lennud Tartu ja Helsingi liinil. Nii Tartu linn kui ka Tallinna lennujaam loodavad, et Finnairiga annab läbi rääkida ja Tartust Soome saab lennata siiski varem. Miks peab liinil lendama aga just Finnair, mitte näiteks Nordica?.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Peamiselt on Finnair põhjendanud olukorda, mille järgi pole ettevõtte lennuplaanis vähemalt järgmise aasta märtsi lõpuni kavas ühtegi Tartu Helsingi vahelist lendu vähese nõudlusega. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul pole lootust siiski kaotatud. Nimelt ütleb klaas, et linn on sai anud Finnairile küsimused, millistel tingimustel ja põhjendatud summade eest oleks ettevõte valmis Tartust ja Tartusse lendama juba varem näiteks alates sügisest. Klaasi sõnul pole Finnair oma vastust veel öelnud. Nii et Finnairiga on praegu see jutuajamine pooleli, selle kohta uudiseid öelda ei ole just nimelt sügiseste võimalike lendude osas. Praegu doteerib linn Helsingi-Tartu lennuliini 300000 euroga aastas. Tartu linna ja Finnairi seab tegelikult ka kehtiv leping, mis sõlmitud mõned aastad tagasi konkursi korras. Urmas Klaas. Ja selle konkursi käigus me otsisime lennuettevõtet, kes lendaks rahvusvahelisse lennujaama sellistel kellaaegadel, mis võimaldaksid minna Euroopa ja ka üle Atlandi jätkulendudele. Sellele konkursile tuli Finnair, kes pakkus sellised ajad, mis tartlastele olid sobivad ja sellest konkursist tulenevalt on meil Finnairiga leping riigiabi andmiseks. Põhimõtteliselt saab Tartu linn juhul kui volikogu nii otsustab iga kell välja kuulutada uue konkursi, leidmaks siis uut partnerit, kes tartu ja rahvusvahelise lennujaama vahel lendaks. Uue konkursi väljakuulutamisega avaneks teoreetiliselt võimalus näiteks ka Nordicale teha oma pakkumine ja alustada lendudega ja mõne suurema lennujaama vahel. Nordica juht Erki Urva ütleb, et Tartu ja Helsingi liini teenindamine pole Nordica vaatest mõeldav. Sellepärast, et teatavasti Finnair lendab Tartu ja Helsingi vahel ainult selleks, et täita oma liinivõrku edasi Helsingis meilt sealt mingit liinivõrku pole, meil nagu koostöö puudub Finnairiga seetõttu siin ei ole nagu point. Küll aga võiks mingil hetkel Nordica lennata Urva sõnul Tartust mõnda teise rahvusvahelisse lennujaama. Oleme aeg-ajalt mõtelnud selle peale, võimalik, et mõtleme tulevikus ka, aga, aga praegusel hetkel nagu väga riskantseid projekte ette võtta ei taha, sest et reisijaid on hästi vähe, aga me kaalume, vaatame kõiki võimalusi. Klaas ütleb, et praegu uut konkurssi siiski plaanis teha ei ole. Kui me mõne aasta eest korraldasime konkursi, siis tegime ettepaneku ka toona nordi Nice samamoodi osaleda sellel konkursil. Nordica ei teinud seda ja Nordikat selle konkursi ja selle lepingu raames me ei saa laua taha praegu võtta, sellepärast et konkursi järgi on meie vestluspartneriks Finnair. ### Response: Finnair peatas koroonakriisi tõttu järgmise aasta märtsi lõpuni lennud Tartu ja Helsingi liinil. Nii Tartu linn kui ka Tallinna lennujaam loodavad, et Finnairiga annab läbi rääkida ja Tartust Soome saab lennata siiski varem. Miks peab liinil lendama aga just Finnair, mitte näiteks Nordica?.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Haapsalu väikelaste kodu põlengus 20. veebruaril hukkus kaheksa last ja kaks täiskasvanud hoolealust. Eesti kohtuekspertiisi instituudis läbi viidud uuringud sündmuskohal võetud proovidest põlevainet ega selle jääk ei tuvastanud. Samuti välistas tulekahjuekspertiis põlengu põhjusena elektrisüsteemi või seadmete rikke tuleõnnetuse uurimist juhtiv Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda. Eksperdid tuvastasid, et tulekahju sai alguse hoone põhjapoolse tiiva välisukse juurest, kus paiknes puuvillariidega kaetud tugitool ning maas oli sünteetiline vaip ja tuli levis sealt läbi vahelae pööningule ja kandus hoone keskosa suunas. Ja tulekahju tehnilise põhjusena on ekspertide hinnangul võimalik ainult lahtise tuleallika termiline toime. Arvestades tulekahju koldes paiknenud materjale võis süüteallikas olla väikese võimsusega. Tehniliste tunnuste põhjal ei olnud antud juhul tulekahju tekke aega ega tule levimiskiirust võimalik hinnata. Haapsalu väikelastekodu direktor Eve Kabin ütles meie uudisteportaalile, et lahtise tuleallikat lastekodus kindlasti olla ei saanud. Meile ei saanud lahtist tuld nagu üldse kasutada, mitte kuskil, ei, siseruumides ei olnud meil kuskil lubatud suitsetada, isegi meie territooriumil oli veel keelatud suitsetada. Meil oli üks väikene nurk hoopis teises tiivas, kus siis oli lubatud kasvatajatel. Õues oli suitsetamiskiht täiesti olemas. Lääne ringkonnaprokuröri Indrek Kalda sõnul ei saa veel praegu vastata küsimusele, kas Haapsalu väikelastekodus olid täidetud tuleohutusreeglid. Tulekahju tekke põhjuse uurimine kriminaalmenetluse käigus jätkub. Meil tuleb edasi töötada erinevate uurimisversioonidega ja endiselt on võimalik nii tulekahju põhjustamine ettevaatamatusest kui ka süütamine ja praegu ei ole siiski võimalik täielikult eelistada ühte uurimisversiooni teisele. Meil tuleb võtta seisukoht. Esiteks selles suhtes, et tuleb kindlaks teha isikus põlengu põhjustest, kuid samas meil tuleb kindlaks teha ka see, kas siis Haapsalu lastekodus on järgitud piisavalt hoolsuskohustust laste kasvatamisel ja valvamisel ning kas on tehtud kõik, et lapsi päästa.

Haapsalu väikelastekodu põlengu tehniliseks põhjuseks peavad eksperdid lahtise tule allikat. Haapsalu väikelastekodu direktor Eve Kabin ütles, et lahtist tuld lastekodus olla ei saanud.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Haapsalu väikelaste kodu põlengus 20. veebruaril hukkus kaheksa last ja kaks täiskasvanud hoolealust. Eesti kohtuekspertiisi instituudis läbi viidud uuringud sündmuskohal võetud proovidest põlevainet ega selle jääk ei tuvastanud. Samuti välistas tulekahjuekspertiis põlengu põhjusena elektrisüsteemi või seadmete rikke tuleõnnetuse uurimist juhtiv Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda. Eksperdid tuvastasid, et tulekahju sai alguse hoone põhjapoolse tiiva välisukse juurest, kus paiknes puuvillariidega kaetud tugitool ning maas oli sünteetiline vaip ja tuli levis sealt läbi vahelae pööningule ja kandus hoone keskosa suunas. Ja tulekahju tehnilise põhjusena on ekspertide hinnangul võimalik ainult lahtise tuleallika termiline toime. Arvestades tulekahju koldes paiknenud materjale võis süüteallikas olla väikese võimsusega. Tehniliste tunnuste põhjal ei olnud antud juhul tulekahju tekke aega ega tule levimiskiirust võimalik hinnata. Haapsalu väikelastekodu direktor Eve Kabin ütles meie uudisteportaalile, et lahtise tuleallikat lastekodus kindlasti olla ei saanud. Meile ei saanud lahtist tuld nagu üldse kasutada, mitte kuskil, ei, siseruumides ei olnud meil kuskil lubatud suitsetada, isegi meie territooriumil oli veel keelatud suitsetada. Meil oli üks väikene nurk hoopis teises tiivas, kus siis oli lubatud kasvatajatel. Õues oli suitsetamiskiht täiesti olemas. Lääne ringkonnaprokuröri Indrek Kalda sõnul ei saa veel praegu vastata küsimusele, kas Haapsalu väikelastekodus olid täidetud tuleohutusreeglid. Tulekahju tekke põhjuse uurimine kriminaalmenetluse käigus jätkub. Meil tuleb edasi töötada erinevate uurimisversioonidega ja endiselt on võimalik nii tulekahju põhjustamine ettevaatamatusest kui ka süütamine ja praegu ei ole siiski võimalik täielikult eelistada ühte uurimisversiooni teisele. Meil tuleb võtta seisukoht. Esiteks selles suhtes, et tuleb kindlaks teha isikus põlengu põhjustest, kuid samas meil tuleb kindlaks teha ka see, kas siis Haapsalu lastekodus on järgitud piisavalt hoolsuskohustust laste kasvatamisel ja valvamisel ning kas on tehtud kõik, et lapsi päästa. ### Response: Haapsalu väikelastekodu põlengu tehniliseks põhjuseks peavad eksperdid lahtise tule allikat. Haapsalu väikelastekodu direktor Eve Kabin ütles, et lahtist tuld lastekodus olla ei saanud.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Nagu eile sotside liider Jevgeni Ossinovski, nii ütleb ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas, et tegemist on kõigi aegade tugevaima nimekirjaga. Ja kui Keskerakond soovib valimisi võita ja seda ta soovib, tuleb teha ka vastav tulemus. See tulemus, mida Keskerakond sai neli aastat tagasi, selle tulemuse osas täna ei piisa enam valimisvõiduks ja Keskerakond tõesti läheb sellel korral püüdma tulemust, mida me pole varasemalt kunagi Eesti elanike käest saanud ja see on üle 30 koha riigikogus. Enda häältesaagi kohta ratasprognoosi teha ei soovi. Ei sõltu see, mida saab üks, teine või kolmas isikliku häälte tulemusena kolmanda märtsi õhtul sõltub see, kui tugev on erakond kokku, kui tugev on 125 inimest kokku, kui palju Eesti elanikud usuvad meie programmi ja ideedesse ja selle nimel ma töötan eeskätt, ma ei ole seadnud ühtegi isiklikku sellist lävendit või piiri, palju Jüri Ratas nendel valimistel Harju Raplamaal koguma peab, loomulikult ma nende elanike toetust palun. Eelmistel valimistel oli Keskerakond võidukas kahes Tallinna ringkonnas ja Ida-Virumaal. Lasnamäe ja Kesklinna esinumber Mihhail Kõlvart ei soovi samuti öelda, kas ta loodab Edgar Savisaar edu korrata. Loomulikult peamine eesmärk on näidata võimalikult parima tulemuse ja selleks on ka võimaluse, kuna see ringkond oli alati keskerakonnale toetav ja sõbralik ja me oleme võtnud seal alati palju hääli. Aga kui Keskerakond soovib võita, peab ta olema edukam ka mujal Eestis. Pärnumaa esinumber Kadri Simson on optimist. Viimane kord, kui Keskerakond Pärnumaal kandideeris, sellel ajal, kui me valitsuses olime, sai Keskerakond kaks mandaati. Ja ka seekord lähme me pärnakatelt toetust paluma kahele mandaadile, kuigi Pärnus jäi mandaate vähemaks. Ja põhjus on väga lihtne, et praegu ametis olev valitsus on Pärnule senisest märksa rohkem tähelepanu pööranud. Pärnu on saanud investeeringuid, mis seni kippusid minema Pärnust mööda. Järva ja Viljandimaalt sai erakond neli aastat tagasi veidi üle ühe kvoodi jagu hääli. Tänane esinumber Jaak Aab loodab ka seal olla edukam. Mis teeb rõõmu, on see, et meie maapiirkondades toetus on kasvanud viimasel ajal siiski päris märgatavalt. Ma arvan, paljuski tänu siis praeguse valitsusele heale tööle. Võib-olla me oleme ka olnud väga aktiivsed, et meie seisukohti selgitada seal aktiivsemalt kui varem ja mina annan oma maksimumpanuse, et inimestele just nimelt viia kohale, selgitada, et mida me taotleme ja mida me taotleme ka maapiirkondade jaoks.

Riigikogu valimiste üldnimekirja kinnitanud Keskerakond läheb valimisi võitma ja loodab saada parlamendis 34 kohta.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Nagu eile sotside liider Jevgeni Ossinovski, nii ütleb ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas, et tegemist on kõigi aegade tugevaima nimekirjaga. Ja kui Keskerakond soovib valimisi võita ja seda ta soovib, tuleb teha ka vastav tulemus. See tulemus, mida Keskerakond sai neli aastat tagasi, selle tulemuse osas täna ei piisa enam valimisvõiduks ja Keskerakond tõesti läheb sellel korral püüdma tulemust, mida me pole varasemalt kunagi Eesti elanike käest saanud ja see on üle 30 koha riigikogus. Enda häältesaagi kohta ratasprognoosi teha ei soovi. Ei sõltu see, mida saab üks, teine või kolmas isikliku häälte tulemusena kolmanda märtsi õhtul sõltub see, kui tugev on erakond kokku, kui tugev on 125 inimest kokku, kui palju Eesti elanikud usuvad meie programmi ja ideedesse ja selle nimel ma töötan eeskätt, ma ei ole seadnud ühtegi isiklikku sellist lävendit või piiri, palju Jüri Ratas nendel valimistel Harju Raplamaal koguma peab, loomulikult ma nende elanike toetust palun. Eelmistel valimistel oli Keskerakond võidukas kahes Tallinna ringkonnas ja Ida-Virumaal. Lasnamäe ja Kesklinna esinumber Mihhail Kõlvart ei soovi samuti öelda, kas ta loodab Edgar Savisaar edu korrata. Loomulikult peamine eesmärk on näidata võimalikult parima tulemuse ja selleks on ka võimaluse, kuna see ringkond oli alati keskerakonnale toetav ja sõbralik ja me oleme võtnud seal alati palju hääli. Aga kui Keskerakond soovib võita, peab ta olema edukam ka mujal Eestis. Pärnumaa esinumber Kadri Simson on optimist. Viimane kord, kui Keskerakond Pärnumaal kandideeris, sellel ajal, kui me valitsuses olime, sai Keskerakond kaks mandaati. Ja ka seekord lähme me pärnakatelt toetust paluma kahele mandaadile, kuigi Pärnus jäi mandaate vähemaks. Ja põhjus on väga lihtne, et praegu ametis olev valitsus on Pärnule senisest märksa rohkem tähelepanu pööranud. Pärnu on saanud investeeringuid, mis seni kippusid minema Pärnust mööda. Järva ja Viljandimaalt sai erakond neli aastat tagasi veidi üle ühe kvoodi jagu hääli. Tänane esinumber Jaak Aab loodab ka seal olla edukam. Mis teeb rõõmu, on see, et meie maapiirkondades toetus on kasvanud viimasel ajal siiski päris märgatavalt. Ma arvan, paljuski tänu siis praeguse valitsusele heale tööle. Võib-olla me oleme ka olnud väga aktiivsed, et meie seisukohti selgitada seal aktiivsemalt kui varem ja mina annan oma maksimumpanuse, et inimestele just nimelt viia kohale, selgitada, et mida me taotleme ja mida me taotleme ka maapiirkondade jaoks. ### Response: Riigikogu valimiste üldnimekirja kinnitanud Keskerakond läheb valimisi võitma ja loodab saada parlamendis 34 kohta.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Taimekasvatuse instituudi kaunviljade ja õlikultuuride aretaja Lea Narits. No teil on terve rida katselappe katsepõlde seal Jõgeva külje all. Mis seis põllul hetkel on, kas on loota head saaki? Talirüpsi koha pealt ja talirapsi koha pealt on põld väga ilus, õitsemine on lõppenud. Kõdrad on alustanud täis küpsemist ja loota on see aasta väga head saaki. Kõdrad on suured ja neid on hästi palju. Kaunviljade koha pealt on pilt mitte just kõige ilusam. Herned on sellised paljutõotavad, et on alustanud pikkus, kasvu oad on pisut õnnetumas seisus. Aga noh, loodame parimat. Olete saanud aega piiluda ka teraviljapõllule, mis seal toimub? Taliviljad on väga ilusad, eriti talinisud hästi kuidagi tihedad lehed on hästi lopsakad, eks see tähendab kindlasti seda, et peab hoidma haigustel ja kahjuritel silma peal ja õigeaegselt tõrjuma, aga ka nendelt on väga ilusat saaki loota. Et nüüd pärast seda põuaperioodi on nüüd tulnud siin vähemalt Jõgeva piirkonnas vihmad ja on ka suviteravilju kasutanud. Nii et ka nende pilt on hakanud paranema. Kas me kokkuvõttes võimegi siis loota tänavu ikkagi korralikke saake? Taliviljadelt kohe kindlasti suviteraviljadel no keskmine ja üle selle peaks ikkagi tulema, aga taliviljad aasta on see aasta kindlasti.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi katsepõllud Jõgeval lubavad loota väga head taliviljade saaki, kuid tänu hiljutistele vihmadele on ka suviteraviljade seis paranenud. Seevastu rikkalikku kaunviljade saaki tänavu siiski loota pole.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Taimekasvatuse instituudi kaunviljade ja õlikultuuride aretaja Lea Narits. No teil on terve rida katselappe katsepõlde seal Jõgeva külje all. Mis seis põllul hetkel on, kas on loota head saaki? Talirüpsi koha pealt ja talirapsi koha pealt on põld väga ilus, õitsemine on lõppenud. Kõdrad on alustanud täis küpsemist ja loota on see aasta väga head saaki. Kõdrad on suured ja neid on hästi palju. Kaunviljade koha pealt on pilt mitte just kõige ilusam. Herned on sellised paljutõotavad, et on alustanud pikkus, kasvu oad on pisut õnnetumas seisus. Aga noh, loodame parimat. Olete saanud aega piiluda ka teraviljapõllule, mis seal toimub? Taliviljad on väga ilusad, eriti talinisud hästi kuidagi tihedad lehed on hästi lopsakad, eks see tähendab kindlasti seda, et peab hoidma haigustel ja kahjuritel silma peal ja õigeaegselt tõrjuma, aga ka nendelt on väga ilusat saaki loota. Et nüüd pärast seda põuaperioodi on nüüd tulnud siin vähemalt Jõgeva piirkonnas vihmad ja on ka suviteravilju kasutanud. Nii et ka nende pilt on hakanud paranema. Kas me kokkuvõttes võimegi siis loota tänavu ikkagi korralikke saake? Taliviljadelt kohe kindlasti suviteraviljadel no keskmine ja üle selle peaks ikkagi tulema, aga taliviljad aasta on see aasta kindlasti. ### Response: Eesti Taimekasvatuse Instituudi katsepõllud Jõgeval lubavad loota väga head taliviljade saaki, kuid tänu hiljutistele vihmadele on ka suviteraviljade seis paranenud. Seevastu rikkalikku kaunviljade saaki tänavu siiski loota pole.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Nelja tütre ema ja 10 lapse lapse vanaema armastab reisida. Ta on käinud kahel korral Hiinas reisinud Jaapanis, Nepaalis ja Lõuna-Ameerikas. Iloni sõnutsi saab ta inspiratsiooni oma kujude loomiseks just reisidel. Ühes varasemas Eesti toimetuse antud intervjuus jutustas ta, et Carlson katusel ei ole üldsegi rootslane, vaid hoopis prantslane, kelle ta leidis Pariisist. Kuna Astrid Lingren ei jäänud esimese karlsoniga rahule, siis sõitis Iron Pariisi ja seal ta oligi parajalt paks ja ümmargune, ruudulise särgi ja siniste pükstega mees. Oma parimaid aastaid, kes müüs juurvilja. Modelle võib leida kõikjalt lapsed, nende sõbrad, Iloni enda sõbrad ja nii edasi. Ronja röövlitütre, leidis ta viinakaupluse järjekorras seistes. Papa matis on Iloni üks väimeestest. Paar nädalat tagasi andis Rootsi post välja kirjamargid, mis kujutavad tema illustratsiooni raamatule punaste silmadega roheline draakon. Mis on jubilaril aga praegu käsil. Praegu ma ikka joonistan veel, kas katusel saab üheks joonistatud filmiks tehtud ja nad töötavad selle filmiga Oslos, aga mina teen need joonistused, mille järgi nad teevad siin oma kodus, nii et mul on kaunis palju tööd ja ma olin Oslus ja vaatasin, nii et ma usun, et see saab päris kena ja huvitav film olema, ma loodan. Millal see film valmis saab, kas aastal 2001 või kaks või? Ei midagi 2001. Kõige uuemaks modelliks on Iloni koer Sammeli, kes muide armastab punaseid ja musti sõstraid. Olin ise selle juures tunnistajaks, kui ma ülemöödunud suvel külastasin Ilon Wiklandi tema kodus uusandis. Sügisel ilmub Ilonil oma sõbrast raamat. Ma olen nii palju aastaid illustreerinud teiste raamatuid, nüüd tahan ma teha ise raamatut, ütleb Ilon Vikland, kes on sellega juba algust teinud. Ja nimelt pikk-pikk. Reis, mis ilmus koostöös kirjanik Ros lagergranceiga, kes kirjutas teksti Iloni joonistustele.

ASDAT-2085.14 salvestis moonutusega.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Nelja tütre ema ja 10 lapse lapse vanaema armastab reisida. Ta on käinud kahel korral Hiinas reisinud Jaapanis, Nepaalis ja Lõuna-Ameerikas. Iloni sõnutsi saab ta inspiratsiooni oma kujude loomiseks just reisidel. Ühes varasemas Eesti toimetuse antud intervjuus jutustas ta, et Carlson katusel ei ole üldsegi rootslane, vaid hoopis prantslane, kelle ta leidis Pariisist. Kuna Astrid Lingren ei jäänud esimese karlsoniga rahule, siis sõitis Iron Pariisi ja seal ta oligi parajalt paks ja ümmargune, ruudulise särgi ja siniste pükstega mees. Oma parimaid aastaid, kes müüs juurvilja. Modelle võib leida kõikjalt lapsed, nende sõbrad, Iloni enda sõbrad ja nii edasi. Ronja röövlitütre, leidis ta viinakaupluse järjekorras seistes. Papa matis on Iloni üks väimeestest. Paar nädalat tagasi andis Rootsi post välja kirjamargid, mis kujutavad tema illustratsiooni raamatule punaste silmadega roheline draakon. Mis on jubilaril aga praegu käsil. Praegu ma ikka joonistan veel, kas katusel saab üheks joonistatud filmiks tehtud ja nad töötavad selle filmiga Oslos, aga mina teen need joonistused, mille järgi nad teevad siin oma kodus, nii et mul on kaunis palju tööd ja ma olin Oslus ja vaatasin, nii et ma usun, et see saab päris kena ja huvitav film olema, ma loodan. Millal see film valmis saab, kas aastal 2001 või kaks või? Ei midagi 2001. Kõige uuemaks modelliks on Iloni koer Sammeli, kes muide armastab punaseid ja musti sõstraid. Olin ise selle juures tunnistajaks, kui ma ülemöödunud suvel külastasin Ilon Wiklandi tema kodus uusandis. Sügisel ilmub Ilonil oma sõbrast raamat. Ma olen nii palju aastaid illustreerinud teiste raamatuid, nüüd tahan ma teha ise raamatut, ütleb Ilon Vikland, kes on sellega juba algust teinud. Ja nimelt pikk-pikk. Reis, mis ilmus koostöös kirjanik Ros lagergranceiga, kes kirjutas teksti Iloni joonistustele. ### Response: ASDAT-2085.14 salvestis moonutusega.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kesk-Euroopa riigid, Austria, Tšehhi, Saksamaa, Ungari ja Slovakkia võivad avada oma piirid üksteisele juuni keskpaigast ja nad tahaksid, et Poola ühineks selle grupiga. Poola on praeguse seisuga öelnud, et Poola olukord ei võimalda neil selle asja peale mõelda. Ühesõnaga Poola ütles ei. Kuidas seletada Poola sellist poliitikat? Riigid on selle kriisi jooksul natukene erinevad sellest, mis me oleme harjunud käitunud ja Poola puhul on kuidagi selgelt jälgitav, et nad on nii nagu kõik teisedki täiesti legitiimselt mures oma oma rahva tervise ja viiruse pärast ja on neid otsuseid oma inimeste kaitsmiseks võtnud vastu nagu rohkem ütleme, lähtuvalt enda rahva huvidest ja võib-olla natukene vähem mõeldes selle peale, et, et mis ümberringi piiride taga juhtub ja see ei ole tegelikult selles kriisis väga ebatavaline, paljud riigid ikkagi mõtlesid väga palju endakeskselt ja siin on Euroopa Liidu sees erinevad koolkonnad. Nüüd ongi siis olukord, et ma võin vabalt sõita läbi Eesti, Läti, Leedu, tahan minna edasi, aga Poola piirilt ma ei saa kuskile, ma ei saa Poola riiki sisse, et sõita sealt edasi Saksamaale, Austrias, kuhu iganes. Jah, hetkel see olukord kahjuks nii on ja raske on ka ennustada, millal see võiks muutuda. Poola on küll tasapisi võimaldanud erinevaid erandeid, ütleme, töörändel hooajatöölistele, aga need erandid on tulnud suhteliselt tasapisi. Millal me ühel hetkel jõuame nii kaugele, et Poola lubaks näiteks ka transiiti? Ega keegi praegu ei sõidagi mööda Euroopat, kui tal ei ole õigustatud põhjust või mingit tõsist põhjust, aga aga et, et siis selle hea põhjusega lubataks näiteks sõita Leedust läbi Poola järgmistes riikidesse, sealt aga, aga noh, igal juhul me selle nimel töötame, me, me suhtleme Poolaga, räägime. Loodetavasti selline võimalus varsti siiski avaneb. Ja Saksamaa näiteks peab Poolaga samuti läbirääkimisi, sest et ega see turistide lubamise aeg ka nii väga kaugel enam ei ole. Jah, tegelikult kõik konsulteerivad eriti oma regioonis, aga ka kaugemate naabritega nii nagu meiegi siin siin Eestis ja me kompame neid võimalusi ja lähenemisi ja et võimalikult palju koordineeritult neid piiranguid kaotada.

Saksamaal on suremus koroonaviiruse tagajärjel suhteliselt madal ja ka ülejäänud neli riiki kuuluvad Euroopa edukamate sekka viiruse leviku vastu võitlemisel. Nüüd on küsimus selles, kas nendega ühineb ka Poola.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kesk-Euroopa riigid, Austria, Tšehhi, Saksamaa, Ungari ja Slovakkia võivad avada oma piirid üksteisele juuni keskpaigast ja nad tahaksid, et Poola ühineks selle grupiga. Poola on praeguse seisuga öelnud, et Poola olukord ei võimalda neil selle asja peale mõelda. Ühesõnaga Poola ütles ei. Kuidas seletada Poola sellist poliitikat? Riigid on selle kriisi jooksul natukene erinevad sellest, mis me oleme harjunud käitunud ja Poola puhul on kuidagi selgelt jälgitav, et nad on nii nagu kõik teisedki täiesti legitiimselt mures oma oma rahva tervise ja viiruse pärast ja on neid otsuseid oma inimeste kaitsmiseks võtnud vastu nagu rohkem ütleme, lähtuvalt enda rahva huvidest ja võib-olla natukene vähem mõeldes selle peale, et, et mis ümberringi piiride taga juhtub ja see ei ole tegelikult selles kriisis väga ebatavaline, paljud riigid ikkagi mõtlesid väga palju endakeskselt ja siin on Euroopa Liidu sees erinevad koolkonnad. Nüüd ongi siis olukord, et ma võin vabalt sõita läbi Eesti, Läti, Leedu, tahan minna edasi, aga Poola piirilt ma ei saa kuskile, ma ei saa Poola riiki sisse, et sõita sealt edasi Saksamaale, Austrias, kuhu iganes. Jah, hetkel see olukord kahjuks nii on ja raske on ka ennustada, millal see võiks muutuda. Poola on küll tasapisi võimaldanud erinevaid erandeid, ütleme, töörändel hooajatöölistele, aga need erandid on tulnud suhteliselt tasapisi. Millal me ühel hetkel jõuame nii kaugele, et Poola lubaks näiteks ka transiiti? Ega keegi praegu ei sõidagi mööda Euroopat, kui tal ei ole õigustatud põhjust või mingit tõsist põhjust, aga aga et, et siis selle hea põhjusega lubataks näiteks sõita Leedust läbi Poola järgmistes riikidesse, sealt aga, aga noh, igal juhul me selle nimel töötame, me, me suhtleme Poolaga, räägime. Loodetavasti selline võimalus varsti siiski avaneb. Ja Saksamaa näiteks peab Poolaga samuti läbirääkimisi, sest et ega see turistide lubamise aeg ka nii väga kaugel enam ei ole. Jah, tegelikult kõik konsulteerivad eriti oma regioonis, aga ka kaugemate naabritega nii nagu meiegi siin siin Eestis ja me kompame neid võimalusi ja lähenemisi ja et võimalikult palju koordineeritult neid piiranguid kaotada. ### Response: Saksamaal on suremus koroonaviiruse tagajärjel suhteliselt madal ja ka ülejäänud neli riiki kuuluvad Euroopa edukamate sekka viiruse leviku vastu võitlemisel. Nüüd on küsimus selles, kas nendega ühineb ka Poola.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Armas eesti rahvas, austatud Eesti kodanikud. Sajandite vältel on ajalugu andnud meie rahvale vähe võimalusi ise oma saatust valida. Täna seisame niisuguse võimaluse künnisel. Homme otsustavad tuhanded kodanikud rahvahääletusel, kas Eestist saab Euroopa Liidu liikmesriik. See on iseseisva Eesti vabariigi senise ajaloo kaalukamaid valikuid. Seetõttu on mõistetav, et otsuse langetab rahvas kõrgeima võimu kandjana. Rahvahääletus toimub teist korda pärast iseseisvuse taastamist. Eelmisel korral 1992. aastal kiitis valijate ülekaalukas enamus heaks uue põhiseaduse. Nüüd peame otsustama, kas täiendada Eesti vabariigi põhiseadust nii, et Eesti saaks kuuluda Euroopa liitu. Homne valik määrab meie tulevase arengutee. Kui valijate enamus ütleb homme jah siis läheme edasi stabiilset tõusuteed. See viib meid järgmisel aastal esimesel mail maailma suurima riikide ühenduse ja rikkaima ühisturu täis liikmeks. Kui rahvahääletusel jääb peale ei siis seisame uudse olukorra ees, mida pole kogenud veel ükski sama teed käinud riik. See tähendaks olulisi muutusi Eesti sise ja välispoliitikas ning uute suundade kiiret otsimist. Täna õhtuks peaksid olema esitatud kõik väited Euroopa liidu poolt ja vastu. Arutleme nendest olulisemate üle veel kord üheskoos. Senise arutelu keskne teema on olnud Eesti iseseisvus. Euroopa liidus Eesti iseseisvus ei kao, vaid omandab uue mõõtme. Hakkame ju iseseisva liikmesriigi kodanikena osalema otsuste tegemisel, mis mõjutavad ka teiste Euroopa rahvaste elu. Ka siis, kui jääme Euroopa liidust välja. Peame arvestama oma elu korraldamisel Euroopa Liidu seadusi sest seda nõuab meie assotsiatsioonileping. Sellest lahtiütlemine aga ähvardas Eestit üksijäämise ja isolatsiooniga. Siin Läänemere idakaldal oleks seda küll vastutustundetu soovida. Küsigem kummal juhul on meie ise olemine kindlam, kas osaledes liikmesriigina kõigi tähtsate küsimuste otsustamisel või korraldades oma elu meie osaluseta tehtud otsuste järgi? Vastasin kõhklemata, et veerandsaja riigi seas võrdsena Euroopa Liidu tulevikku kujundavate otsuste vastuvõtmisel. Keegi võib ju väita, et NATO annab piisavad tagatised meie iseseisvusele ja julgeolekule. Väikeriigi stabiilsus ja julgeolek ei vaja siiski ainult turvatagatisi võimaliku sõjalise ründe vastu. Tänases avatud ja põimunud maailmas võivad riikide julgeolekut mõjutada hoopis uued, märksa raskemini tõrjutavad ohud. Neile saavad riigid edukalt vastu seista ainult koostööd tehes. Euroopa liidus olles on Eestil hoopis rohkem võimalusi tõrjuda tänapäeva julgeolekuohte. Normaalseks eluks ja inimeste elujärje tõusuks vajaliku stabiilsuse loob majandusareng. Euroopa liidus avanevad Eesti kaupadele uued turud, see aga paisutab eksporti ning lisab ettevõtetes uusi töökohti. Kui inimestel jätkub tööd ja nad saavad paremat palka, tunnevad nad end turvalisemalt. Majanduse ja elanike jõukuse kasv suurendab omakorda riigi maksutulusid ning see lubab tõsta ka pensione ja toetusi. Eesti areng viimastel aastatel on olnud kiire suuresti tänu välisinvesteeringutele ja usalduse tõusule meie riigi vastu. Usaldus tugines teadmisele, et Eesti on valinud stabiilse arengutee ja soovib saada Euroopa Liidu liikmeks. Lisaks on hulgaliselt välisraha tulnud Euroopa Liidult toetustena, mis liitumise järel mitmekordistuvad. Raske on ette kujutada, kuidas me suudaksime ilma nende toetusteta parandada ja ehitada teid, tõhustada keskkonnakaitset, edendada maaelu, tuua Eestimaa asulatesse puhta joogivee või lahendada muid okupatsiooni aastatest päranduseks saadud probleeme. Pole ühtki mõistlikku seletust, miks peaksime käituma hoolimatult oma järeltulijate suhtes, kes võiksid elada Euroopa Liidu rahvastega võrreldavates tingimustes. Just lastele ja lastelastele tulekski mõelda, kaaludes, missugune on Eesti jaoks parim valik. Kui vanem põlvkond ehk ei saa osa kõigist ühisEuroopas loodavatest hüvedest siis nemad kindlasti.

President Arnold Rüütli pöördumine rahva poole eurohääletuse eel Eesti Raadio uudistesaates 22.00.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Armas eesti rahvas, austatud Eesti kodanikud. Sajandite vältel on ajalugu andnud meie rahvale vähe võimalusi ise oma saatust valida. Täna seisame niisuguse võimaluse künnisel. Homme otsustavad tuhanded kodanikud rahvahääletusel, kas Eestist saab Euroopa Liidu liikmesriik. See on iseseisva Eesti vabariigi senise ajaloo kaalukamaid valikuid. Seetõttu on mõistetav, et otsuse langetab rahvas kõrgeima võimu kandjana. Rahvahääletus toimub teist korda pärast iseseisvuse taastamist. Eelmisel korral 1992. aastal kiitis valijate ülekaalukas enamus heaks uue põhiseaduse. Nüüd peame otsustama, kas täiendada Eesti vabariigi põhiseadust nii, et Eesti saaks kuuluda Euroopa liitu. Homne valik määrab meie tulevase arengutee. Kui valijate enamus ütleb homme jah siis läheme edasi stabiilset tõusuteed. See viib meid järgmisel aastal esimesel mail maailma suurima riikide ühenduse ja rikkaima ühisturu täis liikmeks. Kui rahvahääletusel jääb peale ei siis seisame uudse olukorra ees, mida pole kogenud veel ükski sama teed käinud riik. See tähendaks olulisi muutusi Eesti sise ja välispoliitikas ning uute suundade kiiret otsimist. Täna õhtuks peaksid olema esitatud kõik väited Euroopa liidu poolt ja vastu. Arutleme nendest olulisemate üle veel kord üheskoos. Senise arutelu keskne teema on olnud Eesti iseseisvus. Euroopa liidus Eesti iseseisvus ei kao, vaid omandab uue mõõtme. Hakkame ju iseseisva liikmesriigi kodanikena osalema otsuste tegemisel, mis mõjutavad ka teiste Euroopa rahvaste elu. Ka siis, kui jääme Euroopa liidust välja. Peame arvestama oma elu korraldamisel Euroopa Liidu seadusi sest seda nõuab meie assotsiatsioonileping. Sellest lahtiütlemine aga ähvardas Eestit üksijäämise ja isolatsiooniga. Siin Läänemere idakaldal oleks seda küll vastutustundetu soovida. Küsigem kummal juhul on meie ise olemine kindlam, kas osaledes liikmesriigina kõigi tähtsate küsimuste otsustamisel või korraldades oma elu meie osaluseta tehtud otsuste järgi? Vastasin kõhklemata, et veerandsaja riigi seas võrdsena Euroopa Liidu tulevikku kujundavate otsuste vastuvõtmisel. Keegi võib ju väita, et NATO annab piisavad tagatised meie iseseisvusele ja julgeolekule. Väikeriigi stabiilsus ja julgeolek ei vaja siiski ainult turvatagatisi võimaliku sõjalise ründe vastu. Tänases avatud ja põimunud maailmas võivad riikide julgeolekut mõjutada hoopis uued, märksa raskemini tõrjutavad ohud. Neile saavad riigid edukalt vastu seista ainult koostööd tehes. Euroopa liidus olles on Eestil hoopis rohkem võimalusi tõrjuda tänapäeva julgeolekuohte. Normaalseks eluks ja inimeste elujärje tõusuks vajaliku stabiilsuse loob majandusareng. Euroopa liidus avanevad Eesti kaupadele uued turud, see aga paisutab eksporti ning lisab ettevõtetes uusi töökohti. Kui inimestel jätkub tööd ja nad saavad paremat palka, tunnevad nad end turvalisemalt. Majanduse ja elanike jõukuse kasv suurendab omakorda riigi maksutulusid ning see lubab tõsta ka pensione ja toetusi. Eesti areng viimastel aastatel on olnud kiire suuresti tänu välisinvesteeringutele ja usalduse tõusule meie riigi vastu. Usaldus tugines teadmisele, et Eesti on valinud stabiilse arengutee ja soovib saada Euroopa Liidu liikmeks. Lisaks on hulgaliselt välisraha tulnud Euroopa Liidult toetustena, mis liitumise järel mitmekordistuvad. Raske on ette kujutada, kuidas me suudaksime ilma nende toetusteta parandada ja ehitada teid, tõhustada keskkonnakaitset, edendada maaelu, tuua Eestimaa asulatesse puhta joogivee või lahendada muid okupatsiooni aastatest päranduseks saadud probleeme. Pole ühtki mõistlikku seletust, miks peaksime käituma hoolimatult oma järeltulijate suhtes, kes võiksid elada Euroopa Liidu rahvastega võrreldavates tingimustes. Just lastele ja lastelastele tulekski mõelda, kaaludes, missugune on Eesti jaoks parim valik. Kui vanem põlvkond ehk ei saa osa kõigist ühisEuroopas loodavatest hüvedest siis nemad kindlasti. ### Response: President Arnold Rüütli pöördumine rahva poole eurohääletuse eel Eesti Raadio uudistesaates 22.00.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Üks Tallinnast Stockholmi või Helsingisse seilav reisiparvlaev tarbib sama palju elektrit nagu väike alevik ning selle süsteemid peavad olema töös ka kai ääres olles. Seega paiskab üks selline laev sadamas seistes õhku 12 miljoni autosõidukilomeetri jagu süsinikdioksiidi aastas. Sellele lisanduvad kohalikule linnaõhule veel ohtlikumad lämmastiku ja väävliühendid. Sel suvel peaks aga olukord muutuma. Tallinna reisisadamas on nimelt juba valmis ehitatud taristu, mis võimaldab laevadel seisuaegse elektri kaldal kätte saada. Aktsiaseltsi Tallinna sadam energeetika osakonna juhataja Taavi Tilk. Sadam ise on täna valmis, kuna laevad ise on üks suur saar, Nad toimuvad, kui eraldiseisev linn toimub, on ju siis selle ühendamine maismaa võrguga on kordades keerulisem, et see viia läbi niimoodi, et oleks kõik ohutus tagat tehnosüsteemid omavahel töötaksid ideaalselt siis selle tõttu täna oleme me selles faasis, kus me testime igat etappi läbi ja kõige lõpus on siis see, kus kõik toimub automaatselt. Tallinna sadam on panustanud ettevõtmisse 3,5 miljonit eurot ning laevafirma Tallink näiteks 600000 eurot ühe aluse kohta. Ettevõtmine tasub siiski lõpuks ära nii keskkonna kui ka kütusekulu. Seisukohalta Tallinki keskkonna ja jätkusuutlikkuse spetsialist Andrus Vaher. Me emiteerime vähem sirka 1400 tonni CO kahte aastas kokku ja sealt siis ka muid heitmeid atmosfääri, mis siis on lämmastikoksiidid cirka 20 tonni ja vähem ja, ja vääveloksiidid siis circa 800 kilo vähem. Kaldaelektrit hakkavad Tallinki laevad kasutama ka Helsingis, kus vajaliku taristu loomine on tõsi küll, Tallinnast mõnevõrra maas, seal loodetakse vajalikud ühendused valmis ehitada Rootsi seilavatele laevadele selle aasta novembriks Eesti ja Soome vaheliste laevade jaoks aga järgmisel aastal.

Reisisadama kaide ääres seisvad reisilaevad hakkavad kasutama kaldalt saadavat elektrit. Praegu töötavad laevade mootorid nii päeval kui ka öösel, kuna laeva ülalpidamiseks vajalik elekter toodetakse generaatoritega.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Üks Tallinnast Stockholmi või Helsingisse seilav reisiparvlaev tarbib sama palju elektrit nagu väike alevik ning selle süsteemid peavad olema töös ka kai ääres olles. Seega paiskab üks selline laev sadamas seistes õhku 12 miljoni autosõidukilomeetri jagu süsinikdioksiidi aastas. Sellele lisanduvad kohalikule linnaõhule veel ohtlikumad lämmastiku ja väävliühendid. Sel suvel peaks aga olukord muutuma. Tallinna reisisadamas on nimelt juba valmis ehitatud taristu, mis võimaldab laevadel seisuaegse elektri kaldal kätte saada. Aktsiaseltsi Tallinna sadam energeetika osakonna juhataja Taavi Tilk. Sadam ise on täna valmis, kuna laevad ise on üks suur saar, Nad toimuvad, kui eraldiseisev linn toimub, on ju siis selle ühendamine maismaa võrguga on kordades keerulisem, et see viia läbi niimoodi, et oleks kõik ohutus tagat tehnosüsteemid omavahel töötaksid ideaalselt siis selle tõttu täna oleme me selles faasis, kus me testime igat etappi läbi ja kõige lõpus on siis see, kus kõik toimub automaatselt. Tallinna sadam on panustanud ettevõtmisse 3,5 miljonit eurot ning laevafirma Tallink näiteks 600000 eurot ühe aluse kohta. Ettevõtmine tasub siiski lõpuks ära nii keskkonna kui ka kütusekulu. Seisukohalta Tallinki keskkonna ja jätkusuutlikkuse spetsialist Andrus Vaher. Me emiteerime vähem sirka 1400 tonni CO kahte aastas kokku ja sealt siis ka muid heitmeid atmosfääri, mis siis on lämmastikoksiidid cirka 20 tonni ja vähem ja, ja vääveloksiidid siis circa 800 kilo vähem. Kaldaelektrit hakkavad Tallinki laevad kasutama ka Helsingis, kus vajaliku taristu loomine on tõsi küll, Tallinnast mõnevõrra maas, seal loodetakse vajalikud ühendused valmis ehitada Rootsi seilavatele laevadele selle aasta novembriks Eesti ja Soome vaheliste laevade jaoks aga järgmisel aastal. ### Response: Reisisadama kaide ääres seisvad reisilaevad hakkavad kasutama kaldalt saadavat elektrit. Praegu töötavad laevade mootorid nii päeval kui ka öösel, kuna laeva ülalpidamiseks vajalik elekter toodetakse generaatoritega.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Mis tingimustel saab viisavaba liikumise ajutiselt peatada, kui Türgist saabuvad jälle põgenikepaadid Kreeka saartele, kas see on argument, millega lõpetada viisavaba reisimine? Neid need tingimused on loomulikult seal nii-öelda üldisemalt kirjas, et ei ole kirjas, et kas paadipõgenikud või mitte, et oluline on kindlasti see, et tegelikult see roadmap või see kaart, mis on kokku lepitud viisavabaduse saamiseks peab olema täidetud ka edaspidi. Et need, need kõik tingimused alates seaduste vastavusest Euroopa Liidu seadustele kuni siis reaalsete praktiliste biomeetriliste passideni ja kõige muuni, et need peavad olema täidetud, kui seal tehakse tagasiandmisi või järeleandmisi siis on Euroopa liidul ka õigus ühepoolselt viisavabadus peatada. Eesti seisukoht on, et koos Türgiga peavad saama viisavabaduse ka teised riigid, kes on Brüsseli nõuded täitnud. Kui Gruusia ja Ukraina on kõik oma tingimused täitnud, siis Euroopa liit peab oma lubadust ka täitma ja nende nendele inimestele, kes elavad Gruusias või Ukrainas, ka nendele viisavabaduse andma. Suure tõenäosusega käsitletakse neid ikkagi kõiki koos ja, ja oli näha ka täna, et erinevatel liikmesriikidel oli ka erinevaid arvamusi, et Balti riigid, Poola, väga paljud teised väga tugevalt toetasid Gruusia Ukraina liitumist viisavabadusprogrammiga ja, ja oli neid, kes olid vähe, kõhkleb, omale positsiooni. Meie jaoks on oluline, et Gruusia ja Ukraina ei tohiks jääda kuskile kuskile taha vaate peeglisse oludes, kus Türgiga tahetakse kiiresti poliitiliselt edasi liikuda. Millal Türgi need nõuded täita jõuab, kas need tähtajad, mis praegu seatud on, on reaalsed? Raske? Raske ennustada, väga raske ennustada, et täna pidi olema meil ka algselt kohtumine Türgi asesiseministriga. See mingitel põhjustel ei ära, eks siis ole järgnevaks nõukoguks, ehk siis üheksandaks juuniks näha, et kas mingi edasiliikumine on toimunud või mitte. Aga täna ennustada, millal Türgi kõik nõuded täidab? Väga-väga raske. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel,

Euroopa Liidu siseministrid leppisid kokku tingimustes, mis lubavad Türgi ja teiste riikidega vajadusel peatada viisavabaduse. Niinimetatud hädapiduri mehhanismi saab rakendada näiteks julgeoleku tagamiseks. Berliini eestvedamisel sõlmitud põgenike tagasisaatmislepe Ankaraga näeb muuhulgas ette türklastele viisavaba reisimise võimaldamist Euroopa Liidus. Kuigi Türgil on siiani täitmata mitmed kriteeriumid, loodab Ankara viisavabaduse kindlustada suve jooksul. Johannes Tralla küsitles kohtumisel osalenud siseminister Hanno Pevkurit.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Mis tingimustel saab viisavaba liikumise ajutiselt peatada, kui Türgist saabuvad jälle põgenikepaadid Kreeka saartele, kas see on argument, millega lõpetada viisavaba reisimine? Neid need tingimused on loomulikult seal nii-öelda üldisemalt kirjas, et ei ole kirjas, et kas paadipõgenikud või mitte, et oluline on kindlasti see, et tegelikult see roadmap või see kaart, mis on kokku lepitud viisavabaduse saamiseks peab olema täidetud ka edaspidi. Et need, need kõik tingimused alates seaduste vastavusest Euroopa Liidu seadustele kuni siis reaalsete praktiliste biomeetriliste passideni ja kõige muuni, et need peavad olema täidetud, kui seal tehakse tagasiandmisi või järeleandmisi siis on Euroopa liidul ka õigus ühepoolselt viisavabadus peatada. Eesti seisukoht on, et koos Türgiga peavad saama viisavabaduse ka teised riigid, kes on Brüsseli nõuded täitnud. Kui Gruusia ja Ukraina on kõik oma tingimused täitnud, siis Euroopa liit peab oma lubadust ka täitma ja nende nendele inimestele, kes elavad Gruusias või Ukrainas, ka nendele viisavabaduse andma. Suure tõenäosusega käsitletakse neid ikkagi kõiki koos ja, ja oli näha ka täna, et erinevatel liikmesriikidel oli ka erinevaid arvamusi, et Balti riigid, Poola, väga paljud teised väga tugevalt toetasid Gruusia Ukraina liitumist viisavabadusprogrammiga ja, ja oli neid, kes olid vähe, kõhkleb, omale positsiooni. Meie jaoks on oluline, et Gruusia ja Ukraina ei tohiks jääda kuskile kuskile taha vaate peeglisse oludes, kus Türgiga tahetakse kiiresti poliitiliselt edasi liikuda. Millal Türgi need nõuded täita jõuab, kas need tähtajad, mis praegu seatud on, on reaalsed? Raske? Raske ennustada, väga raske ennustada, et täna pidi olema meil ka algselt kohtumine Türgi asesiseministriga. See mingitel põhjustel ei ära, eks siis ole järgnevaks nõukoguks, ehk siis üheksandaks juuniks näha, et kas mingi edasiliikumine on toimunud või mitte. Aga täna ennustada, millal Türgi kõik nõuded täidab? Väga-väga raske. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, ### Response: Euroopa Liidu siseministrid leppisid kokku tingimustes, mis lubavad Türgi ja teiste riikidega vajadusel peatada viisavabaduse. Niinimetatud hädapiduri mehhanismi saab rakendada näiteks julgeoleku tagamiseks. Berliini eestvedamisel sõlmitud põgenike tagasisaatmislepe Ankaraga näeb muuhulgas ette türklastele viisavaba reisimise võimaldamist Euroopa Liidus. Kuigi Türgil on siiani täitmata mitmed kriteeriumid, loodab Ankara viisavabaduse kindlustada suve jooksul. Johannes Tralla küsitles kohtumisel osalenud siseminister Hanno Pevkurit.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Pingeline olukord Märjamaa vallas tekkis 2018. aasta detsembris, kui volikogu umbusaldas toonast vallavanemat Villu Karu, kes nüüd on valda juhtiva Merlin Suurna umbusaldamise eestvedaja. Karu kinnitab, et suurna umbusaldamise ajendiks on kolm kuud ametis olnud koolijuhi Kalle Uusmaaga töösuhte lõpetamine enne katseaja lõppu ja volikogu korralduse mittetäitmine. Koguti ju selle vallavanema tehtud otsuse suhtes üle 1000 allkirja. Volikogu oli sunnitud tegema vallavanemale ettepaneku oma sellekohane otsus tühistada ja kuna vallavanem vastas volikogule selle peale, et volikogu ei pea niisuguste küsimustega tegelema ja leidis, et volikogu on sellise pöördumise ettepanekuga üldse vallavanema mainet kahjustanud ta keeldus siis volikogu ettepanekut täitmast. Villu Karu, no öelge ausalt, teie olitegi ju see vallavanem, keda aasta tagasi umbusaldusi ja Merlin Suurna teie järel vallavanemaks sai. Kas te tahate nüüd ise uuesti vallavanemaks saada? Ei. Mul ei ole praegu sellist ambitsiooni. Meie praegune plaan edasise suhtes on hoopiski leida vallavanem konkursi korras. Märjamaa vallavanem Merlin Suurna on jätkuvalt seda meelt, et Kalle Uusmaa direktori ametisse ei sobi. Katseaeg on neli kuud ette nähtud, see on piisavalt pikk aeg, mille jooksul tööandja saab hinnata seda, kas isik oma tööülesannetega tuleb toime ja kas need omadused on sellised temal et ta saab seda tööd teha. Mina hindasin, et need ei ole sellised, et me saame seda töösuhet jätkata. Mis on vallavanema ja volikogu vahelise konflikti taga tegelikult teie hinnangul? Minu hinnangul ei ole siin mitte midagi muud kui poliitika. Kui tõenäoline, et neljapäeva õhtul te veel jätkata vallavanemana? Tõenäosus on üpris madal, sellepärast et 13 volikogu liiget on siis teinud umbusalduse avaldamise algatamise ja Märjamaa volikogus on 21 volikogu liiget ja piisab siis 11-st volikogu liikmest. Et see umbusaldus läheb läbi. Merlin Suurna tunnistas rahvusringhäälingule oma eksimust, et jättis koolijuhi vabastamise korraldusena vormistamata ja ka seda, et ta ei pidanud koolijuhi vabastamiseks nõu vallavalitsuse liikmetega, kes said sellest teada paar päeva hiljem, kui oli vaja koolijuhi leidmiseks uus konkurss välja kuulutada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Raplamaalt.

Veidi üle aasta Märjamaa valda vallavanemana juhtinud Merlin Suurna kaotab täna suure tõenäosusega töö, sest 21 volikogu liikmest 13 on andnud allkirja tänasel erakorralisel istungil tema umbusaldamiseks. Võimukriis Märjamaa vallas puhkes möödunud aasta novembri lõpus, kui vallavanem Merlin Suurna lõpetas kooli direktori Kalle Uusmaaga töölepingu vahetult enne katseaja lõppu. See vallandas allkirjade kogumise laine ja volikogu enamus soovitas vallavanemal koolijuht tööle ennistada.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Pingeline olukord Märjamaa vallas tekkis 2018. aasta detsembris, kui volikogu umbusaldas toonast vallavanemat Villu Karu, kes nüüd on valda juhtiva Merlin Suurna umbusaldamise eestvedaja. Karu kinnitab, et suurna umbusaldamise ajendiks on kolm kuud ametis olnud koolijuhi Kalle Uusmaaga töösuhte lõpetamine enne katseaja lõppu ja volikogu korralduse mittetäitmine. Koguti ju selle vallavanema tehtud otsuse suhtes üle 1000 allkirja. Volikogu oli sunnitud tegema vallavanemale ettepaneku oma sellekohane otsus tühistada ja kuna vallavanem vastas volikogule selle peale, et volikogu ei pea niisuguste küsimustega tegelema ja leidis, et volikogu on sellise pöördumise ettepanekuga üldse vallavanema mainet kahjustanud ta keeldus siis volikogu ettepanekut täitmast. Villu Karu, no öelge ausalt, teie olitegi ju see vallavanem, keda aasta tagasi umbusaldusi ja Merlin Suurna teie järel vallavanemaks sai. Kas te tahate nüüd ise uuesti vallavanemaks saada? Ei. Mul ei ole praegu sellist ambitsiooni. Meie praegune plaan edasise suhtes on hoopiski leida vallavanem konkursi korras. Märjamaa vallavanem Merlin Suurna on jätkuvalt seda meelt, et Kalle Uusmaa direktori ametisse ei sobi. Katseaeg on neli kuud ette nähtud, see on piisavalt pikk aeg, mille jooksul tööandja saab hinnata seda, kas isik oma tööülesannetega tuleb toime ja kas need omadused on sellised temal et ta saab seda tööd teha. Mina hindasin, et need ei ole sellised, et me saame seda töösuhet jätkata. Mis on vallavanema ja volikogu vahelise konflikti taga tegelikult teie hinnangul? Minu hinnangul ei ole siin mitte midagi muud kui poliitika. Kui tõenäoline, et neljapäeva õhtul te veel jätkata vallavanemana? Tõenäosus on üpris madal, sellepärast et 13 volikogu liiget on siis teinud umbusalduse avaldamise algatamise ja Märjamaa volikogus on 21 volikogu liiget ja piisab siis 11-st volikogu liikmest. Et see umbusaldus läheb läbi. Merlin Suurna tunnistas rahvusringhäälingule oma eksimust, et jättis koolijuhi vabastamise korraldusena vormistamata ja ka seda, et ta ei pidanud koolijuhi vabastamiseks nõu vallavalitsuse liikmetega, kes said sellest teada paar päeva hiljem, kui oli vaja koolijuhi leidmiseks uus konkurss välja kuulutada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Raplamaalt. ### Response: Veidi üle aasta Märjamaa valda vallavanemana juhtinud Merlin Suurna kaotab täna suure tõenäosusega töö, sest 21 volikogu liikmest 13 on andnud allkirja tänasel erakorralisel istungil tema umbusaldamiseks. Võimukriis Märjamaa vallas puhkes möödunud aasta novembri lõpus, kui vallavanem Merlin Suurna lõpetas kooli direktori Kalle Uusmaaga töölepingu vahetult enne katseaja lõppu. See vallandas allkirjade kogumise laine ja volikogu enamus soovitas vallavanemal koolijuht tööle ennistada.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Uued reeglid puudutavad sõidukijuhtide lähetamist, sõidu ja puhkeaegu ning nendega tahetakse ühtlasi lõpetada konkurentsimoonutused maanteetranspordis. Reform võeti vastu muudatustega hoolimata sellest, et osariike, ka Eesti ei ole nõus reformi ühe punktiga, mis nõuab sõiduki ja autojuhi teatud aja tagant tagasipöördumist. Koduriik aga, nagu ütles üks reformi raportööre Henna Virgune täna hommikul pressikonverentsil toob kauaoodatud maanteepakett valdkonda vajalikku selgust. Ma arvan, et lõplik dokument on hoolikalt koostatud ja delikaatne kompromiss, mis võtab arvesse erinevaid seisukohti nii palju kui võimalik. Eesti eurosaadik Yana Toom ei jaga seda seisukohta. See kõik ei vasta tõele, alustame sellest, et ei ole lubatud puhata kabiinis, nüüd me kehtestame sellise reegli, et puhkama peab, ütleme, hotellis motellis, kus on voodi duširuum ainuke probleem on see, et neid asju pole meil olemas. Ainuüksi Saksamaal jääb puudu üle 10000 sellise parkimisplatsi, kus on sellised asjad loodud. Läti saadik tegi ettepaneku rajada vajalikud ehitised kolme aasta jooksul ja alles siis asuda rakendama uue reformi nõudmisi. Aga see ettepanek hääletati maha. Samas kui on nii palju küsitavusi, miks siis, kui Euroopa Liidu nõukogu reformikava aprillis heaks kiitis, nendega välja ei tuldud? Euroopa Liidu nõukogu ei ole kõige läbipaistvam asi teatavasti me ei näe isegi istungite protokolle ja päevakorda sid ei meedia ega parlamendisaadikud ei tea, kuidas see arutelu seal hulgas. Majandusminister Taavi Aas ütles täna valitsuse pressikonverentsil, mida tema maanteetranspordireformist arvab. See seadus diskrimineerib kõiki neid ettevõtteid, kes on Euroopa äärealadel ja saareriik. Yana toom näeb reformi kavas aga kõige enne selget lõhet ida ja lääne vahel. Paljud saadikud vanadest heaolu riikides nad asjasse tegelikult ei süvene. Ma olen kuulnud päris avameelsed selliseid asju, et jah, see ongi siin võitlus ida ja Lääne-Euroopa vahel näitab neile koha kätte. Kuigi paljud riigid on mõista andnud, et nad võivad reformi asjus Euroopa kohtusse pöörduda, ei ole Taavi Aas veel kindel, mida Eesti teeb? Eesti ei ole selle kohta otsust teinud, kas me selle pöördumisega läheme ühiselt kaasa või läheme kuidagi eraldi kohtusse? Eks nüüd tuleb kujundada seisukoht, kas Eesti võtab kohtutöö ette või mitte. Europarlamendi juristide sõnul ei tõota kohtusse minek midagi head, ütleb Yana toom. Mulle öeldi, et ilmselt see on ikkagi rusikatega vehkimine peale kaklust, sest head õiguslikku alust, et minna kohtusse ja võita, ei ole.

Euroopa Parlament kiitis heaks Euroopa Liidu maanteetranspordi reformi ehk liikuvuspaketi. Selle eesmärk on parandada sõidukijuhtide töötingimusi ja takistada ebaseaduslikku äritegevust maanteetranspordis. Kõik riigid reformi kõikide punktidega nõus ei ole.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Uued reeglid puudutavad sõidukijuhtide lähetamist, sõidu ja puhkeaegu ning nendega tahetakse ühtlasi lõpetada konkurentsimoonutused maanteetranspordis. Reform võeti vastu muudatustega hoolimata sellest, et osariike, ka Eesti ei ole nõus reformi ühe punktiga, mis nõuab sõiduki ja autojuhi teatud aja tagant tagasipöördumist. Koduriik aga, nagu ütles üks reformi raportööre Henna Virgune täna hommikul pressikonverentsil toob kauaoodatud maanteepakett valdkonda vajalikku selgust. Ma arvan, et lõplik dokument on hoolikalt koostatud ja delikaatne kompromiss, mis võtab arvesse erinevaid seisukohti nii palju kui võimalik. Eesti eurosaadik Yana Toom ei jaga seda seisukohta. See kõik ei vasta tõele, alustame sellest, et ei ole lubatud puhata kabiinis, nüüd me kehtestame sellise reegli, et puhkama peab, ütleme, hotellis motellis, kus on voodi duširuum ainuke probleem on see, et neid asju pole meil olemas. Ainuüksi Saksamaal jääb puudu üle 10000 sellise parkimisplatsi, kus on sellised asjad loodud. Läti saadik tegi ettepaneku rajada vajalikud ehitised kolme aasta jooksul ja alles siis asuda rakendama uue reformi nõudmisi. Aga see ettepanek hääletati maha. Samas kui on nii palju küsitavusi, miks siis, kui Euroopa Liidu nõukogu reformikava aprillis heaks kiitis, nendega välja ei tuldud? Euroopa Liidu nõukogu ei ole kõige läbipaistvam asi teatavasti me ei näe isegi istungite protokolle ja päevakorda sid ei meedia ega parlamendisaadikud ei tea, kuidas see arutelu seal hulgas. Majandusminister Taavi Aas ütles täna valitsuse pressikonverentsil, mida tema maanteetranspordireformist arvab. See seadus diskrimineerib kõiki neid ettevõtteid, kes on Euroopa äärealadel ja saareriik. Yana toom näeb reformi kavas aga kõige enne selget lõhet ida ja lääne vahel. Paljud saadikud vanadest heaolu riikides nad asjasse tegelikult ei süvene. Ma olen kuulnud päris avameelsed selliseid asju, et jah, see ongi siin võitlus ida ja Lääne-Euroopa vahel näitab neile koha kätte. Kuigi paljud riigid on mõista andnud, et nad võivad reformi asjus Euroopa kohtusse pöörduda, ei ole Taavi Aas veel kindel, mida Eesti teeb? Eesti ei ole selle kohta otsust teinud, kas me selle pöördumisega läheme ühiselt kaasa või läheme kuidagi eraldi kohtusse? Eks nüüd tuleb kujundada seisukoht, kas Eesti võtab kohtutöö ette või mitte. Europarlamendi juristide sõnul ei tõota kohtusse minek midagi head, ütleb Yana toom. Mulle öeldi, et ilmselt see on ikkagi rusikatega vehkimine peale kaklust, sest head õiguslikku alust, et minna kohtusse ja võita, ei ole. ### Response: Euroopa Parlament kiitis heaks Euroopa Liidu maanteetranspordi reformi ehk liikuvuspaketi. Selle eesmärk on parandada sõidukijuhtide töötingimusi ja takistada ebaseaduslikku äritegevust maanteetranspordis. Kõik riigid reformi kõikide punktidega nõus ei ole.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eesti energia andmeil koondati ettevõttest alates aasta algusest 450 töötajat. Praegu loodetakse raskeid aegu üle elada inimesi sundpuhkusele saates ja see puudutab üle 1000 töötaja. Ettevõtte juhatuse liikme Raine Pajo sõnul on see ajutine väljapääs. Me läheme nagu samm haaval, et praegu kasutatakse puhkuseid, siis kasutame sundpuhkuseid nii palju kui võimalik. Aga tõesti, me oleme ka seda vaadanud, et kui see olukord tõesti paremaks ei lähe. On olemas risk, et teisel poolaastal tuleb veel sama palju vähendada personali, kui me esimesel poolaastal vähendasime. Sundpuhkus puudutab nii kaevureid kui elektritootjaid. Kaevurite seast koondati sel aastal üle 200 inimese. Aga nende jaoks on hea uudis see, et praegu massilise koondamisi ei tule. Aga mis toob tulevik, see oleneb riigijuhtidest, räägib kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu juht Marina Lukjanova. Meie pole si, et kvoodi hind tõusis. Meie pole süüdi, et see on brüsseli või Euroopa Liidu poliitiline otsus. Meie koondasime inimesi nii palju kui võimalik. Me oleme nõus sundpuhkusega, et raskeid aegu üle elada. Töötajate jaoks on see väga raske, kuid me tahame inimesi hoida. Palume riiki meile vastu tulla, neil on sellised võimalused. Nii. Eesti energia pakub pikaajalise plaanina uute õlitehaste ehitamist, kuid lühiajalised plaanid on valitsuse otsustada, jätkab Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. Üks variant on nii-öelda kompenseerida osaliselt seda hinnavahet, mis on meie ja nii-öelda kolmandatest riikidest tuleva elektri konkurentsivõime erinevus ja pakkunud variandina teha mingisugune nii-öelda võimsuse reservitasu, nagu näiteks on meie põhjanaabrite Soomes olemas sellised süsteemid on variant kompenseerida läbi biomassi, kuna biomass on nii-öelda CO kahe neutraalne, et seda kasutada. Et neid variante on erinevaid. Ida-Viru töötukassa on uute koondatavate vastuvõtuks valmis. Praegu on Ida-Virumaal 850 vakantset töökohta selles töötlevas tööstuses 300 kuid vana teadmiste pagasiga on uut tööd raske leida. Nii räägib töötukassa Ida-Viru osakonna juht Anneki teelahk. Ma arvan, et suuremal osal tuleks ümber õppida ja need võimalused on meil tõesti olemas, meil on praegu ümberõppel inimesi 1200, et siin on võib-olla üks üleskutse, et kui inimesed näiteks on juba sundpuhkusel, et nad võiksid vaadata neid pakkumisi ja, ja töökohti on järjest juurde tulnud, aga nad ei tule sellise kiirusega, kui me tahaksime. Praegu on Narvas ja jõhvis töötuna arvel ligi 5000 inimest. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.

Eesti Energia teatas kuni 1300 töötaja sundpuhkusele saatmisest. Põlevkivienergeetika ettevõtete usaldusisikud kohtusid täna Eesti Energia juhtkonnaga, arutamaks olukorda koondamiste ja sundpuhkustega. Ametiühingud mõistavad antud sammu vajadust, kuid ootavad riigilt kiireid samme töökohtade säilitamiseks põlevkivienergeetikas.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eesti energia andmeil koondati ettevõttest alates aasta algusest 450 töötajat. Praegu loodetakse raskeid aegu üle elada inimesi sundpuhkusele saates ja see puudutab üle 1000 töötaja. Ettevõtte juhatuse liikme Raine Pajo sõnul on see ajutine väljapääs. Me läheme nagu samm haaval, et praegu kasutatakse puhkuseid, siis kasutame sundpuhkuseid nii palju kui võimalik. Aga tõesti, me oleme ka seda vaadanud, et kui see olukord tõesti paremaks ei lähe. On olemas risk, et teisel poolaastal tuleb veel sama palju vähendada personali, kui me esimesel poolaastal vähendasime. Sundpuhkus puudutab nii kaevureid kui elektritootjaid. Kaevurite seast koondati sel aastal üle 200 inimese. Aga nende jaoks on hea uudis see, et praegu massilise koondamisi ei tule. Aga mis toob tulevik, see oleneb riigijuhtidest, räägib kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu juht Marina Lukjanova. Meie pole si, et kvoodi hind tõusis. Meie pole süüdi, et see on brüsseli või Euroopa Liidu poliitiline otsus. Meie koondasime inimesi nii palju kui võimalik. Me oleme nõus sundpuhkusega, et raskeid aegu üle elada. Töötajate jaoks on see väga raske, kuid me tahame inimesi hoida. Palume riiki meile vastu tulla, neil on sellised võimalused. Nii. Eesti energia pakub pikaajalise plaanina uute õlitehaste ehitamist, kuid lühiajalised plaanid on valitsuse otsustada, jätkab Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. Üks variant on nii-öelda kompenseerida osaliselt seda hinnavahet, mis on meie ja nii-öelda kolmandatest riikidest tuleva elektri konkurentsivõime erinevus ja pakkunud variandina teha mingisugune nii-öelda võimsuse reservitasu, nagu näiteks on meie põhjanaabrite Soomes olemas sellised süsteemid on variant kompenseerida läbi biomassi, kuna biomass on nii-öelda CO kahe neutraalne, et seda kasutada. Et neid variante on erinevaid. Ida-Viru töötukassa on uute koondatavate vastuvõtuks valmis. Praegu on Ida-Virumaal 850 vakantset töökohta selles töötlevas tööstuses 300 kuid vana teadmiste pagasiga on uut tööd raske leida. Nii räägib töötukassa Ida-Viru osakonna juht Anneki teelahk. Ma arvan, et suuremal osal tuleks ümber õppida ja need võimalused on meil tõesti olemas, meil on praegu ümberõppel inimesi 1200, et siin on võib-olla üks üleskutse, et kui inimesed näiteks on juba sundpuhkusel, et nad võiksid vaadata neid pakkumisi ja, ja töökohti on järjest juurde tulnud, aga nad ei tule sellise kiirusega, kui me tahaksime. Praegu on Narvas ja jõhvis töötuna arvel ligi 5000 inimest. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. ### Response: Eesti Energia teatas kuni 1300 töötaja sundpuhkusele saatmisest. Põlevkivienergeetika ettevõtete usaldusisikud kohtusid täna Eesti Energia juhtkonnaga, arutamaks olukorda koondamiste ja sundpuhkustega. Ametiühingud mõistavad antud sammu vajadust, kuid ootavad riigilt kiireid samme töökohtade säilitamiseks põlevkivienergeetikas.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

See, mida kindlasti toetada tuleb meediapoliitikas on meedia paljusus. Mis puutub rahvusringhäälingu politiseerimisse, siis see väide vaikimisi eeldab, et ta varem ei ole olnud politiseeritud, mis, nagu me kõik teame, ei vasta tõele. Pablik servis protcasting on rahvaringhääling. Mida rahastab rahvas, mis tehakse rahva jaoks ja mida kontrollib rahvas. Ja see kontrolli puhul on oluline, et võimalikult mitmekesiselt see rahvas oleks selles nõukogus esindatud. See nõukogu ei ole suur juht ja õpetaja, vaid ta peaks olema tundlik paromeeter, mis reageerib ühiskonnas toimuvatele muutustele ja, ja selle kooskõlale sellega, mida programm pakub. Tähendab, niisugune juhi ja õpetaja mudel. Rahvusringhäälingu juhtimisel on minu meelest lootusetu.

Kultuuriminister Raivo Palmaru Riigikogu infotunnis. Mõni mõte avalik-õiguslikust ringhäälingust ja ringhäälingunõukogust.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: See, mida kindlasti toetada tuleb meediapoliitikas on meedia paljusus. Mis puutub rahvusringhäälingu politiseerimisse, siis see väide vaikimisi eeldab, et ta varem ei ole olnud politiseeritud, mis, nagu me kõik teame, ei vasta tõele. Pablik servis protcasting on rahvaringhääling. Mida rahastab rahvas, mis tehakse rahva jaoks ja mida kontrollib rahvas. Ja see kontrolli puhul on oluline, et võimalikult mitmekesiselt see rahvas oleks selles nõukogus esindatud. See nõukogu ei ole suur juht ja õpetaja, vaid ta peaks olema tundlik paromeeter, mis reageerib ühiskonnas toimuvatele muutustele ja, ja selle kooskõlale sellega, mida programm pakub. Tähendab, niisugune juhi ja õpetaja mudel. Rahvusringhäälingu juhtimisel on minu meelest lootusetu. ### Response: Kultuuriminister Raivo Palmaru Riigikogu infotunnis. Mõni mõte avalik-õiguslikust ringhäälingust ja ringhäälingunõukogust.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Valitsuses on koos meil leitud järgmise aasta eelarve osas ja, ja muidugi seisab kõik see töö, mis riigikogu taga seisab ees. Eelarve mahuks on märgitud 98,8 miljardit krooni, see on veidi suurem kui see number, millest alguses juttu Jah, et tõsi, et need erinevad lisatulud, need on praegusel juhul lisandunud ja, ja me oleme siis otsinud seda varianti, et, et ministeeriumidel kvaliteet ei langeks. Homseks peavad kõik ministeeriumid esitama oma valdkonna parandatud eelarveprojektid ja vajalikud seadusemuudatuste paketid. Tegelikult on ju kogu selle protsessi käigus räägitud väga mitmete maksude tõstmisest. Milliseid seadusemuudatusi nüüd täpselt vaja on? Mis puudutab maksupoliitikat, siis maksupoliitika puhul lähevad ju muudatusse nii-öelda kõik tulumaksu ettepanekud, nii üksikisiku tulumaksu langetamise edasilükkamine, maksuvaba tulumäära edasilükkamine kui ka esimesest lapsest tulumaksusoodustuse rakendamise edasilükkamine ja üldiselt võib ütelda, et rohkem olulisi maksumuudatusi ei olegi, on üksikud sooduskäibemaksuga maksustatud kaubad puhul on, samuti on siis enamus siis seda määra tõstetud viielt protsendilt üheksale protsendile, aga üldiselt on järgmise aasta eelarve hüppelistest maksutõusudest säästetud. Aga niinimetatud automaks. Automaksu ei tulnud ja, ja eks see tegi ka selle lõpu väga pingeliseks. Mis olid täna need peamised küsimused, mille üle te veel mõtteid vahetasite või arutasite Sisejulgeolek ja majandus, kommunikatsioon, haridus ja ma arvan, et kõige teravamalt võib olla sotsiaal Ja nendele ministeeriumidele siis otsustati ikkagi eraldada lisaraha, mille arvelt see. Noh, niivõrd-kuivõrd sai neid lisarahasid teha, et selgelt, see pidi kõik millegi arvelt tulema ja ja, ja selget, me oleme vaadanud läbi ka ettevõtete dividendipoliitika oleme vaadanud läbi veel kõik see, mis puudutab noh, kas või väiksem tase nagu vabariigi valitsuse reserv, kui palju peab seal olema, oleme täpsustanud nii kaitseminister umi eelarvet kui ka Euroopa Liidu makset ehk neid asjasid, mis on siis jooksvas seoses SKT numbriga. Nii et nii ta tuli. Reservide kallale ei ole plaanis minna. Jah, praegusel juhul on nii, et, et on tasakaalus eelarve, järgmised sammud on nüüd nii, et neljapäeva hommikul me teeme valitsuse erakorralise istungi, kus me siis nii-öelda koputame ära kogu selle paketi kaasa arvatud siis need, mis on siis need vajalikud seadusmuudatused ja siis peaminister laeb, esitab selle eelarve eelnõu riigikogule 25. kell 10 ja pärast seda hakkab riigikogus menetlemine ja tema esimene lugemine saalis on praegusel hinnangul 16. oktoobril.

Valitsus jõudis eelarveprojekti osas kokkuleppele.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Valitsuses on koos meil leitud järgmise aasta eelarve osas ja, ja muidugi seisab kõik see töö, mis riigikogu taga seisab ees. Eelarve mahuks on märgitud 98,8 miljardit krooni, see on veidi suurem kui see number, millest alguses juttu Jah, et tõsi, et need erinevad lisatulud, need on praegusel juhul lisandunud ja, ja me oleme siis otsinud seda varianti, et, et ministeeriumidel kvaliteet ei langeks. Homseks peavad kõik ministeeriumid esitama oma valdkonna parandatud eelarveprojektid ja vajalikud seadusemuudatuste paketid. Tegelikult on ju kogu selle protsessi käigus räägitud väga mitmete maksude tõstmisest. Milliseid seadusemuudatusi nüüd täpselt vaja on? Mis puudutab maksupoliitikat, siis maksupoliitika puhul lähevad ju muudatusse nii-öelda kõik tulumaksu ettepanekud, nii üksikisiku tulumaksu langetamise edasilükkamine, maksuvaba tulumäära edasilükkamine kui ka esimesest lapsest tulumaksusoodustuse rakendamise edasilükkamine ja üldiselt võib ütelda, et rohkem olulisi maksumuudatusi ei olegi, on üksikud sooduskäibemaksuga maksustatud kaubad puhul on, samuti on siis enamus siis seda määra tõstetud viielt protsendilt üheksale protsendile, aga üldiselt on järgmise aasta eelarve hüppelistest maksutõusudest säästetud. Aga niinimetatud automaks. Automaksu ei tulnud ja, ja eks see tegi ka selle lõpu väga pingeliseks. Mis olid täna need peamised küsimused, mille üle te veel mõtteid vahetasite või arutasite Sisejulgeolek ja majandus, kommunikatsioon, haridus ja ma arvan, et kõige teravamalt võib olla sotsiaal Ja nendele ministeeriumidele siis otsustati ikkagi eraldada lisaraha, mille arvelt see. Noh, niivõrd-kuivõrd sai neid lisarahasid teha, et selgelt, see pidi kõik millegi arvelt tulema ja ja, ja selget, me oleme vaadanud läbi ka ettevõtete dividendipoliitika oleme vaadanud läbi veel kõik see, mis puudutab noh, kas või väiksem tase nagu vabariigi valitsuse reserv, kui palju peab seal olema, oleme täpsustanud nii kaitseminister umi eelarvet kui ka Euroopa Liidu makset ehk neid asjasid, mis on siis jooksvas seoses SKT numbriga. Nii et nii ta tuli. Reservide kallale ei ole plaanis minna. Jah, praegusel juhul on nii, et, et on tasakaalus eelarve, järgmised sammud on nüüd nii, et neljapäeva hommikul me teeme valitsuse erakorralise istungi, kus me siis nii-öelda koputame ära kogu selle paketi kaasa arvatud siis need, mis on siis need vajalikud seadusmuudatused ja siis peaminister laeb, esitab selle eelarve eelnõu riigikogule 25. kell 10 ja pärast seda hakkab riigikogus menetlemine ja tema esimene lugemine saalis on praegusel hinnangul 16. oktoobril. ### Response: Valitsus jõudis eelarveprojekti osas kokkuleppele.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Pärnu lähedal Reiu külas hakkasid keskpäeval ringi sõitma suured sinised rongid. Need olid täis uudishimulikke lapsi, kes kõik suundusid Lottemaa avamisele. Kui rong jõudis jaama, leidsid lapsed ees suure rõõmupeo. Lottemaa on Janno Põldma ja Heiki Ernitsa joonisfilmidest ja nende ainetel valminud raamatutest tuttavaks saanud leiutajate küla, kus elab abivalmis koeratüdruk Lotte ning tema sõbrad. Lottemaal olevad majad ja nende sisustus on tehtud võimalikult täpselt joonisfilmides nähtute järgi. Lastel on võimalik majades sees käia, kõiki esemeid katsuda ning nendega mängida. Käisite üleval ja kas mu tuba oli väga segamini? Ei olnud, väga hea, ma unustasin täna koristada, aga mu ema ütles, et ma pean koristama. Aga nii. Lottemaal on loomulikult olemas ka kõik tegelaskujud, mis on lastele raamatutest ja joonisfilmidest tuttavaks saanud. Peale Lotte enda võib näiteks näha kassprunot Jäne Albertit, vana rännukoer, Klausi ja kass matit. Matiga on lastel muuseas võimalik teha staadionil trenni. Kui sportimisest hakkab palav, siis on tervel perel võimalik end mere ääres jahutada. Võimalik on ka minna leiutajate küla teatrisse etendusi vaatama. Igasugune aktiivne tegevus on lastele loomulikult meelt mööda. Mulle meeldib siin kõik asjad, mis, mida ma olen näinud Lotte multikast, mul oli see ka mõnikord olemas, aga see, see film kadus mulle ära. Mulle meeldib siin staadion ja Lotte maja. Kuidas sulle Lottemaa seniajani meeldib? Väga hästi, mis sulle siin eriti meeldib? Ott. Ja need majad meeldivad ka? Lotte maja meeldib väga. Praegu ootab Lottemaa veel lennumasinat, mis peaks kohale jõudma umbes kahe nädala pärast. Leiutajate küla ühe autori Janno Põldma sõnul ei saa Lottemaa aga ka siis täiesti valmis, sest nad soovivad sinna lisada kogu aeg midagi uut juurde. Sest et ta peab olema nagu, nagu teekond, mida sa kõnnib ja leiad huvitavaid, huvitavaid kohti jälle juurde. Aga see, mis siin on platsi peal me Heiki Ernitsaga, kellega me koos oleme Lottemaa kunstilised autorid. Ja mõlemad, leiame, et see on palju enamat, kui, kui me lootsime alguses. Lottemaa on avatud iga päev ja üheaegselt mahub sinna üle 2000 külastaja. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Reiu küla, Pärnumaa.

Pärnumaal Tahkurannas avatakse täna viimaks Lottemaa. Avastamist ootavad üle 100-ja atraktsiooni, leiumasina ja mänguriista. Lottemaa teemapark paikneb kokku pea 18-hektarilisel territooriumil ning asub kuue kilomeetri kaugusel Pärnu linnapiirist. Lotte joonisfilmidest tuttavad hooned on rajatud endise Nõukogude aegse sõjaväebaasi asemele ja need põhinevad Heiki Ernitsa poolt loodud Leiutajatekülal.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Pärnu lähedal Reiu külas hakkasid keskpäeval ringi sõitma suured sinised rongid. Need olid täis uudishimulikke lapsi, kes kõik suundusid Lottemaa avamisele. Kui rong jõudis jaama, leidsid lapsed ees suure rõõmupeo. Lottemaa on Janno Põldma ja Heiki Ernitsa joonisfilmidest ja nende ainetel valminud raamatutest tuttavaks saanud leiutajate küla, kus elab abivalmis koeratüdruk Lotte ning tema sõbrad. Lottemaal olevad majad ja nende sisustus on tehtud võimalikult täpselt joonisfilmides nähtute järgi. Lastel on võimalik majades sees käia, kõiki esemeid katsuda ning nendega mängida. Käisite üleval ja kas mu tuba oli väga segamini? Ei olnud, väga hea, ma unustasin täna koristada, aga mu ema ütles, et ma pean koristama. Aga nii. Lottemaal on loomulikult olemas ka kõik tegelaskujud, mis on lastele raamatutest ja joonisfilmidest tuttavaks saanud. Peale Lotte enda võib näiteks näha kassprunot Jäne Albertit, vana rännukoer, Klausi ja kass matit. Matiga on lastel muuseas võimalik teha staadionil trenni. Kui sportimisest hakkab palav, siis on tervel perel võimalik end mere ääres jahutada. Võimalik on ka minna leiutajate küla teatrisse etendusi vaatama. Igasugune aktiivne tegevus on lastele loomulikult meelt mööda. Mulle meeldib siin kõik asjad, mis, mida ma olen näinud Lotte multikast, mul oli see ka mõnikord olemas, aga see, see film kadus mulle ära. Mulle meeldib siin staadion ja Lotte maja. Kuidas sulle Lottemaa seniajani meeldib? Väga hästi, mis sulle siin eriti meeldib? Ott. Ja need majad meeldivad ka? Lotte maja meeldib väga. Praegu ootab Lottemaa veel lennumasinat, mis peaks kohale jõudma umbes kahe nädala pärast. Leiutajate küla ühe autori Janno Põldma sõnul ei saa Lottemaa aga ka siis täiesti valmis, sest nad soovivad sinna lisada kogu aeg midagi uut juurde. Sest et ta peab olema nagu, nagu teekond, mida sa kõnnib ja leiad huvitavaid, huvitavaid kohti jälle juurde. Aga see, mis siin on platsi peal me Heiki Ernitsaga, kellega me koos oleme Lottemaa kunstilised autorid. Ja mõlemad, leiame, et see on palju enamat, kui, kui me lootsime alguses. Lottemaa on avatud iga päev ja üheaegselt mahub sinna üle 2000 külastaja. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Reiu küla, Pärnumaa. ### Response: Pärnumaal Tahkurannas avatakse täna viimaks Lottemaa. Avastamist ootavad üle 100-ja atraktsiooni, leiumasina ja mänguriista. Lottemaa teemapark paikneb kokku pea 18-hektarilisel territooriumil ning asub kuue kilomeetri kaugusel Pärnu linnapiirist. Lotte joonisfilmidest tuttavad hooned on rajatud endise Nõukogude aegse sõjaväebaasi asemele ja need põhinevad Heiki Ernitsa poolt loodud Leiutajatekülal.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Linnal oli valida, kas hakata renoveerima vana niinimetatud Londoni maja, kus elab 15 hoolealust. Siiski otsustati uue maja ehitamise kasuks. Linnapea Romek Kosenkranius. Otsustasime, et ehitame ikka täiesti uue maja, sest see on eelmise sajandi keskpaigas see hoone ja ilmselt seal võivad tekkida muinsuskaitselised piirangud. Me ehitame siis ühe 30 kohalise maja sinnasamale hooldekodu territooriumile aga veidi kaugemale ja teine maja siis tuleb 20 kohaline ehk kokku on siis plaanis 50 kohta, see on siis selle arvestusega, et need inimesed, kes praegu on Londoni majas küllaltki ebameeldivates tingimustes, et saaksid siis ka kolida, siis nendesse uutesse majadesse Kosen kranius ütles, et Londoni maja jääb abihoonena kasutusse, seal asuvad pesu, köögid ja laod. Esimest 30 kohalise maja hakatakse varsti ehitama ja see peab aasta lõpuks valmis olema. Eelarves on ka 1,2 miljonit eurot ja eelarvestuslikult selle maja siis maksumus ongi umbes miljon eurot, aga seal on ka ümbruse töid, et natukene kõnniteed ja siis seda hooviala ehitada, et me arvame, et see raha peaks meil olemas olema. Teine maja, see 20 kohaline läheb nüüd projekteerimise, seal on meil Euroopa Liidu struktuurfondidest ka toetuse osa olemas 530000 ja siis meil endal on plaanis üks sama suur summa sinna siis juurde panna ja see peaks tulema siis nii-öelda see nullenergia maja, mis on küll kallim kui see ilmselt kui see 30 kohaline maja, aga noh, siis on kõige moodsam sõna siis ka hooldekodusse jõudnud ja ma usun, et selle 50 koha juurde tekkimisega siis olukord Tammiste hooldekodus nii praegustele hoolealustele paraneb kui ka leeveneb see järjekord, mis hooldekodusse on tekkinud.

Pärnu linn on asunud leevendama hooldekodukohtade puudust ja ehitab juba sel aastal Tammiste hooldekodu territooriumile 30-kohalise maja ja peagi ka 20-kohalise.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Linnal oli valida, kas hakata renoveerima vana niinimetatud Londoni maja, kus elab 15 hoolealust. Siiski otsustati uue maja ehitamise kasuks. Linnapea Romek Kosenkranius. Otsustasime, et ehitame ikka täiesti uue maja, sest see on eelmise sajandi keskpaigas see hoone ja ilmselt seal võivad tekkida muinsuskaitselised piirangud. Me ehitame siis ühe 30 kohalise maja sinnasamale hooldekodu territooriumile aga veidi kaugemale ja teine maja siis tuleb 20 kohaline ehk kokku on siis plaanis 50 kohta, see on siis selle arvestusega, et need inimesed, kes praegu on Londoni majas küllaltki ebameeldivates tingimustes, et saaksid siis ka kolida, siis nendesse uutesse majadesse Kosen kranius ütles, et Londoni maja jääb abihoonena kasutusse, seal asuvad pesu, köögid ja laod. Esimest 30 kohalise maja hakatakse varsti ehitama ja see peab aasta lõpuks valmis olema. Eelarves on ka 1,2 miljonit eurot ja eelarvestuslikult selle maja siis maksumus ongi umbes miljon eurot, aga seal on ka ümbruse töid, et natukene kõnniteed ja siis seda hooviala ehitada, et me arvame, et see raha peaks meil olemas olema. Teine maja, see 20 kohaline läheb nüüd projekteerimise, seal on meil Euroopa Liidu struktuurfondidest ka toetuse osa olemas 530000 ja siis meil endal on plaanis üks sama suur summa sinna siis juurde panna ja see peaks tulema siis nii-öelda see nullenergia maja, mis on küll kallim kui see ilmselt kui see 30 kohaline maja, aga noh, siis on kõige moodsam sõna siis ka hooldekodusse jõudnud ja ma usun, et selle 50 koha juurde tekkimisega siis olukord Tammiste hooldekodus nii praegustele hoolealustele paraneb kui ka leeveneb see järjekord, mis hooldekodusse on tekkinud. ### Response: Pärnu linn on asunud leevendama hooldekodukohtade puudust ja ehitab juba sel aastal Tammiste hooldekodu territooriumile 30-kohalise maja ja peagi ka 20-kohalise.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eesti pank prognoosib sel aastal võrreldes eelmise aastaga kümneprotsendilist majanduslangust, järgmisel aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisist väljumisel 8,5 protsendini ning 2022. aasta keskpaigaks peaks Eesti majandus jõudma tagasi kriisieelsele tasemele. Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul mõjutab majanduslangust kõige enam välisnõudluse vähenemine, mis moodustab langusest kaks kolmandikku ning umbes kolmandik on seotud koroonaviirusega kehtestatud piirangutega. Eestis. Koroona viirus ja pandeemia tabasid meid hetkel, mil Eesti majandus oli juba jahtumise kursil, see võib teha taastumise pisut vaevalisemaks. Teisalt kui piirangud majandustegevuselt, nii Eestis kui ka teistes riikides maha võetakse, siis võib ka see taastumine olla suhteliselt kiirem, kuna seekord on vähemalt väga selge, millest siis see majanduskriis põhjustatud on. Võib-olla lisaks piirangutele on oluline ka siis mõista, et, et ka inimeste hoiakud ja käitumine võivad mõneks ajaks olla muutunud. Sel aastal on töötasuhüvitist makstud juba umbes 120-le 1000-le inimesele, kuid palgatoetuse lõppedes võib töötuse määr aasta lõpuks olla Eestis üle 13 protsendi. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul puudutab kriis ka palkasid. Prognoosi järgi keskmine palgalangus käesoleval aastal saab olema kusagil üks protsenti siin, tõsi, tuleks silmas pidada seda, et me ei eelda, et avalikus sektoris palgad langeksid, mis tähendab seda, et tegelikult ekri palgalangus saab veel olema mõnevõrra suurem selleks, et see keskmine oleks umbes ühe protsendiline langus. Aga jällegi, et kui eeldada, et majandus suudab enam-vähem taastuda nüüd kahe aastaga sellest kriisist, siis ka selline palgakasvu uuesti võiksime hakata nägema kusagil 2022. aastal. Ühelt poolt toormehindade langus teisele poole pealt. Palkade areng toob siis kaasa ka selle, et me näeme, et inflatsioon käesoleval aastal on miinusmärgiga või me näeme tegelikult üldist hinnalangust seal taga, peamiselt on energia hinnad. Teisalt hoiab hinnatõusu tagasi ka üldine palkade alanemine. Madis Mülleri sõnul erineb aga praegune kriis varasematest ning kuna valitseb erakordne teadmatus, siis prognoosid võivad ka kiirelt muutuda. Seekord tõesti, ma arvan, et võib öelda, et see ebakindlus ja teadmatus on tulenevalt viiruse levikuga seonduvast tõesti erakordselt suur. Kaasiku sõnul on juba praegu aga näha seda, et koroonaviirusega seotud piirangute leevendamine on mõjunud majandusele positiivselt. Esimesed taastumise märgid tegelikult majanduse toimimises juba paistavad taastumine just selles mõttes, et enam ei ole olukord võib-olla nii kriitiline, kui ta oli näiteks aprillikuus, kui need piirangud olid kõik täies jõus kehtivas Me näeme seda erinevates indikaatoris, olgu sellest inimeste liikumine või siis ka inimeste maksekäitumise. Kus siis on näha seda, et, et raha liigub järjest rohkem.

Eesti Panga majandusprognoosi järgi langeb Eesti majandus ülemaailmse pandeemia tõttu tänavu mullusega võrreldes 10 protsenti. Majanduse kriisieelne tase taastub keskpanga hinnangul alles 2022. aasta keskpaigas.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eesti pank prognoosib sel aastal võrreldes eelmise aastaga kümneprotsendilist majanduslangust, järgmisel aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisist väljumisel 8,5 protsendini ning 2022. aasta keskpaigaks peaks Eesti majandus jõudma tagasi kriisieelsele tasemele. Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul mõjutab majanduslangust kõige enam välisnõudluse vähenemine, mis moodustab langusest kaks kolmandikku ning umbes kolmandik on seotud koroonaviirusega kehtestatud piirangutega. Eestis. Koroona viirus ja pandeemia tabasid meid hetkel, mil Eesti majandus oli juba jahtumise kursil, see võib teha taastumise pisut vaevalisemaks. Teisalt kui piirangud majandustegevuselt, nii Eestis kui ka teistes riikides maha võetakse, siis võib ka see taastumine olla suhteliselt kiirem, kuna seekord on vähemalt väga selge, millest siis see majanduskriis põhjustatud on. Võib-olla lisaks piirangutele on oluline ka siis mõista, et, et ka inimeste hoiakud ja käitumine võivad mõneks ajaks olla muutunud. Sel aastal on töötasuhüvitist makstud juba umbes 120-le 1000-le inimesele, kuid palgatoetuse lõppedes võib töötuse määr aasta lõpuks olla Eestis üle 13 protsendi. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul puudutab kriis ka palkasid. Prognoosi järgi keskmine palgalangus käesoleval aastal saab olema kusagil üks protsenti siin, tõsi, tuleks silmas pidada seda, et me ei eelda, et avalikus sektoris palgad langeksid, mis tähendab seda, et tegelikult ekri palgalangus saab veel olema mõnevõrra suurem selleks, et see keskmine oleks umbes ühe protsendiline langus. Aga jällegi, et kui eeldada, et majandus suudab enam-vähem taastuda nüüd kahe aastaga sellest kriisist, siis ka selline palgakasvu uuesti võiksime hakata nägema kusagil 2022. aastal. Ühelt poolt toormehindade langus teisele poole pealt. Palkade areng toob siis kaasa ka selle, et me näeme, et inflatsioon käesoleval aastal on miinusmärgiga või me näeme tegelikult üldist hinnalangust seal taga, peamiselt on energia hinnad. Teisalt hoiab hinnatõusu tagasi ka üldine palkade alanemine. Madis Mülleri sõnul erineb aga praegune kriis varasematest ning kuna valitseb erakordne teadmatus, siis prognoosid võivad ka kiirelt muutuda. Seekord tõesti, ma arvan, et võib öelda, et see ebakindlus ja teadmatus on tulenevalt viiruse levikuga seonduvast tõesti erakordselt suur. Kaasiku sõnul on juba praegu aga näha seda, et koroonaviirusega seotud piirangute leevendamine on mõjunud majandusele positiivselt. Esimesed taastumise märgid tegelikult majanduse toimimises juba paistavad taastumine just selles mõttes, et enam ei ole olukord võib-olla nii kriitiline, kui ta oli näiteks aprillikuus, kui need piirangud olid kõik täies jõus kehtivas Me näeme seda erinevates indikaatoris, olgu sellest inimeste liikumine või siis ka inimeste maksekäitumise. Kus siis on näha seda, et, et raha liigub järjest rohkem. ### Response: Eesti Panga majandusprognoosi järgi langeb Eesti majandus ülemaailmse pandeemia tõttu tänavu mullusega võrreldes 10 protsenti. Majanduse kriisieelne tase taastub keskpanga hinnangul alles 2022. aasta keskpaigas.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Põhiseaduse asjatundjate kogu töö vältas 2000 seitsmeteistkümnenda aasta jaanuarist läinud aasta juuni lõpuni. Kaheteistkümneliikmeline kogu pidas 14 koosolekut ning seitse liiget koostas valdkondliku raporti. Raportite põhjal tegi justiitsministeerium 78 ettepanekut põhiseaduse muutmiseks. Üks ettepanekuid on muuta riigikogu 91 liikmeliseks. Samuti tehakse ettepanek muuta vabariigi presidendi valimise korda nii, et presidendi valib valimiskogu. Ka pakutakse, et presidendil võiks olla seitsmeaastane ja ühekordne ametiaeg. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei vaja Eesti riigiõiguslike aluspõhimõtete muutmist ning ettepanekud loovad tema sõnul platvormi võimalike tulevaste probleemide lahendamiseks. Ma tutvustasin eile neid ettepanekuid valitsuskabinetile, kes võttis need seisukohad teadmiseks ja kindlasti ma edastab need ettepanekud ka nüüd lahkuvale parlamendile, et vastavalt vajadusele uuel parlamendil oleks platvormil võimalusi, mille pinnalt arutada võimalikke põhiseaduse muudatusi. Asjatundjate kogusse kuulunud riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, vabaerakondlane Jüri Adams on justiitsministeeriumi koostatud ettepanekute suhtes väga kriitiline. Tema sõnul ei saa kindlasti väita, et kõik asjatundjate kogu liikmed oleksid ministeeriumi tehtud ettepanekute taga. Vähemalt kui algas see asi, siis küll arusaamist ei olnud, et see peaks niimoodi lõppema. Praegu on päris selge, et valitsus päris kindlasti mitte ühtegi Reinsalu ettepanekut ei võta, tõsiselt ei võta isegi mitte arutamisele. Sellel asjal ei ole nagu mingisugust jumet, seda võiks nagu kokkuvõttes nimetada, et see on üks suure sepasoss. Samuti asjatundjate kogusse kuulunud õiguskantsler Ülle madise ütles, et asjatundjad ei leidnud üksmeelselt, et põhiseadus vajaks muutmist. See käib tema sõnul ka nende ettepanekute kohta, mis on nüüd tehtud riigikogu liikmete arvu vähendamise ning presidendi valimiskorra muutmise kohta. Mina ka isiklikult neid ei toeta, sellepärast et need ei lahenda mitte ühtegi teadaolevat probleemi. Justiitsminister Reinsalu sõnul ei olnudki asjatundjate kogu ülesandeks üksmeele saavutamine või seisukohtade kujundamine. Enamus hääletuse teel. Valis välja tõsisemad teemavaldkonnad kehtivas riigiõiguslikus korralduses määratles, pani paika raportöörid ja raportöörid, koostasid oma ettepanekud, mida kogus arutati, need leidsid vähem või rohkem tugevat kriitikat ja nende raportööride ettepanekute pinnal. Siis justiitsministrium omakorda tegi valiku.

Põhiseaduse asjatundjate kogu liikmete raportite põhjal koostas justiitsministeerium 78 ettepanekut põhiseaduse muutmiseks. Justiitsminister tutvustas neid valitsusele ning kavatseb ettepanekud saata ka riigikokku.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Põhiseaduse asjatundjate kogu töö vältas 2000 seitsmeteistkümnenda aasta jaanuarist läinud aasta juuni lõpuni. Kaheteistkümneliikmeline kogu pidas 14 koosolekut ning seitse liiget koostas valdkondliku raporti. Raportite põhjal tegi justiitsministeerium 78 ettepanekut põhiseaduse muutmiseks. Üks ettepanekuid on muuta riigikogu 91 liikmeliseks. Samuti tehakse ettepanek muuta vabariigi presidendi valimise korda nii, et presidendi valib valimiskogu. Ka pakutakse, et presidendil võiks olla seitsmeaastane ja ühekordne ametiaeg. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei vaja Eesti riigiõiguslike aluspõhimõtete muutmist ning ettepanekud loovad tema sõnul platvormi võimalike tulevaste probleemide lahendamiseks. Ma tutvustasin eile neid ettepanekuid valitsuskabinetile, kes võttis need seisukohad teadmiseks ja kindlasti ma edastab need ettepanekud ka nüüd lahkuvale parlamendile, et vastavalt vajadusele uuel parlamendil oleks platvormil võimalusi, mille pinnalt arutada võimalikke põhiseaduse muudatusi. Asjatundjate kogusse kuulunud riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, vabaerakondlane Jüri Adams on justiitsministeeriumi koostatud ettepanekute suhtes väga kriitiline. Tema sõnul ei saa kindlasti väita, et kõik asjatundjate kogu liikmed oleksid ministeeriumi tehtud ettepanekute taga. Vähemalt kui algas see asi, siis küll arusaamist ei olnud, et see peaks niimoodi lõppema. Praegu on päris selge, et valitsus päris kindlasti mitte ühtegi Reinsalu ettepanekut ei võta, tõsiselt ei võta isegi mitte arutamisele. Sellel asjal ei ole nagu mingisugust jumet, seda võiks nagu kokkuvõttes nimetada, et see on üks suure sepasoss. Samuti asjatundjate kogusse kuulunud õiguskantsler Ülle madise ütles, et asjatundjad ei leidnud üksmeelselt, et põhiseadus vajaks muutmist. See käib tema sõnul ka nende ettepanekute kohta, mis on nüüd tehtud riigikogu liikmete arvu vähendamise ning presidendi valimiskorra muutmise kohta. Mina ka isiklikult neid ei toeta, sellepärast et need ei lahenda mitte ühtegi teadaolevat probleemi. Justiitsminister Reinsalu sõnul ei olnudki asjatundjate kogu ülesandeks üksmeele saavutamine või seisukohtade kujundamine. Enamus hääletuse teel. Valis välja tõsisemad teemavaldkonnad kehtivas riigiõiguslikus korralduses määratles, pani paika raportöörid ja raportöörid, koostasid oma ettepanekud, mida kogus arutati, need leidsid vähem või rohkem tugevat kriitikat ja nende raportööride ettepanekute pinnal. Siis justiitsministrium omakorda tegi valiku. ### Response: Põhiseaduse asjatundjate kogu liikmete raportite põhjal koostas justiitsministeerium 78 ettepanekut põhiseaduse muutmiseks. Justiitsminister tutvustas neid valitsusele ning kavatseb ettepanekud saata ka riigikokku.