Datasets:

TalTechNLP

/

instructERRnews

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 18

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eesti hea käekäik on ka praeguse valitsuskoalitsiooni tegevuse aluseks ja niisugusena kirja pandud koalitsioonilepingusse. Veel enam. Kõik vabariigi valitsuse liikmed on siinsamas saalis teie ees andnud ametivande mida lubatagu meeldetuletuseks tsiteerida. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Sellest tõotusest olen peaministrina valitsust juhtides kinni pidanud, selle tõotuse täitmiseks on koostatud koalitsioonileping ja valitsuse tegevuskavad. Koalitsioonileppes antud lubadustest pole valitsus taganenud ning on tõsist tööd teinud nende täitmiseks. Ja nüüd kirjutavad umbusaldajad selle kohta, et valitsuse tegevus on muutunud ohtlikuks. Nende ilmselt siiski on siin mõeldud Eesti rahvast reaalsele eksistentsile. Need on väga rängad sõnad mille ütlejatel ei ole vist meeles mitme võõra võimu poolt meie rahvale põhjustatud häving viimase 800 aasta jooksul. Väita, et Eestis toimuv on muutunud ohtlikuks eesti rahva reaalsele eksistentsile tähendab mitte ainult taasiseseisvunud Eestis mitmete valitsuste ja valitsuskoalitsioonide peaasjalikult aga kogu rahva poolt tehtud töö maha kriipsutamist. See tähendab ka kogu Eesti ajaloo eitamist. Asjade õigesse proportsiooni panekuks aga meenutaksin põgusalt sedagi, milline oli olukord Eestis sellel opositsiooni kuldajal ehk enne Mart Laari teist valitsust 1999. aasta aprillis ja milline on ta praegu. Esimese kvartali majanduskasv aastal 1999 oli miinus 3,3 protsenti. Majanduskasv aasta 2000 neljandas kvartalis oli statistikaameti esialgsete arvutuste järgi pluss 5,9 protsenti. Eelarve puudujääk 1999. aasta esimeses kvartalis oli IMF-i andmetel 8,2 protsenti. Praeguseks on riigieelarve taas tasakaalus ja üle jõu elatakse. Uste süsteem on mitmel viisil täienenud, tõstetud on tulumaksuvaba palga miinimumi. Alates kolmandast lapsest saab pere lisaks ka maksuvaba miinimumi. Kehtestatud on lapse hooldust su ning erakorralised toetused suurtele peredele. Piima kokkuostuhind, lugupeetud põllumehed. 1999. aasta alguseks oli kroon ja 25 senti liitri eest. Täna on see kolm krooni ja 30 senti liitri eest. Kaks aastat tagasi oli mootorkütustele kehtestatud inimeste taluvuspiiri ületav aastast aastasse kasva aktsiisimaks. Muutsime seadust, nii et praegu on meil Baltikumi odavam kütus. Meie põllumajanduse väljavaated olid tollel ajal karmid. Põllumajandussaaduste eksport oli sisuliselt kokku varisenud. Nüüd ulatus toiduainetööstuse ekspordimahu kasv Euroopa Liidu suunas möödunud aastal tervelt 527 miljoni krooni ehk 73 protsendini võrreldes 99. aastaga. Rõhutan, et see on seotud valitsuse otsusega, mille tulemusena Euroopa Liidu riikidega erinevalt varasemast võrdsetel alustel suhelda se. Kaks aastat tagasi oli meie rahvusvaheline positsioon ebakindel. Üheksaks oleme astunud väga olulisi samme meie rahvusliku julgeoleku kindlustamiseks pikas perspektiivis. Oleme lubanud viia Eesti valmisolekusse liitumiseks Euroopa Liiduga ja see tegevus on olnud edukas. Eesti on praegustest kandidaatriikidest läbirääkimistel pea kõige kaugemale jõudnud. Kas liituda või mitte, otsustatakse seejärel referendumil, kus otsuse langetamine on sisuliselt sama kaaluga kui põhiseaduse ülehääletamine 1992. aastal. Kõhklused ühiskonnas enne otsustavat sammu on mõistetavad, sest hetkel ei ole veel teada kõik, mida see samm kaasa toob. Aga teada on see, kuhu me võime tagasi langeda ja arvan, et väga vähe on neid, kes valiksid elu, mida elasime näiteks 20 aastat tagasi. Meile võib ju tunduda vahel, et Eesti julgeolek on praeguseks küllaldaselt tagatud. Meenutan, et samasugune illusioon valitses sõjaeelses Eesti vabariigis ja siis viis väga raskete tagajärgedeni. Sama viga me mingil juhul korrata ei tohi. Kaks aastat tagasi meil praktiliselt puudus võimalus saada kutset NATOga liitumiseks 2002. aastal. Praeguseks on see võimalus olemas. Riigikaitse ülesehitamiseks vajalike kulutuste tegemine on üks selle valitsuse kõige raskemaid eelarve otsuseid. Aga need kulutused on tehtud. Sest vaid riike, kes tahavad end ise kaitsta, kes iseendast lugu peavad, austatakse ka maailmas nii läänes kui ka idas. Tahan veel kord rõhutada, et riigikaitse arenguks vältimatud eelarvelised kulutused on kantud sellesama valitsuse poolt kes on lubanud elanike maksukoormust mitte tõsta ehk teha sama rahaga rohkem ja paremini. See lubadus on samuti täidetud. Edusammud rahvusvahelisel tasemel ei tähenda aga loomulikult tingimusteta rahulolu sotsiaalse ja majandusliku olukorraga meie riigi sees. Valitsus juba praegu saab järjest rohkem keskenduda neile probleemidele, mis meie igapäevaelus end igaühele valusasti tunda annavad. Mitmele põletavale küsimusele on umbusaldus avalduses ka viidatud. Ja nende lahendamine peaks tõepoolest olema meie ühine ülesanne. Probleemide lahendamise nimel teevad paljud inimesed iga päev tööd et kahandada tööpuudust, luua eeldused rahvastiku kasvuks, kindlustada ühtlane regionaalareng, viia kiiresti ja selgelt lõpul uuendused, mis aastateks venima jäänud. Valitsus on endale väga selgelt teadvustanud, et Eesti lähituleviku küsimus number üks on tööhõive. Ühiskonna ühe osa kasvanud rikkuse taustal mõjuvad teise osa väikesed sissetulekud sotsiaalse ebaõiglusena. Tööhõive ja majanduskasv on sissetulekute kasvu võti. Just tööpuudus on see tegur, mis lase ei majanduskasvul ega reaalpalga kasvul kajastada üldise heaolu tõusuna. Tööpuuduse käsitlemisel on viimase kümnendi jooksul olnud palju pealiiva alla matmist ootuses ja lootuses, et edukas majandus areng toob kiiresti kaasa tööpuuduse vähenemise ja teised soovimatuses tunnistada tegelikkust. Tööpuuduse hüppeline kasv arvudes toimus 1999. aasta esimeses kvartalis. Ehkki probleem ise oli süvenenud eelnevate aastate jooksul, otsustasime lõpetada pea liiva alla peitmise ning avalikult tunnistada, kui palju Eestis tegelikult töötud on, muutes 2000 aasta esimesest oktoobrist töötute registreerimise korda. See on kaasa toonud seni end mitte töötuks registreerinud inimese registreerumise ning probleemi täies ulatuses teadvustamise. Teame nüüd ka seda, et tööpuudus on eriti terav noorte hulgas mis näitab, et selle põhjuseks on kutsehariduse senise süsteemi ja kvaliteedi sobimatus majandusarenguga. Valitsus on otsustavalt asunud seda olukorda muutma. Kõik need protsessid koostöös erasektoriga on käivitunud aastal 2000. Ka kutseharidusreformil on hoog sees. Aga valguskiir ei ole veel nii tugev, et seda julgeks oma ennustustes kajastada lähisaastate tööpuuduse prognoosi. Seetõttu on valitsus astunud samme töötute sotsiaalkaitse parandamiseks töötustaatuse pikendamise, ümberõppe tõhustamise ja kavandatava töötuskindlustuse süsteemi abil. Eesti arengul me teame, on olnud omad varjupooled, üks neist on regionaalsete erinevuste kasv. Regioonide ühtlasema arengu nimel oleme kõik ettevõtluse tugistruktuurid koondanud ühte regionaalselt kättesaadavasse süsteemi. Koolivõrgu korrastamisega üritame tööandjatele regioonides koolitada paremat tööjõudu Euroopa Liidu regionaalprogrammides osalemiseks, olema üles ehitamas vajaliku struktuuri. Samas on mitmed hästi mõeldud, kuid ebaõnnestunud realiseeritud otsused nagu näiteks reisirongiliikluse korraldamine asunud tõsiseks regionaalpoliitiliseks veaks. Tehtud otsuste tagajärjed on esialgsete ootustega võrreldes tõsisemad ja vähemalt valitsuses ei tunne keegi selle üle rõõmu. Aga me teame, et vigu saab parandada ja reisijateveo küsimuses on see teatavasti ka riigikogu päevakorras. Eile asutas riigikogu Eesti ühiskonna jaoks väga olulist küsimust vanurite olukorda. Elanikkonna vananemine, me teame, on kogu Euroopa kultuuriruumile iseloomulik nähtus. Kuna soovime kindlasti, et Eesti inimeste eluiga kasvaks, tuleb olla valmis ka selleks, et inimeste vanaduspõlv igati täisväärtuslik oleks. Keskmise eluea kasv tähendab pensioni ja elanike osakaalu suurenemist ühiskonnas. Kahe viimase aasta jooksul on sündimus Eestis kasvanud, kuid sündivate laste arv on kahjuks veel kaugel sellest tasemest, mis vääraks ühiskonna vananemist. Järeldus just selle teadmisega kooskõlas peavad olema üles ehitatud peretoetuste, sotsiaalhoolde ja pensionisüsteemid. Mitmed jõukad riigid USA-st Saksamaani peavad lähiaastatel pensionile, siirdujate lootusi petma. Eesti pensionireform valib õnnestumise korral algusest peale teise ja kindlama tee. Pensionäride olukorra parandamiseks on loomulikult palju veel ära teha, osaliselt leevendab olukorda pensionite indekseerimine, mis järgmisel aastal toob kaasa pensionitõusu. Võtaksin aga üles veel ühe umbusaldusavalduses mittemainitud probleemi. Avatud maailmas konkureerib Eesti teiste riikide ja rahvastega. Ka selles küsimuses on võtmesõnaks haridus. Teadusesse ja arendustegevusse paigutame ressursse veel liiga vähe. Valitsus on otsustanud seetõttu järsult suurendada investeeringuid teaduses se innovatsiooni. Meil on Eesti oma projektidega üleeuroopaliselt tubli olnud, kuid nii valitsus kui akadeemiline üldsus on teadvustanud muutuste vajalikkuse. Teiste sõnadega on loodud alus loobumiseks ebameeldivast kompromissist taseme ja hulga vahel. Meie ülikooli ja teadusvõrgus, teadus ja arendustegevuse strateegia on riigi poliitilises päevakorras kindlasti üks lähiajal tähtsamaid küsimusi. Selle kõige taustal ja nende probleemide taustal, mida kõik mõlemad osapooled siin riigikogus tunnistavad on natukene kurb tõdeda, et umbusaldajad on jätnud täpselt sõnastamata, mida õigupoolest vaidlustatakse. Kui on tekkinud mingi põhimõtteline vastuseis käimasolevatele veel lõpule viimata uuendustele, siis peaks ka nii ütlema poliitilist debatti koalitsiooni ja opositsiooni vahel kujutan ette vaidlusena konkureerivate programmide üle. Kui opositsioon on revideerinud oma kunagist seisukohta suurettevõtted erastada, siis ootan huviga alternatiivprogrammi ühelauselist mõtteavaldust. Mõne erastatud ettevõtte taasriigistamiseks ei saa ma kahjuks programmiga või kavana käsitleda. Võiks oletada, et opositsiooni õilis soov on saavutada edu ja heaolu Eestis kiiremini, kui praegune koalitsioon oma realistlikus valitsus programmis on kavandanud või oodatakse, et nelja aasta peale kavandatud oleks poole ajaga saavutatud. Aga praegune valitsus teeb seda, mida on lubanud selle ajaga, mis lubatud. Praeguse koalitsiooni võimule tulles seadsime endale eesmärgiks seista eetilise Eesti eest ja võidelda korruptsiooni vastu. Valitsus on veendunud, et avalikkuse kontroll on parim vahend selle saavutamiseks ja seetõttu oleme ka palju panustanud kontrolli võimaldavate uute tehnoloogiate kasutamise vastu võetud avaliku teabe seadus teenib neid samu eesmärke. Riigieelarve koostamine ja selle põhiliste eelistuste tutvustamine ajaliselt järjest varem on muutunud ligi elavat läbipaistvamaks. Alates esimesest aprillist avalikustati riigiametnike palgad. Esimene ehmatus. Sellest oli küll suur, et see teenib ikka sedasama eesmärki muuta riigi valitsemine ja juhtimine senisest läbipaistvamaks. Võõrandumine on küsimus inimsuhetest, mille usalduse taastamine, nagu teame, on aega nõuda. Arvan, et usalduse taastumiseks on tähtsam tegeleda haridus ja sotsiaalprogrammidega kindlustada riigi majanduslik areng, mitte aga loota tühjale propagandale. See ei tähenda loomulikult, et valitsus ei peaks oma tegevust rahvale paremini selgitama, probleeme kiiremini lahendama ning rohkem tegelema avameelse enesekriitikaga. Umbuset põhiliseks etteheiteks valitsusele paistab olevat see, et kõigi langetatud strateegilise tähendust kandvate otsust see mõju ei ole Eestis veel kätte jõudnud. Jah, ei saagi olla, Eestil jääb vaid kaheksada kaotatud aastat. Praegune valitsus oleks kindlasti väga rõõmus, kui kutseharidussüsteemi ümberkorraldamist oleks alustatud viis aastat varem, kui seda tehti. Siis oleks esimesed õppekäigud ettevõtjatega koostöös valminud mõistlike õppekavade alusel õppijaid juba tööturul ning me näeksime reaalset tulemust ning olukorra järsku paranemist noorte tööhõives. Aga neid tulemusi tuleb kahjuks veel oodata. Ka pensionireformi läbiviimist võinuks alustada samal ajal. Sama puudutab suurettevõtete erastamist. Nii elektrijaamade kui Eesti raudtee puhul on protsess veninud aastaid. Valitsuse kohustus on need protsessid lõpule viia. Elektrijaamade puhul on seda ka tehtud. Eesti raudtee saab lõpliku hinnangu anda pärast tamist lepingu allakirjutamist, mis loodetavasti toimub kokkulepitud ajakavade järgi. Minu arvates ei ole enne protsessi lõppu võimalik midagi õnnestunuks või ebaõnnestunuks kuulutada. Austatud riigikogu. Valitse tegevuse algusest on kaks aastat möödas, kaks aastat on veel ees. Selle aja sees tuleb alustatud lõpule viia. Piiratud aja tõttu nimetan vaid märksõna täna, millele valitsus edasises keskendub. Need on pensionisüsteemi ümberkorraldamine, mis võimaldab nii vabatahtlikus, korras kui kohustusel igaühel inimväärse pensioni kogumises osaleda. Haldusreform, mille tulemusel inimesed hakkavad saama rohkem ja kvaliteetsemat avalikku teenust, väiksema raha ja ajakuluga. Uuendused tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse korralduses, mis kindlustavad inimestele parema ravi ja tagavad võimaluse selleks ka väiksema maksevõimega inimestele. Kutsehariduse reformi lõpetamine ja kõrgharidussüsteemi korrastamine, mille tulemusel omandatud haridusest on ka töölustasu kohalike omavalitsuste rolli ja võimaluste suurendamine kohaliku elu korraldamisel mis suurendaks inimeste võimalusi oma elu ise rohkem korraldada. Sisekontrolli rajamine avalikus sektoris. Riigi raamatupidamise korrastamine, ettevõtluse tugisüsteemi koondamise lõpetamine ja rakendamine tööle efektiivse teenindusorganisatsioonina, maaelu arengukava realiseerimine, valmistumine liitumiseks Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitikaga keskkonnahoidu väärtustava ettevõtluse soodustamine, mille tulemusel me ei jäta tulevastele põlvedele saastatud maad, mis kahjuks meile on jäetud. See on suur töö, mida valitsusel üksi teha on raske, kui mitte võimatu. Viitasin ülalpool vajaduse sisulise poliitilise debati järele, mille aluseks on erakondade selgelt sõnastatud programmid ja kavad ühe või teise riigielu probleemi lahendamiseks. Kogu maailmas on tavalised, pikaajalised, kogu ühiskonda puudutavad otsused räägitakse läbi kõigi parlamendis esindatud poliitiliste jõudude poolt. Sellest debatist on meil siiamaani ilmselt puudu olnud, kuigi esimesed positiivsed sammud on siingi astutud. Püüdkem siis ühiselt edasi pürgides täita seda vannet, mida me oma rahvale andnud oleme ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ning tuleviku talle tagamisele. Tänan tähelepanu eest.

Peaminister Mart Laari kaasettekanne.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eesti hea käekäik on ka praeguse valitsuskoalitsiooni tegevuse aluseks ja niisugusena kirja pandud koalitsioonilepingusse. Veel enam. Kõik vabariigi valitsuse liikmed on siinsamas saalis teie ees andnud ametivande mida lubatagu meeldetuletuseks tsiteerida. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Sellest tõotusest olen peaministrina valitsust juhtides kinni pidanud, selle tõotuse täitmiseks on koostatud koalitsioonileping ja valitsuse tegevuskavad. Koalitsioonileppes antud lubadustest pole valitsus taganenud ning on tõsist tööd teinud nende täitmiseks. Ja nüüd kirjutavad umbusaldajad selle kohta, et valitsuse tegevus on muutunud ohtlikuks. Nende ilmselt siiski on siin mõeldud Eesti rahvast reaalsele eksistentsile. Need on väga rängad sõnad mille ütlejatel ei ole vist meeles mitme võõra võimu poolt meie rahvale põhjustatud häving viimase 800 aasta jooksul. Väita, et Eestis toimuv on muutunud ohtlikuks eesti rahva reaalsele eksistentsile tähendab mitte ainult taasiseseisvunud Eestis mitmete valitsuste ja valitsuskoalitsioonide peaasjalikult aga kogu rahva poolt tehtud töö maha kriipsutamist. See tähendab ka kogu Eesti ajaloo eitamist. Asjade õigesse proportsiooni panekuks aga meenutaksin põgusalt sedagi, milline oli olukord Eestis sellel opositsiooni kuldajal ehk enne Mart Laari teist valitsust 1999. aasta aprillis ja milline on ta praegu. Esimese kvartali majanduskasv aastal 1999 oli miinus 3,3 protsenti. Majanduskasv aasta 2000 neljandas kvartalis oli statistikaameti esialgsete arvutuste järgi pluss 5,9 protsenti. Eelarve puudujääk 1999. aasta esimeses kvartalis oli IMF-i andmetel 8,2 protsenti. Praeguseks on riigieelarve taas tasakaalus ja üle jõu elatakse. Uste süsteem on mitmel viisil täienenud, tõstetud on tulumaksuvaba palga miinimumi. Alates kolmandast lapsest saab pere lisaks ka maksuvaba miinimumi. Kehtestatud on lapse hooldust su ning erakorralised toetused suurtele peredele. Piima kokkuostuhind, lugupeetud põllumehed. 1999. aasta alguseks oli kroon ja 25 senti liitri eest. Täna on see kolm krooni ja 30 senti liitri eest. Kaks aastat tagasi oli mootorkütustele kehtestatud inimeste taluvuspiiri ületav aastast aastasse kasva aktsiisimaks. Muutsime seadust, nii et praegu on meil Baltikumi odavam kütus. Meie põllumajanduse väljavaated olid tollel ajal karmid. Põllumajandussaaduste eksport oli sisuliselt kokku varisenud. Nüüd ulatus toiduainetööstuse ekspordimahu kasv Euroopa Liidu suunas möödunud aastal tervelt 527 miljoni krooni ehk 73 protsendini võrreldes 99. aastaga. Rõhutan, et see on seotud valitsuse otsusega, mille tulemusena Euroopa Liidu riikidega erinevalt varasemast võrdsetel alustel suhelda se. Kaks aastat tagasi oli meie rahvusvaheline positsioon ebakindel. Üheksaks oleme astunud väga olulisi samme meie rahvusliku julgeoleku kindlustamiseks pikas perspektiivis. Oleme lubanud viia Eesti valmisolekusse liitumiseks Euroopa Liiduga ja see tegevus on olnud edukas. Eesti on praegustest kandidaatriikidest läbirääkimistel pea kõige kaugemale jõudnud. Kas liituda või mitte, otsustatakse seejärel referendumil, kus otsuse langetamine on sisuliselt sama kaaluga kui põhiseaduse ülehääletamine 1992. aastal. Kõhklused ühiskonnas enne otsustavat sammu on mõistetavad, sest hetkel ei ole veel teada kõik, mida see samm kaasa toob. Aga teada on see, kuhu me võime tagasi langeda ja arvan, et väga vähe on neid, kes valiksid elu, mida elasime näiteks 20 aastat tagasi. Meile võib ju tunduda vahel, et Eesti julgeolek on praeguseks küllaldaselt tagatud. Meenutan, et samasugune illusioon valitses sõjaeelses Eesti vabariigis ja siis viis väga raskete tagajärgedeni. Sama viga me mingil juhul korrata ei tohi. Kaks aastat tagasi meil praktiliselt puudus võimalus saada kutset NATOga liitumiseks 2002. aastal. Praeguseks on see võimalus olemas. Riigikaitse ülesehitamiseks vajalike kulutuste tegemine on üks selle valitsuse kõige raskemaid eelarve otsuseid. Aga need kulutused on tehtud. Sest vaid riike, kes tahavad end ise kaitsta, kes iseendast lugu peavad, austatakse ka maailmas nii läänes kui ka idas. Tahan veel kord rõhutada, et riigikaitse arenguks vältimatud eelarvelised kulutused on kantud sellesama valitsuse poolt kes on lubanud elanike maksukoormust mitte tõsta ehk teha sama rahaga rohkem ja paremini. See lubadus on samuti täidetud. Edusammud rahvusvahelisel tasemel ei tähenda aga loomulikult tingimusteta rahulolu sotsiaalse ja majandusliku olukorraga meie riigi sees. Valitsus juba praegu saab järjest rohkem keskenduda neile probleemidele, mis meie igapäevaelus end igaühele valusasti tunda annavad. Mitmele põletavale küsimusele on umbusaldus avalduses ka viidatud. Ja nende lahendamine peaks tõepoolest olema meie ühine ülesanne. Probleemide lahendamise nimel teevad paljud inimesed iga päev tööd et kahandada tööpuudust, luua eeldused rahvastiku kasvuks, kindlustada ühtlane regionaalareng, viia kiiresti ja selgelt lõpul uuendused, mis aastateks venima jäänud. Valitsus on endale väga selgelt teadvustanud, et Eesti lähituleviku küsimus number üks on tööhõive. Ühiskonna ühe osa kasvanud rikkuse taustal mõjuvad teise osa väikesed sissetulekud sotsiaalse ebaõiglusena. Tööhõive ja majanduskasv on sissetulekute kasvu võti. Just tööpuudus on see tegur, mis lase ei majanduskasvul ega reaalpalga kasvul kajastada üldise heaolu tõusuna. Tööpuuduse käsitlemisel on viimase kümnendi jooksul olnud palju pealiiva alla matmist ootuses ja lootuses, et edukas majandus areng toob kiiresti kaasa tööpuuduse vähenemise ja teised soovimatuses tunnistada tegelikkust. Tööpuuduse hüppeline kasv arvudes toimus 1999. aasta esimeses kvartalis. Ehkki probleem ise oli süvenenud eelnevate aastate jooksul, otsustasime lõpetada pea liiva alla peitmise ning avalikult tunnistada, kui palju Eestis tegelikult töötud on, muutes 2000 aasta esimesest oktoobrist töötute registreerimise korda. See on kaasa toonud seni end mitte töötuks registreerinud inimese registreerumise ning probleemi täies ulatuses teadvustamise. Teame nüüd ka seda, et tööpuudus on eriti terav noorte hulgas mis näitab, et selle põhjuseks on kutsehariduse senise süsteemi ja kvaliteedi sobimatus majandusarenguga. Valitsus on otsustavalt asunud seda olukorda muutma. Kõik need protsessid koostöös erasektoriga on käivitunud aastal 2000. Ka kutseharidusreformil on hoog sees. Aga valguskiir ei ole veel nii tugev, et seda julgeks oma ennustustes kajastada lähisaastate tööpuuduse prognoosi. Seetõttu on valitsus astunud samme töötute sotsiaalkaitse parandamiseks töötustaatuse pikendamise, ümberõppe tõhustamise ja kavandatava töötuskindlustuse süsteemi abil. Eesti arengul me teame, on olnud omad varjupooled, üks neist on regionaalsete erinevuste kasv. Regioonide ühtlasema arengu nimel oleme kõik ettevõtluse tugistruktuurid koondanud ühte regionaalselt kättesaadavasse süsteemi. Koolivõrgu korrastamisega üritame tööandjatele regioonides koolitada paremat tööjõudu Euroopa Liidu regionaalprogrammides osalemiseks, olema üles ehitamas vajaliku struktuuri. Samas on mitmed hästi mõeldud, kuid ebaõnnestunud realiseeritud otsused nagu näiteks reisirongiliikluse korraldamine asunud tõsiseks regionaalpoliitiliseks veaks. Tehtud otsuste tagajärjed on esialgsete ootustega võrreldes tõsisemad ja vähemalt valitsuses ei tunne keegi selle üle rõõmu. Aga me teame, et vigu saab parandada ja reisijateveo küsimuses on see teatavasti ka riigikogu päevakorras. Eile asutas riigikogu Eesti ühiskonna jaoks väga olulist küsimust vanurite olukorda. Elanikkonna vananemine, me teame, on kogu Euroopa kultuuriruumile iseloomulik nähtus. Kuna soovime kindlasti, et Eesti inimeste eluiga kasvaks, tuleb olla valmis ka selleks, et inimeste vanaduspõlv igati täisväärtuslik oleks. Keskmise eluea kasv tähendab pensioni ja elanike osakaalu suurenemist ühiskonnas. Kahe viimase aasta jooksul on sündimus Eestis kasvanud, kuid sündivate laste arv on kahjuks veel kaugel sellest tasemest, mis vääraks ühiskonna vananemist. Järeldus just selle teadmisega kooskõlas peavad olema üles ehitatud peretoetuste, sotsiaalhoolde ja pensionisüsteemid. Mitmed jõukad riigid USA-st Saksamaani peavad lähiaastatel pensionile, siirdujate lootusi petma. Eesti pensionireform valib õnnestumise korral algusest peale teise ja kindlama tee. Pensionäride olukorra parandamiseks on loomulikult palju veel ära teha, osaliselt leevendab olukorda pensionite indekseerimine, mis järgmisel aastal toob kaasa pensionitõusu. Võtaksin aga üles veel ühe umbusaldusavalduses mittemainitud probleemi. Avatud maailmas konkureerib Eesti teiste riikide ja rahvastega. Ka selles küsimuses on võtmesõnaks haridus. Teadusesse ja arendustegevusse paigutame ressursse veel liiga vähe. Valitsus on otsustanud seetõttu järsult suurendada investeeringuid teaduses se innovatsiooni. Meil on Eesti oma projektidega üleeuroopaliselt tubli olnud, kuid nii valitsus kui akadeemiline üldsus on teadvustanud muutuste vajalikkuse. Teiste sõnadega on loodud alus loobumiseks ebameeldivast kompromissist taseme ja hulga vahel. Meie ülikooli ja teadusvõrgus, teadus ja arendustegevuse strateegia on riigi poliitilises päevakorras kindlasti üks lähiajal tähtsamaid küsimusi. Selle kõige taustal ja nende probleemide taustal, mida kõik mõlemad osapooled siin riigikogus tunnistavad on natukene kurb tõdeda, et umbusaldajad on jätnud täpselt sõnastamata, mida õigupoolest vaidlustatakse. Kui on tekkinud mingi põhimõtteline vastuseis käimasolevatele veel lõpule viimata uuendustele, siis peaks ka nii ütlema poliitilist debatti koalitsiooni ja opositsiooni vahel kujutan ette vaidlusena konkureerivate programmide üle. Kui opositsioon on revideerinud oma kunagist seisukohta suurettevõtted erastada, siis ootan huviga alternatiivprogrammi ühelauselist mõtteavaldust. Mõne erastatud ettevõtte taasriigistamiseks ei saa ma kahjuks programmiga või kavana käsitleda. Võiks oletada, et opositsiooni õilis soov on saavutada edu ja heaolu Eestis kiiremini, kui praegune koalitsioon oma realistlikus valitsus programmis on kavandanud või oodatakse, et nelja aasta peale kavandatud oleks poole ajaga saavutatud. Aga praegune valitsus teeb seda, mida on lubanud selle ajaga, mis lubatud. Praeguse koalitsiooni võimule tulles seadsime endale eesmärgiks seista eetilise Eesti eest ja võidelda korruptsiooni vastu. Valitsus on veendunud, et avalikkuse kontroll on parim vahend selle saavutamiseks ja seetõttu oleme ka palju panustanud kontrolli võimaldavate uute tehnoloogiate kasutamise vastu võetud avaliku teabe seadus teenib neid samu eesmärke. Riigieelarve koostamine ja selle põhiliste eelistuste tutvustamine ajaliselt järjest varem on muutunud ligi elavat läbipaistvamaks. Alates esimesest aprillist avalikustati riigiametnike palgad. Esimene ehmatus. Sellest oli küll suur, et see teenib ikka sedasama eesmärki muuta riigi valitsemine ja juhtimine senisest läbipaistvamaks. Võõrandumine on küsimus inimsuhetest, mille usalduse taastamine, nagu teame, on aega nõuda. Arvan, et usalduse taastumiseks on tähtsam tegeleda haridus ja sotsiaalprogrammidega kindlustada riigi majanduslik areng, mitte aga loota tühjale propagandale. See ei tähenda loomulikult, et valitsus ei peaks oma tegevust rahvale paremini selgitama, probleeme kiiremini lahendama ning rohkem tegelema avameelse enesekriitikaga. Umbuset põhiliseks etteheiteks valitsusele paistab olevat see, et kõigi langetatud strateegilise tähendust kandvate otsust see mõju ei ole Eestis veel kätte jõudnud. Jah, ei saagi olla, Eestil jääb vaid kaheksada kaotatud aastat. Praegune valitsus oleks kindlasti väga rõõmus, kui kutseharidussüsteemi ümberkorraldamist oleks alustatud viis aastat varem, kui seda tehti. Siis oleks esimesed õppekäigud ettevõtjatega koostöös valminud mõistlike õppekavade alusel õppijaid juba tööturul ning me näeksime reaalset tulemust ning olukorra järsku paranemist noorte tööhõives. Aga neid tulemusi tuleb kahjuks veel oodata. Ka pensionireformi läbiviimist võinuks alustada samal ajal. Sama puudutab suurettevõtete erastamist. Nii elektrijaamade kui Eesti raudtee puhul on protsess veninud aastaid. Valitsuse kohustus on need protsessid lõpule viia. Elektrijaamade puhul on seda ka tehtud. Eesti raudtee saab lõpliku hinnangu anda pärast tamist lepingu allakirjutamist, mis loodetavasti toimub kokkulepitud ajakavade järgi. Minu arvates ei ole enne protsessi lõppu võimalik midagi õnnestunuks või ebaõnnestunuks kuulutada. Austatud riigikogu. Valitse tegevuse algusest on kaks aastat möödas, kaks aastat on veel ees. Selle aja sees tuleb alustatud lõpule viia. Piiratud aja tõttu nimetan vaid märksõna täna, millele valitsus edasises keskendub. Need on pensionisüsteemi ümberkorraldamine, mis võimaldab nii vabatahtlikus, korras kui kohustusel igaühel inimväärse pensioni kogumises osaleda. Haldusreform, mille tulemusel inimesed hakkavad saama rohkem ja kvaliteetsemat avalikku teenust, väiksema raha ja ajakuluga. Uuendused tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse korralduses, mis kindlustavad inimestele parema ravi ja tagavad võimaluse selleks ka väiksema maksevõimega inimestele. Kutsehariduse reformi lõpetamine ja kõrgharidussüsteemi korrastamine, mille tulemusel omandatud haridusest on ka töölustasu kohalike omavalitsuste rolli ja võimaluste suurendamine kohaliku elu korraldamisel mis suurendaks inimeste võimalusi oma elu ise rohkem korraldada. Sisekontrolli rajamine avalikus sektoris. Riigi raamatupidamise korrastamine, ettevõtluse tugisüsteemi koondamise lõpetamine ja rakendamine tööle efektiivse teenindusorganisatsioonina, maaelu arengukava realiseerimine, valmistumine liitumiseks Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitikaga keskkonnahoidu väärtustava ettevõtluse soodustamine, mille tulemusel me ei jäta tulevastele põlvedele saastatud maad, mis kahjuks meile on jäetud. See on suur töö, mida valitsusel üksi teha on raske, kui mitte võimatu. Viitasin ülalpool vajaduse sisulise poliitilise debati järele, mille aluseks on erakondade selgelt sõnastatud programmid ja kavad ühe või teise riigielu probleemi lahendamiseks. Kogu maailmas on tavalised, pikaajalised, kogu ühiskonda puudutavad otsused räägitakse läbi kõigi parlamendis esindatud poliitiliste jõudude poolt. Sellest debatist on meil siiamaani ilmselt puudu olnud, kuigi esimesed positiivsed sammud on siingi astutud. Püüdkem siis ühiselt edasi pürgides täita seda vannet, mida me oma rahvale andnud oleme ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ning tuleviku talle tagamisele. Tänan tähelepanu eest. ### Response: Peaminister Mart Laari kaasettekanne.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Mereala planeeringud on olemas juba Hiiumaal ja Pärnumaal, aga mujal Eesti merealadel mitte. Planeeringu, põhilahenduse ja mõjude hindamise aruandega sai kevadel tutvuda veebis ning see tõi kaasa ka täpsustusi ja täiendusi. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et planeering on tegelikult huvigruppide kokkulepe merealade kasutamiseks. Planeering kirjeldab ära ju need tegevused, mis seal merealal toimuvad, panevad paika laevade liikumise koridorid näitavad ära asukohad, kus on võimalik planeerida näiteks tuuleenergeetika tootmist, elektri tuulikuid paigaldada, siis on kogu see mereala ka läbi uuring, et see majandustegevus siis keskkonda ja merekeskkonda võimalikult vähe negatiivselt mõjutaks, siis on ka kõigile neile ütleme ettevõtjatele, arendajatele, kes soovivad merealal tegeleda. Need üldised reeglid teada. Tuuleparkide ehitamine tekitab ikka vaidlusi ja äratab tugevaid tundeid. Jaak Aab ütles, et tuulikute rajamisel peab arvestama väga paljude asjaoludega ja sellest on ka merealade planeeringus lähtutud. On ju teatud sügavused, millest sügavale minna ei saa, siis muutub ehitus mõttetuks, on meie ka kaitsepiirangud. Meil on ju ka kaitseväe radarid ja ka nende vaatevälja võivad teatud kohtades ja takistada, teame neid vaidlusi Ida-Virumaal. Sellel kaardil on väga selgelt need alad välja joonistatud, kuhu on võimalik ehitada. Oleme üritanud järgida ka seda, et ei kataks kinni vaateid, et rannikult merele vaadates ei oleks siis häiriv. Suuremad alad on ikkagi avamerel. Planeeringu koostamisel tuli arvestada ka näiteks veealuste mälestistega. Ma olen ka vastavate huvilistega rääkinud, kes sukelduvad ja uurivad neid asju. Suur väin on tegelikult mandri ja Saaremaa vahel on just see koht ja mandri ja Hiiumaa vahel üht-teist, kus on, kus on suhteliselt palju neid rakke veel merepõhjas, et need ei takista majandust või tegevust, aga küll on planeeringu juures need asukohad ära kaardistatud. Avaliku arutelu tulemusena saab planeeringutesse teha veel täpsustusi ja täiendusi. Jaak Aab kavatseb Eesti mereala planeeringu valitsusele kinnitamiseks esitada märtsis.

Eesti merealade planeering on valmis ning sel nädalal toimub Tallinnas, Kuressaares ja Sakal selle avalik arutelu. Planeeringus pannakse paika, kuidas lähemate aastakümnete jooksul Eesti merealasid kasutada, nii et see keskkonnale kahju ei teeks. Arutelusid saab jälgida ka veebi kaudu.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Mereala planeeringud on olemas juba Hiiumaal ja Pärnumaal, aga mujal Eesti merealadel mitte. Planeeringu, põhilahenduse ja mõjude hindamise aruandega sai kevadel tutvuda veebis ning see tõi kaasa ka täpsustusi ja täiendusi. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et planeering on tegelikult huvigruppide kokkulepe merealade kasutamiseks. Planeering kirjeldab ära ju need tegevused, mis seal merealal toimuvad, panevad paika laevade liikumise koridorid näitavad ära asukohad, kus on võimalik planeerida näiteks tuuleenergeetika tootmist, elektri tuulikuid paigaldada, siis on kogu see mereala ka läbi uuring, et see majandustegevus siis keskkonda ja merekeskkonda võimalikult vähe negatiivselt mõjutaks, siis on ka kõigile neile ütleme ettevõtjatele, arendajatele, kes soovivad merealal tegeleda. Need üldised reeglid teada. Tuuleparkide ehitamine tekitab ikka vaidlusi ja äratab tugevaid tundeid. Jaak Aab ütles, et tuulikute rajamisel peab arvestama väga paljude asjaoludega ja sellest on ka merealade planeeringus lähtutud. On ju teatud sügavused, millest sügavale minna ei saa, siis muutub ehitus mõttetuks, on meie ka kaitsepiirangud. Meil on ju ka kaitseväe radarid ja ka nende vaatevälja võivad teatud kohtades ja takistada, teame neid vaidlusi Ida-Virumaal. Sellel kaardil on väga selgelt need alad välja joonistatud, kuhu on võimalik ehitada. Oleme üritanud järgida ka seda, et ei kataks kinni vaateid, et rannikult merele vaadates ei oleks siis häiriv. Suuremad alad on ikkagi avamerel. Planeeringu koostamisel tuli arvestada ka näiteks veealuste mälestistega. Ma olen ka vastavate huvilistega rääkinud, kes sukelduvad ja uurivad neid asju. Suur väin on tegelikult mandri ja Saaremaa vahel on just see koht ja mandri ja Hiiumaa vahel üht-teist, kus on, kus on suhteliselt palju neid rakke veel merepõhjas, et need ei takista majandust või tegevust, aga küll on planeeringu juures need asukohad ära kaardistatud. Avaliku arutelu tulemusena saab planeeringutesse teha veel täpsustusi ja täiendusi. Jaak Aab kavatseb Eesti mereala planeeringu valitsusele kinnitamiseks esitada märtsis. ### Response: Eesti merealade planeering on valmis ning sel nädalal toimub Tallinnas, Kuressaares ja Sakal selle avalik arutelu. Planeeringus pannakse paika, kuidas lähemate aastakümnete jooksul Eesti merealasid kasutada, nii et see keskkonnale kahju ei teeks. Arutelusid saab jälgida ka veebi kaudu.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Lõppenud nädalal Saaremaad külastades käis president Kersti Kaljulaid ka vaatamas, kuidas lendab õhku üks umbes 80 aastane soelaväinast leitud ja 700 kilo lõhkeainet sisaldav sakslaste pandud meremiin. Eesti merevägi teeb oma riigi vetes aastas kahjutuks sadakond lõhkekeha. Soela väinas neil tööd jätkub, sest sakslased viskasid lennukitelt siia üle 50 meremiini. Seni on kahjutuks tehtud ligi 15. Mereväe ülem ütleb, et hiidlasi saarlasi ühendaval laevateel siiski ohtu pole. Komandor Jüri Saska. No nad on lähedal, ütleme siis nii see osa, mis nüüd jääb laevatee sisse, see on kontrollitud ja tehtud nii et minu pea ja pagunid selle peale, et seal on turvaline merd sõita. Mereväe miinilaevad otsivad ja leiavad lõhkekehi üle kogu ranniku mere. Küll on aga just kitsamad kohad miinide rohkemad veel kord Jüri Saska. Kitsad kohad või kitsaskohad on need, kuhu siis miiniveeskamist on läbi ajaloo tehtud ja tehakse ka tõenäoliselt tulevikus. Soela väin ei erine selles osas kuskilt, et kõik laevateed väina meres on ju vett, on justkui nagu küll, aga tegelikult seda nii-öelda sõidetavat vett on suhteliselt vähe, kui me räägime laevasõidust Mereväeülem räägib ka sellest, kuidas eriolukord Eestis mõjutas mereväe miinilaevu. Covidist tulenevalt ei ole ka meie jäänud puutumata küll aga ma ütleks, et positiivses mõistes, et laevad on olnud merel rohkem kui kunagi varem. Sakala, kui ma ei eksi, 50 pluss päeva ja mina ausalt öeldes ei mäleta mereväe viimase viie-kuue aasta jooksul, millel oleks kõik neli laeva olnud korraga väljas rohkem kui kuu aega, nii et ta kahtlemata oli väljakutse perekondadele, et ta oli selline ootamatu, aga kellele ta siis riigis ei olnud ootamatu. Ka sel aastal tehakse Eesti vetes mitmeid miinitõrjeoperatsioone ja loodetavasti täidavad mereväelased oma nii-öelda plaani ka tänavu. Ehk teevad Eesti mereala taas 100. miinivõrra ohutumaks. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.

Eesti mereväele mõjus riigis kehtinud eriolukord teatud mõttes positiivselt. Kogu perioodi vältel olid kõik mereväe miinilaevad korraga merel ja leidsid Narva lahest üle 30 lõhkekeha.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Lõppenud nädalal Saaremaad külastades käis president Kersti Kaljulaid ka vaatamas, kuidas lendab õhku üks umbes 80 aastane soelaväinast leitud ja 700 kilo lõhkeainet sisaldav sakslaste pandud meremiin. Eesti merevägi teeb oma riigi vetes aastas kahjutuks sadakond lõhkekeha. Soela väinas neil tööd jätkub, sest sakslased viskasid lennukitelt siia üle 50 meremiini. Seni on kahjutuks tehtud ligi 15. Mereväe ülem ütleb, et hiidlasi saarlasi ühendaval laevateel siiski ohtu pole. Komandor Jüri Saska. No nad on lähedal, ütleme siis nii see osa, mis nüüd jääb laevatee sisse, see on kontrollitud ja tehtud nii et minu pea ja pagunid selle peale, et seal on turvaline merd sõita. Mereväe miinilaevad otsivad ja leiavad lõhkekehi üle kogu ranniku mere. Küll on aga just kitsamad kohad miinide rohkemad veel kord Jüri Saska. Kitsad kohad või kitsaskohad on need, kuhu siis miiniveeskamist on läbi ajaloo tehtud ja tehakse ka tõenäoliselt tulevikus. Soela väin ei erine selles osas kuskilt, et kõik laevateed väina meres on ju vett, on justkui nagu küll, aga tegelikult seda nii-öelda sõidetavat vett on suhteliselt vähe, kui me räägime laevasõidust Mereväeülem räägib ka sellest, kuidas eriolukord Eestis mõjutas mereväe miinilaevu. Covidist tulenevalt ei ole ka meie jäänud puutumata küll aga ma ütleks, et positiivses mõistes, et laevad on olnud merel rohkem kui kunagi varem. Sakala, kui ma ei eksi, 50 pluss päeva ja mina ausalt öeldes ei mäleta mereväe viimase viie-kuue aasta jooksul, millel oleks kõik neli laeva olnud korraga väljas rohkem kui kuu aega, nii et ta kahtlemata oli väljakutse perekondadele, et ta oli selline ootamatu, aga kellele ta siis riigis ei olnud ootamatu. Ka sel aastal tehakse Eesti vetes mitmeid miinitõrjeoperatsioone ja loodetavasti täidavad mereväelased oma nii-öelda plaani ka tänavu. Ehk teevad Eesti mereala taas 100. miinivõrra ohutumaks. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt. ### Response: Eesti mereväele mõjus riigis kehtinud eriolukord teatud mõttes positiivselt. Kogu perioodi vältel olid kõik mereväe miinilaevad korraga merel ja leidsid Narva lahest üle 30 lõhkekeha.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tõnis Kuiv põhjendas täna volikogu ees tagasiastumisavalduse esitamist sellega, et viimase aja poliitilised pinged on hakanud varjutama kõike tehtut, milles seisnesid poliitilised pinged ei soovinud kõigelgitada. Ma ei hakka sugugi siin välja tooma või kommenteerima, paljudki neist pole seda üldse väärt, et ma seda teeks. Ma olen oma sõnumi öelnud. Ja see sõnum on selline, et minu soov on säästa linna erakonda ja ka iseennast. Ja niimoodi see on. Paide linnavolikogu ja riigikogu liige, Reformierakonna Järvamaa piirkonna juht Andres taimla rääkis kumauudistele, et algust tehakse uue linnapea otsimisega. Läbirääkimised, mis on olnud Keskerakonna ja Reformierakonna vahel, kes täna linna juhivad, on olnud sellised, et kõik lepped on jõus. Koalitsioonis muudatusi ei tule. Kuma raadio andmetel on Reformierakond ja Keskerakond jõudnud arusaamisele, et reformierakondlasest linnapea oli ametis liiga kaua ja koalitsioon vajab uuendusi. Tõnis Kuiv. On linna juhtinud seitse aastat ja neli kuud. Ta valiti linnapeaks 96. aasta novembris. Eesti linnapeadest on sama kaua ametis olnud Kuressaare meer Jaanus Tamkivi ja jõhvi linnapea Aavo Keerme. Andres Taimla leiab, et nii kaua ametisolek toob enesega paratamatult ka mitmeid pingeid. Kui oled võimul, siis tahes tahtmata sa pidevalt pidevalt püüad nagu realiseerida kas oma tahet või erakonna tahet või linnavalitsuse tahet. Ja see kasvatab mingil hetkel üle kriitilise piiri nende inimeste arvu kes nagu ei pea sinust enam lugu. Ka täna lahkumisavalduse esitanud linnapea Tõnis Kõiv kinnitas taimla poolt väljaöeldut. Ei ole see paun nii-öelda püssirohust veel päris tühi kuid samas on selge see, et, et seitse ja pool aastat ühe koha peal on sealt paunast püssirohtu kõvasti ära kulutanud. Poliitilised pinged paides tekkisid pärast Järva teates ilmunud artiklit, kus kirjutati, et linnapea abikaasa kasutas linnapea ametiautot. Politsei algatas pärast ajalehe artiklit kriminaalmenetluse uurimaks auto kasutuse seaduslikkust. Uue linnapea võib Paide saada 29. aprillil, kui toimub järgmine volikogu istung. Uue linnapea leidmiseni jätkab Merina Tõnis Kõiv Eesti raadiole. Rauno Veri, kuma raadio, Paide.

Paide linnapea Tõnis Kõiv esitas tagasiastumispalve.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tõnis Kuiv põhjendas täna volikogu ees tagasiastumisavalduse esitamist sellega, et viimase aja poliitilised pinged on hakanud varjutama kõike tehtut, milles seisnesid poliitilised pinged ei soovinud kõigelgitada. Ma ei hakka sugugi siin välja tooma või kommenteerima, paljudki neist pole seda üldse väärt, et ma seda teeks. Ma olen oma sõnumi öelnud. Ja see sõnum on selline, et minu soov on säästa linna erakonda ja ka iseennast. Ja niimoodi see on. Paide linnavolikogu ja riigikogu liige, Reformierakonna Järvamaa piirkonna juht Andres taimla rääkis kumauudistele, et algust tehakse uue linnapea otsimisega. Läbirääkimised, mis on olnud Keskerakonna ja Reformierakonna vahel, kes täna linna juhivad, on olnud sellised, et kõik lepped on jõus. Koalitsioonis muudatusi ei tule. Kuma raadio andmetel on Reformierakond ja Keskerakond jõudnud arusaamisele, et reformierakondlasest linnapea oli ametis liiga kaua ja koalitsioon vajab uuendusi. Tõnis Kuiv. On linna juhtinud seitse aastat ja neli kuud. Ta valiti linnapeaks 96. aasta novembris. Eesti linnapeadest on sama kaua ametis olnud Kuressaare meer Jaanus Tamkivi ja jõhvi linnapea Aavo Keerme. Andres Taimla leiab, et nii kaua ametisolek toob enesega paratamatult ka mitmeid pingeid. Kui oled võimul, siis tahes tahtmata sa pidevalt pidevalt püüad nagu realiseerida kas oma tahet või erakonna tahet või linnavalitsuse tahet. Ja see kasvatab mingil hetkel üle kriitilise piiri nende inimeste arvu kes nagu ei pea sinust enam lugu. Ka täna lahkumisavalduse esitanud linnapea Tõnis Kõiv kinnitas taimla poolt väljaöeldut. Ei ole see paun nii-öelda püssirohust veel päris tühi kuid samas on selge see, et, et seitse ja pool aastat ühe koha peal on sealt paunast püssirohtu kõvasti ära kulutanud. Poliitilised pinged paides tekkisid pärast Järva teates ilmunud artiklit, kus kirjutati, et linnapea abikaasa kasutas linnapea ametiautot. Politsei algatas pärast ajalehe artiklit kriminaalmenetluse uurimaks auto kasutuse seaduslikkust. Uue linnapea võib Paide saada 29. aprillil, kui toimub järgmine volikogu istung. Uue linnapea leidmiseni jätkab Merina Tõnis Kõiv Eesti raadiole. Rauno Veri, kuma raadio, Paide. ### Response: Paide linnapea Tõnis Kõiv esitas tagasiastumispalve.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Toimetulekumäära suurendamist 1200-le kroonile taotles eelarve läbirääkimiste käigus juba sotsiaalminister Hanno Pevkur siis ei peetud võimalikuks tema taotlust rahuldada. Nüüd on see teema üha aktuaalsemalt üles tõusnud ja ilmselt leidis koalitsioon, et mõistlikum on taoline trump oma kritiseerijatelt ära võtta. Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikasekretär Margus Tsahkna. Ma arvan, et see on teema, mis kõikide opositsioonierakondade poolt on saanud võib-olla kõige rohkem kriitikat, et kas valitsus ei mõtle nende inimeste peale, kellel on raskusi toimetulekuga, et siis siin koalitsioon, võib küll öelda, et see on muudatusettepanek, mis on tehtud küll roheliste poolt seetõttu, et nende allikas on valitsuse reserv, mis on mõistlik ja me toetame seda. Ja võibolla see toob tõesti leevendust nendele inimestele, kes lähevad vastu raskele talvele, neil on toimetulekuga keeruline olukord. Rohelised ise on muidugi rahul fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee See oli üks meie olulisematest ettepanekutest, kuna toimetulek on täna probleem ja, ja see toimetulekupiir on olnud praegusel tasemel väga mitu aastat ja vaadates tänast olukorda, kus hinnad tõusevad, selline abi riigi poolt just vähe kindlustatumatele gruppidele on vajalik ja selle üle on meil ainult hea meel. Tegelikult on ettepanekuga toimetulekupiiri tõstmiseks tulnud välja kõik opositsioonierakonnad, aga katteallikana on Keskerakond näidanud astmelise tulumaksu kehtestamise sotsiaaldemokraadid, riigivara müügi, nende fraktsiooni esimees Eiki Nestor ennast puudutatuna ei tunne. Täiesti ükstaskõik, kas koalitsioon nõustub roheliste, sotsiaaldemokraatide või kellegi teise, kolmanda, neljanda või kuuenda ettepanekuga kui toimetulekupiir tõuseb. See on väga hea. Keskerakonna esindaja, riigikogu aseesimees Jüri Ratas on sisuliselt samal arvamisel. See on kokkuvõttes ju hea, sest et Keskerakond on tõesti seisnud selle eest, et toimetulekutoetus peab Eestis olema kõrge ja 1000 krooniga ära ei ela ja on olnud meie Meie mõttes, et see on 1200 krooni juurde, see tõuseks ja nüüd see tõuseb, eks see ikkagi see põhimõte, et kuidas siis on, et vale mees ei tohi teha õigeid asju või õige mees ei tohi teha valesid asju. Et eks see kehtib Eesti poliitilises ühiskonnas, millest on kurb, aga, aga ma arvan, et lõpptulemus, et see toimetulekutoetus tõuseb, on ju väga tervitatav. Kui palju see otsus aga maksma läheb, rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Taavi Rõivas. Selle muudatuse hind on 64 miljonit krooni. Võib eeldada, et tulevastel aastatel see mõju väheneb, kuivõrd väheneb ka nende inimeste hulk, kes on toimetulekuraskustesse sattunud. Kuna me räägime sellest jah 2011. aasta kontekstis praegu siis 2011. aasta eelarvesse peame leidma täiendavaid vahendeid 64 miljoni krooni ulatuses.

Valitsusliidu eestseisus otsustas toetada tuleva aasta riigieelarve eelnõus toimetulekupiiri tõstmist 1000-lt 1200-le kroonile.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Toimetulekumäära suurendamist 1200-le kroonile taotles eelarve läbirääkimiste käigus juba sotsiaalminister Hanno Pevkur siis ei peetud võimalikuks tema taotlust rahuldada. Nüüd on see teema üha aktuaalsemalt üles tõusnud ja ilmselt leidis koalitsioon, et mõistlikum on taoline trump oma kritiseerijatelt ära võtta. Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikasekretär Margus Tsahkna. Ma arvan, et see on teema, mis kõikide opositsioonierakondade poolt on saanud võib-olla kõige rohkem kriitikat, et kas valitsus ei mõtle nende inimeste peale, kellel on raskusi toimetulekuga, et siis siin koalitsioon, võib küll öelda, et see on muudatusettepanek, mis on tehtud küll roheliste poolt seetõttu, et nende allikas on valitsuse reserv, mis on mõistlik ja me toetame seda. Ja võibolla see toob tõesti leevendust nendele inimestele, kes lähevad vastu raskele talvele, neil on toimetulekuga keeruline olukord. Rohelised ise on muidugi rahul fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee See oli üks meie olulisematest ettepanekutest, kuna toimetulek on täna probleem ja, ja see toimetulekupiir on olnud praegusel tasemel väga mitu aastat ja vaadates tänast olukorda, kus hinnad tõusevad, selline abi riigi poolt just vähe kindlustatumatele gruppidele on vajalik ja selle üle on meil ainult hea meel. Tegelikult on ettepanekuga toimetulekupiiri tõstmiseks tulnud välja kõik opositsioonierakonnad, aga katteallikana on Keskerakond näidanud astmelise tulumaksu kehtestamise sotsiaaldemokraadid, riigivara müügi, nende fraktsiooni esimees Eiki Nestor ennast puudutatuna ei tunne. Täiesti ükstaskõik, kas koalitsioon nõustub roheliste, sotsiaaldemokraatide või kellegi teise, kolmanda, neljanda või kuuenda ettepanekuga kui toimetulekupiir tõuseb. See on väga hea. Keskerakonna esindaja, riigikogu aseesimees Jüri Ratas on sisuliselt samal arvamisel. See on kokkuvõttes ju hea, sest et Keskerakond on tõesti seisnud selle eest, et toimetulekutoetus peab Eestis olema kõrge ja 1000 krooniga ära ei ela ja on olnud meie Meie mõttes, et see on 1200 krooni juurde, see tõuseks ja nüüd see tõuseb, eks see ikkagi see põhimõte, et kuidas siis on, et vale mees ei tohi teha õigeid asju või õige mees ei tohi teha valesid asju. Et eks see kehtib Eesti poliitilises ühiskonnas, millest on kurb, aga, aga ma arvan, et lõpptulemus, et see toimetulekutoetus tõuseb, on ju väga tervitatav. Kui palju see otsus aga maksma läheb, rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Taavi Rõivas. Selle muudatuse hind on 64 miljonit krooni. Võib eeldada, et tulevastel aastatel see mõju väheneb, kuivõrd väheneb ka nende inimeste hulk, kes on toimetulekuraskustesse sattunud. Kuna me räägime sellest jah 2011. aasta kontekstis praegu siis 2011. aasta eelarvesse peame leidma täiendavaid vahendeid 64 miljoni krooni ulatuses. ### Response: Valitsusliidu eestseisus otsustas toetada tuleva aasta riigieelarve eelnõus toimetulekupiiri tõstmist 1000-lt 1200-le kroonile.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase sõnul alustati valitsuskõnelusi kindla soovi ja siira usuga minna lõpuni nelja osapoolega, kuid pärast vabaerakonna ettepanekut läbirääkimised katkestada tekkis tunnetus, et on vaja muutusi ja ettepanek kõneluste jätkamiseks tehakse sotsiaaldemokraatlikule erakonnale ja IRLile, kuid mitte vabaerakonnale. Kõige suuremaks probleemiks ideoloogiliselt oli meie jaoks paksu küsimus, ma usun, et tegelikult kõik inimesed mõistavad, et kui üritada teha valitsus koostööd, siis igal erakonnal on mingid asjad, millest on ikkagi väga raske printsiibina taanduda ja meie jaoks kindlasti olukorras, kus me oleme lubanud tööjõumaksud langevad siis meie jaoks ei ole võimalik Eesti inimestele ausalt silma vaadata ja öelda, et nüüd me jõudsime hoopis valitsus kõnelustel sellise tulemuseni vabaerakonna ettepaneekul, et maksud hoopis tõusevad või tulumaksumäär näiteks tõuseb kolme või nelja või viie protsendi võrra. Vabaerakonna esimees Andres Herkel peab oma erakonna kõrvalejätmise põhjuseks aga väärtuskonflikti. Ehk siis meie jaoks olulised teemad, mis puudutavad demokraatiat, erakondade rahastamise vähendamist, kuigi Taavi Rõivas kinnitas mulle, et tema ei näe nendes küsimustes probleemi siiski, olles sellel teemal väga pikalt kõigi osalistega rääkinud, see oli ikka probleem küll ja kui raevukalt ka mõned Reformierakonna esindajad püüdsid seda oponeerida, et ega selline uus lähenemine järelikult ei meeldi maksuküsimused, ma arvan, pigem selles mõttes ettekääne, et meie jaoks ja me ootasime pikisilmi seda lahendust, et kust tuleb siis kate nii tööjõumaksude vähendamisele kui tulumaksuvaba miinimumi tõstmisele. Taavi Rõivase sõnul on konsultatsioone jätkavad erakonnad jõudnud tähtsamates teemades kokkulepeteni, millest saab edasi minna küll. Nüüd loomulikult nendele kõikidele suurtele rahalistele lubadustel. Panevad oma piirid, võimalikud katteallikad. Kui me saame sotsiaaldemokraatidelt ja IRL-ilt positiivse vastuse, et nad on valmis kõnelusi jätkama siis ma usun, et esimese asjana tuleb nüüd hakata tegelema ka nende rahaliste võimaluste omavahel nii-öelda analüüsimisega. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatus koguneb muutunud olukorda arutama homme. Erakonna esimees Sven Mikser. No seda, et nelja osapoolega koalitsiooni läbirääkimised on ummikus, on räägitud ju juba päris mitmeid päevi. Läbirääkimiste vedaja on Reformierakond ja kindlasti nendel lasus ka kohustus ja vastutus, et leida viis, kuidas üritada siis neid läbirääkimisi Kenu tagant välja päästa. Kas nüüd see on see samm, mis aitab meid edasi, et selles on nüüd küsimus, et eks sellele peame siis nüüd kõik nii meie kui IRL kui ka vabaerakond vastama ja oma seisukohad kujundama. IRL arutas koalitsioonikõnelustega jätkamist tänasel volikogul, erakonna esimees Urmas Reinsalu. Meie esmane hoiak antud küsimuses on selline, et kui Reformierakond pakkus välja selle mudeli, et edasi liikuda, siis kindlasti me oma poolt panustame.

Reformierakonna juhatus otsustas, et kõnelusi valitsusliidu moodustamiseks jätkatakse ilma Vabaerakonnata.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase sõnul alustati valitsuskõnelusi kindla soovi ja siira usuga minna lõpuni nelja osapoolega, kuid pärast vabaerakonna ettepanekut läbirääkimised katkestada tekkis tunnetus, et on vaja muutusi ja ettepanek kõneluste jätkamiseks tehakse sotsiaaldemokraatlikule erakonnale ja IRLile, kuid mitte vabaerakonnale. Kõige suuremaks probleemiks ideoloogiliselt oli meie jaoks paksu küsimus, ma usun, et tegelikult kõik inimesed mõistavad, et kui üritada teha valitsus koostööd, siis igal erakonnal on mingid asjad, millest on ikkagi väga raske printsiibina taanduda ja meie jaoks kindlasti olukorras, kus me oleme lubanud tööjõumaksud langevad siis meie jaoks ei ole võimalik Eesti inimestele ausalt silma vaadata ja öelda, et nüüd me jõudsime hoopis valitsus kõnelustel sellise tulemuseni vabaerakonna ettepaneekul, et maksud hoopis tõusevad või tulumaksumäär näiteks tõuseb kolme või nelja või viie protsendi võrra. Vabaerakonna esimees Andres Herkel peab oma erakonna kõrvalejätmise põhjuseks aga väärtuskonflikti. Ehk siis meie jaoks olulised teemad, mis puudutavad demokraatiat, erakondade rahastamise vähendamist, kuigi Taavi Rõivas kinnitas mulle, et tema ei näe nendes küsimustes probleemi siiski, olles sellel teemal väga pikalt kõigi osalistega rääkinud, see oli ikka probleem küll ja kui raevukalt ka mõned Reformierakonna esindajad püüdsid seda oponeerida, et ega selline uus lähenemine järelikult ei meeldi maksuküsimused, ma arvan, pigem selles mõttes ettekääne, et meie jaoks ja me ootasime pikisilmi seda lahendust, et kust tuleb siis kate nii tööjõumaksude vähendamisele kui tulumaksuvaba miinimumi tõstmisele. Taavi Rõivase sõnul on konsultatsioone jätkavad erakonnad jõudnud tähtsamates teemades kokkulepeteni, millest saab edasi minna küll. Nüüd loomulikult nendele kõikidele suurtele rahalistele lubadustel. Panevad oma piirid, võimalikud katteallikad. Kui me saame sotsiaaldemokraatidelt ja IRL-ilt positiivse vastuse, et nad on valmis kõnelusi jätkama siis ma usun, et esimese asjana tuleb nüüd hakata tegelema ka nende rahaliste võimaluste omavahel nii-öelda analüüsimisega. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatus koguneb muutunud olukorda arutama homme. Erakonna esimees Sven Mikser. No seda, et nelja osapoolega koalitsiooni läbirääkimised on ummikus, on räägitud ju juba päris mitmeid päevi. Läbirääkimiste vedaja on Reformierakond ja kindlasti nendel lasus ka kohustus ja vastutus, et leida viis, kuidas üritada siis neid läbirääkimisi Kenu tagant välja päästa. Kas nüüd see on see samm, mis aitab meid edasi, et selles on nüüd küsimus, et eks sellele peame siis nüüd kõik nii meie kui IRL kui ka vabaerakond vastama ja oma seisukohad kujundama. IRL arutas koalitsioonikõnelustega jätkamist tänasel volikogul, erakonna esimees Urmas Reinsalu. Meie esmane hoiak antud küsimuses on selline, et kui Reformierakond pakkus välja selle mudeli, et edasi liikuda, siis kindlasti me oma poolt panustame. ### Response: Reformierakonna juhatus otsustas, et kõnelusi valitsusliidu moodustamiseks jätkatakse ilma Vabaerakonnata.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlaste uuringu valimiks on kolme Tartu linnakooli 13 kuni 16 aastased noorukid. Veidi üle 401 osa, mida uuringus käsitleti, oli noorte toitumine. Toitumise uurimise aluseks võeti Vahemeremaades levinud söömise harjumus. Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia Kaia instituudi kehalise kasvatuse didaktika lektori Maret Pihu sõnul on rahvusvaheliselt tunnustatud toitumise viis. See on siis sellist laadi toitumine, mis tagab selliste vitamiinide ja mineraalide vajaliku koguse. Kui seda siis järgida. Teisisõnu on vahemere maade toitumise juures suurem osakaal just taimsel toidul ja väiksem osakaal lihal ning piimasaadustel. Nii näiteks küsiti ka valimis osalenud noorte käest, kui sageli tarbitakse nädalas aka ka ühes päevas köögi ja puuvilju ning täisteratoote. Uuringust selgus, et veidi üle 14 protsendi vastanutest järgis vahemeremaade toitumist. Rohkem kui 40 protsenti vastanutest seda ei teinud. Sama uuring viidi läbi näiteks ka Islandis, kus ligi 25 protsenti noortest oli Vahemere toitu käetumisega tihedalt seotud, 15 protsenti olid sellega aga vähem seotud. Pihu hinnangul on see huvitav võrdlus, sest Islandi geograafiline asukoht ega traditsioonid tegelikult vahemeremaade toitumist ei toeta. Üheks põhjuseks võib ikkagi olla ka see, et Islandil tegelikult väga süsteemselt ja regulaarselt on siis tegeletud sellist tervist edendavate koolide programmiga, mis on Islandi koolide hulgas väga populaarne ja kus nad siis näiteks ühe õppeaasta jooksul tervist toetava meetme võtavad nagu fookusesse ja üks fookus, siis ongi toitumine. Seega ongi uuringu üks järeldus, et Eestis peaks samuti koolitoit senisest rohkem võimaldama taimseid valikuid ehk et õpilased esimese asjana valiksid taldrikule köögiviljatoidud ning tarbiksid vähem liha ja piimatooteid. Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Markus Ehasoo ütleb, et liit on uuringu tähelepanekutega nõus. Kas see just peaks nüüd täielikult asendama seda loomse toidu valikut, aga ta kindlasti peaks olema võimalusena, et kui õpilasel on soov taimse toidu järele, et tal oleks see variant olemas, tegelikult koolis arendatakse ka toitumisharjumusi ja mida rohkem ka koolitoit ise on kasulik, seda loodetavasti tulevikus siis ka noored võtavad arvesse, kui nad, kas kodus enda toitumist planeerivad.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapaia instituudi teadlaste poolt läbiviidud uuring näitab, et koolitoit peaks senisest suuremas osas põhinema taimsel toidul nagu juur- ja puuviljad ning senisest väiksemal määral peaks menüüs olema loomset toitu.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlaste uuringu valimiks on kolme Tartu linnakooli 13 kuni 16 aastased noorukid. Veidi üle 401 osa, mida uuringus käsitleti, oli noorte toitumine. Toitumise uurimise aluseks võeti Vahemeremaades levinud söömise harjumus. Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia Kaia instituudi kehalise kasvatuse didaktika lektori Maret Pihu sõnul on rahvusvaheliselt tunnustatud toitumise viis. See on siis sellist laadi toitumine, mis tagab selliste vitamiinide ja mineraalide vajaliku koguse. Kui seda siis järgida. Teisisõnu on vahemere maade toitumise juures suurem osakaal just taimsel toidul ja väiksem osakaal lihal ning piimasaadustel. Nii näiteks küsiti ka valimis osalenud noorte käest, kui sageli tarbitakse nädalas aka ka ühes päevas köögi ja puuvilju ning täisteratoote. Uuringust selgus, et veidi üle 14 protsendi vastanutest järgis vahemeremaade toitumist. Rohkem kui 40 protsenti vastanutest seda ei teinud. Sama uuring viidi läbi näiteks ka Islandis, kus ligi 25 protsenti noortest oli Vahemere toitu käetumisega tihedalt seotud, 15 protsenti olid sellega aga vähem seotud. Pihu hinnangul on see huvitav võrdlus, sest Islandi geograafiline asukoht ega traditsioonid tegelikult vahemeremaade toitumist ei toeta. Üheks põhjuseks võib ikkagi olla ka see, et Islandil tegelikult väga süsteemselt ja regulaarselt on siis tegeletud sellist tervist edendavate koolide programmiga, mis on Islandi koolide hulgas väga populaarne ja kus nad siis näiteks ühe õppeaasta jooksul tervist toetava meetme võtavad nagu fookusesse ja üks fookus, siis ongi toitumine. Seega ongi uuringu üks järeldus, et Eestis peaks samuti koolitoit senisest rohkem võimaldama taimseid valikuid ehk et õpilased esimese asjana valiksid taldrikule köögiviljatoidud ning tarbiksid vähem liha ja piimatooteid. Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Markus Ehasoo ütleb, et liit on uuringu tähelepanekutega nõus. Kas see just peaks nüüd täielikult asendama seda loomse toidu valikut, aga ta kindlasti peaks olema võimalusena, et kui õpilasel on soov taimse toidu järele, et tal oleks see variant olemas, tegelikult koolis arendatakse ka toitumisharjumusi ja mida rohkem ka koolitoit ise on kasulik, seda loodetavasti tulevikus siis ka noored võtavad arvesse, kui nad, kas kodus enda toitumist planeerivad. ### Response: Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapaia instituudi teadlaste poolt läbiviidud uuring näitab, et koolitoit peaks senisest suuremas osas põhinema taimsel toidul nagu juur- ja puuviljad ning senisest väiksemal määral peaks menüüs olema loomset toitu.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Uus sadam moodustab ühtse kompleksi Varbla puhkekülaga. Selle omanikul Heino Sabiinil tuli idee sadam rajada seitse aastat tagasi ja siis alustati ka planeeringuga. Nüüd tunnistab ta, et neid, kes selle ideega kaasa tulid, ei olnudki kuigi palju. Heino Sabiin. Jah, endine väike Varbla vald ei olnud ka väga positiivne ja ei soosinud seda sadamaehitust, aga nüüd Lääne-na vald on hoopis teine. No kas kõik on valmis, mis teil siin veel plaanis on? Saunaosa tahab veel tegemist ja eks nipp näpet veel suurem osa on nagu tehtud. Kalevi jahtklubi kommodoor Kalev Vapper. Nagu öeldakse seal, kus on sadam, seal on elu, selles piirkonnas ühtegi nii korralikku sadamat ei olnud, Eino Sabiin tegi endale monumendi, võib öelda, sest see sadam on siin ka, ma arvan, 100 ja 200 aasta pärast, see sadam on nii suur, et ma usun, et siia mahub sisse ka meie kõige suurem omapereregatt, mida Kalevi Jahtklubi koos Pärnu Jahtklubiga juba aastaid korraldab ehk Muuväina regatt. Ma usun, et järgmisel suvel juulikuu keskel, on see sadam jahte täis. Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets Tegemist on väga mastaapse ettevõtmisega ühe ühe väikse valla ühe väikse piirkonna jaoks ja on ainult suur rõõm, et see on valmis saanud ja tegijal on jätku kannatust ja tahet siia panustada. Vald sai toetada ka kuidagi või ta oli juba jõudnud nii kaugele, et kui lääneranna vald tekkis, siis enam abi vaja ei olnud. Ei, vald otseselt jah, sadamaehitust ei, ei saanud aidata, aga vald sai aidata sellega, et mustkattega tee siia tuleb, et inimesed saaks viisakalt sadamasse ja sadamast ära mööda ja, ja valda vaatama, nii et, et niisuguseid positiivseid hulle, kes niisuguseid suuri asju siin vallas teevad meil ainult vaja ongi.

Pärnumaal Lääneranna vallas Varblas valmis sadamakompleks, mille rajas kohalik ettevõtja Heino Sabiin Eesti-Läti piiriülese projekti toel. Tänasel avamisel tervitas kohalolijaid ka president Kersti Kaljulaid. Purjetajate arvates võib Muhu väina regatt juba järgmisel aastal Varbla sadamat külastada.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Uus sadam moodustab ühtse kompleksi Varbla puhkekülaga. Selle omanikul Heino Sabiinil tuli idee sadam rajada seitse aastat tagasi ja siis alustati ka planeeringuga. Nüüd tunnistab ta, et neid, kes selle ideega kaasa tulid, ei olnudki kuigi palju. Heino Sabiin. Jah, endine väike Varbla vald ei olnud ka väga positiivne ja ei soosinud seda sadamaehitust, aga nüüd Lääne-na vald on hoopis teine. No kas kõik on valmis, mis teil siin veel plaanis on? Saunaosa tahab veel tegemist ja eks nipp näpet veel suurem osa on nagu tehtud. Kalevi jahtklubi kommodoor Kalev Vapper. Nagu öeldakse seal, kus on sadam, seal on elu, selles piirkonnas ühtegi nii korralikku sadamat ei olnud, Eino Sabiin tegi endale monumendi, võib öelda, sest see sadam on siin ka, ma arvan, 100 ja 200 aasta pärast, see sadam on nii suur, et ma usun, et siia mahub sisse ka meie kõige suurem omapereregatt, mida Kalevi Jahtklubi koos Pärnu Jahtklubiga juba aastaid korraldab ehk Muuväina regatt. Ma usun, et järgmisel suvel juulikuu keskel, on see sadam jahte täis. Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets Tegemist on väga mastaapse ettevõtmisega ühe ühe väikse valla ühe väikse piirkonna jaoks ja on ainult suur rõõm, et see on valmis saanud ja tegijal on jätku kannatust ja tahet siia panustada. Vald sai toetada ka kuidagi või ta oli juba jõudnud nii kaugele, et kui lääneranna vald tekkis, siis enam abi vaja ei olnud. Ei, vald otseselt jah, sadamaehitust ei, ei saanud aidata, aga vald sai aidata sellega, et mustkattega tee siia tuleb, et inimesed saaks viisakalt sadamasse ja sadamast ära mööda ja, ja valda vaatama, nii et, et niisuguseid positiivseid hulle, kes niisuguseid suuri asju siin vallas teevad meil ainult vaja ongi. ### Response: Pärnumaal Lääneranna vallas Varblas valmis sadamakompleks, mille rajas kohalik ettevõtja Heino Sabiin Eesti-Läti piiriülese projekti toel. Tänasel avamisel tervitas kohalolijaid ka president Kersti Kaljulaid. Purjetajate arvates võib Muhu väina regatt juba järgmisel aastal Varbla sadamat külastada.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Endla Ülviste sõnul on teada, et 74 aastane mees tulistas kodanike vastuvõtu ajal linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhatajat Tatjana Zersanovat vigastas naist pea ja keha piirkonda. Sarsanova toimetati üliraskes seisundis haiglasse. Kurjategija takistada üritanud linnaosavanema asetäitja Juhan Hindov sai jalga haavata. Põhja prefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Erik Heldna. Kuriteos kahtlustatav isik on kinni võetud, kelleks on siis praegusel andmetel üle 70 aastane meesterahvas, kellel tõsine kriminaalne taust ja varasemalt sellise tõsise kokkupuuted kriminaalpolitseiga täiesti puuduvad. Kodaniku julgust tasuks kindlasti siin ära märkida ka linnaosa vanema asetäitja Juhan Hindovi puhul, kes siis asus tõesti julgelt kuriteos kahtlusta jälitama, kahjuks sai ka ise selle tegevuse käigus haavata. Kurjategija pidasid kinni linnaosavalitsuse töötajad, kes andsid ta üle politseile. Erik Heldna sõnul oli mehel kaasas koguni kaks tulirelva. Ja samamoodi on siis ära võetud temalt eeldatavasti kaks tulirelva ehk siis nende laskekõlbulikkuse ja muud asjaolud määrab juba ekspert. Millist marki relvad need olid? Praegusel hetkel sellel küsimusel pikemalt ei peatuks, see kahjuks kommenteerida ei saaks. Linnapea Jüri Ratas kinnitas, et see intsident sunnib tugevdama turvameetmeid ka teistes linnaasutustes. Küsimust arutab praegu erakorralisele istungile kogunenud linnavalitsus. Linnapea Jüri Ratas. Ma palun ja väga loodan, et need kaks inimest saavad terveks ja teiseks mitte ainult sotsiaalosakonna, vaid kogu linnasüsteemi sissepääsud tuleb vaadata turvareeglite kohaselt. Mida me hakkame ka täna arutama. Kui kiirelt te pakute välja lahenduse, sest tänased juhtumeid võib juhtuda ka teistes linnaosavalitsustes Kui see on vähegi võimalik, siis tuleb homme hommikul neid asju rakendama hakata, aga kõigepealt tuleb vaadata üle, mis hetkel on linnasüsteemis ja kus kohas saab väga kiiresti teatud muudatusi teha. Olete te juba jõudnud ka mõelda, millised need turvameetmed täiendavad. Turvameetmed võiksid olla.

Haabersti linnaosavalitsuses tulistati linnaametnikku.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Endla Ülviste sõnul on teada, et 74 aastane mees tulistas kodanike vastuvõtu ajal linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhatajat Tatjana Zersanovat vigastas naist pea ja keha piirkonda. Sarsanova toimetati üliraskes seisundis haiglasse. Kurjategija takistada üritanud linnaosavanema asetäitja Juhan Hindov sai jalga haavata. Põhja prefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Erik Heldna. Kuriteos kahtlustatav isik on kinni võetud, kelleks on siis praegusel andmetel üle 70 aastane meesterahvas, kellel tõsine kriminaalne taust ja varasemalt sellise tõsise kokkupuuted kriminaalpolitseiga täiesti puuduvad. Kodaniku julgust tasuks kindlasti siin ära märkida ka linnaosa vanema asetäitja Juhan Hindovi puhul, kes siis asus tõesti julgelt kuriteos kahtlusta jälitama, kahjuks sai ka ise selle tegevuse käigus haavata. Kurjategija pidasid kinni linnaosavalitsuse töötajad, kes andsid ta üle politseile. Erik Heldna sõnul oli mehel kaasas koguni kaks tulirelva. Ja samamoodi on siis ära võetud temalt eeldatavasti kaks tulirelva ehk siis nende laskekõlbulikkuse ja muud asjaolud määrab juba ekspert. Millist marki relvad need olid? Praegusel hetkel sellel küsimusel pikemalt ei peatuks, see kahjuks kommenteerida ei saaks. Linnapea Jüri Ratas kinnitas, et see intsident sunnib tugevdama turvameetmeid ka teistes linnaasutustes. Küsimust arutab praegu erakorralisele istungile kogunenud linnavalitsus. Linnapea Jüri Ratas. Ma palun ja väga loodan, et need kaks inimest saavad terveks ja teiseks mitte ainult sotsiaalosakonna, vaid kogu linnasüsteemi sissepääsud tuleb vaadata turvareeglite kohaselt. Mida me hakkame ka täna arutama. Kui kiirelt te pakute välja lahenduse, sest tänased juhtumeid võib juhtuda ka teistes linnaosavalitsustes Kui see on vähegi võimalik, siis tuleb homme hommikul neid asju rakendama hakata, aga kõigepealt tuleb vaadata üle, mis hetkel on linnasüsteemis ja kus kohas saab väga kiiresti teatud muudatusi teha. Olete te juba jõudnud ka mõelda, millised need turvameetmed täiendavad. Turvameetmed võiksid olla. ### Response: Haabersti linnaosavalitsuses tulistati linnaametnikku.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Majanduskriisi õppetunnid kinnitavad konservatiivse eelarve poliitika tähtsust. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tuleb Eestil taastada reserve ning struktuursed reformid ja kulude kokkuhoid peavad jätkuma. Juba selle perioodi jooksul 2011 2014 hakkab riik reegli järgi reserve taastama ja jõuab eelarve ülejääki. 2011. aasta eelarve defitsiit ei tohi ületada kahte protsenti SKP-st, noh ja ühe struktuurse reformi punktina võiks nimetada kinnistute üleandmist justiitsministriumi haldusalas riigi kinnisvara aktsiaseltsi, seda võib nimetada kinnisvara reformiks. Strateegia kohaselt jäävad riigi järgneva nelja aasta tegevuskulud senisele tasemele. Samas kasvavad näiteks investeeringud ja sotsiaaltoetuste eelarve rahandusminister Ligi sõnul ühtegi seni otsustama ta maksutõusu eelarve strateegia ette ei näe. Seal on loomulikult otsustatud maksumäära tõus ei ole, tubakaaktsiisi tõus on otsustatud 20 protsenti aga ega maksupoliitikas ei ole ainult maksumäärad, seal on struktuurseid plaane väga erinevaid ja need ei ole saanud kõik konkreetselt vormi selles strateegias. Eesmärk on siiski maksukoormuse alandamine lähiaastatel see on tegelikult väga suur konkurentsieelis võrreldes paljude paljude teiste riikidega, kes nüüd kriisi järel peavad hakkama makse tõstma. Kuna kriisi ajal ei suudetud reageerida eelarvepoliitiliselt, on on probleemid kumuleerunud. Peaminister lisas, et ka kaudsete ja otseste maksude proportsioon säilib praegusel kujul. Praeguses kriisis on väga selgelt välja joonistunud see, et kaudsete maksude laekumine on märksa stabiilsem kui otseste tööjõumaksude laekumine. Ja see on selgelt ka põhjendada sellega, et, et kui inimene kaotab töö, siis ta ei maksa tulumaksu enam ja siis ta ei maksa ka sotsiaalmaksu enam. Aga tarbib ta endiselt. Suundan sellele, et me maksustame pigem halbu harjumusi nagu näiteks saastamine, maksustame tarbimist, aga ei maksusta, ei karista inimesi ettevõtlikkuse ja töökuse eest. Täna kinnitatud eelarvestrateegia on aluseks ka tuleva aasta eelarve koostamisele ja seda asutakse tegema mai lõpus. Augustis ja septembris toimuvad läbirääkimised ning valitsuskabineti arutelud valitsuses heaks kiidetud eelarve saadetakse Riigikokku septembri lõpuks.

Valitsus kiitis heaks eelarvestrateegia, eesmärk on maksukoormust vähendada.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Majanduskriisi õppetunnid kinnitavad konservatiivse eelarve poliitika tähtsust. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tuleb Eestil taastada reserve ning struktuursed reformid ja kulude kokkuhoid peavad jätkuma. Juba selle perioodi jooksul 2011 2014 hakkab riik reegli järgi reserve taastama ja jõuab eelarve ülejääki. 2011. aasta eelarve defitsiit ei tohi ületada kahte protsenti SKP-st, noh ja ühe struktuurse reformi punktina võiks nimetada kinnistute üleandmist justiitsministriumi haldusalas riigi kinnisvara aktsiaseltsi, seda võib nimetada kinnisvara reformiks. Strateegia kohaselt jäävad riigi järgneva nelja aasta tegevuskulud senisele tasemele. Samas kasvavad näiteks investeeringud ja sotsiaaltoetuste eelarve rahandusminister Ligi sõnul ühtegi seni otsustama ta maksutõusu eelarve strateegia ette ei näe. Seal on loomulikult otsustatud maksumäära tõus ei ole, tubakaaktsiisi tõus on otsustatud 20 protsenti aga ega maksupoliitikas ei ole ainult maksumäärad, seal on struktuurseid plaane väga erinevaid ja need ei ole saanud kõik konkreetselt vormi selles strateegias. Eesmärk on siiski maksukoormuse alandamine lähiaastatel see on tegelikult väga suur konkurentsieelis võrreldes paljude paljude teiste riikidega, kes nüüd kriisi järel peavad hakkama makse tõstma. Kuna kriisi ajal ei suudetud reageerida eelarvepoliitiliselt, on on probleemid kumuleerunud. Peaminister lisas, et ka kaudsete ja otseste maksude proportsioon säilib praegusel kujul. Praeguses kriisis on väga selgelt välja joonistunud see, et kaudsete maksude laekumine on märksa stabiilsem kui otseste tööjõumaksude laekumine. Ja see on selgelt ka põhjendada sellega, et, et kui inimene kaotab töö, siis ta ei maksa tulumaksu enam ja siis ta ei maksa ka sotsiaalmaksu enam. Aga tarbib ta endiselt. Suundan sellele, et me maksustame pigem halbu harjumusi nagu näiteks saastamine, maksustame tarbimist, aga ei maksusta, ei karista inimesi ettevõtlikkuse ja töökuse eest. Täna kinnitatud eelarvestrateegia on aluseks ka tuleva aasta eelarve koostamisele ja seda asutakse tegema mai lõpus. Augustis ja septembris toimuvad läbirääkimised ning valitsuskabineti arutelud valitsuses heaks kiidetud eelarve saadetakse Riigikokku septembri lõpuks. ### Response: Valitsus kiitis heaks eelarvestrateegia, eesmärk on maksukoormust vähendada.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eesti majandus on niivõrd väike, et me sõltume maailma majanduse olukorrast. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et järsku majanduslangust maailmas ei ennustata. Ja umbes samasugune see pilt avaldub ka siis, kui me vaatame, milline on euroala olukord ka siin on tegelikult just samamoodi just see kaubavahetuse ja tööstussektori poole pealt pigem olnud raskemad ajad. Aga teenuste sektor on aidanud siiski kasvu üleval hoida Euroopa kontekstis muidugi me ei saa üle ega ümber ka probleemidest, näiteks Saksamaa autotööstuses, mis on tegelikult mõjutanud päris märkimisväärselt just Saksamaa majandust, mis on tegelikult olnud üheks selliseks Saksamaa majanduse mootoriks, loomulikult ka laiemalt erinevad kliimapoliitikad, mis on järjest jõudsamalt, tahetakse rakendada, et kuidas need meie majandust mõjutavad. Küll on kindel, et Eesti majanduskasv aeglustub kolmanda kvartali 4,2 protsendilise majanduskasv üllatas küll positiivselt ent seda paisutasid mitmed ajutised tegurid. Tööturg reageerib majanduse jahtumisele hilinemisega, rõhutas Kaasik. Kuigi see jahtumine võib-olla viitajaga ja natukene läheb ennem aega kui ka tööturul sellised ebakindlustusnäitajad välja löövad, siis esimesed märgid sellest tegelikult siiski on juba olemas. Registreeritud töötuid on juba mõnevõrra hakanud kasvama registreeritud tööpuudus. Vabu töökohti on ka vähem kui varasemalt, kuigi tõsi, siin võib olla taga ka see, et vabu töökohti on sellepärast vähem, et on hakatud rohkem kasutama lühiajalisi töötajaid kolmandatest riikidest, eelkõige Ukrainast. Aeglasemast majanduskasvust hoolimata laekub riigile maksutulu rohkem kui tavaliselt. Eesti Panga president Madis Müller ütles, et valitsus peaks hoidma kulutustes konservatiivsemat joont. Et kui majanduses on head ajad, tsükkel on positiivne, selle tulemusena ka ka maksutulusid laekub riigieelarvesse rohkem kui tavaolukorras siis vastavalt siis valitsus peaks olema pisut konservatiivsem oma oma eelarvepoliitikaga ja mitte andma majandusele täiendavat hoogu juurde. Eesti majandus kasvab sellel aastal 3,4 protsenti ja tuleval aastal 2,3 protsenti. Edaspidi on kasv veelgi aeglasem.

Järgmisel kolmel aastal majanduskasv aeglustub, sest välisturgude väljavaade on kesine, nii leiab Eesti Pank oma prognoosis.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eesti majandus on niivõrd väike, et me sõltume maailma majanduse olukorrast. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et järsku majanduslangust maailmas ei ennustata. Ja umbes samasugune see pilt avaldub ka siis, kui me vaatame, milline on euroala olukord ka siin on tegelikult just samamoodi just see kaubavahetuse ja tööstussektori poole pealt pigem olnud raskemad ajad. Aga teenuste sektor on aidanud siiski kasvu üleval hoida Euroopa kontekstis muidugi me ei saa üle ega ümber ka probleemidest, näiteks Saksamaa autotööstuses, mis on tegelikult mõjutanud päris märkimisväärselt just Saksamaa majandust, mis on tegelikult olnud üheks selliseks Saksamaa majanduse mootoriks, loomulikult ka laiemalt erinevad kliimapoliitikad, mis on järjest jõudsamalt, tahetakse rakendada, et kuidas need meie majandust mõjutavad. Küll on kindel, et Eesti majanduskasv aeglustub kolmanda kvartali 4,2 protsendilise majanduskasv üllatas küll positiivselt ent seda paisutasid mitmed ajutised tegurid. Tööturg reageerib majanduse jahtumisele hilinemisega, rõhutas Kaasik. Kuigi see jahtumine võib-olla viitajaga ja natukene läheb ennem aega kui ka tööturul sellised ebakindlustusnäitajad välja löövad, siis esimesed märgid sellest tegelikult siiski on juba olemas. Registreeritud töötuid on juba mõnevõrra hakanud kasvama registreeritud tööpuudus. Vabu töökohti on ka vähem kui varasemalt, kuigi tõsi, siin võib olla taga ka see, et vabu töökohti on sellepärast vähem, et on hakatud rohkem kasutama lühiajalisi töötajaid kolmandatest riikidest, eelkõige Ukrainast. Aeglasemast majanduskasvust hoolimata laekub riigile maksutulu rohkem kui tavaliselt. Eesti Panga president Madis Müller ütles, et valitsus peaks hoidma kulutustes konservatiivsemat joont. Et kui majanduses on head ajad, tsükkel on positiivne, selle tulemusena ka ka maksutulusid laekub riigieelarvesse rohkem kui tavaolukorras siis vastavalt siis valitsus peaks olema pisut konservatiivsem oma oma eelarvepoliitikaga ja mitte andma majandusele täiendavat hoogu juurde. Eesti majandus kasvab sellel aastal 3,4 protsenti ja tuleval aastal 2,3 protsenti. Edaspidi on kasv veelgi aeglasem. ### Response: Järgmisel kolmel aastal majanduskasv aeglustub, sest välisturgude väljavaade on kesine, nii leiab Eesti Pank oma prognoosis.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Heilunsiani provints on osa ajaloolisest Mandžuuriast, millel Venemaaga alati tihedad sidemed olnud. 20. sajandi algupoolel oli provintsis suur venelaste koloonia, nüüd on asjad vastupidi ja hoopis Venemaa piiriäärsed alad peamiselt hiinlastega asustatud. Seega pole tegelikult väga imestada, kui aprilli keskpaiku kahe riigi piiri lähedal asuva Mu dansiani haiglad ühtäkki koroonaviiruse patsientidest täituma hakkasid. 26. aprillil kehtestati linnas Hiina päraselt karmid piirangud, mille kohaselt tohib kodust väljuda ainult iga leibkonna kõige tugevama immuunsüsteemiga liige ning temaga ainult selleks, et hädavajalikud ostud ära teha ning koju tagasi rutata. Lahti võib olla vaid osa toidupoode ning apteegid. Sõita võivad ainult prügiveoautod, operatiivsõidukid ning valitsuse numbrimärkidega autod. Ehkki koroonaviiruse pandeemia just nimelt Hiinast alguse sai ning hiinlased selle all ka rängalt kannatasid, ei ole mudansiani elanikud kindlad, et karmid piirangud tingimata põhjendatud on. Paljudele tundub, et neid rakendatakse hoopis poliitilistel kaalutlustel. Umbusule annab alust provintsi pealinna Harbini reaktsioon. Ehkki ka Harbiinis on koroonaviiruse se haigestumine tõusuteel, pole seal sedasorti karme piiranguid vajalikuks peetud. Liikumist piiratakse siiski sealgi. Igasse asumisse tohivad siseneda vaid selle asumielanikud, kes peavad asumipiiril ette näitama fotoga dokumendi ning maski kandmine on muutunud üldiseks. Lahti aga on kõik poed ning mõned kohalikud turudki. Kõige rohkem kardavad Heiuntsiani elanikud aga, et nende provints eraldatakse kogu ülejäänud Hiinast. Ehkki Hiinas on nii kollektivism kui ülemate käskudele kuuletumine hoopis teisel tasemel kui demokraatlikus maailmas on pidev koroonaviiruse varjus ning piirangute tingimustes elamine ka hiinlast põhjalikult ära tüüdanud ning enam nad seda korrata ei taha. Seega on Heijunsiani elanikel tõesti põhjust karta piiri rajamist provintsi ning ülejäänud riigi vahele. Aga kardetakse ka süstemaatilist diskrimineerimist, kui provintslased kuskilt mujalt Hiinast tööd peaksid otsima. Internetiportaalid on juba provintsivastast vihakõnet täis.

Hiina Heilungtsjani provints on hädas üle Vene piiri Hiinasse tagasi kippuva koroonapandeemiaga. Provintsi suuremates linnades on avastatud mitu nakkuskollet. Võimude teatel on kõik lokaalsed puhangud alguse saanud Venemaalt kodumaale pöördunud nakatunud Hiina kodanikest.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Heilunsiani provints on osa ajaloolisest Mandžuuriast, millel Venemaaga alati tihedad sidemed olnud. 20. sajandi algupoolel oli provintsis suur venelaste koloonia, nüüd on asjad vastupidi ja hoopis Venemaa piiriäärsed alad peamiselt hiinlastega asustatud. Seega pole tegelikult väga imestada, kui aprilli keskpaiku kahe riigi piiri lähedal asuva Mu dansiani haiglad ühtäkki koroonaviiruse patsientidest täituma hakkasid. 26. aprillil kehtestati linnas Hiina päraselt karmid piirangud, mille kohaselt tohib kodust väljuda ainult iga leibkonna kõige tugevama immuunsüsteemiga liige ning temaga ainult selleks, et hädavajalikud ostud ära teha ning koju tagasi rutata. Lahti võib olla vaid osa toidupoode ning apteegid. Sõita võivad ainult prügiveoautod, operatiivsõidukid ning valitsuse numbrimärkidega autod. Ehkki koroonaviiruse pandeemia just nimelt Hiinast alguse sai ning hiinlased selle all ka rängalt kannatasid, ei ole mudansiani elanikud kindlad, et karmid piirangud tingimata põhjendatud on. Paljudele tundub, et neid rakendatakse hoopis poliitilistel kaalutlustel. Umbusule annab alust provintsi pealinna Harbini reaktsioon. Ehkki ka Harbiinis on koroonaviiruse se haigestumine tõusuteel, pole seal sedasorti karme piiranguid vajalikuks peetud. Liikumist piiratakse siiski sealgi. Igasse asumisse tohivad siseneda vaid selle asumielanikud, kes peavad asumipiiril ette näitama fotoga dokumendi ning maski kandmine on muutunud üldiseks. Lahti aga on kõik poed ning mõned kohalikud turudki. Kõige rohkem kardavad Heiuntsiani elanikud aga, et nende provints eraldatakse kogu ülejäänud Hiinast. Ehkki Hiinas on nii kollektivism kui ülemate käskudele kuuletumine hoopis teisel tasemel kui demokraatlikus maailmas on pidev koroonaviiruse varjus ning piirangute tingimustes elamine ka hiinlast põhjalikult ära tüüdanud ning enam nad seda korrata ei taha. Seega on Heijunsiani elanikel tõesti põhjust karta piiri rajamist provintsi ning ülejäänud riigi vahele. Aga kardetakse ka süstemaatilist diskrimineerimist, kui provintslased kuskilt mujalt Hiinast tööd peaksid otsima. Internetiportaalid on juba provintsivastast vihakõnet täis. ### Response: Hiina Heilungtsjani provints on hädas üle Vene piiri Hiinasse tagasi kippuva koroonapandeemiaga. Provintsi suuremates linnades on avastatud mitu nakkuskollet. Võimude teatel on kõik lokaalsed puhangud alguse saanud Venemaalt kodumaale pöördunud nakatunud Hiina kodanikest.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Et need liba juhatus, nõndanimetatud, kes siin vahepeal ennast kokku võttis ja võtsin suuri enda arust otsuseid vastu, kus erakond ei peaks kandideerima valimistel, kui samas väga palju oli inimesi tol hetkel, kes soovisid seda teha, aga nad torpeteerisid. Ja kuna nad provotseerisid niivõrd palju destruktiivseid tegusid erakonnas, siis täna aga üldkoosoleku võttis vastu otsuse ja arvati need 11 nõndanimetatud libe juhatuse liiget erakonnast välja. Ja ma usun, et peale seda peaks olema see asi täna päevakorrast maha võetud. Olen kuulnud, et nad on soovinud ka kohtuinstantside poole pöörduda, ehk siis loomulikult põhiseaduse järgi on kõigil õigus pöörduda ja protesteerida ja seda nad võivad vabalt teha.

Tuleviku Eesti Erakonna esimeheks valiti taas Jaanus Raidal. Tema arvamus olukorrast erakonnas.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Et need liba juhatus, nõndanimetatud, kes siin vahepeal ennast kokku võttis ja võtsin suuri enda arust otsuseid vastu, kus erakond ei peaks kandideerima valimistel, kui samas väga palju oli inimesi tol hetkel, kes soovisid seda teha, aga nad torpeteerisid. Ja kuna nad provotseerisid niivõrd palju destruktiivseid tegusid erakonnas, siis täna aga üldkoosoleku võttis vastu otsuse ja arvati need 11 nõndanimetatud libe juhatuse liiget erakonnast välja. Ja ma usun, et peale seda peaks olema see asi täna päevakorrast maha võetud. Olen kuulnud, et nad on soovinud ka kohtuinstantside poole pöörduda, ehk siis loomulikult põhiseaduse järgi on kõigil õigus pöörduda ja protesteerida ja seda nad võivad vabalt teha. ### Response: Tuleviku Eesti Erakonna esimeheks valiti taas Jaanus Raidal. Tema arvamus olukorrast erakonnas.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tuhanded inimesed tulid eile taas tänavaile, et avaldada pahameelt poliitikute vastu, kes ei ole nende põhinõudmistele vastu tulnud. Nii nagu kollavestide liikumine Prantsusmaal, on ka nende noorte peamiselt tudengite nõudmised muutunud algsest maksude vastasest pahameelest on saanud poliitilise eliidi ja korruptsioonivastane revolutsioonieelne hõng mida pole riigis nähtud 1975.-st aastast, kui puhkes kodusõda. Noored on pahased, et endiselt ei ole needsamad poliitikud suutnud moodustada tehnokraatlikku valitsust, uuendada ajale jalgu jäänud usuliste eraldusjoontega valimissüsteemi ja kuulutada välja erakorralisi valimisi. Õli tulle lisas ka president Michell aun, kes soovitas, et need, kes ei näe, et Liibanonis on ka korralikke inimesi peaksid emigreeruma. Kuna praegune kristlaste šiiitide ja sunniitide poliitiline jaotussüsteem ei toimi, on just üliõpilased ja professorid hakanud moodustama uusi liikumisi, kes võiksid valimistel kandideerida. Korruptiivne eliit ei soovi loomulikult lasta uusi tulijaid marjamaale, mistõttu ongi tekkinud klassikaline vastasseis. Vanamoodi ei saa edasi uutmoodi, ei taha ka lubada. Pahameelt võimendab keeruline majanduslik olukord mis väljendub massilises vallandamises, mootorikütuse puuduses ja rahvusvaluuta odavnemises. Pank soovib laenu tagasimakset dollaris, mitte Liibanoni naelas. Öisel kriisikoosolekul otsustas keskpank kehtestada 1000 dollari suuruse nädalase väljavõtulimiidi. Kaubandussektor hoiatas peagi saabuva baasainete puudujäägi eest, kui poliitiline ja seejärel ka majanduslik seis ei stabiliseeru. Poliitikute auks tuleb öelda, et nad proovisid leida kompromisskandidaati peaministriks endine rahandusminister Mohammad Sapadi. Siiski loobus pakutust laupäeval, öeldes, et laiapõhjalist ühtsusvalitsust on liiga keeruline moodustada. Kõige suurem hirm on, et riik paiskub taas kodusõtta, mis Liibanoni 75.-st 90. aastani aastas. Seni on sõjavägi lubanud hoiduda meeleavaldusi maha surumast, kuigi põhimaanteid on nad rahvast puhastanud. Selle käigus on hukkunud viis inimest. Nende surm ei ole viinud meeleavaldajate fookust poliitikutelt sõjaväele, kuid kui poliitikud peaksid leidma just sõjaväes selle võtme, kuidas rahumeelseid meeleavaldajaid vaigistada siis võib ühe araabiamaailma, vabama ja demokraatlikuma riigi lisada üle ilma levivasse trendi ehk demokraatia taandumisse autokraatia ees.

Liibanonis on kuu möödunud protestidest, mis kukutas valitsuse ja on viinud riigi kriisi, mida pole nähtud aastakümneid.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tuhanded inimesed tulid eile taas tänavaile, et avaldada pahameelt poliitikute vastu, kes ei ole nende põhinõudmistele vastu tulnud. Nii nagu kollavestide liikumine Prantsusmaal, on ka nende noorte peamiselt tudengite nõudmised muutunud algsest maksude vastasest pahameelest on saanud poliitilise eliidi ja korruptsioonivastane revolutsioonieelne hõng mida pole riigis nähtud 1975.-st aastast, kui puhkes kodusõda. Noored on pahased, et endiselt ei ole needsamad poliitikud suutnud moodustada tehnokraatlikku valitsust, uuendada ajale jalgu jäänud usuliste eraldusjoontega valimissüsteemi ja kuulutada välja erakorralisi valimisi. Õli tulle lisas ka president Michell aun, kes soovitas, et need, kes ei näe, et Liibanonis on ka korralikke inimesi peaksid emigreeruma. Kuna praegune kristlaste šiiitide ja sunniitide poliitiline jaotussüsteem ei toimi, on just üliõpilased ja professorid hakanud moodustama uusi liikumisi, kes võiksid valimistel kandideerida. Korruptiivne eliit ei soovi loomulikult lasta uusi tulijaid marjamaale, mistõttu ongi tekkinud klassikaline vastasseis. Vanamoodi ei saa edasi uutmoodi, ei taha ka lubada. Pahameelt võimendab keeruline majanduslik olukord mis väljendub massilises vallandamises, mootorikütuse puuduses ja rahvusvaluuta odavnemises. Pank soovib laenu tagasimakset dollaris, mitte Liibanoni naelas. Öisel kriisikoosolekul otsustas keskpank kehtestada 1000 dollari suuruse nädalase väljavõtulimiidi. Kaubandussektor hoiatas peagi saabuva baasainete puudujäägi eest, kui poliitiline ja seejärel ka majanduslik seis ei stabiliseeru. Poliitikute auks tuleb öelda, et nad proovisid leida kompromisskandidaati peaministriks endine rahandusminister Mohammad Sapadi. Siiski loobus pakutust laupäeval, öeldes, et laiapõhjalist ühtsusvalitsust on liiga keeruline moodustada. Kõige suurem hirm on, et riik paiskub taas kodusõtta, mis Liibanoni 75.-st 90. aastani aastas. Seni on sõjavägi lubanud hoiduda meeleavaldusi maha surumast, kuigi põhimaanteid on nad rahvast puhastanud. Selle käigus on hukkunud viis inimest. Nende surm ei ole viinud meeleavaldajate fookust poliitikutelt sõjaväele, kuid kui poliitikud peaksid leidma just sõjaväes selle võtme, kuidas rahumeelseid meeleavaldajaid vaigistada siis võib ühe araabiamaailma, vabama ja demokraatlikuma riigi lisada üle ilma levivasse trendi ehk demokraatia taandumisse autokraatia ees. ### Response: Liibanonis on kuu möödunud protestidest, mis kukutas valitsuse ja on viinud riigi kriisi, mida pole nähtud aastakümneid.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Harjumaa omavalitsuste liidu tegevjuhi Joel Jesse arvates on tunneli vajadus selgelt tõestatud ja järgmine loogiline samm oleks eri planeeringu algatamine. Jesse sõnul peaks ka kaaluma varianti, et rahastusega aitab arendaja riigi haldusminister. Jaak Aab on teinud ettepaneku eri planeering jätta algatamata kaheldes projekti elluviidvuses nii keskkondlikel, majanduslikel kui ka julgeolekukaalutlustel. Ja see silmis saaks need vastused alles planeeringu enda käigus. Kõik need julgeolekuohud, erinevad keskkonnaalased, ohud. Ma olen veendunud, et eriplaneering ongi see dokument, see menetlus, mille raames hinnatakse kõikvõimalikke erinevaid ohtusid, riske ja siis hinnatakse, kas need ohud ja riskid on leevendatavad, on nad liiga suured, et mida ei ole võimalik leevendada ja mis välistavad nii-öelda selle võimaliku rajamise, et ma arvan, see on see menetlusprotsess, mis annab lõplikud vastused, et eelnevalt, ma arvan, et ei ole võimalik öelda sajaprotsendiliselt, kas mõni risk on liiga suur või ei ole. Euroopa Komisjoni liikuvuse transpordi peadirektoriaadi peadirektor Henrik Hololei peab kahe linna vahelise tunneli ühenduse loomist heaks ideeks. Siiski on Hololei sõnul ärimehe Peeter Vesterbaka tunneli projekt liigselt optimistlik. Selle teemaga tervikuna riikide vahel edasi minna arutada ja, ja võibolla kuskil kanali kauges tulevikus teoks saab. Ma arvan, et, et kunagi ei tohi ühtegi asja lõplikult sellele nii-öelda ei eelda ja laualt maha visata, vaid vaid tuleb seda vaadata nii-öelda omas ajas ja omas ruumis. Antud konkreetse küsimuse puhul ma usun, et on, on Eesti valitsus seda tõsiselt kaalunud ja, ja mulle tundub vähemalt see, mis nad on praegusel hetkel välja öelnud ja, ja, ja mida on ka minister Aab väljendanud, mulle tundub see igati loogiline ja mõistlik. Riigi haldusminister Jaak Aab keeldus kommenteerimast Harjumaa omavalitsuste liidu seisukohta.

Harjumaa Omavalitsuste Liit tahab, et riik algataks siiski Tallinna-Helsingi tunneli eriplaneeringu.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Harjumaa omavalitsuste liidu tegevjuhi Joel Jesse arvates on tunneli vajadus selgelt tõestatud ja järgmine loogiline samm oleks eri planeeringu algatamine. Jesse sõnul peaks ka kaaluma varianti, et rahastusega aitab arendaja riigi haldusminister. Jaak Aab on teinud ettepaneku eri planeering jätta algatamata kaheldes projekti elluviidvuses nii keskkondlikel, majanduslikel kui ka julgeolekukaalutlustel. Ja see silmis saaks need vastused alles planeeringu enda käigus. Kõik need julgeolekuohud, erinevad keskkonnaalased, ohud. Ma olen veendunud, et eriplaneering ongi see dokument, see menetlus, mille raames hinnatakse kõikvõimalikke erinevaid ohtusid, riske ja siis hinnatakse, kas need ohud ja riskid on leevendatavad, on nad liiga suured, et mida ei ole võimalik leevendada ja mis välistavad nii-öelda selle võimaliku rajamise, et ma arvan, see on see menetlusprotsess, mis annab lõplikud vastused, et eelnevalt, ma arvan, et ei ole võimalik öelda sajaprotsendiliselt, kas mõni risk on liiga suur või ei ole. Euroopa Komisjoni liikuvuse transpordi peadirektoriaadi peadirektor Henrik Hololei peab kahe linna vahelise tunneli ühenduse loomist heaks ideeks. Siiski on Hololei sõnul ärimehe Peeter Vesterbaka tunneli projekt liigselt optimistlik. Selle teemaga tervikuna riikide vahel edasi minna arutada ja, ja võibolla kuskil kanali kauges tulevikus teoks saab. Ma arvan, et, et kunagi ei tohi ühtegi asja lõplikult sellele nii-öelda ei eelda ja laualt maha visata, vaid vaid tuleb seda vaadata nii-öelda omas ajas ja omas ruumis. Antud konkreetse küsimuse puhul ma usun, et on, on Eesti valitsus seda tõsiselt kaalunud ja, ja mulle tundub vähemalt see, mis nad on praegusel hetkel välja öelnud ja, ja, ja mida on ka minister Aab väljendanud, mulle tundub see igati loogiline ja mõistlik. Riigi haldusminister Jaak Aab keeldus kommenteerimast Harjumaa omavalitsuste liidu seisukohta. ### Response: Harjumaa Omavalitsuste Liit tahab, et riik algataks siiski Tallinna-Helsingi tunneli eriplaneeringu.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Angela Merkeli avaldus näitab selgelt Saksamaa positsiooni, millega kahe nädala pärast Walesi toimuvale NATO tippkohtumisele sõidetakse. Endine kaitseväe juhataja erukindral Ants Laaneots on Merkeli avalduses üllatunud. Muidugi see avaldus oli ootamatu võrreldes Merkli sõnadega käitumisega viimaste päevade jooksul, aga ta esindab Saksamaa seisukohti, mitte NATO seisukohti, kui ta ei taha omada Saksa üksusi Balti riikides. See ei tähenda, et on näiteks Ameerika Ühendriigid või Suurbritannia ei võiks neid siin hoida. Sest neid ei keela ju keegi. Ilmselt Saksamaalt meil küll mingeid üksusi siia loota ei ole. Kaitseminister Sven Mikseri sõnul saavad Saksamaa ja Eesti rahu kindlustamisest ja poliitiliste suhete hoidmisest Venemaaga mõnevõrra erinevat moodi aru. Kui Saksa kujutelmas on Putiniga võimalik hästi läbi saada hillitsetud ja tagasi tõmbunud viisil, siis Eesti nägemuses tuleb olla ja ka näida tugev, ütles Mikser. Sakslastele on poliitiliselt erakordselt oluline rõhutada NATO-Vene 97. aasta alusleppe tähtsust ja kehtivust. See ei ole üllatav, kindlasti me peame endalt ka kriitiliselt küsima, kas kahepoolset lepet, mida teine osapool ei täida oleme meie kohustatud väga tähthäält järgima. Peaminister rõivas peab selle sõnumi viima kindlasti ka kantsler Merkelile, et NATO peab jääma Eestisse kohale olema siin viisil, mis annab kindlustunde nii meie inimestele kui ka selge sõnumi kõigile ohustajatele. Et meid ei maksa torkida. Erukindral Ants Laaneots ütleb, et Eesti poliitikud peavad Wales'i tippkohtumiseni jäänud nädalatel tegema kõvasti tööd, et liitlased meie julgeolekuolukorda õigesti hindasid. Ilmselt see protsess käib ja vähemalt praegu küll mingit alust ei ole nüüd ehmuda karta võib paanikasse sattuda, et, et meid jäetakse siin üksinda silm silma vastu, siis sisuliselt ülimalt agressiivse Venemaaga.

NATO alalisi väeüksusi Balti riikidesse ega Ida-Euroopasse ei tooda, ütles Angela Merkel Riias. Saksamaa kantsleri sõnul rikuks see 1997. aastal sõlmitud NATO-Vene lepingut.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Angela Merkeli avaldus näitab selgelt Saksamaa positsiooni, millega kahe nädala pärast Walesi toimuvale NATO tippkohtumisele sõidetakse. Endine kaitseväe juhataja erukindral Ants Laaneots on Merkeli avalduses üllatunud. Muidugi see avaldus oli ootamatu võrreldes Merkli sõnadega käitumisega viimaste päevade jooksul, aga ta esindab Saksamaa seisukohti, mitte NATO seisukohti, kui ta ei taha omada Saksa üksusi Balti riikides. See ei tähenda, et on näiteks Ameerika Ühendriigid või Suurbritannia ei võiks neid siin hoida. Sest neid ei keela ju keegi. Ilmselt Saksamaalt meil küll mingeid üksusi siia loota ei ole. Kaitseminister Sven Mikseri sõnul saavad Saksamaa ja Eesti rahu kindlustamisest ja poliitiliste suhete hoidmisest Venemaaga mõnevõrra erinevat moodi aru. Kui Saksa kujutelmas on Putiniga võimalik hästi läbi saada hillitsetud ja tagasi tõmbunud viisil, siis Eesti nägemuses tuleb olla ja ka näida tugev, ütles Mikser. Sakslastele on poliitiliselt erakordselt oluline rõhutada NATO-Vene 97. aasta alusleppe tähtsust ja kehtivust. See ei ole üllatav, kindlasti me peame endalt ka kriitiliselt küsima, kas kahepoolset lepet, mida teine osapool ei täida oleme meie kohustatud väga tähthäält järgima. Peaminister rõivas peab selle sõnumi viima kindlasti ka kantsler Merkelile, et NATO peab jääma Eestisse kohale olema siin viisil, mis annab kindlustunde nii meie inimestele kui ka selge sõnumi kõigile ohustajatele. Et meid ei maksa torkida. Erukindral Ants Laaneots ütleb, et Eesti poliitikud peavad Wales'i tippkohtumiseni jäänud nädalatel tegema kõvasti tööd, et liitlased meie julgeolekuolukorda õigesti hindasid. Ilmselt see protsess käib ja vähemalt praegu küll mingit alust ei ole nüüd ehmuda karta võib paanikasse sattuda, et, et meid jäetakse siin üksinda silm silma vastu, siis sisuliselt ülimalt agressiivse Venemaaga. ### Response: NATO alalisi väeüksusi Balti riikidesse ega Ida-Euroopasse ei tooda, ütles Angela Merkel Riias. Saksamaa kantsleri sõnul rikuks see 1997. aastal sõlmitud NATO-Vene lepingut.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Ameerika hääle eestikeelne saade katkes täna ootamatult kell 18 37. Eesti aja järgi. Veidi pärast seda, kui oli kõlanud Iraagi vastast tegevust, käsitle. Terrorismivastast sõda Iraagi sõja suhtes toetab taka ka diplomaatilise lahendi leidmist. Siinkohal tuleb nüüd kuulajatele teatada ettehoiatuseks, et juhul, kui meie saade peaks praegu katkema, siis ei ole see mitte sõjast tulenevalt Ameerika hääle hoones on teisel või kolmandal korrusel kusagil midagi põlemas ja tõenäoliselt palutakse Meil stuudiost lahkuda. Ma näen läbi klaasi. Helioperaatori ruumis on keegi, kes ilmselt püüab käivitada meie erakorralist linti, mis mõeldud niisugusteks olukordadeks, kui stuudios saadet enam jätkata ei saa. Igal juhul oleme me praegu eetris juba ilma. Nii katkes saatejuht Ats Joritsa kõne poolelt lauselt. Selgus, et Ameerika hääle peakorteris Washingtonis oli puhkenud tulekahju. Kuigi põleng oli tegelikult hoone kolmandal korrusel, kus asub hispaania keelsete saadete toimetus, evakueeriti ka teisel korrusel asuv eestikeelsete saadete stuudio, selgitas ats jorits mõni tund hiljem. Saates põgenes kõigepealt helioperaator ja, ja seejärel jooksid klaasistuudio akna taga veel terve rida inimesi ja seega olime me ka üksinda avatud mikrofoniga, teadmata, kas me läheme eetrisse või mis üldse toimub. Peale seda, kui stuudiosse tormas tuletõrje esindaja, öeldes, et maja põleb hästi väljuda, siis lükati juba operatsioonide osakonnast kusagilt eetrisse see erakorraline kutsu. Kui me olime koridoris, siis oli selgelt maja põleb, sest suits oli kõik täis. Järgmise sammuna oli meil juhatatud maja ette kogu Ameerika hääle koloss, maja see on suur maja, aga see ei kuulu mitte kõik meile, siin on terve rida muid asutusi veel. Kõik evakueeriti, kõik vaatasime pealt, kuidas siis ülejäänud kolleegid välja tulid ja tuletõrjujad majja sisenesid. Poole tunni pärast lasti kõik tagasi, jälle. Tõenäoliselt see põleng väga suur olla ei saanud sest et mingeid silmnähtavaid vigastusi ei ole ja praegu tundub, et läheb kõik edasi. Ameerika hääle eestikeelsed saated lõpevad aga siiski hiljemalt sügisel. Raadiojaama Eesti toimetuse juhataja Markus Larsson teatas, et praeguse kava järgi peaks Eesti toimetuse töö lõppema hiljemalt 30. septembril. Esimese sammuna lõpetas Ameerika hääl seitsmeteistkümnendast veebruarist oma eestikeelsed hommikusaated. Lisaks eestikeelsetele saadetele on raadiojaamal kavas lõpetada ka teistele endise sotsialismileeri riikide rahvastele suunatud saated.

Tulekahju Ameerika Hääle majas.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Ameerika hääle eestikeelne saade katkes täna ootamatult kell 18 37. Eesti aja järgi. Veidi pärast seda, kui oli kõlanud Iraagi vastast tegevust, käsitle. Terrorismivastast sõda Iraagi sõja suhtes toetab taka ka diplomaatilise lahendi leidmist. Siinkohal tuleb nüüd kuulajatele teatada ettehoiatuseks, et juhul, kui meie saade peaks praegu katkema, siis ei ole see mitte sõjast tulenevalt Ameerika hääle hoones on teisel või kolmandal korrusel kusagil midagi põlemas ja tõenäoliselt palutakse Meil stuudiost lahkuda. Ma näen läbi klaasi. Helioperaatori ruumis on keegi, kes ilmselt püüab käivitada meie erakorralist linti, mis mõeldud niisugusteks olukordadeks, kui stuudios saadet enam jätkata ei saa. Igal juhul oleme me praegu eetris juba ilma. Nii katkes saatejuht Ats Joritsa kõne poolelt lauselt. Selgus, et Ameerika hääle peakorteris Washingtonis oli puhkenud tulekahju. Kuigi põleng oli tegelikult hoone kolmandal korrusel, kus asub hispaania keelsete saadete toimetus, evakueeriti ka teisel korrusel asuv eestikeelsete saadete stuudio, selgitas ats jorits mõni tund hiljem. Saates põgenes kõigepealt helioperaator ja, ja seejärel jooksid klaasistuudio akna taga veel terve rida inimesi ja seega olime me ka üksinda avatud mikrofoniga, teadmata, kas me läheme eetrisse või mis üldse toimub. Peale seda, kui stuudiosse tormas tuletõrje esindaja, öeldes, et maja põleb hästi väljuda, siis lükati juba operatsioonide osakonnast kusagilt eetrisse see erakorraline kutsu. Kui me olime koridoris, siis oli selgelt maja põleb, sest suits oli kõik täis. Järgmise sammuna oli meil juhatatud maja ette kogu Ameerika hääle koloss, maja see on suur maja, aga see ei kuulu mitte kõik meile, siin on terve rida muid asutusi veel. Kõik evakueeriti, kõik vaatasime pealt, kuidas siis ülejäänud kolleegid välja tulid ja tuletõrjujad majja sisenesid. Poole tunni pärast lasti kõik tagasi, jälle. Tõenäoliselt see põleng väga suur olla ei saanud sest et mingeid silmnähtavaid vigastusi ei ole ja praegu tundub, et läheb kõik edasi. Ameerika hääle eestikeelsed saated lõpevad aga siiski hiljemalt sügisel. Raadiojaama Eesti toimetuse juhataja Markus Larsson teatas, et praeguse kava järgi peaks Eesti toimetuse töö lõppema hiljemalt 30. septembril. Esimese sammuna lõpetas Ameerika hääl seitsmeteistkümnendast veebruarist oma eestikeelsed hommikusaated. Lisaks eestikeelsetele saadetele on raadiojaamal kavas lõpetada ka teistele endise sotsialismileeri riikide rahvastele suunatud saated. ### Response: Tulekahju Ameerika Hääle majas.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kultuuriministeeriumi raamatukogundusnõuniku Meeli Veskuse sõnul peab riik tagama, et kõigil oleks võimalik lugeda kultuuriajakirjandust ja eesti kirjanduse paremikku. Seega peavad raamatukogud vähemalt 800000 euro eest ostma teoseid, mille kirjandusasjatundjad valivad välja terve aasta jooksul ilmunud Eesti kirjanduse hulgast. Teist nii palju raha võivad raamatukogud kulutada aga oma äranägemise järgi. Meeli veskus. Meil on ju rahva raamatukogude töökorralduse juhend ja komplekteerimise põhimõtted esimene punkt selles rahvaraamatu komplekteerimiseelistuste st on rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus ning Eesti autorite ilukirjanduslik looming. Meil korraldab endiselt raamatukogude komplekteerimist maakonna raamatukogu ja ta jälgib, et riigi raha eest toetatud teoste erinevate konkursside laureaadid jõuaksid rahva raamatukogudesse, näiteks Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali žürii poolt auhinnatud aasta teosed nii lastekirjanduse osas, ilukirjanduse osas, luuletuste osas, esseistika ja nii edasi. Kas muidu need raamatud ei jõuaks raamatukogudesse, ikka jõuavad, on kogu aeg jõudnud. Aga alati võiks rohkem olla ja 2006. aastal tegelikult kirjanikud pöördusid kultuuriministeeriumi poole sooviga, et Eesti väärt kirjandus oleks rahva raamatukogudes paremini esindatud ja tookord Jan Kausi eestvedamisel koostati üks nimekiri ja me tegime sellise kontrolli, et kui palju neid siis Eesti rahva raamatukogudes on näiteks Kivirähu jutud proosa osas oli ju esindatud väga hästi, aga samas ei saa öelda luules täpselt samamoodi. Me tegime selle aasta novembris leidumuse analüüsi 2010. aasta kultuurkapitali auhinnatud teoste kohta. Seis on natukene halvem, aga raha on ka vähem olnud. Kogudega konsulteerinud ka neid nimekirju tehes, et kui palju tegelikult inimesed laenutavad sellist auhinnatud kirjandust, et eesti kirjandust loetakse, ei saa öelda, et ei loeta. Aga ega väliskirjandusest ka kõik ei loeta, igaüks loeb seda, mida tema tahab, et kultuuriministeerium soovib, et Eesti väärt kirjandus jõuaks paremini rahva raamatukogudesse.

Kultuuriministeerium eraldab 2012. aastal rahvaraamatukogudele ligi 1,6 miljonit eurot, sellest summast pool on mõeldud Eesti autorite auhinnatud teoste ja kultuuriajakirjanduse ostmiseks.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kultuuriministeeriumi raamatukogundusnõuniku Meeli Veskuse sõnul peab riik tagama, et kõigil oleks võimalik lugeda kultuuriajakirjandust ja eesti kirjanduse paremikku. Seega peavad raamatukogud vähemalt 800000 euro eest ostma teoseid, mille kirjandusasjatundjad valivad välja terve aasta jooksul ilmunud Eesti kirjanduse hulgast. Teist nii palju raha võivad raamatukogud kulutada aga oma äranägemise järgi. Meeli veskus. Meil on ju rahva raamatukogude töökorralduse juhend ja komplekteerimise põhimõtted esimene punkt selles rahvaraamatu komplekteerimiseelistuste st on rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus ning Eesti autorite ilukirjanduslik looming. Meil korraldab endiselt raamatukogude komplekteerimist maakonna raamatukogu ja ta jälgib, et riigi raha eest toetatud teoste erinevate konkursside laureaadid jõuaksid rahva raamatukogudesse, näiteks Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali žürii poolt auhinnatud aasta teosed nii lastekirjanduse osas, ilukirjanduse osas, luuletuste osas, esseistika ja nii edasi. Kas muidu need raamatud ei jõuaks raamatukogudesse, ikka jõuavad, on kogu aeg jõudnud. Aga alati võiks rohkem olla ja 2006. aastal tegelikult kirjanikud pöördusid kultuuriministeeriumi poole sooviga, et Eesti väärt kirjandus oleks rahva raamatukogudes paremini esindatud ja tookord Jan Kausi eestvedamisel koostati üks nimekiri ja me tegime sellise kontrolli, et kui palju neid siis Eesti rahva raamatukogudes on näiteks Kivirähu jutud proosa osas oli ju esindatud väga hästi, aga samas ei saa öelda luules täpselt samamoodi. Me tegime selle aasta novembris leidumuse analüüsi 2010. aasta kultuurkapitali auhinnatud teoste kohta. Seis on natukene halvem, aga raha on ka vähem olnud. Kogudega konsulteerinud ka neid nimekirju tehes, et kui palju tegelikult inimesed laenutavad sellist auhinnatud kirjandust, et eesti kirjandust loetakse, ei saa öelda, et ei loeta. Aga ega väliskirjandusest ka kõik ei loeta, igaüks loeb seda, mida tema tahab, et kultuuriministeerium soovib, et Eesti väärt kirjandus jõuaks paremini rahva raamatukogudesse. ### Response: Kultuuriministeerium eraldab 2012. aastal rahvaraamatukogudele ligi 1,6 miljonit eurot, sellest summast pool on mõeldud Eesti autorite auhinnatud teoste ja kultuuriajakirjanduse ostmiseks.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Seal on seitse tünni tundmatu ainega. Kahtlus on, et seal nendes sünni võimalik, et kunagi oli sinepigaas, mille laguprodukte me oleme tuvastanud. Kuid hetkel on ainult laguproduktid tuvastatud. Mis ei, ei kinnita väidet tegelikult, et see sinepigaas kindlasti on, seetõttu reageerime nii-öelda lisas määras, et see oht võimalikult kiiresti ära viia. Et ei ole mõtet jätta seda kellegile katsumiseks näppimiseks seda siia metsa alla, et pigem viia see ära vastavasse kohta. Teie spetsialistid on ikkagi seal ülikondades ja erinevates kaitseriietuses. See võib ikkagi olla. No selles suhtes, et nemad lähevad nende tünnidel ligi, nad võtavad sealt seest proove. Et sealjuures tõesti tuleb kasutada ka isikukaitsevarustust ja nad lähevad sellest kaitsevööndist siis sissepoole, et väljaspool seda me ei ole mõõtnud, et oleks oht. No see olukord, et selline asi te küll praegu tunnistajate tegemist jääkidega Eestis seitsme tunni puhul on see teie jaoks ka, kuidas öeldakse, siis esmakordne või au? Sellises koguses on kindlasti esmakordne minu praktikas esimene selline juhtum tegelikkuses ilmselt keegi kohe algselt ei osanud kahtlustada, et sellised ained seal ongi. Kahtlustati ilmselt seda, et seal on kas kütus, nafta, kütusejäägid seal nendes tünnides ühesugune tavapärane selline jääkreostus sõjaväeajast, selliseid asju tuleb mujal ka ette. Et on tünnid koos mingisuguse kütuse või muude määrdeainetega näiteks metsa alla visatud. Kunagi see ei ole üldse nii-öelda ebatavaline nähtus ja seetõttu ilmselt inimesed ei osanud ka kohe alguses hinnata seda ohtu selliseks.

Saaremaal Sõrve poolsaarel on avastatud metsa alla jäetud tundmatu päritoluga mahutid, päästeamet võtab praegu kohal proove. Sõrves on ka meie korrespondent Margus Muld, kes sai jutule Päästeameti keemia-ja kiirguskaitse üksuse juhi Jan Raidlooga.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Seal on seitse tünni tundmatu ainega. Kahtlus on, et seal nendes sünni võimalik, et kunagi oli sinepigaas, mille laguprodukte me oleme tuvastanud. Kuid hetkel on ainult laguproduktid tuvastatud. Mis ei, ei kinnita väidet tegelikult, et see sinepigaas kindlasti on, seetõttu reageerime nii-öelda lisas määras, et see oht võimalikult kiiresti ära viia. Et ei ole mõtet jätta seda kellegile katsumiseks näppimiseks seda siia metsa alla, et pigem viia see ära vastavasse kohta. Teie spetsialistid on ikkagi seal ülikondades ja erinevates kaitseriietuses. See võib ikkagi olla. No selles suhtes, et nemad lähevad nende tünnidel ligi, nad võtavad sealt seest proove. Et sealjuures tõesti tuleb kasutada ka isikukaitsevarustust ja nad lähevad sellest kaitsevööndist siis sissepoole, et väljaspool seda me ei ole mõõtnud, et oleks oht. No see olukord, et selline asi te küll praegu tunnistajate tegemist jääkidega Eestis seitsme tunni puhul on see teie jaoks ka, kuidas öeldakse, siis esmakordne või au? Sellises koguses on kindlasti esmakordne minu praktikas esimene selline juhtum tegelikkuses ilmselt keegi kohe algselt ei osanud kahtlustada, et sellised ained seal ongi. Kahtlustati ilmselt seda, et seal on kas kütus, nafta, kütusejäägid seal nendes tünnides ühesugune tavapärane selline jääkreostus sõjaväeajast, selliseid asju tuleb mujal ka ette. Et on tünnid koos mingisuguse kütuse või muude määrdeainetega näiteks metsa alla visatud. Kunagi see ei ole üldse nii-öelda ebatavaline nähtus ja seetõttu ilmselt inimesed ei osanud ka kohe alguses hinnata seda ohtu selliseks. ### Response: Saaremaal Sõrve poolsaarel on avastatud metsa alla jäetud tundmatu päritoluga mahutid, päästeamet võtab praegu kohal proove. Sõrves on ka meie korrespondent Margus Muld, kes sai jutule Päästeameti keemia-ja kiirguskaitse üksuse juhi Jan Raidlooga.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Nädalapäevad tagasi, kui ettevõtete kohta infot koguma hakati, oli tegevuse esmaseks eesmärgiks teadvustada inimesi Lõuna-Eestis tegutsevatest toidutootjatest ja pakkujatest, keda piirkonnas on päris palju. Paralleelselt hakkas aga selguma, et supermarketi e-poed on ülekoormatud ning kaubatarneajad väga pikad. Seega saigi Tartu linna turundusjuhi Helen Kalbergi sõnul kaks asja omavahel ühte portaali ühendatud. Ja nüüd juba ka siis juba ettevõtejad võtavad meiega ise ühendust, et tegelikult see olukord muutub siin päevadega, et järjest tuleb neid juurde, kellel on siis võimekus pakkuda kas siis kojuvedu või siis pakiautomaati saatmist. Praegu moodustavad 80 protsenti turismiportaalis visittartu.com mainitud ettevõtetest, Tartu ja Tartumaal tegutsevad 20 protsendi ulatuses on tootjaid Lõuna-Eesti teistest maakondadest. Kojukandeteenuse suure nõudluse tõttu otsustati Kalbergi sõnul turismiportaali lisaks Lõuna-Eesti väiketootjatele ära tuua ka turud, piirkondlikud restoranid ja kohvikud, toidukullerid ning muud e-poed, millel võimekus toitu tarbijateni toimetada. Siin üleeile teatas Bolt, et, et nemad nüüd teevad ka siis koostööd kuubi ja Selveri kauplustega, et noh, see on ka selline päris oluline edasiminek, et sa sealt saad ikkagi ilma järjekorrata oma need põhiasjad kätte, et ja noh, näiteks siis lõunakeskuse taluturg ja ühesõnaga sortiment on tegelikult väga lai ja huvitav, et ma selles mõttes kutsuks täiesti üles visiit Tartu lehele, söö ja joo rubriiki vaatama, et seal on tõesti kõike. Kohalikud väiketootjad kiidavad algatust ja ütlevad, et lehekülg aitab tarbijatel neid paremini üles leida. Lõunakeskuse taluturg oli üks esimesi, kes endast turismiportaalile märku andis. Taluturu tegevjuht Merle Vall ütleb, et turg avas oma e-poe ja kojukandeteenuse nädal aega tagasi. Nädalaga on e-poest kaubatellijate arv kasvanud kordades. Et ei ole meil ka ju mingisugust suurt reklaami üleval, sellepärast et see on kõik väga suur kulu ja me ei tea ju, kui kaua me hakkama peame saama, nii et noh, digiturunduse ja, ja Tartu leht on muidugi üli ülihea meile väikestele see on super tugi.

Tartu Linnavalitsus ja Tartumaa Turism on koondamas infot piirkonna toidutootjate ja -pakkujate kohta, kes on valmis pakkuma kas toidu kojuvedu või saatma tellimused kliendile sobivasse pakiautomaati. Aprilli alguseks oli endast märku andnud sadakond seesugust Lõuna-Eesti ettevõtet.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Nädalapäevad tagasi, kui ettevõtete kohta infot koguma hakati, oli tegevuse esmaseks eesmärgiks teadvustada inimesi Lõuna-Eestis tegutsevatest toidutootjatest ja pakkujatest, keda piirkonnas on päris palju. Paralleelselt hakkas aga selguma, et supermarketi e-poed on ülekoormatud ning kaubatarneajad väga pikad. Seega saigi Tartu linna turundusjuhi Helen Kalbergi sõnul kaks asja omavahel ühte portaali ühendatud. Ja nüüd juba ka siis juba ettevõtejad võtavad meiega ise ühendust, et tegelikult see olukord muutub siin päevadega, et järjest tuleb neid juurde, kellel on siis võimekus pakkuda kas siis kojuvedu või siis pakiautomaati saatmist. Praegu moodustavad 80 protsenti turismiportaalis visittartu.com mainitud ettevõtetest, Tartu ja Tartumaal tegutsevad 20 protsendi ulatuses on tootjaid Lõuna-Eesti teistest maakondadest. Kojukandeteenuse suure nõudluse tõttu otsustati Kalbergi sõnul turismiportaali lisaks Lõuna-Eesti väiketootjatele ära tuua ka turud, piirkondlikud restoranid ja kohvikud, toidukullerid ning muud e-poed, millel võimekus toitu tarbijateni toimetada. Siin üleeile teatas Bolt, et, et nemad nüüd teevad ka siis koostööd kuubi ja Selveri kauplustega, et noh, see on ka selline päris oluline edasiminek, et sa sealt saad ikkagi ilma järjekorrata oma need põhiasjad kätte, et ja noh, näiteks siis lõunakeskuse taluturg ja ühesõnaga sortiment on tegelikult väga lai ja huvitav, et ma selles mõttes kutsuks täiesti üles visiit Tartu lehele, söö ja joo rubriiki vaatama, et seal on tõesti kõike. Kohalikud väiketootjad kiidavad algatust ja ütlevad, et lehekülg aitab tarbijatel neid paremini üles leida. Lõunakeskuse taluturg oli üks esimesi, kes endast turismiportaalile märku andis. Taluturu tegevjuht Merle Vall ütleb, et turg avas oma e-poe ja kojukandeteenuse nädal aega tagasi. Nädalaga on e-poest kaubatellijate arv kasvanud kordades. Et ei ole meil ka ju mingisugust suurt reklaami üleval, sellepärast et see on kõik väga suur kulu ja me ei tea ju, kui kaua me hakkama peame saama, nii et noh, digiturunduse ja, ja Tartu leht on muidugi üli ülihea meile väikestele see on super tugi. ### Response: Tartu Linnavalitsus ja Tartumaa Turism on koondamas infot piirkonna toidutootjate ja -pakkujate kohta, kes on valmis pakkuma kas toidu kojuvedu või saatma tellimused kliendile sobivasse pakiautomaati. Aprilli alguseks oli endast märku andnud sadakond seesugust Lõuna-Eesti ettevõtet.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kõigepealt viirus on avastatud talle ühes farmis. Kõik teised farmid on puhtad, kuid kullifarmi kõik 237000 lindu hukatakse paari päeva jooksul. Süsihappegaasiga 80000 oli pärastlõunaks juba hukatud. Hävitati ka poolteist miljonit muna. Hukatud kanad maetakse piisavalt kaugele inimasustusest ühte tegevuse lõpetanud prügilasse, ütles veterinaar ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Maavanem on kehtestanud taudikoldes karantiini, mis tähendab Rae vallas asuva kulli kanafarmi ümber ohustatud tsooni raadiusega kolm kilomeetrit ning järelevalvetsooni raadiusega 10 kilomeetrit. Aga Pärtel. Arvestades pullifarmi paiknemise eripära ja seda, et ta on ümbritsetud üsna laia metsaalaga, siis ülejäänud ohustatud tsoonis asuvate majapidamiste suhtes mitte mingisuguseid inimeste liikumise piiranguid ei ole, küll aga loomulikud kitsendused, tutvustatakse neile allkirja vastu ja ka nendest kinnipidamist. Kontrollitakse see järgmine suur ring, 10 kilomeetrit lähinädala jooksul ka seal kõik majapidamised, kus on kodulinn ja käiakse läbi veendutakse, et linnud on terved, aga rohkem piiranguid seal ei ole. Farm pestakse, desinfitseeritakse korduvalt ja uued kanad võib uuesti sisse viia detsembri algul. Viirus levis farmi ilmselt õhu kaudu. Metslindudelt. Ago Pärteli sõnul tallegi süüd pole, sest kõik nõuded olid täidetud. Seni pole Eestis linde vaktsineeritud, kuid selle juhtumi järel hakkab Eesti linde Niukasli tõve vastu vaktsineerima. Erakorraliselt vaktsineeritakse talle gi 150000 noorlindu. Edaspidi kuulutab veterinaar ja toiduamet välja vaktsiinihanke ja võib alustada Eesti linnukarjade vabatahtliku vaktsineerimist. Selles etapis katab vaktsiini kulud riik, nii toimub see vaid esimese märtsini. Põllumajanduses teeriumi asekantsler Toivo Nõvandi. Teeme muudatuse siis auditõrjeseadusesse selliselt, et alates esimesest märtsist saab vaktsineerimine olema kohustuslik ja enam riik seda ei kompenseeri. Ja kohustus algab alates 50-st linnust. Riik kompenseerib talleegile otsesed taudikahjud, raha tuleb valitsuse reservist. Edaspidi taotletakse Euroopa komisjonilt 50 protsendi ulatuses tagasimakset tallleegi munadest oleme mõneks ajaks ilma, kuid mitte munadest üldse, sest ettevõte on sõlminud lepingu Läti ja Leedu tootjatega ja kõik oma kohustused Eesti kaupluste ees täidetakse, kuid munad moodustavad tallegi käibest vaid 14 protsenti. Ülejäänud on lihatootmine ja see jätkub nagu seni, kui ruttu aga talle ega muna tootmise taastab. Ettevõtte juhatuse esimees Teet Soorm. On märtsikuuks on umbes 50 protsenti meie oma tootmises taastatud ja 100 protsenti on taastatud suve teiseks pooleks ehk nullpäeva tibud on juba Soomest vastavalt tootmisgraafikule tellitud. Need hakkavad vastavalt sele plaanile siis sisse tulema ja kasvatame nad üles munates kanadeks ja liiguvad vastavalt graafikule pullile edasi.

Talleggi Kulli munatootmisfarmis on Newcastle viirus.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kõigepealt viirus on avastatud talle ühes farmis. Kõik teised farmid on puhtad, kuid kullifarmi kõik 237000 lindu hukatakse paari päeva jooksul. Süsihappegaasiga 80000 oli pärastlõunaks juba hukatud. Hävitati ka poolteist miljonit muna. Hukatud kanad maetakse piisavalt kaugele inimasustusest ühte tegevuse lõpetanud prügilasse, ütles veterinaar ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Maavanem on kehtestanud taudikoldes karantiini, mis tähendab Rae vallas asuva kulli kanafarmi ümber ohustatud tsooni raadiusega kolm kilomeetrit ning järelevalvetsooni raadiusega 10 kilomeetrit. Aga Pärtel. Arvestades pullifarmi paiknemise eripära ja seda, et ta on ümbritsetud üsna laia metsaalaga, siis ülejäänud ohustatud tsoonis asuvate majapidamiste suhtes mitte mingisuguseid inimeste liikumise piiranguid ei ole, küll aga loomulikud kitsendused, tutvustatakse neile allkirja vastu ja ka nendest kinnipidamist. Kontrollitakse see järgmine suur ring, 10 kilomeetrit lähinädala jooksul ka seal kõik majapidamised, kus on kodulinn ja käiakse läbi veendutakse, et linnud on terved, aga rohkem piiranguid seal ei ole. Farm pestakse, desinfitseeritakse korduvalt ja uued kanad võib uuesti sisse viia detsembri algul. Viirus levis farmi ilmselt õhu kaudu. Metslindudelt. Ago Pärteli sõnul tallegi süüd pole, sest kõik nõuded olid täidetud. Seni pole Eestis linde vaktsineeritud, kuid selle juhtumi järel hakkab Eesti linde Niukasli tõve vastu vaktsineerima. Erakorraliselt vaktsineeritakse talle gi 150000 noorlindu. Edaspidi kuulutab veterinaar ja toiduamet välja vaktsiinihanke ja võib alustada Eesti linnukarjade vabatahtliku vaktsineerimist. Selles etapis katab vaktsiini kulud riik, nii toimub see vaid esimese märtsini. Põllumajanduses teeriumi asekantsler Toivo Nõvandi. Teeme muudatuse siis auditõrjeseadusesse selliselt, et alates esimesest märtsist saab vaktsineerimine olema kohustuslik ja enam riik seda ei kompenseeri. Ja kohustus algab alates 50-st linnust. Riik kompenseerib talleegile otsesed taudikahjud, raha tuleb valitsuse reservist. Edaspidi taotletakse Euroopa komisjonilt 50 protsendi ulatuses tagasimakset tallleegi munadest oleme mõneks ajaks ilma, kuid mitte munadest üldse, sest ettevõte on sõlminud lepingu Läti ja Leedu tootjatega ja kõik oma kohustused Eesti kaupluste ees täidetakse, kuid munad moodustavad tallegi käibest vaid 14 protsenti. Ülejäänud on lihatootmine ja see jätkub nagu seni, kui ruttu aga talle ega muna tootmise taastab. Ettevõtte juhatuse esimees Teet Soorm. On märtsikuuks on umbes 50 protsenti meie oma tootmises taastatud ja 100 protsenti on taastatud suve teiseks pooleks ehk nullpäeva tibud on juba Soomest vastavalt tootmisgraafikule tellitud. Need hakkavad vastavalt sele plaanile siis sisse tulema ja kasvatame nad üles munates kanadeks ja liiguvad vastavalt graafikule pullile edasi. ### Response: Talleggi Kulli munatootmisfarmis on Newcastle viirus.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Peeter Keitzberg see seadus, mida üldiselt tuntakse ministrite palkade seadusena, on nüüd vastu võetud napilt 51 häälega. Keskerakond hääletas vastu, teie võtsite lõpuks erakonna või õieti fraktsiooni nimel sõna. No kuulujutud olid tegelikult, et ka Keskerakonna liikmed võivad poolt hääletada, lõpuks oldi üksmeelselt vastu. Miks ikkagi? Ilmselt segadus tekkis sellest, et rahanduskomisjonis toimunud hääletusel oli väga palju erinevaid tõlgendusi, seal ei saadud, sai lõpuks aru, kes oli poolt, kes oli vastu sellele lõppvariandile, mida täna arutati, aga keskfraktsioon ei ole kunagi arutanud seda varianti, et olla nõus. Meie põhiseisukoht on see, et Eestis on nii palju tõsiseid probleeme, et selliste asjadega nagu praegu ministrite palgatõus lihtsalt ei ole mõtet tegeleda. Pealegi vaadake, kui halvasti laekub praegu riigieelarve, järgmise aasta eelarve võib tulla väiksem kui selle aasta eelarve. Loogika on selles, et igal pool tõmmatakse nagu rahalisi võimalusi ja ainsad on siis valitsuse liikmed ja president, kelle palku siis tahetakse oluliselt tõsta. See ei ole lihtsalt soliidne sellises riigis, kus on väga madal maksusüsteem, mida põhjendavad praeguse koalitsiooni liikmed, kes hoiavad sellega õpetajate palku hästi madalal, no siis peaks olema solidaarne kogu selle poliitikaga, mida aetakse ja mitte looma endale selliseid privileege. Teine asi avalikus süsteemis. Ei, üldiselt ei kehtestata palku iseendale. Riigikogu näiteks ei saa iseenda koosseisule palka kehtestada ja me arvame, et ei peaks ka valitsus saama. Tõsi, ametlikult esitas praeguse eelnõu rahanduskomisjon, aga kõik teavad, et see on valitsuse poolt neile ette söödetud. Koalitsiooni liikmed tõstaks selle probleemi riigikogus üles. Sisuliselt on see valitsuse eelnõu. No siin kommenteeriti küll ka nii positiivsest kui negatiivsest küljest seda seisukohad, et see teeb nagu otsa lahti teistel palgatõusuks. Aga kus ta saab teha, kui te vaatate, kuidas eelarve praegu laekub, aktsiisid ei laeku, terve rida makse ei laeku, riigikassa teatas, et palgad võivad jääda suvel välja maksmata, kuna raha lihtsalt ei ole. Samal ajal on rahandusminister öelnud välja prognoosi, et järgmise aasta eelarve võib jääda väiksem kui selle aasta oma, siis tekib küsimus, et kust see saab tulla, no saab tulla nii, nagu politseis tehti, et koondada lihtsalt tohutu hulk inimesi ära suurendada töötust teistpidi, aga töötuse lahendamine nõuab jälle omakorda raha. Nii et mina ei näe siin rahalisi võimalusi lahendada praegu kõikide palkade probleem, nii et nad tuleksid järgi ministrite ja presidendi palgale. Peale selle ei maksa tähelepanuta jätta seda, et ministritel on terve rida ametihüvesid, mida ei ole paljudel inimestel, need on ikkagi praktiliselt prii auto, prii telefon, priid lõunat ja igasugused võimalused olla kuskil nõukogudes ja nii et noh, palk on üks asi, reaalne sissetulek on ministri puhul hoopis teine asi.

Riigikogu tõstis ministrite palka. Opositsioon oli vastu.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Peeter Keitzberg see seadus, mida üldiselt tuntakse ministrite palkade seadusena, on nüüd vastu võetud napilt 51 häälega. Keskerakond hääletas vastu, teie võtsite lõpuks erakonna või õieti fraktsiooni nimel sõna. No kuulujutud olid tegelikult, et ka Keskerakonna liikmed võivad poolt hääletada, lõpuks oldi üksmeelselt vastu. Miks ikkagi? Ilmselt segadus tekkis sellest, et rahanduskomisjonis toimunud hääletusel oli väga palju erinevaid tõlgendusi, seal ei saadud, sai lõpuks aru, kes oli poolt, kes oli vastu sellele lõppvariandile, mida täna arutati, aga keskfraktsioon ei ole kunagi arutanud seda varianti, et olla nõus. Meie põhiseisukoht on see, et Eestis on nii palju tõsiseid probleeme, et selliste asjadega nagu praegu ministrite palgatõus lihtsalt ei ole mõtet tegeleda. Pealegi vaadake, kui halvasti laekub praegu riigieelarve, järgmise aasta eelarve võib tulla väiksem kui selle aasta eelarve. Loogika on selles, et igal pool tõmmatakse nagu rahalisi võimalusi ja ainsad on siis valitsuse liikmed ja president, kelle palku siis tahetakse oluliselt tõsta. See ei ole lihtsalt soliidne sellises riigis, kus on väga madal maksusüsteem, mida põhjendavad praeguse koalitsiooni liikmed, kes hoiavad sellega õpetajate palku hästi madalal, no siis peaks olema solidaarne kogu selle poliitikaga, mida aetakse ja mitte looma endale selliseid privileege. Teine asi avalikus süsteemis. Ei, üldiselt ei kehtestata palku iseendale. Riigikogu näiteks ei saa iseenda koosseisule palka kehtestada ja me arvame, et ei peaks ka valitsus saama. Tõsi, ametlikult esitas praeguse eelnõu rahanduskomisjon, aga kõik teavad, et see on valitsuse poolt neile ette söödetud. Koalitsiooni liikmed tõstaks selle probleemi riigikogus üles. Sisuliselt on see valitsuse eelnõu. No siin kommenteeriti küll ka nii positiivsest kui negatiivsest küljest seda seisukohad, et see teeb nagu otsa lahti teistel palgatõusuks. Aga kus ta saab teha, kui te vaatate, kuidas eelarve praegu laekub, aktsiisid ei laeku, terve rida makse ei laeku, riigikassa teatas, et palgad võivad jääda suvel välja maksmata, kuna raha lihtsalt ei ole. Samal ajal on rahandusminister öelnud välja prognoosi, et järgmise aasta eelarve võib jääda väiksem kui selle aasta oma, siis tekib küsimus, et kust see saab tulla, no saab tulla nii, nagu politseis tehti, et koondada lihtsalt tohutu hulk inimesi ära suurendada töötust teistpidi, aga töötuse lahendamine nõuab jälle omakorda raha. Nii et mina ei näe siin rahalisi võimalusi lahendada praegu kõikide palkade probleem, nii et nad tuleksid järgi ministrite ja presidendi palgale. Peale selle ei maksa tähelepanuta jätta seda, et ministritel on terve rida ametihüvesid, mida ei ole paljudel inimestel, need on ikkagi praktiliselt prii auto, prii telefon, priid lõunat ja igasugused võimalused olla kuskil nõukogudes ja nii et noh, palk on üks asi, reaalne sissetulek on ministri puhul hoopis teine asi. ### Response: Riigikogu tõstis ministrite palka. Opositsioon oli vastu.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Nii Järvik kui Lantin vabastati eile õhtul allkirja vastu. Põhjaringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste. Eile esitati kahtlustused mõlemile ja mõlemad vabastati pärast kahtlustatavana üle kuulamist. Prokuratuur ei pidanud nende vahistamist vajalikuks, kuivõrd ei ole alust arvata, et nad jätkas kuritegude toimepanemist või läheksid kriminaalmenetluses pakku. Edasi jätku tõendi kogumine, tõendite fikseerimine ja loodetavasti see kohtueelne menetlus ei kesta kaua. Kaitsepolitsei pidas Järviku ja Lantini kinni laupäeval. Järvikule esitati kahtlustus Lantinilt kokku 9500 euro ehk ligi 150000 krooni suuruse pistise võtmises ning Lantin sai kahtlustuse pistise andmises. Kahtlustuse kohaselt maksis lantin Järvikule mullu jaanuarist kuni kinnipidamiseni selle eest, et järvik eelistas ja eelistaks lantinit ka edaspidi tegelema mupo poolt määratud ja tasumata jäänud trahvide sissenõudmisega. Tallinna linnavalitsus kinnitas täna munitsipaalpolitsei uueks juhiks keskerakondlase Monika ranna rand töötas siiani Nõmme linnaosa vanem asetäitjana. Aastatel 2003 kuni 2006 töötas ta põhja politseiprefektuuris. Munitsipaalpolitseid kureeriva Tallinna abilinnapea Taavi aasa sõnul tuleb kiiremas korras üle vaadata seni praktiseeritud korda anda täitevmenetluse asjad vaid paarile kohtutäiturile. Ka riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri arvates annab kahtlustus Järviku ja lantini suhtes kindlasti põhjuse praegune kohtutäiturite süsteem üle vaadata. Justiitsministriumi asekantsler Marko Aavik ütles, et praegust süsteemi ei ole vaja muuta. Hetkel ei oleks sellist asja vaja teha, seda sellepärast, et tegelikult kohtutäiturite süsteem just sellest aspektist vaadati üks aasta aega tagasi üle, kust muudeti kohtutäiturite seadust, loodi kohtutäituritele uus koda. Seejuures ka muudeti riigi nõuete ja ka kohaliku omavalitsuse nõuete kohtutäituritele jagamise kord läbipaistvaks ja kõrvaldati sealt igasugune selline korruptsioonioht. Milline kahtlus on antud hetkel siis ühe kohtutäituri suhtes tekkinud uurimisorganitel. See uus kord, mis muutis läbipaistvaks ja mis välistab kohtutäituri ja ühe ametiisiku vahelised kokkulepped, jõustus ja rakendus, esimene jaanuar 2011. Põhimõttelised muudatused on nüüd sellised, et konkreetne kohtutäitur ja konkreetne ametnik ei saa enam kokku leppida selles, et, et ametnik saadab riigi või kohaliku omavalitsuse nõudeid sellele kohtutäiturile vaid kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse nõuded tuleb saata kohtutäiturite ja pankrotihaldurite avalik-õiguslikel kutsekojale, mis siin vahepeal loodi ja kutsekoda jagab vabariigi valitsuse poolt kehtestatud korras need järjestikult siis selle piirkonna täiturite vahel ära.

Prokuratuur vabastas pistisevõtmises kahtlustatava Tallinna munitsipaalpolitsei juhi Kaimo Järviku ja kohtutäituri Priit Lantini allkirja vastu. Munitsipaalpolitsei uueks juhiks saab keskerakondlane Monica Rand.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Nii Järvik kui Lantin vabastati eile õhtul allkirja vastu. Põhjaringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste. Eile esitati kahtlustused mõlemile ja mõlemad vabastati pärast kahtlustatavana üle kuulamist. Prokuratuur ei pidanud nende vahistamist vajalikuks, kuivõrd ei ole alust arvata, et nad jätkas kuritegude toimepanemist või läheksid kriminaalmenetluses pakku. Edasi jätku tõendi kogumine, tõendite fikseerimine ja loodetavasti see kohtueelne menetlus ei kesta kaua. Kaitsepolitsei pidas Järviku ja Lantini kinni laupäeval. Järvikule esitati kahtlustus Lantinilt kokku 9500 euro ehk ligi 150000 krooni suuruse pistise võtmises ning Lantin sai kahtlustuse pistise andmises. Kahtlustuse kohaselt maksis lantin Järvikule mullu jaanuarist kuni kinnipidamiseni selle eest, et järvik eelistas ja eelistaks lantinit ka edaspidi tegelema mupo poolt määratud ja tasumata jäänud trahvide sissenõudmisega. Tallinna linnavalitsus kinnitas täna munitsipaalpolitsei uueks juhiks keskerakondlase Monika ranna rand töötas siiani Nõmme linnaosa vanem asetäitjana. Aastatel 2003 kuni 2006 töötas ta põhja politseiprefektuuris. Munitsipaalpolitseid kureeriva Tallinna abilinnapea Taavi aasa sõnul tuleb kiiremas korras üle vaadata seni praktiseeritud korda anda täitevmenetluse asjad vaid paarile kohtutäiturile. Ka riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri arvates annab kahtlustus Järviku ja lantini suhtes kindlasti põhjuse praegune kohtutäiturite süsteem üle vaadata. Justiitsministriumi asekantsler Marko Aavik ütles, et praegust süsteemi ei ole vaja muuta. Hetkel ei oleks sellist asja vaja teha, seda sellepärast, et tegelikult kohtutäiturite süsteem just sellest aspektist vaadati üks aasta aega tagasi üle, kust muudeti kohtutäiturite seadust, loodi kohtutäituritele uus koda. Seejuures ka muudeti riigi nõuete ja ka kohaliku omavalitsuse nõuete kohtutäituritele jagamise kord läbipaistvaks ja kõrvaldati sealt igasugune selline korruptsioonioht. Milline kahtlus on antud hetkel siis ühe kohtutäituri suhtes tekkinud uurimisorganitel. See uus kord, mis muutis läbipaistvaks ja mis välistab kohtutäituri ja ühe ametiisiku vahelised kokkulepped, jõustus ja rakendus, esimene jaanuar 2011. Põhimõttelised muudatused on nüüd sellised, et konkreetne kohtutäitur ja konkreetne ametnik ei saa enam kokku leppida selles, et, et ametnik saadab riigi või kohaliku omavalitsuse nõudeid sellele kohtutäiturile vaid kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse nõuded tuleb saata kohtutäiturite ja pankrotihaldurite avalik-õiguslikel kutsekojale, mis siin vahepeal loodi ja kutsekoda jagab vabariigi valitsuse poolt kehtestatud korras need järjestikult siis selle piirkonna täiturite vahel ära. ### Response: Prokuratuur vabastas pistisevõtmises kahtlustatava Tallinna munitsipaalpolitsei juhi Kaimo Järviku ja kohtutäituri Priit Lantini allkirja vastu. Munitsipaalpolitsei uueks juhiks saab keskerakondlane Monica Rand.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tallinna linnavolikogu määrus ütleb, et müügimaksuga maksustatakse Tallinna linna territooriumil asuvas tegevuskohas, jaekaubanduses, toitlustuses või teeninduses müüdud kaubad ja osutatud teenused. Müügimaksu määr on üks protsent. Müügimaksuga ei maksustata näiteks e-kaubanduses müüdu, elektri ja soojusenergia, maa, gaas, vesi, teatud ravimid ja meditsiinilised abivahendid ning hulk toidukaupu. Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on nad valmis küsimuste ja probleemidega pöörduvate inimeste arvu kasvuks. Ega me ei kujuta täpselt ette ju, kuidas seda siis ka reaalselt müügisaalis liitma hakatakse ja lisaks sellele veel on nüüd sündinud fakt, et paari kuu jooksul nüüd ei pea letis olev hind ja siis kassas olev hind olema üks ja sama, mis teeb sellise hinnamonitooringu ja niisuguse kontrolli poole keeruliseks. Kas inimesel kassas makstes on õigus teada, millisele kaubale lisandub müügimaks ja millisele mitte? Tal peab lõpuks ju selgeks saama, mille eest ta maksab, kui palju. Iseküsimus on see, et kas ta sellest kõigest üle käib ja aru saab ja see peaks ka sealt lõpuks selle kviitungi pealt välja jooksma. Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul ei ole maksu põhimõtted selged. Liidu juhatuse esimees Kati Kusmin. Et kuna maksu arvestamisel toidukaupade puhul on arvesse võetud nii-öelda tollimeetmestik ja jaekaupmehed oma tavapärases tegevuses igapäevases tegevuses ei kasuta seda oma oma arvestussüsteemide aluseks, siis nüüd peavad kaupmehed hakkama vaatama toodete retsepte lausa, et kas siis mingile konkreetsele saiale või leivale tuleb müügimaksu arvestada või mitte. Teine segadus, alus on, on see, mis puudutab aktsiisikaupu, näiteks et siin on vastuolud teatud Euroopa direktiividega, et kas aktsiisikaupadele võib veel täiendavat müügimaksu kehtestada või mitte. Tubakatoodetel on fikseeritud hind, praegune müügimaksu määrus näeb igal juhul ette, et jaekaupmees peaks selle maksu maksma, et seda ei saa kuidagi tarbijale näiteks edasi suunata, seda maksu. Selveri kaupluste juht Andres Heinver kinnitas, et neil ei muutu tarbija jaoks tänasest midagi. Meie oleme oma hankijatega koostöös nimekirjad valmistanud ette toodetele, mille pealt me peame maksu arvestama ja see on pigem meie ja linnavalitsuse või meie ja maksuameti vahelise suhte jaoks. Nende kaupade hinnad siis näiteks ka ei tõuse, mõnekümne sendi võrra. Maksate kasumist. Jah, see on meie kui ettevõttele lisakoormus, et võibolla mingi kett, kus on kolm-neli poodi, siis jõuab eraldi poe kohta pidada nii kampaania arvestust kui hinna arvestust, kui kõik toote eripärast tulenevalt mitut nimekirja ja hinnakirja, aga meie puhul, kus on 35 poodi, me lihtsalt ei ole võimelised seda tegema. Eile jõudis valitsusliit kokkuleppele tühistada müügi ja paadimaks esimesest jaanuarist 2011. Vastav eelnõu antakse parlamendis üle kolmapäeval.

Tänasest hakkab Tallinnas kehtima müügimaks.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tallinna linnavolikogu määrus ütleb, et müügimaksuga maksustatakse Tallinna linna territooriumil asuvas tegevuskohas, jaekaubanduses, toitlustuses või teeninduses müüdud kaubad ja osutatud teenused. Müügimaksu määr on üks protsent. Müügimaksuga ei maksustata näiteks e-kaubanduses müüdu, elektri ja soojusenergia, maa, gaas, vesi, teatud ravimid ja meditsiinilised abivahendid ning hulk toidukaupu. Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on nad valmis küsimuste ja probleemidega pöörduvate inimeste arvu kasvuks. Ega me ei kujuta täpselt ette ju, kuidas seda siis ka reaalselt müügisaalis liitma hakatakse ja lisaks sellele veel on nüüd sündinud fakt, et paari kuu jooksul nüüd ei pea letis olev hind ja siis kassas olev hind olema üks ja sama, mis teeb sellise hinnamonitooringu ja niisuguse kontrolli poole keeruliseks. Kas inimesel kassas makstes on õigus teada, millisele kaubale lisandub müügimaks ja millisele mitte? Tal peab lõpuks ju selgeks saama, mille eest ta maksab, kui palju. Iseküsimus on see, et kas ta sellest kõigest üle käib ja aru saab ja see peaks ka sealt lõpuks selle kviitungi pealt välja jooksma. Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul ei ole maksu põhimõtted selged. Liidu juhatuse esimees Kati Kusmin. Et kuna maksu arvestamisel toidukaupade puhul on arvesse võetud nii-öelda tollimeetmestik ja jaekaupmehed oma tavapärases tegevuses igapäevases tegevuses ei kasuta seda oma oma arvestussüsteemide aluseks, siis nüüd peavad kaupmehed hakkama vaatama toodete retsepte lausa, et kas siis mingile konkreetsele saiale või leivale tuleb müügimaksu arvestada või mitte. Teine segadus, alus on, on see, mis puudutab aktsiisikaupu, näiteks et siin on vastuolud teatud Euroopa direktiividega, et kas aktsiisikaupadele võib veel täiendavat müügimaksu kehtestada või mitte. Tubakatoodetel on fikseeritud hind, praegune müügimaksu määrus näeb igal juhul ette, et jaekaupmees peaks selle maksu maksma, et seda ei saa kuidagi tarbijale näiteks edasi suunata, seda maksu. Selveri kaupluste juht Andres Heinver kinnitas, et neil ei muutu tarbija jaoks tänasest midagi. Meie oleme oma hankijatega koostöös nimekirjad valmistanud ette toodetele, mille pealt me peame maksu arvestama ja see on pigem meie ja linnavalitsuse või meie ja maksuameti vahelise suhte jaoks. Nende kaupade hinnad siis näiteks ka ei tõuse, mõnekümne sendi võrra. Maksate kasumist. Jah, see on meie kui ettevõttele lisakoormus, et võibolla mingi kett, kus on kolm-neli poodi, siis jõuab eraldi poe kohta pidada nii kampaania arvestust kui hinna arvestust, kui kõik toote eripärast tulenevalt mitut nimekirja ja hinnakirja, aga meie puhul, kus on 35 poodi, me lihtsalt ei ole võimelised seda tegema. Eile jõudis valitsusliit kokkuleppele tühistada müügi ja paadimaks esimesest jaanuarist 2011. Vastav eelnõu antakse parlamendis üle kolmapäeval. ### Response: Tänasest hakkab Tallinnas kehtima müügimaks.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Nukuteatri direktor Meelis Pai on hämmingus. Ma ütlen teile ausalt, et ma ei tea, miks sellist probleemi tõstatatakse või fabritseeritakse, et mitte mingisugust probleemi ei ole, vot kui tehakse ühte lavastust, siis kõigepealt tekivad kulud ja meil on praegu niimoodi, et uued lavastused, mis tulevad ju väga suured kulud eelmisel aastal kantud seda miinust ei pruugi enam 30 päeva pärast olla, piletitulu tuleb ju kõik, nagu siis sellest aastast Nukuteater muutus eelmise aasta lõpus sihtasutuseks ja sellest peale juhib teatritööd nõukogu, mille esimees on ehitusvahtusid tootva ettevõtte Krimelte juht Jaan Puusaag. Ta on just täna saanud teatri eelmise aasta finantsaruande ja mis sealt paistab? Esmapilgul tundub, et mingit põhjust paanikaks ja kahelda nukuteatri jätkusuutlikkuses ei ole ja nõukogu korraline koosolek on kahe nädala pärast, kus siis me peaksime rahulikult neid teemasid käsitlema. Mida te arvate nõukogu kahe liikme väljavahetamisest? Loomulikult on riigil võimalik nõukogu välja vahetada, kuid teatri juhtimisega tegeleb nõukogu, mitte ministeerium. Kui ministeerium ei taga siis nõukogule normaalset töörahu, ehk siis isegi kui liikmete vahetamine toimub nõukogu esimehe ja teatrijuhtkonna selja taga ilma igasuguse eelinformatsioonita, et selline käitumine lihtsalt on väga ämmedust tekitav. Kultuuriministeerium aga alustab sihtasutuses nuku auditit, et uurida teatri pikaajalise makseraskuse põhjusi, teatab ministeerium. Kantsler Paavo Nõgene. Teater väidab, et probleemi pole. Teie ütlete, et on miks. 31. detsembri seisuga olid nukuteatri lühiajalised kohustused 402900 eurot ja käibevara samal ajal 57000 eurot. Seega ületasid teatri lühiajalised kohustused käibevara 345000 euroga ja natukene peale täpselt sama näitaja aasta varem oli 177000 eurot. Seega on teatri rahaline olukord aasta tagusega muutunud kahekordselt halvemaks? Jah, kulutusi on tehtud ette, aga ette on ka müüdud 134000 euro eest pileteid käesolevaks aastaks eelmise aasta lõpus. Mis aga puutub nõukogu liikmete väljavahetamisse, siis ütles Paavo Nõgene, et minister teavitas nõukogu esimeest vähemasti ühe liikme väljavahetamisest. Minister Rein Lang kohtus Jaan Puusaagiga kultuuriministeeriumis ja teavitas Jaan Puusaagi, et Toomas Lõhmuste kutsutakse sihtasutus nukunõukogust tagasi. Auditi aruanne valmib veebruari lõpul.

Nukuteater on tähelepanu keskmes. Kultuuriminister vahetas nädala lõpus välja kaks sihtasutuse Nuku nõukogu liiget ja pole rahul teatri majandusliku seisuga.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Nukuteatri direktor Meelis Pai on hämmingus. Ma ütlen teile ausalt, et ma ei tea, miks sellist probleemi tõstatatakse või fabritseeritakse, et mitte mingisugust probleemi ei ole, vot kui tehakse ühte lavastust, siis kõigepealt tekivad kulud ja meil on praegu niimoodi, et uued lavastused, mis tulevad ju väga suured kulud eelmisel aastal kantud seda miinust ei pruugi enam 30 päeva pärast olla, piletitulu tuleb ju kõik, nagu siis sellest aastast Nukuteater muutus eelmise aasta lõpus sihtasutuseks ja sellest peale juhib teatritööd nõukogu, mille esimees on ehitusvahtusid tootva ettevõtte Krimelte juht Jaan Puusaag. Ta on just täna saanud teatri eelmise aasta finantsaruande ja mis sealt paistab? Esmapilgul tundub, et mingit põhjust paanikaks ja kahelda nukuteatri jätkusuutlikkuses ei ole ja nõukogu korraline koosolek on kahe nädala pärast, kus siis me peaksime rahulikult neid teemasid käsitlema. Mida te arvate nõukogu kahe liikme väljavahetamisest? Loomulikult on riigil võimalik nõukogu välja vahetada, kuid teatri juhtimisega tegeleb nõukogu, mitte ministeerium. Kui ministeerium ei taga siis nõukogule normaalset töörahu, ehk siis isegi kui liikmete vahetamine toimub nõukogu esimehe ja teatrijuhtkonna selja taga ilma igasuguse eelinformatsioonita, et selline käitumine lihtsalt on väga ämmedust tekitav. Kultuuriministeerium aga alustab sihtasutuses nuku auditit, et uurida teatri pikaajalise makseraskuse põhjusi, teatab ministeerium. Kantsler Paavo Nõgene. Teater väidab, et probleemi pole. Teie ütlete, et on miks. 31. detsembri seisuga olid nukuteatri lühiajalised kohustused 402900 eurot ja käibevara samal ajal 57000 eurot. Seega ületasid teatri lühiajalised kohustused käibevara 345000 euroga ja natukene peale täpselt sama näitaja aasta varem oli 177000 eurot. Seega on teatri rahaline olukord aasta tagusega muutunud kahekordselt halvemaks? Jah, kulutusi on tehtud ette, aga ette on ka müüdud 134000 euro eest pileteid käesolevaks aastaks eelmise aasta lõpus. Mis aga puutub nõukogu liikmete väljavahetamisse, siis ütles Paavo Nõgene, et minister teavitas nõukogu esimeest vähemasti ühe liikme väljavahetamisest. Minister Rein Lang kohtus Jaan Puusaagiga kultuuriministeeriumis ja teavitas Jaan Puusaagi, et Toomas Lõhmuste kutsutakse sihtasutus nukunõukogust tagasi. Auditi aruanne valmib veebruari lõpul. ### Response: Nukuteater on tähelepanu keskmes. Kultuuriminister vahetas nädala lõpus välja kaks sihtasutuse Nuku nõukogu liiget ja pole rahul teatri majandusliku seisuga.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tseremoonial tervituskõnega esinenud peaminister Andrus Ansip rõhutas, et laureaadid väärivad kogu Eesti rahva tunnustust kuid peaminister oli ka kriitiline, rõhutades, et ehkki me oleme Euroopa Liidus mitmes suhtes esimeste hulgas näiteks infokommunikatsioonitehnoloogia, investeeringute ja ka innovatsiooni poolest, kuid me oleme ikka veel paigaldamuja hulgas. Me oleme ikkagi veel kuskil ülemineku ajas, me ei ole kindlasti pärale jõudnud sinna, kuhu me jõudma peaks. Ma olen nõus nende inimestega, kes ütlevad, et Eesti eesmärgiks peab olema muuta meie riik innovaatilise kõrgtehnoloogia ja teaduse riigiks. See on õige tee. Kuid selle suuna valik nõuab meilt väga suuri pingutusi ja väga palju tööd. Poole miljoni krooni suurune riigi teaduspreemia määrati tänavu Jaan Einastole, Maret Einastule, Enn Saarele ja Erik Taagole töö eest tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur. Mida see töö Eestile annab, Jaan Einasto? Ta annab seda infot või teadet, et Eestis on võimalik teha teadustööd täiesti maailmatasemel, täiesti võrdväärsed teiste teiste maade teadlastega. Kaua aega teilt selle töö tegemine võttis tegelikult Eesti astronoomia koolkonna rajaja Ernst Öpik 1915 oli tema esimene töö ja see oli just samale probleemile pühendatud. Seda me oleme arendanud edasi, see on üks töö, mis võttis, noh, umbes pool sajandit. Wiedemanni keeleauhinna üle andes ütles haridusminister Mailis Reps Alles siis, kui komistad igal sammul keskpärasusele, saad aru, kui harukordne seis, sest ilmas on kombinatsioonil töökusest, andekusest ja missioonitundest. Kui me mõtleme täna, mida on saavutanud meie teaduslaureaadid, on meil õigus ja rõõm tunda, et sellel väikesel rahval ja riigil võivad olla tõesti suured esindajad, kes suudavad anda rahvusvaheliselt tunnustatud panuse üldisesse kultuurivaramusse. Wiedemanni keeleauhind määrati sel aastal Kristiina Rossile austust vääriva töö eest eesti keele grammatika, kirjakeele arengu ja emakeelse piibli tõlkeloo uurimisel ning meisterlike tõlgete eest. Preemiat vastu võttes osutas Kristiina Ross sellele, et viimasel ajal on seoses üleilmastumisega saanud järjest tungivamaks vajadus tutvustada Eesti kultuuri rahvusvaheliselt, enamasti inglise keeles. Paraku on selle vajadusega seoses kultuuripoliitikas mõnikord maad võtmas arusaam, et päris teadus saabki olla ainult inglise keeles. Pole vaja olla selgeltnägija mõistmaks, et niisuguse suhtumise jätkudes lakkab eesti keel teaduskeelena toimimas, aga siis lakkab ta toimimas ka täisväärtusliku kultuurkeelena ja järelikult ka täisväärtusliku riigikeelena. Kristiina Ross avaldas lootust, et Eestis tehtavad teadustööd ei hakata siiski võõrkeelestama. Riigi kultuuripreemia said tänavu Ita Ever, Eino Tamberg ja Mats traat. Ita Everile on see nädal olnud täiesti eriline, kuna talle anti ka Tallinna vapimärk. Kui ma olen südamest väga õnnelik ja väga-väga-väga rahul ja vaadake, see kõlab niimoodi elutöö, ma küsisin kelleltki, et kas ma pean nüüd ära minema teatrist siis, et tähendab elutöö on tehtud. Lase nüüd nüüd jalga. Aga ei, mitte seda, aga no muidugi, see oli mulle siiski üllatus, ma pean ütlema, sellepärast et noh, kui ma niimoodi mõtlen, et niisugusi minuealisi võib-olla teatriringkondades, et nüüd nii mitmeid ehk ei ole. Aga no igal juhul ma olen igatahes väga väga-väga-väga õnnelik.

Anti kätte riiklikud preemiad.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tseremoonial tervituskõnega esinenud peaminister Andrus Ansip rõhutas, et laureaadid väärivad kogu Eesti rahva tunnustust kuid peaminister oli ka kriitiline, rõhutades, et ehkki me oleme Euroopa Liidus mitmes suhtes esimeste hulgas näiteks infokommunikatsioonitehnoloogia, investeeringute ja ka innovatsiooni poolest, kuid me oleme ikka veel paigaldamuja hulgas. Me oleme ikkagi veel kuskil ülemineku ajas, me ei ole kindlasti pärale jõudnud sinna, kuhu me jõudma peaks. Ma olen nõus nende inimestega, kes ütlevad, et Eesti eesmärgiks peab olema muuta meie riik innovaatilise kõrgtehnoloogia ja teaduse riigiks. See on õige tee. Kuid selle suuna valik nõuab meilt väga suuri pingutusi ja väga palju tööd. Poole miljoni krooni suurune riigi teaduspreemia määrati tänavu Jaan Einastole, Maret Einastule, Enn Saarele ja Erik Taagole töö eest tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur. Mida see töö Eestile annab, Jaan Einasto? Ta annab seda infot või teadet, et Eestis on võimalik teha teadustööd täiesti maailmatasemel, täiesti võrdväärsed teiste teiste maade teadlastega. Kaua aega teilt selle töö tegemine võttis tegelikult Eesti astronoomia koolkonna rajaja Ernst Öpik 1915 oli tema esimene töö ja see oli just samale probleemile pühendatud. Seda me oleme arendanud edasi, see on üks töö, mis võttis, noh, umbes pool sajandit. Wiedemanni keeleauhinna üle andes ütles haridusminister Mailis Reps Alles siis, kui komistad igal sammul keskpärasusele, saad aru, kui harukordne seis, sest ilmas on kombinatsioonil töökusest, andekusest ja missioonitundest. Kui me mõtleme täna, mida on saavutanud meie teaduslaureaadid, on meil õigus ja rõõm tunda, et sellel väikesel rahval ja riigil võivad olla tõesti suured esindajad, kes suudavad anda rahvusvaheliselt tunnustatud panuse üldisesse kultuurivaramusse. Wiedemanni keeleauhind määrati sel aastal Kristiina Rossile austust vääriva töö eest eesti keele grammatika, kirjakeele arengu ja emakeelse piibli tõlkeloo uurimisel ning meisterlike tõlgete eest. Preemiat vastu võttes osutas Kristiina Ross sellele, et viimasel ajal on seoses üleilmastumisega saanud järjest tungivamaks vajadus tutvustada Eesti kultuuri rahvusvaheliselt, enamasti inglise keeles. Paraku on selle vajadusega seoses kultuuripoliitikas mõnikord maad võtmas arusaam, et päris teadus saabki olla ainult inglise keeles. Pole vaja olla selgeltnägija mõistmaks, et niisuguse suhtumise jätkudes lakkab eesti keel teaduskeelena toimimas, aga siis lakkab ta toimimas ka täisväärtusliku kultuurkeelena ja järelikult ka täisväärtusliku riigikeelena. Kristiina Ross avaldas lootust, et Eestis tehtavad teadustööd ei hakata siiski võõrkeelestama. Riigi kultuuripreemia said tänavu Ita Ever, Eino Tamberg ja Mats traat. Ita Everile on see nädal olnud täiesti eriline, kuna talle anti ka Tallinna vapimärk. Kui ma olen südamest väga õnnelik ja väga-väga-väga rahul ja vaadake, see kõlab niimoodi elutöö, ma küsisin kelleltki, et kas ma pean nüüd ära minema teatrist siis, et tähendab elutöö on tehtud. Lase nüüd nüüd jalga. Aga ei, mitte seda, aga no muidugi, see oli mulle siiski üllatus, ma pean ütlema, sellepärast et noh, kui ma niimoodi mõtlen, et niisugusi minuealisi võib-olla teatriringkondades, et nüüd nii mitmeid ehk ei ole. Aga no igal juhul ma olen igatahes väga väga-väga-väga õnnelik. ### Response: Anti kätte riiklikud preemiad.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi EKRE esitatud muudatusettepaneku apteegireformi seaduse sisuliselt tühistamiseks. Eelnõu eesmärgist rääkis lähemalt selle esitaja Helle Monika Helme. Selle eelnõu peamine eesmärk on tagada, et ka peale esimest aprilli on ravimid kõigile Eesti inimestele kättesaadavad. Et ei toimuks apteekide massilist sulgemist ei maal ega linnas. Et ei hakkaks toimuma skeemitamine ja tankistide kaudu seaduse mõttest mööda hiilimine et ei toimuks konkurentsi vähenemist hulgiturul ja sellele paratamatult järgnevat hinnatõusu, ravimite valiku vähenemist ja teenuse kvaliteedi halvenemist. Ma usun, et kõik saadikud siin saalis soovivad näha ravimite head kättesaadavust kodule lähedal asuvast apteegist tahavad näha hindade vähenemist ning tasemel nõustamist apteekides. Ja siin ka opositsiooni arvamus sotsiaaldemokraatide esindaja Riina Sikkut. On selge, apteegiomanikud on öelnud, et ei, esimesest aprillist ei suleta neid 300 apteeki. Noh, meil ei ole mõtet seda väidet siin saalis edasi-tagasi loopida, kui seda ei juhtu. Samuti on ajakirjandus teinud väga tublit tööd. Võrrelnud erinevate allikate põhjal erinevaid hindu. Internetiapteegid, ketiapteegid, proviisori, apteegid, haiglad, haiglate saadud või makstud hind ravimite eest ja kõik on jõudnud ühele järeldusele. Meie patsiendid maksavad liiga palju ja me ei räägi siin väikestest summadest, me räägime rohkem kui 400 miljonilisest turust ja kümnetest miljonitest, mida patsiendid rohkem maksavad. Täna arutatav eelnõu 139 SE on ühesõnaga päris hea näide sellest, kuidas asjad Eestis ei peaks käima. Kuidas varasemas otsuses tehakse kannapööre? Ootamatult eelnõu esitajad eelnõuga kursis ei ole. Valdkonda juhtiv minister ei ole välja pakutud lahendusega nõus. Tagasilükkamise poolt oli 46 saadikut, 30 saadikut, Reformierakonnast, 10 sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, viis saadikut Keskerakonnast ja niinimetatud aknaalune Raimond Kaljulaid. Tagasilükkamise vastu oli 42 saadikut, 17 EKRE-st, 13 Keskerakonnast ja 12 saadikut. Isamaast.

Riigikogu lükkas EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Tagasilükkamise poolt hääletas 46 ja vastu 42 saadikut.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi EKRE esitatud muudatusettepaneku apteegireformi seaduse sisuliselt tühistamiseks. Eelnõu eesmärgist rääkis lähemalt selle esitaja Helle Monika Helme. Selle eelnõu peamine eesmärk on tagada, et ka peale esimest aprilli on ravimid kõigile Eesti inimestele kättesaadavad. Et ei toimuks apteekide massilist sulgemist ei maal ega linnas. Et ei hakkaks toimuma skeemitamine ja tankistide kaudu seaduse mõttest mööda hiilimine et ei toimuks konkurentsi vähenemist hulgiturul ja sellele paratamatult järgnevat hinnatõusu, ravimite valiku vähenemist ja teenuse kvaliteedi halvenemist. Ma usun, et kõik saadikud siin saalis soovivad näha ravimite head kättesaadavust kodule lähedal asuvast apteegist tahavad näha hindade vähenemist ning tasemel nõustamist apteekides. Ja siin ka opositsiooni arvamus sotsiaaldemokraatide esindaja Riina Sikkut. On selge, apteegiomanikud on öelnud, et ei, esimesest aprillist ei suleta neid 300 apteeki. Noh, meil ei ole mõtet seda väidet siin saalis edasi-tagasi loopida, kui seda ei juhtu. Samuti on ajakirjandus teinud väga tublit tööd. Võrrelnud erinevate allikate põhjal erinevaid hindu. Internetiapteegid, ketiapteegid, proviisori, apteegid, haiglad, haiglate saadud või makstud hind ravimite eest ja kõik on jõudnud ühele järeldusele. Meie patsiendid maksavad liiga palju ja me ei räägi siin väikestest summadest, me räägime rohkem kui 400 miljonilisest turust ja kümnetest miljonitest, mida patsiendid rohkem maksavad. Täna arutatav eelnõu 139 SE on ühesõnaga päris hea näide sellest, kuidas asjad Eestis ei peaks käima. Kuidas varasemas otsuses tehakse kannapööre? Ootamatult eelnõu esitajad eelnõuga kursis ei ole. Valdkonda juhtiv minister ei ole välja pakutud lahendusega nõus. Tagasilükkamise poolt oli 46 saadikut, 30 saadikut, Reformierakonnast, 10 sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, viis saadikut Keskerakonnast ja niinimetatud aknaalune Raimond Kaljulaid. Tagasilükkamise vastu oli 42 saadikut, 17 EKRE-st, 13 Keskerakonnast ja 12 saadikut. Isamaast. ### Response: Riigikogu lükkas EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Tagasilükkamise poolt hääletas 46 ja vastu 42 saadikut.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

No ma kõigepealt mõistan ja tänan muidugi kõiki, kes tunnevad muret ja mõtlevad kaasa Tallinki murele ja saame ka aru sellest avalikkuse kõrgendatud huvist. Tallink on läbirääkimistes KredExiga, kes siis on riigipoolne esindaja nendes küsimustes oleme saatnud neile kõik vajalikud ja soovitud materjalid ning hetkel oleme selles järgus, et ootame siis juba KredExi poolt ettepanekud ja sealhulgas siis ka riigipoolsete tingimuste ettepanekuid. Nii et mingisugust riigipoolset vastuettepanekuid teile pole veel lauale saabunud. Hetkel mitte, aga küll nad ilmselt mingil hetkel saabuvad. On teile öeldud ka, et kaua aega läheb, et mingi vastuse saaksite. Konkreetset kokkulepet selles ei ole, on teatud sisemised eesmärgid, ma saan aru Kredexil endal, milliseks ajaks nad loodavad selleni jõuda, aga nende osas saab anda kommentaare. Kredex. Kui kiiresti teil on vaja käiberaha saada, et firma tegevusega ikkagi edasi minna, et kas me räägime siin ühest nädalast kahest nädalast kolmest nädalast? See olukord muutub iga päevaga, et meie jaoks on kindlasti kõige prioriteetsem see, et saaks taastatud Eesti-Soome vaheline laevaliiklus. Hetkel seisab väga suur osa Tallinki tegevusest, aga ma kindlasti siin börsiettevõtte juhina ei saa rääkida detailidest, kuupäevadest, nädalatest, kui kiire konkreetsete asjadega on. Kas te lisaks riigile veel mõne teise, näiteks erainvestoriga, peate kõnelusi, et sealt raha saada? Me oleme olnud kõnelustes väga erinevate partneritega, aga taaskord börsiettevõttena saame neid asju kommenteerida siis, kui kui oleme teinud börsiteated ja börsiteateid me saame teha siis, kui on olemas konkreetsed otsused. Kas teile ei tundu, et riik natukene venitab praegu, et ei tehta nii ruttu, kui vaja oleks? Ei meile ei tundu, on protseduurid, mis tuleb läbida ja kuna tegu on Euroopa reeglite kohaselt riigi abiprotsessiga, riigi abi andmise protsessiga, ka ka riigi poolt laenu andmine, olgugi et see ei ole tagastamatu abi. Ka laenu andmine on juriidiliselt riigi abi ja seal tuleb läbi teha protseduurid ja nende protseduuride tegemine võtab arusaadavalt aega.

Nõgene: Kredex pole Tallinkile suurlaenupakkumise tingimusi saatnud. Valitsus on valmis Tallinkile laenu andmiseks.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: No ma kõigepealt mõistan ja tänan muidugi kõiki, kes tunnevad muret ja mõtlevad kaasa Tallinki murele ja saame ka aru sellest avalikkuse kõrgendatud huvist. Tallink on läbirääkimistes KredExiga, kes siis on riigipoolne esindaja nendes küsimustes oleme saatnud neile kõik vajalikud ja soovitud materjalid ning hetkel oleme selles järgus, et ootame siis juba KredExi poolt ettepanekud ja sealhulgas siis ka riigipoolsete tingimuste ettepanekuid. Nii et mingisugust riigipoolset vastuettepanekuid teile pole veel lauale saabunud. Hetkel mitte, aga küll nad ilmselt mingil hetkel saabuvad. On teile öeldud ka, et kaua aega läheb, et mingi vastuse saaksite. Konkreetset kokkulepet selles ei ole, on teatud sisemised eesmärgid, ma saan aru Kredexil endal, milliseks ajaks nad loodavad selleni jõuda, aga nende osas saab anda kommentaare. Kredex. Kui kiiresti teil on vaja käiberaha saada, et firma tegevusega ikkagi edasi minna, et kas me räägime siin ühest nädalast kahest nädalast kolmest nädalast? See olukord muutub iga päevaga, et meie jaoks on kindlasti kõige prioriteetsem see, et saaks taastatud Eesti-Soome vaheline laevaliiklus. Hetkel seisab väga suur osa Tallinki tegevusest, aga ma kindlasti siin börsiettevõtte juhina ei saa rääkida detailidest, kuupäevadest, nädalatest, kui kiire konkreetsete asjadega on. Kas te lisaks riigile veel mõne teise, näiteks erainvestoriga, peate kõnelusi, et sealt raha saada? Me oleme olnud kõnelustes väga erinevate partneritega, aga taaskord börsiettevõttena saame neid asju kommenteerida siis, kui kui oleme teinud börsiteated ja börsiteateid me saame teha siis, kui on olemas konkreetsed otsused. Kas teile ei tundu, et riik natukene venitab praegu, et ei tehta nii ruttu, kui vaja oleks? Ei meile ei tundu, on protseduurid, mis tuleb läbida ja kuna tegu on Euroopa reeglite kohaselt riigi abiprotsessiga, riigi abi andmise protsessiga, ka ka riigi poolt laenu andmine, olgugi et see ei ole tagastamatu abi. Ka laenu andmine on juriidiliselt riigi abi ja seal tuleb läbi teha protseduurid ja nende protseduuride tegemine võtab arusaadavalt aega. ### Response: Nõgene: Kredex pole Tallinkile suurlaenupakkumise tingimusi saatnud. Valitsus on valmis Tallinkile laenu andmiseks.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Nagu tavaliselt selliseid projekte rahastatakse, et, et osa on meie omakapital, osa on võõrfinantseerimine, et nii, kuidas see kõige optimaalsem kapitali struktuur on? Ei ole ju saladus, et Enefic Green plaanib läbi viia ka oma aktsiate avaliku emissiooni ja, ja seeläbi oma oma kapitalipositsiooni parandada, nii et, et see on kindlasti üks osa nii Tootsi kui ka kõikide teiste Enefikreemi arendusprojektide rahastamise külg. Millal plaanite selle ala omandamise lõpule viia? No see sõltub siin nüüd mitmest asjaolust, et kõigepealt tuleb ära oodata oksjoni vaidlustamisperiood, kui teda ei vaidlustata, siis saab hakata dokumente ette valmistama. Nii et ma arvan, et realistlikult see protsess võtab siin umbes kaks kuud aega. Kui muidugi vaidlustatakse, siis on tulemus ja, ja see ajagraafik etteennustamatu Millal loodate alustada tuulepargi ehitustöödega ja millal see võiks valmida? Tuulepargiga on siis nüüd niimoodi, et peale maade ostu dokumentatsiooni, allkirjastamist ja omandamist viime me läbi uued hanked, nimelt me siin 2015 2016 juba eelmise projekti raames need hanked viisime läbi aga, aga siis kinnistute os vaidlustas nii, et, et me peame need uuesti läbi viima, kuna ka tehnoloogia on vahepeal edasi arenenud ja, ja see võtab aega kusagil üheksa kuni 12 kuud. Nii et seniajani seal olulist ehitustegevust ei toimu, nii et, et ehitus peaks lahti minema uuesti. Aastal 2021. Ja toodangut peaks see park andma aastal 2023. Kas nüüd on kadunud viimane takistus Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green börsile viimise teelt? Noh, ma ei ütleks, et see oli takistus, et loomulikult Peaks Tootsi tuulepargi prote mõjuma positiivselt ja seda kahel põhjusel üks on see, et see on realistlikult ja, ja, ja kiiresti teostatav projekt. Ja teine on see, et need investeeringud tulevad Eestisse mitte ei lähe kuskile teistesse riikidesse, näiteks nagu Leetu või, või Poola.

Riigimetsa Majandamise Keskus müüs avalikul enampakkumisel Pärnumaal asuva Tootsi tuulepargi kinnistu 51,5 miljoni euroga Eesti Energiale. 160-hektarise maatüki alghind päeval kella kahe ajal alanud ja õhtul veidi enne poolt kuut lõppenud oksjonil oli 12,3 miljonit eurot. Oksjonil osales neli pakkujat: Eesti Energia, Utilitas ning Leedu investoritele kuuluvad osaühing Tuuleenergia ja Energiainvesteeringute aktsiaselts. Tuuleenergia tegi oma viimase pakkumise 18,95 miljoni euro, Energiainvesteeringute aktsiaselts 47 miljoni ning Utilitas 51,45 miljoni euro juures.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Nagu tavaliselt selliseid projekte rahastatakse, et, et osa on meie omakapital, osa on võõrfinantseerimine, et nii, kuidas see kõige optimaalsem kapitali struktuur on? Ei ole ju saladus, et Enefic Green plaanib läbi viia ka oma aktsiate avaliku emissiooni ja, ja seeläbi oma oma kapitalipositsiooni parandada, nii et, et see on kindlasti üks osa nii Tootsi kui ka kõikide teiste Enefikreemi arendusprojektide rahastamise külg. Millal plaanite selle ala omandamise lõpule viia? No see sõltub siin nüüd mitmest asjaolust, et kõigepealt tuleb ära oodata oksjoni vaidlustamisperiood, kui teda ei vaidlustata, siis saab hakata dokumente ette valmistama. Nii et ma arvan, et realistlikult see protsess võtab siin umbes kaks kuud aega. Kui muidugi vaidlustatakse, siis on tulemus ja, ja see ajagraafik etteennustamatu Millal loodate alustada tuulepargi ehitustöödega ja millal see võiks valmida? Tuulepargiga on siis nüüd niimoodi, et peale maade ostu dokumentatsiooni, allkirjastamist ja omandamist viime me läbi uued hanked, nimelt me siin 2015 2016 juba eelmise projekti raames need hanked viisime läbi aga, aga siis kinnistute os vaidlustas nii, et, et me peame need uuesti läbi viima, kuna ka tehnoloogia on vahepeal edasi arenenud ja, ja see võtab aega kusagil üheksa kuni 12 kuud. Nii et seniajani seal olulist ehitustegevust ei toimu, nii et, et ehitus peaks lahti minema uuesti. Aastal 2021. Ja toodangut peaks see park andma aastal 2023. Kas nüüd on kadunud viimane takistus Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green börsile viimise teelt? Noh, ma ei ütleks, et see oli takistus, et loomulikult Peaks Tootsi tuulepargi prote mõjuma positiivselt ja seda kahel põhjusel üks on see, et see on realistlikult ja, ja, ja kiiresti teostatav projekt. Ja teine on see, et need investeeringud tulevad Eestisse mitte ei lähe kuskile teistesse riikidesse, näiteks nagu Leetu või, või Poola. ### Response: Riigimetsa Majandamise Keskus müüs avalikul enampakkumisel Pärnumaal asuva Tootsi tuulepargi kinnistu 51,5 miljoni euroga Eesti Energiale. 160-hektarise maatüki alghind päeval kella kahe ajal alanud ja õhtul veidi enne poolt kuut lõppenud oksjonil oli 12,3 miljonit eurot. Oksjonil osales neli pakkujat: Eesti Energia, Utilitas ning Leedu investoritele kuuluvad osaühing Tuuleenergia ja Energiainvesteeringute aktsiaselts. Tuuleenergia tegi oma viimase pakkumise 18,95 miljoni euro, Energiainvesteeringute aktsiaselts 47 miljoni ning Utilitas 51,45 miljoni euro juures.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

20 aastat, mil Eestis on toiminud riikliku lepitu ja institutsioon, on lepitusi kokku olnud 161. Kõige pikemad protsessid on kestnud kaks aastat. Keskmine lepituse pikkus on kolm kuud. Rohkem kui pooltel juhtudel on pöördumise põhjus olnud rahulolematus palgatingimustega. Praeguse riikliku lepitaja nõunik, kuid ka ise seda ametit pidanud Raivo Paavo usub, et ka tulevikus jääb institutsiooni peamiseks rolliks töötülide lahendamine. Praegu on ettevalmistusel seaduseelnõu, mis näeb ette ajutiste komisjonide loomise riikliku lepitaja juurde. Raivo Paavo. Praegu ju valmistatakse minu teada uuesti ette seda eelnõud, mis eelmine riigikogu vastu ei võtnud, seal eelnõus oli nagu ette nähtud ka institutsiooni tegevuse natukene laiendamine, aga laiendamine on ikkagi seotud kollektiivsete küsimustega, mitte kuskile mujale oleksid tulnud, täiendavad sellised võib-olla komisjonid, mitte alalised, aga, aga sellised töögrupp, et kui näiteks ju siin kusagil ikkagi on näha, et mingi töökatkestus võib tulla, vot siis me peame teadma, mis on see miinimum, mis igal juhul, kas transpordis, tervishoius, energeetikas tuleb tagada ja vot need on niisugused asjad, mis võiks sellised komisjonid olla, mis seda juba ennetavad, Need miinimumid on välja töötatud ja et siis ei peaks hakkama sellega tegelema. Kõik tervishoiusektori seitse suurt üleriigilist lepet on sündinud riikliku lepitaja vahendusel. Kunagise Eesti tervishoiutöötajate ametiühingu liidu juhataja Piret Kruuser tõdeb, et aastate jooksul sõlmitud kollektiivlepingud on oluliselt muutunud. Kui alguses me rääkisime ainult töötasust, siis praegu me juba räägime töökoormustest. Me räägime täiendõppest, et on lisandunud sellised töö ja puhkeaja tingimused, mida algaastatel ei olnud. Et nad on kindlasti läinud. Et me oleme läinud kindlasti palju konstruktiivsemaks, me oleme õppinud oma eelnevatest vigadest, me oskame ka ette näha oma protsessi, kuidas me neid läbirääkimisi peame. Kui alguses me õppisime, olime nagu õpipoisid, siis me oleme juba õpipoisidest muutunud sellideks, et me oleme juba kogemusi omandanud. Eestlastel suurt streigiusku ei ole, tunnistasid täna nii töötajad kui tööandjad. Siiski võinuks mõni tüli vahemeheta hullemini lõppeda, nendib Eesti rõiva ja tekstiililiidu juhatuse esimees Meelis Virkebau. Kas töösuhted võivad tulevikus keerulisemaks muutuda? Ma ei arva, et nad jäävad keerulisemaks, aga nad muutuvad. Ma arvan, et tulevikus on vähem probleeme üksikute ettevõtetega. Aga probleeme võib tulla erinevate eriala ühenduste erialaliitudega. Üks põhiprobleem on sama on inimeste palgad teatavatel erialadel. Kui kui palgakasv ei vasta töötajate ootustele, siis see ongi ikkagi üldjuhul konfliktide põhjus.

Riikliku lepitaja roll ühiskonnas on 20 tegevusaasta jooksul muutunud - kriiside lahendajast on saanud rohkem kriiside ennetaja. Selle põhjus on tööturu osapoolte omavaheliste suhete küpsemine.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: 20 aastat, mil Eestis on toiminud riikliku lepitu ja institutsioon, on lepitusi kokku olnud 161. Kõige pikemad protsessid on kestnud kaks aastat. Keskmine lepituse pikkus on kolm kuud. Rohkem kui pooltel juhtudel on pöördumise põhjus olnud rahulolematus palgatingimustega. Praeguse riikliku lepitaja nõunik, kuid ka ise seda ametit pidanud Raivo Paavo usub, et ka tulevikus jääb institutsiooni peamiseks rolliks töötülide lahendamine. Praegu on ettevalmistusel seaduseelnõu, mis näeb ette ajutiste komisjonide loomise riikliku lepitaja juurde. Raivo Paavo. Praegu ju valmistatakse minu teada uuesti ette seda eelnõud, mis eelmine riigikogu vastu ei võtnud, seal eelnõus oli nagu ette nähtud ka institutsiooni tegevuse natukene laiendamine, aga laiendamine on ikkagi seotud kollektiivsete küsimustega, mitte kuskile mujale oleksid tulnud, täiendavad sellised võib-olla komisjonid, mitte alalised, aga, aga sellised töögrupp, et kui näiteks ju siin kusagil ikkagi on näha, et mingi töökatkestus võib tulla, vot siis me peame teadma, mis on see miinimum, mis igal juhul, kas transpordis, tervishoius, energeetikas tuleb tagada ja vot need on niisugused asjad, mis võiks sellised komisjonid olla, mis seda juba ennetavad, Need miinimumid on välja töötatud ja et siis ei peaks hakkama sellega tegelema. Kõik tervishoiusektori seitse suurt üleriigilist lepet on sündinud riikliku lepitaja vahendusel. Kunagise Eesti tervishoiutöötajate ametiühingu liidu juhataja Piret Kruuser tõdeb, et aastate jooksul sõlmitud kollektiivlepingud on oluliselt muutunud. Kui alguses me rääkisime ainult töötasust, siis praegu me juba räägime töökoormustest. Me räägime täiendõppest, et on lisandunud sellised töö ja puhkeaja tingimused, mida algaastatel ei olnud. Et nad on kindlasti läinud. Et me oleme läinud kindlasti palju konstruktiivsemaks, me oleme õppinud oma eelnevatest vigadest, me oskame ka ette näha oma protsessi, kuidas me neid läbirääkimisi peame. Kui alguses me õppisime, olime nagu õpipoisid, siis me oleme juba õpipoisidest muutunud sellideks, et me oleme juba kogemusi omandanud. Eestlastel suurt streigiusku ei ole, tunnistasid täna nii töötajad kui tööandjad. Siiski võinuks mõni tüli vahemeheta hullemini lõppeda, nendib Eesti rõiva ja tekstiililiidu juhatuse esimees Meelis Virkebau. Kas töösuhted võivad tulevikus keerulisemaks muutuda? Ma ei arva, et nad jäävad keerulisemaks, aga nad muutuvad. Ma arvan, et tulevikus on vähem probleeme üksikute ettevõtetega. Aga probleeme võib tulla erinevate eriala ühenduste erialaliitudega. Üks põhiprobleem on sama on inimeste palgad teatavatel erialadel. Kui kui palgakasv ei vasta töötajate ootustele, siis see ongi ikkagi üldjuhul konfliktide põhjus. ### Response: Riikliku lepitaja roll ühiskonnas on 20 tegevusaasta jooksul muutunud - kriiside lahendajast on saanud rohkem kriiside ennetaja. Selle põhjus on tööturu osapoolte omavaheliste suhete küpsemine.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tegelikult läbi selle suve ei, ei olnud noh, niisugust silmaga või kõrvaga kuuldavat nähtavat muutust nüüd ühest küljest teise, pigem need küsimused, mida rahvas esitas, jäid ikka samaks, olenemata kohast, kus üritused toimusid. Rahvas esitas ikka kõigepealt kõige olulisem küsimus iseseisvuse kohta. Teine küsimus, kõik see, mis palkasid hindasid pensione ja kolmas, neljas küsimus siis puudutas tavaliselt niisugust vaba liikumist ja võimaliku välismaalaste sissetulekut Eestisse. Ja, ja inimesed nendel üritustel esitasid just oma niisuguseid mureküsimusi võib-olla kohati negatiivsemalt, kohati neutraalsemalt. Aga noh, see oli ilmselgelt, et inimesed, kes sinna kohale tulid, nad tahtsid oma oma mure küsimuse ära küsida, oma kartuse küsimuse ära küsida ja võib-olla seetõttu jäi ka mul esialgu mulje, et inimesed suhtuvad justkui negatiivselt või ei tahagi üldse seda Euroopa Liidu temaatikat käsitleda või noh, nad, nad pelgavad Euroopa liitu, aga tagantjärgi mõeldes nende kohtumiste peale ma arvan, et, et see oli niisugune inimeste loomulik käitumine, et nad just nimelt nad tulid ja küsisid oma, kas siis negatiivse küsimuse või oma mure küsimuse ära. Nii et kui ühest küljest võiks öelda, et kui te ütlesite, et küsimused jäid samaks, hoolimata sellest, mis kuu oli ja kui palju aega oli hääletuseni, siis tegelikult võiks ka nii öelda, et nad võib-olla teadsid rohkem, aga nad tahtsid ise silmast silma saada vastust endale teda ei huvita see, mida räägitakse raadios, televisioonis, ajalehtedes. Ja kindlasti ja, ja noh, see ongi nii, et ega inimene Võrus või, või Põlvas või kus need üritused iganes toimusid ega inimese jaoks ongi loomulikult kõige tähtsam see, mis saab temast esimesel mail 2004, kuidas läheb tema lastel, kuidas läheb tema perel ja, ja need olid täiesti loomulikud küsimused siin jah, niisugust suurt hüplemist ühest nurgast teise ei olnud. Mida teile andsid need kohtumised? Ma arvan, et et mul kindlasti ei tule kahetseda seda, et, et mu nädalavahetusel sel suvel läksid mööda Eestimaad sõites ja, ja tegelikult olles olnud ju aastaid poliitikas neid rahvakohtumisi on ikka tuleb ju ette, aga minu jaoks oli positiivne ja esmakordne kogemus see, et, et nii suurtes hulkades tuli rahvast kokku ja, ja minu meelest võib-olla kui Nende tavaliste valimiskampaaniate ajal, kui tõesti noh, inimesi tuleb siin võib-olla mõnikümmend saali kokku, siis tullakse nagu põhiliselt võib-olla poliitikuid kiruma või, või, või üldse elu üle virisema. Siis need liiduga seoses toimunud referendumieelsed kohtumised olid niisugused konstruktiivsed ja, ja noh, minu meelest minu jaoks oli nagu see ikkagi hea märk näha inimesi niisuguse olukorras, kus nad teavad, et nüüd tuleb see tähtis otsus Eesti jaoks teha ja nad, nad olid selle teadmisega ikkagi konstruktiivsed, nad tulid selleks, et, et saada siis vastuseid oma küsimustele seoses kiiduvõi. Siis tulid tõesti neid oma mureküsimusi jagama, et, et neile nagu siis noh, kuulda poliitikute kinnitust ühe või teise asja suhtes.

Euroopa Liidu rahvahääletus. Valimistuudio tulemusvalve materjalid.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tegelikult läbi selle suve ei, ei olnud noh, niisugust silmaga või kõrvaga kuuldavat nähtavat muutust nüüd ühest küljest teise, pigem need küsimused, mida rahvas esitas, jäid ikka samaks, olenemata kohast, kus üritused toimusid. Rahvas esitas ikka kõigepealt kõige olulisem küsimus iseseisvuse kohta. Teine küsimus, kõik see, mis palkasid hindasid pensione ja kolmas, neljas küsimus siis puudutas tavaliselt niisugust vaba liikumist ja võimaliku välismaalaste sissetulekut Eestisse. Ja, ja inimesed nendel üritustel esitasid just oma niisuguseid mureküsimusi võib-olla kohati negatiivsemalt, kohati neutraalsemalt. Aga noh, see oli ilmselgelt, et inimesed, kes sinna kohale tulid, nad tahtsid oma oma mure küsimuse ära küsida, oma kartuse küsimuse ära küsida ja võib-olla seetõttu jäi ka mul esialgu mulje, et inimesed suhtuvad justkui negatiivselt või ei tahagi üldse seda Euroopa Liidu temaatikat käsitleda või noh, nad, nad pelgavad Euroopa liitu, aga tagantjärgi mõeldes nende kohtumiste peale ma arvan, et, et see oli niisugune inimeste loomulik käitumine, et nad just nimelt nad tulid ja küsisid oma, kas siis negatiivse küsimuse või oma mure küsimuse ära. Nii et kui ühest küljest võiks öelda, et kui te ütlesite, et küsimused jäid samaks, hoolimata sellest, mis kuu oli ja kui palju aega oli hääletuseni, siis tegelikult võiks ka nii öelda, et nad võib-olla teadsid rohkem, aga nad tahtsid ise silmast silma saada vastust endale teda ei huvita see, mida räägitakse raadios, televisioonis, ajalehtedes. Ja kindlasti ja, ja noh, see ongi nii, et ega inimene Võrus või, või Põlvas või kus need üritused iganes toimusid ega inimese jaoks ongi loomulikult kõige tähtsam see, mis saab temast esimesel mail 2004, kuidas läheb tema lastel, kuidas läheb tema perel ja, ja need olid täiesti loomulikud küsimused siin jah, niisugust suurt hüplemist ühest nurgast teise ei olnud. Mida teile andsid need kohtumised? Ma arvan, et et mul kindlasti ei tule kahetseda seda, et, et mu nädalavahetusel sel suvel läksid mööda Eestimaad sõites ja, ja tegelikult olles olnud ju aastaid poliitikas neid rahvakohtumisi on ikka tuleb ju ette, aga minu jaoks oli positiivne ja esmakordne kogemus see, et, et nii suurtes hulkades tuli rahvast kokku ja, ja minu meelest võib-olla kui Nende tavaliste valimiskampaaniate ajal, kui tõesti noh, inimesi tuleb siin võib-olla mõnikümmend saali kokku, siis tullakse nagu põhiliselt võib-olla poliitikuid kiruma või, või, või üldse elu üle virisema. Siis need liiduga seoses toimunud referendumieelsed kohtumised olid niisugused konstruktiivsed ja, ja noh, minu meelest minu jaoks oli nagu see ikkagi hea märk näha inimesi niisuguse olukorras, kus nad teavad, et nüüd tuleb see tähtis otsus Eesti jaoks teha ja nad, nad olid selle teadmisega ikkagi konstruktiivsed, nad tulid selleks, et, et saada siis vastuseid oma küsimustele seoses kiiduvõi. Siis tulid tõesti neid oma mureküsimusi jagama, et, et neile nagu siis noh, kuulda poliitikute kinnitust ühe või teise asja suhtes. ### Response: Euroopa Liidu rahvahääletus. Valimistuudio tulemusvalve materjalid.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kõige parema ettevalmistusega praegu on Jürgen Ligi, kes hetkel töötab riigikogus rahanduskomisjoni esimehega, omab väga head ülevaadet ka riigi praegusest rahanduslikust seisust ja omab ülevaadet ka sellest, missugused on võimalused rahandusliku seisu parandamiseks. Seega Reformierakonna juhatus otsustas üksmeelselt esitada rahandusministri kandidaadiks Jürgen Ligi. Ja järgmise rahandusministri enda seisukohad. Riigikogu liikme positsioon on mitmekesisem ja vaba, rahandusministri oma on palju rohkem raamides, paraku ja vastutus langeb palju otsesemalt, kuigi noh, tegelikult on mul see vastutamine kogu aeg olnud siin ilma tiheda koostööta ministriga ei ole nüüd küll viimane aasta poolteist kuidagi läbi saanud. Töö ei muutugi nii palju, aga vaidlused on olnud ju kogu aeg üsna konkreetselt ja sekkumine täitevvõimu tegevusse on olnud pidev, et heas mõttes sekkuda. Ma olen kindlasti üks äge polemiseeria ja, ja aga niimoodi poliitika kujunebki eelarvega tuleb edasi minna kiiresti ja, ja jõuliselt ja ta tuleb ku saada jupphaaval või ikkagi see tervikpakett, millest on räägitud, et rohkem kui kuuest miljardist? Ei no kokkuvõttes on ikkagi jutt ju tervikust, ainult neid samme on mitu, mida on vaja teha, see on selge. Meil on juba toetus, vähemusvalitsusel on teemakaupa, ei ole nii, enamus toetab kõike, nii et tuleb siin sama haaval minna, aga, aga sammud peavad olema võimalikult pikad. Üks üks samm algab siis täna selle esimese eelarvejupiga, mis on sotside ga koos kokku pannud. See on tegelikult keeruline teema, me ei pruugigi enne esimest juulit uut lisaeelarvet teha, et need maksumuudatused ja, ja, ja kulu vähendamised, mis nüüd suuremat muutust toovad, saab suure tõenäosusega teha ka ilma eelarvet muutmata, aga see on kõik täpsustamise küsimus, ega meil nüüd päris kindlalt seda summat koos ei ole ja, ja ju prognoosid ju ka halvenenud on? Ühe rapsuga kindlasti asi lahene. Ning siseministrikandidaadiks esitas Isamaa Res Publica Liit Marko Pomerantsi. Erakonna esimees Mart Laar kommenteerib Vallo Kelmsaarele. Kaalumisel olid esitatud praeguseks neli kandidaati, kellest üks oma kandidatuuri taandas ja enne seda oli oli oma kandidatuuri, mis oli ka mitmelt poolt esitatud taandanud Tarmo loodus ja kuidas valik sündis kas hääletamise teel või jõudsite lõpuks üksmeelele kõik? No lõpuks me jõudsime ikka üks millele, kuna kuna eestseisus hääletas välja valitud kandidaati ja seal oli ta sai absoluutse toetuse, need, miks Marko Pomerants teie hinnangul on parim siseministri kandidaat? Marko Pomerantsil on kogemust esiteks praegusel raskel ajal, kui tuleb langetada tihti kiireid, valusaid, aga ikkagi õigeid otsuseid, on vaja kindlasti ministrikohal inimest, kellel on kogemus valitsus töös olemas, see oli tegelikult kõigil kolmel olemas ja selles suhtes oli tegemist väga heade ja võrdsete kandidaatidega. Õnneks on IRL-il olemas piisavalt pikk pink, et valida Lihtsalt väga heade heade võimaluste vahel ja Marko konverentsil on olemas kogemus ka tööst maavanemana, see kindlasti oli üks, mis kallutas mitmeid erakonna inimesi otsustama just tema kasuks. Ja veel kindlasti ka see, et Marko on tuntud sellise inimesega, kes on erinevatel tasemetel teinud rahulikult ja asjalikult oma tööd ja me oleme, oleme veendunud, et ta teeb seda ka ka siseministri rollis, sest et kuigi ajad on rasked. On on ka selles rollis väga oluline kõik see, mis puudutab võitlust korruptsiooni vastu. Kõik see, mis puudutab majanduskeskkonnale soodsate tegutsemisvõimaluste loomist sest kui on korruptsioon, siis tähendab see tegelikult lööki majandusele tähendab see lööki töökohtadele.

Minsitritest ja valikutest.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kõige parema ettevalmistusega praegu on Jürgen Ligi, kes hetkel töötab riigikogus rahanduskomisjoni esimehega, omab väga head ülevaadet ka riigi praegusest rahanduslikust seisust ja omab ülevaadet ka sellest, missugused on võimalused rahandusliku seisu parandamiseks. Seega Reformierakonna juhatus otsustas üksmeelselt esitada rahandusministri kandidaadiks Jürgen Ligi. Ja järgmise rahandusministri enda seisukohad. Riigikogu liikme positsioon on mitmekesisem ja vaba, rahandusministri oma on palju rohkem raamides, paraku ja vastutus langeb palju otsesemalt, kuigi noh, tegelikult on mul see vastutamine kogu aeg olnud siin ilma tiheda koostööta ministriga ei ole nüüd küll viimane aasta poolteist kuidagi läbi saanud. Töö ei muutugi nii palju, aga vaidlused on olnud ju kogu aeg üsna konkreetselt ja sekkumine täitevvõimu tegevusse on olnud pidev, et heas mõttes sekkuda. Ma olen kindlasti üks äge polemiseeria ja, ja aga niimoodi poliitika kujunebki eelarvega tuleb edasi minna kiiresti ja, ja jõuliselt ja ta tuleb ku saada jupphaaval või ikkagi see tervikpakett, millest on räägitud, et rohkem kui kuuest miljardist? Ei no kokkuvõttes on ikkagi jutt ju tervikust, ainult neid samme on mitu, mida on vaja teha, see on selge. Meil on juba toetus, vähemusvalitsusel on teemakaupa, ei ole nii, enamus toetab kõike, nii et tuleb siin sama haaval minna, aga, aga sammud peavad olema võimalikult pikad. Üks üks samm algab siis täna selle esimese eelarvejupiga, mis on sotside ga koos kokku pannud. See on tegelikult keeruline teema, me ei pruugigi enne esimest juulit uut lisaeelarvet teha, et need maksumuudatused ja, ja, ja kulu vähendamised, mis nüüd suuremat muutust toovad, saab suure tõenäosusega teha ka ilma eelarvet muutmata, aga see on kõik täpsustamise küsimus, ega meil nüüd päris kindlalt seda summat koos ei ole ja, ja ju prognoosid ju ka halvenenud on? Ühe rapsuga kindlasti asi lahene. Ning siseministrikandidaadiks esitas Isamaa Res Publica Liit Marko Pomerantsi. Erakonna esimees Mart Laar kommenteerib Vallo Kelmsaarele. Kaalumisel olid esitatud praeguseks neli kandidaati, kellest üks oma kandidatuuri taandas ja enne seda oli oli oma kandidatuuri, mis oli ka mitmelt poolt esitatud taandanud Tarmo loodus ja kuidas valik sündis kas hääletamise teel või jõudsite lõpuks üksmeelele kõik? No lõpuks me jõudsime ikka üks millele, kuna kuna eestseisus hääletas välja valitud kandidaati ja seal oli ta sai absoluutse toetuse, need, miks Marko Pomerants teie hinnangul on parim siseministri kandidaat? Marko Pomerantsil on kogemust esiteks praegusel raskel ajal, kui tuleb langetada tihti kiireid, valusaid, aga ikkagi õigeid otsuseid, on vaja kindlasti ministrikohal inimest, kellel on kogemus valitsus töös olemas, see oli tegelikult kõigil kolmel olemas ja selles suhtes oli tegemist väga heade ja võrdsete kandidaatidega. Õnneks on IRL-il olemas piisavalt pikk pink, et valida Lihtsalt väga heade heade võimaluste vahel ja Marko konverentsil on olemas kogemus ka tööst maavanemana, see kindlasti oli üks, mis kallutas mitmeid erakonna inimesi otsustama just tema kasuks. Ja veel kindlasti ka see, et Marko on tuntud sellise inimesega, kes on erinevatel tasemetel teinud rahulikult ja asjalikult oma tööd ja me oleme, oleme veendunud, et ta teeb seda ka ka siseministri rollis, sest et kuigi ajad on rasked. On on ka selles rollis väga oluline kõik see, mis puudutab võitlust korruptsiooni vastu. Kõik see, mis puudutab majanduskeskkonnale soodsate tegutsemisvõimaluste loomist sest kui on korruptsioon, siis tähendab see tegelikult lööki majandusele tähendab see lööki töökohtadele. ### Response: Minsitritest ja valikutest.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Õhksoojuspump on kütteseade, mille kasti kujuline aurusti paigaldatakse hoone välisküljele. Enne paigaldamist tuleb kohalikule omavalitsusele esitada teatis ning ehitusprojekt. Tartu arhitektuuriosakonna juhataja asetäitja Signe Sariku sõnul ei pea paljud inimesed õhksoojuspumpa kütte seadmeks ja jätavad dokumendid esitamata. Aga ikkagi, neid on väga palju, mis on seadustamata, sest et lihtsalt noh, temasse suhtutakse selliselt, et see on nagu pesumasin. Tulemust on ära, panen paika, panen saba elektrivõrku ja ongi kõik hästi. Seadustama, et õhksoojuspump muutub tülikaks siis, kui on soov hakata kinnisvara müüma, räägib uusmaa. Kinnisvarabüroo müügijuht Silver Reek. Kodanik, kes on ostmas seda kinnisvara võtab laenu siis pank seda laenutaotlust töötleb, siis leides, et ehitisregister ei ole korras ehk siis lõksus pump kütteelemendila pole sisse kantud, siis öeldakse, et see asi tuleb korda teha ja enne näiteks laenu ei väljastatagi. Õhksoojuspumba tagantjärele registrisse kandmine võtab aega. Reegli sõnul jääb nii müük venima. Kiires tehingus siis juttu ei ole, et siis võib ikkagi minna seal kuu kaks või tüki kolmandaks ära. Probleemi kinnitab kaanun kinnisvarabüroo maakler Anne-Mai uvike. Et müügiprotsess pikeneb, kui omanik ise ei soovi seda seadustamist teha, siis tuleb ka lisakulu sellele. Kui protsess on väga pikk, siis ostuhuviline võib ka ära kaduda, sest tal ei ole lihtsalt soovi enam oodata, niikaua kuni asjad siis korda saavad. Õhksoojuspump tuleb kooskõlastada ka naabritega. Signe Sariku sõnul on umbes pooled õhksoojuspumba seadustamise menetlustes sellised, kus kinnistu kaasomanik ei ole pumba paigaldamisega päri. Sellisel juhul pikeneb ka menetluse aeg. Inimeste ja kaasomanike seisukohad ja arvamused ja vastuseis nende paigaldamiseks ja seadustamiseks on üsna suur, nii et meie kirjavahetused on üsna mahukad nende asjade puhul.

Omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump takistab kinnisvara müümist, hoone ümberehitamist ja võib tekitada tüli naabritega.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Õhksoojuspump on kütteseade, mille kasti kujuline aurusti paigaldatakse hoone välisküljele. Enne paigaldamist tuleb kohalikule omavalitsusele esitada teatis ning ehitusprojekt. Tartu arhitektuuriosakonna juhataja asetäitja Signe Sariku sõnul ei pea paljud inimesed õhksoojuspumpa kütte seadmeks ja jätavad dokumendid esitamata. Aga ikkagi, neid on väga palju, mis on seadustamata, sest et lihtsalt noh, temasse suhtutakse selliselt, et see on nagu pesumasin. Tulemust on ära, panen paika, panen saba elektrivõrku ja ongi kõik hästi. Seadustama, et õhksoojuspump muutub tülikaks siis, kui on soov hakata kinnisvara müüma, räägib uusmaa. Kinnisvarabüroo müügijuht Silver Reek. Kodanik, kes on ostmas seda kinnisvara võtab laenu siis pank seda laenutaotlust töötleb, siis leides, et ehitisregister ei ole korras ehk siis lõksus pump kütteelemendila pole sisse kantud, siis öeldakse, et see asi tuleb korda teha ja enne näiteks laenu ei väljastatagi. Õhksoojuspumba tagantjärele registrisse kandmine võtab aega. Reegli sõnul jääb nii müük venima. Kiires tehingus siis juttu ei ole, et siis võib ikkagi minna seal kuu kaks või tüki kolmandaks ära. Probleemi kinnitab kaanun kinnisvarabüroo maakler Anne-Mai uvike. Et müügiprotsess pikeneb, kui omanik ise ei soovi seda seadustamist teha, siis tuleb ka lisakulu sellele. Kui protsess on väga pikk, siis ostuhuviline võib ka ära kaduda, sest tal ei ole lihtsalt soovi enam oodata, niikaua kuni asjad siis korda saavad. Õhksoojuspump tuleb kooskõlastada ka naabritega. Signe Sariku sõnul on umbes pooled õhksoojuspumba seadustamise menetlustes sellised, kus kinnistu kaasomanik ei ole pumba paigaldamisega päri. Sellisel juhul pikeneb ka menetluse aeg. Inimeste ja kaasomanike seisukohad ja arvamused ja vastuseis nende paigaldamiseks ja seadustamiseks on üsna suur, nii et meie kirjavahetused on üsna mahukad nende asjade puhul. ### Response: Omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump takistab kinnisvara müümist, hoone ümberehitamist ja võib tekitada tüli naabritega.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Küsitluse järgi kerkis EKRE toetus novembrikuu 15-lt protsendilt detsembris 18-le protsendile. EKRE toetus hakkab taas lähenema Reformierakonnale, mille toetus jätkas teist kuud langemist ja kukkus novembrikuu 23-lt protsendilt detsembris 21-le protsendile. Veel oktoobrikuus oli reformierakonnal 28 protsenti toetajaid. Erakonna esimees Kaja Kallas tunnistas, et ÜRO ränderaamistiku arutelul oleks võinud Reformierakond olla selgesõnalisem. Kuna see teema on väga keeruline, siis inimestel on sellega seoses arusaadavalt hirmud ja parlamendis see arutelu läks äärmuslikuks. Nii et neid hirme õhutati veelgi üles ja kindlasti oleksime ka meie saanud anda selgemaid seisukohti. Mis on see retsept, millega te soovite seda trendi pöörata, et Reformierakonna langus peatuks ja keeraks tagasi tõusule? Meil on terve rida teemasid, millega me tegeleme, et kindlasti kogu see maksupoliitika, mis inimestele ma arvan, järjest enam selgeks saab. Eks me töötame kõik, meie meeskonna liikmed töötavad edasi ja ei oskagi mingit konkreetset retsepti anda. Politoloog Tõnis Saarts ütles, et eelseisvate valimiste põhiküsimus on EKRE, sest rahvuskonservatiivide edu korral üritavad ka teised erakonnad teha pigem konservatiivseid valikuid. Minu meelest on väga selgelt näha, et Eesti poliitikas on toimunud konservatiivne rahvuskonservatiivne pööre ja kõikides erakondades on nii-öelda oma EKRE tiib olemas. Ja nende valimiste niisugune põhiline küsimus ei ole mitte selles, kas võidab Keskerakond või Reformierakond vaid sellest, kui palju hääli saab EKRE. Ja see hakkab paika panema minu meelest Eesti poliitikat järgmisel kümnendil. Samal ajal, kui EKRE toetus tõusis, suurenes valimiseelistusteta inimeste seas nende hulk, kes EKRE poolt kindlasti häält ei annaks. Uuringu juht Juhan Kivirähk ütles, et EKRE ei saa sellest päris mööda vaadata. Loomulikult valimistel loevad ainult poolthääled, kuid kuhu viib selline üldine ühiskonna vastumeelsus, on ju, on ju teada, et Keskerakond on olnud ka siin võitnud ridamisi valimisi, aga kuna nad olid erakond, kellega keegi ei tahtnud koostööd teha, siis, siis nad olid oma suure toetusega üksi ja see retoorika, millega siis siin just EKRE rände leppe aruteludes panustas ikkagi võib-olla tulevasi potentsiaalseid valijaid nende juurest peletab eemale.

Nii keskerakond kui ka reformierakond kaotasid ÜRO rändekava tulise arutelu tagajärjel valijaid. Keskerakond on eesti populaarseim erakond 31 protsendiga. Samas EKRE toetajate arv kasvas 18 protsendile.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Küsitluse järgi kerkis EKRE toetus novembrikuu 15-lt protsendilt detsembris 18-le protsendile. EKRE toetus hakkab taas lähenema Reformierakonnale, mille toetus jätkas teist kuud langemist ja kukkus novembrikuu 23-lt protsendilt detsembris 21-le protsendile. Veel oktoobrikuus oli reformierakonnal 28 protsenti toetajaid. Erakonna esimees Kaja Kallas tunnistas, et ÜRO ränderaamistiku arutelul oleks võinud Reformierakond olla selgesõnalisem. Kuna see teema on väga keeruline, siis inimestel on sellega seoses arusaadavalt hirmud ja parlamendis see arutelu läks äärmuslikuks. Nii et neid hirme õhutati veelgi üles ja kindlasti oleksime ka meie saanud anda selgemaid seisukohti. Mis on see retsept, millega te soovite seda trendi pöörata, et Reformierakonna langus peatuks ja keeraks tagasi tõusule? Meil on terve rida teemasid, millega me tegeleme, et kindlasti kogu see maksupoliitika, mis inimestele ma arvan, järjest enam selgeks saab. Eks me töötame kõik, meie meeskonna liikmed töötavad edasi ja ei oskagi mingit konkreetset retsepti anda. Politoloog Tõnis Saarts ütles, et eelseisvate valimiste põhiküsimus on EKRE, sest rahvuskonservatiivide edu korral üritavad ka teised erakonnad teha pigem konservatiivseid valikuid. Minu meelest on väga selgelt näha, et Eesti poliitikas on toimunud konservatiivne rahvuskonservatiivne pööre ja kõikides erakondades on nii-öelda oma EKRE tiib olemas. Ja nende valimiste niisugune põhiline küsimus ei ole mitte selles, kas võidab Keskerakond või Reformierakond vaid sellest, kui palju hääli saab EKRE. Ja see hakkab paika panema minu meelest Eesti poliitikat järgmisel kümnendil. Samal ajal, kui EKRE toetus tõusis, suurenes valimiseelistusteta inimeste seas nende hulk, kes EKRE poolt kindlasti häält ei annaks. Uuringu juht Juhan Kivirähk ütles, et EKRE ei saa sellest päris mööda vaadata. Loomulikult valimistel loevad ainult poolthääled, kuid kuhu viib selline üldine ühiskonna vastumeelsus, on ju, on ju teada, et Keskerakond on olnud ka siin võitnud ridamisi valimisi, aga kuna nad olid erakond, kellega keegi ei tahtnud koostööd teha, siis, siis nad olid oma suure toetusega üksi ja see retoorika, millega siis siin just EKRE rände leppe aruteludes panustas ikkagi võib-olla tulevasi potentsiaalseid valijaid nende juurest peletab eemale. ### Response: Nii keskerakond kui ka reformierakond kaotasid ÜRO rändekava tulise arutelu tagajärjel valijaid. Keskerakond on eesti populaarseim erakond 31 protsendiga. Samas EKRE toetajate arv kasvas 18 protsendile.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse hiljutise uuringu järgi on balti riikide ja Poola kaitsevõime viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud kuid palju on vaja veel ära teha alates veelgi tihedamast koostööst naaberriikidega, mis ei ole NATO liikmed kuni integreeritud õhu ja raketikaitsesüsteemi tugevdamiseni. Lisaks peab allianss ka edaspidi töötama selle kallal, et vajadusel jõuaksid väed kiiresti balti riikidesse ja Venemaa ei suudaks sulgeda Suvalki koridori, räägib endine USA Euroopa maavägede juht erukindralleitnant Benhoje. Me ei räägi ainult piiriületusprobleemidest, mille lahendamist peaks juhtima Euroopa Liit, aga ka taristust, raudtee võimekuse t ja rasketehnika liigutamisest, räägib Euroopa poliitika analüüsi keskuse vanemekspert Janus Bugaiski. Poola mängib olulist rolli selle koridori tugevdamisel. Nad peavad selle muutma võimalikult tõhusaks ja kaitstuks, et pakkuda raketitõrje, õhukaitset või mida iganes on vaja selleks, et meie väed suudaksid liikuda hädaolukorras balti riikidesse. Ekspertide hinnangul on NATO üks suuremaid probleeme. Kehv mereväevõimekus. Läänemere piirkonna heidutus on muutunud paremaks eelkõige tänu Saksamaale, mis loob Rostoki mereväe juhtimiskeskuse. Keerulisem on aga olukord Musta mere piirkonnas, mis on Venemaa jaoks strateegiliselt väärtusliku. Esiteks soovivad nad hoida Ukrainat ja Gruusiat oma mõju all. Teiseks kasutavad nad musta merd tegevuseks Süürias. Veel kord erukindralleitnant, Benhojazz. Musta mere piirkonnas on kindlasti vaja koostööd luureinfo vahetamist liitlaste ja partnerite vahel. Rumeenia ja Ukraina hiljutine otsus Müncheni julgeolekukonverentsil luua kokkuleppe, mille järgi jagatakse rohkem luureinfot ja tehtaks ühisõppuseid, on põhi, millele ülejäänud piirkond peaks toetuma. Praegu ei ole selge, kuidas muudab koroonaviirus alliansi edasisi plaane. Ekspertide arvates võivad mõned riigid majandusprobleemide tõttu kaitsekulutusi vähendada. Samuti on tõenäoline, et kui viiruse kese jõuab Aafrikasse, siis NATO pöörab põgenikelaine peatamiseks tähelepanu pigem lõunasse. Veel kord Euroopa poliitika analüüsi keskuse vanemekspert Jaanus Pugaski. Peame veenma kõiki meie NATO liitlasi, et praegu ei ole aeg alliansi idapiiri kaitse vähendamiseks. Miks sellepärast, et Venemaa kasutaks pandeemiat ära lääne kriis, on Venemaa võimalus. Bugaiski lisab, et Venemaa halb majanduslik seis võib veenda Vladimir Putinit et mõni sõjaline rünnak rahustajaks koduseid pingeid rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.

Läänemere piirkonna Venemaa vastane heidutus on võrreldes Musta mere riikidega paremas seisus – nii leitakse USA-s asuva Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse hiljutises uuringus. NATO liitlased peaksid aga mõlemas piirkonnas tegema rohkem koostööd naaberriikidega, mis ei ole alliansi liikmed. Samuti tuleks kasvatada mereväe võimekust.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse hiljutise uuringu järgi on balti riikide ja Poola kaitsevõime viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud kuid palju on vaja veel ära teha alates veelgi tihedamast koostööst naaberriikidega, mis ei ole NATO liikmed kuni integreeritud õhu ja raketikaitsesüsteemi tugevdamiseni. Lisaks peab allianss ka edaspidi töötama selle kallal, et vajadusel jõuaksid väed kiiresti balti riikidesse ja Venemaa ei suudaks sulgeda Suvalki koridori, räägib endine USA Euroopa maavägede juht erukindralleitnant Benhoje. Me ei räägi ainult piiriületusprobleemidest, mille lahendamist peaks juhtima Euroopa Liit, aga ka taristust, raudtee võimekuse t ja rasketehnika liigutamisest, räägib Euroopa poliitika analüüsi keskuse vanemekspert Janus Bugaiski. Poola mängib olulist rolli selle koridori tugevdamisel. Nad peavad selle muutma võimalikult tõhusaks ja kaitstuks, et pakkuda raketitõrje, õhukaitset või mida iganes on vaja selleks, et meie väed suudaksid liikuda hädaolukorras balti riikidesse. Ekspertide hinnangul on NATO üks suuremaid probleeme. Kehv mereväevõimekus. Läänemere piirkonna heidutus on muutunud paremaks eelkõige tänu Saksamaale, mis loob Rostoki mereväe juhtimiskeskuse. Keerulisem on aga olukord Musta mere piirkonnas, mis on Venemaa jaoks strateegiliselt väärtusliku. Esiteks soovivad nad hoida Ukrainat ja Gruusiat oma mõju all. Teiseks kasutavad nad musta merd tegevuseks Süürias. Veel kord erukindralleitnant, Benhojazz. Musta mere piirkonnas on kindlasti vaja koostööd luureinfo vahetamist liitlaste ja partnerite vahel. Rumeenia ja Ukraina hiljutine otsus Müncheni julgeolekukonverentsil luua kokkuleppe, mille järgi jagatakse rohkem luureinfot ja tehtaks ühisõppuseid, on põhi, millele ülejäänud piirkond peaks toetuma. Praegu ei ole selge, kuidas muudab koroonaviirus alliansi edasisi plaane. Ekspertide arvates võivad mõned riigid majandusprobleemide tõttu kaitsekulutusi vähendada. Samuti on tõenäoline, et kui viiruse kese jõuab Aafrikasse, siis NATO pöörab põgenikelaine peatamiseks tähelepanu pigem lõunasse. Veel kord Euroopa poliitika analüüsi keskuse vanemekspert Jaanus Pugaski. Peame veenma kõiki meie NATO liitlasi, et praegu ei ole aeg alliansi idapiiri kaitse vähendamiseks. Miks sellepärast, et Venemaa kasutaks pandeemiat ära lääne kriis, on Venemaa võimalus. Bugaiski lisab, et Venemaa halb majanduslik seis võib veenda Vladimir Putinit et mõni sõjaline rünnak rahustajaks koduseid pingeid rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington. ### Response: Läänemere piirkonna Venemaa vastane heidutus on võrreldes Musta mere riikidega paremas seisus – nii leitakse USA-s asuva Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse hiljutises uuringus. NATO liitlased peaksid aga mõlemas piirkonnas tegema rohkem koostööd naaberriikidega, mis ei ole alliansi liikmed. Samuti tuleks kasvatada mereväe võimekust.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Täna ööseks on kogu Eestis oodata tormi. Esmalt on meil telefoniühendus Pärnuga. Ester Vilgats, kas sa oled kuuldel, kuidas teil olukord praegu on? Ja Tõnu, ma kuulen sind ja me oleme nüüd läbi sõitnud sellised nii-öelda paeluvamad kohad, kui torm on ja kui veetõus on siis kõigepealt kesklinna sinna juurde, et vaadata, kas vesi juba lööb üle kallaste ja siis randa Sanseti juurde või nii-öelda rannahoone juurde. Et vaadata, kuidas seal on. Kesklinna silla juures on niimoodi, et vesi on tõepoolest pisut üle kallaste lemmas. Aga juba veetase alaneb. Nad pilti selle koha pealt, et tõesti ta on selle hooneni väljas ja lööb nagu üles nende servade, kus seen on ja seenealumise servad. Aga mitte midagi hullu ei ole, ohtu ei ole selle koha pealt, et kui sa ütlesid enne jah, et ohtliku piirini, siis tõepoolest seda piiri praegu ta ei ole ületanud ja vesi on ole 10 sentimeetri langenud ka kui ta oli siin umbes pool tundi tagasi. Aga tõenäoliselt kuna tuul on ikka veel tugev siis ta selliseks jääb natukeseks ajaks ilmselt võib-olla öökski. Aga jah, ohtlikku midagi ei ole. Hea kuulda aitäh. Ester. Elektrilevi andmetel on praegu kõige raskem olukord Viljandimaal, räägib Andres Tõnissaar. Elektrilevi näiduvaldkonna juht. Praegu on üle Eesti vooluta 23000 klienti ja hetkel on torm veel endiselt haripunktis ja, ja päris lõplikku seisu tõenäoliselt on juba siis õigem vaadata koos kõikide kahjudega juba pigem siis vastu hommikut. Esmajärjekorras on ta üle liikunud selliselt, et Saaremaa Pärnu-, Viljandimaa on saanud esimese hooga sellise esmase löögi siis selle tuulega, aga praeguse seisuga need 23000 klienti, kes on vooluta, hakkab juba pigem olema ühtlaselt üle terve Eesti. Suure tõenäosusega. Ega siin veel inimesi, kes vooluta jäävad, tuleb järjest juurde ja pigem me näeme kogu seda elektrivõrgu siis katkestuste hulka homme hommikul, mille pealt me saaksime juba anda täpsema prognoosi, pigem ma võib-olla tooks sõnumi, et nendel inimestel, kellel hetkel veel elektrivarustus on olemas, siis arvestades juba praegu, et on vooluta 23000 klienti ja siin neid rikkeid lisandub juurde siis need, kellel on vool olemas, peaksid esmajärjekorras mõtlema praegu sellele, et, et telefoniakud akupangad oleksid kindlasti ära laetud, sellel veevarustus sõltub elektrit, kindlasti on vaja varuda piisavalt veel joogivett, et, et vool veel võib ära minna ja, ja. Kui tuleb taskulampi ka hoida, siis käepärast Haapsalus on tormi valves Juhan Hepner Juhan, kas praamid selle tormiga sõidavad? Praegu seis on selline, et väiksem Praam, mis käib rohuküla ja Vormsi vahel, et tema reis on nüüd edasi lükatud tuule tõttu, et siiani on Hiiumaa vahel liiklus mandriga toimunud, vahepeal jäid ära siin kuivastu Virtsu liinil mõned reisid, aga viimane info oli see, et nüüd seal peaks praamid uuesti olema merele läinud. Aga mis veel Haapsalust rääkida, et siin just nüüd viimasel paaril tunnil on see tuul tugevamaks läinud, et kui alguses päeval räägiti kusagil kella kahest, et tegelikult siin Haapsalust hakkas tugevnema umbes poole nelja nelja paiku ja noh, praegu on midagi niisugust väga tõsist siin juhtunud ei ole, et rääkisin ka just päästeametiga, et Läänemaalt ja Hiiumaalt on tulnud siis vastavalt Hiiumaalt üheksa ja Läänemaalt 15 teadet murdunud puude kohta mingeid tõsisemaid õnnetusi praeguseks õnneks ei ole olnud. Haapsalus on ka siis see, et nüüd viimastel tundidel on hoogsalt meretase tõusnud nii-öelda sellist kriitilist piiri ta saavutanud ei ole, et ta on jõudnud siis ütleme sellistele kui inimestele võib-olla tuttav koht on Haapsalu promenaad, et ta on promenaadi kõnniteel. Aga noh, kusagile nii öelda kellelegi tappa või hoovida ei ole jõudnud ja noh, sinna sina sinna nagu ikkagi mõnikümmend sentimeetrit veel varu, et nii palju veetõusu siiski ei lubatud ka, et Haapsalus nii-öelda sellist midagi tõsist üleujutust vast vast ehk siiski ei tule, aga nii-öelda mere äärde jalutama täna õhtul minna ei tasu, et ega seal on väga tuuline, on väga ebamugav ja lisaks on see kogu see promenaadiäärne kõnnitee ka siis nüüd vee all.

Täna ööseks on kogu Eestis oodata tormi. Esmalt on meil telefoniühendus Pärnuga. Elektrilevi andmetel on kõige raskem praegu Viljandimaal.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Täna ööseks on kogu Eestis oodata tormi. Esmalt on meil telefoniühendus Pärnuga. Ester Vilgats, kas sa oled kuuldel, kuidas teil olukord praegu on? Ja Tõnu, ma kuulen sind ja me oleme nüüd läbi sõitnud sellised nii-öelda paeluvamad kohad, kui torm on ja kui veetõus on siis kõigepealt kesklinna sinna juurde, et vaadata, kas vesi juba lööb üle kallaste ja siis randa Sanseti juurde või nii-öelda rannahoone juurde. Et vaadata, kuidas seal on. Kesklinna silla juures on niimoodi, et vesi on tõepoolest pisut üle kallaste lemmas. Aga juba veetase alaneb. Nad pilti selle koha pealt, et tõesti ta on selle hooneni väljas ja lööb nagu üles nende servade, kus seen on ja seenealumise servad. Aga mitte midagi hullu ei ole, ohtu ei ole selle koha pealt, et kui sa ütlesid enne jah, et ohtliku piirini, siis tõepoolest seda piiri praegu ta ei ole ületanud ja vesi on ole 10 sentimeetri langenud ka kui ta oli siin umbes pool tundi tagasi. Aga tõenäoliselt kuna tuul on ikka veel tugev siis ta selliseks jääb natukeseks ajaks ilmselt võib-olla öökski. Aga jah, ohtlikku midagi ei ole. Hea kuulda aitäh. Ester. Elektrilevi andmetel on praegu kõige raskem olukord Viljandimaal, räägib Andres Tõnissaar. Elektrilevi näiduvaldkonna juht. Praegu on üle Eesti vooluta 23000 klienti ja hetkel on torm veel endiselt haripunktis ja, ja päris lõplikku seisu tõenäoliselt on juba siis õigem vaadata koos kõikide kahjudega juba pigem siis vastu hommikut. Esmajärjekorras on ta üle liikunud selliselt, et Saaremaa Pärnu-, Viljandimaa on saanud esimese hooga sellise esmase löögi siis selle tuulega, aga praeguse seisuga need 23000 klienti, kes on vooluta, hakkab juba pigem olema ühtlaselt üle terve Eesti. Suure tõenäosusega. Ega siin veel inimesi, kes vooluta jäävad, tuleb järjest juurde ja pigem me näeme kogu seda elektrivõrgu siis katkestuste hulka homme hommikul, mille pealt me saaksime juba anda täpsema prognoosi, pigem ma võib-olla tooks sõnumi, et nendel inimestel, kellel hetkel veel elektrivarustus on olemas, siis arvestades juba praegu, et on vooluta 23000 klienti ja siin neid rikkeid lisandub juurde siis need, kellel on vool olemas, peaksid esmajärjekorras mõtlema praegu sellele, et, et telefoniakud akupangad oleksid kindlasti ära laetud, sellel veevarustus sõltub elektrit, kindlasti on vaja varuda piisavalt veel joogivett, et, et vool veel võib ära minna ja, ja. Kui tuleb taskulampi ka hoida, siis käepärast Haapsalus on tormi valves Juhan Hepner Juhan, kas praamid selle tormiga sõidavad? Praegu seis on selline, et väiksem Praam, mis käib rohuküla ja Vormsi vahel, et tema reis on nüüd edasi lükatud tuule tõttu, et siiani on Hiiumaa vahel liiklus mandriga toimunud, vahepeal jäid ära siin kuivastu Virtsu liinil mõned reisid, aga viimane info oli see, et nüüd seal peaks praamid uuesti olema merele läinud. Aga mis veel Haapsalust rääkida, et siin just nüüd viimasel paaril tunnil on see tuul tugevamaks läinud, et kui alguses päeval räägiti kusagil kella kahest, et tegelikult siin Haapsalust hakkas tugevnema umbes poole nelja nelja paiku ja noh, praegu on midagi niisugust väga tõsist siin juhtunud ei ole, et rääkisin ka just päästeametiga, et Läänemaalt ja Hiiumaalt on tulnud siis vastavalt Hiiumaalt üheksa ja Läänemaalt 15 teadet murdunud puude kohta mingeid tõsisemaid õnnetusi praeguseks õnneks ei ole olnud. Haapsalus on ka siis see, et nüüd viimastel tundidel on hoogsalt meretase tõusnud nii-öelda sellist kriitilist piiri ta saavutanud ei ole, et ta on jõudnud siis ütleme sellistele kui inimestele võib-olla tuttav koht on Haapsalu promenaad, et ta on promenaadi kõnniteel. Aga noh, kusagile nii öelda kellelegi tappa või hoovida ei ole jõudnud ja noh, sinna sina sinna nagu ikkagi mõnikümmend sentimeetrit veel varu, et nii palju veetõusu siiski ei lubatud ka, et Haapsalus nii-öelda sellist midagi tõsist üleujutust vast vast ehk siiski ei tule, aga nii-öelda mere äärde jalutama täna õhtul minna ei tasu, et ega seal on väga tuuline, on väga ebamugav ja lisaks on see kogu see promenaadiäärne kõnnitee ka siis nüüd vee all. ### Response: Täna ööseks on kogu Eestis oodata tormi. Esmalt on meil telefoniühendus Pärnuga. Elektrilevi andmetel on kõige raskem praegu Viljandimaal.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Peamiselt rõivaäris tegutsev Maria Spenser ütleb, et kliendid ei pruugi enam reaalselt poodi tulla. Jah, mõned klientide harjumused taastuvad, kuid pigem on need igaveseks muutunud, sõnas Mark. Ia Spenceri juht Steve Rove. Kliendid on kolinud poodlemise veebi, teevad kodus rohkem süüa, ostavad varasemast rohkem vabaajarõivaid. T-särkide, rinnahoidjate ja vannitoatoodete veebimüük on tõusnud, samal ajal, kui müüakse mõni üksik ülikond või lips. Aastaga on Marge spenseri keti müük langenud rohkem kui 20 protsendi võrra 403 miljoni naelani. Eelmise aasta 511-l toidupoed orienteeruvad ümber köögiviljadele ja ürtidele, mis tundub olevat praegune hitt. Inimesed õppisid selle paari kuuga hindama oma toiduvarusid kriitilise pilguga ja ostavad korraga rohkem, aga jällegi veebist. Tootepakid on ka suuremad maasikaid ikka kastiga ja kana mitte enam mõne koiva kaupa, vaid ikka terve kana, vahel isegi mitu. Ennustatakse, et külmutatud toodete müük suureneb näiteks Suurbritannias aastaga 75 protsendi võrra ja kliendid ostavad sageli koos munade või leivaga ka padja või aluspesu. Marge Benser ütleb veel, et veebipoe ostjad on kõige aktiivsemad pärastlõunal kella kolmest viieni. Ilmselt sellepärast, et üha rohkem inimesi töötab kodus ja selleks ajaks on suurem hulk töös tehtud ja keegi ei kontrolli, mida sa oma kodukontori laua taga teed. Markets.com i peaanalüütik Neil Wilson ütles, et Covid 19 on muutnud palju tarbijaharjumusi ja see võib olla katalüsaator, mis paneb omakorda jaemüüjaid oma teenust ümber korraldama. Samuti on igaveseks läbi nii-öelda vanamoeliste kaupluste aeg. Suurbritannia suurim superMarketesco ütleb, et inimesed teevad sisseoste üks kord nädalas varasema kolme-nelja asemel. Teine kett. Asta proovib uut virtuaalset järjekorrasüsteemi. Ostjad saavad liituda asta äpiga ja mitte seista füüsiliselt järjekorras, vaid tulla poodi talle määratud ajaks või oodata oma järjekorda kasvõi parklas autos. Vahepeal on allahindlustegi aint aldi proovinud samal päeval kohaletoimetamise teenust. Klient saab tellida korraga 150 kaubaühikut, näiteks riisimakarone piima, alkoholi valmis, oi te ja loomulikult ka rõivaid või vaipu. Praegu on poodide sees veel ka müümata varud. Üldiselt seisavad just rõivapoed silmitsi väljakutsetega ja need süvenevad. Kuigi võib olla palju häid ideid, siis keegi ei tea, milline on koroonapandeemia. Järgmine peatükk.

Koroonakriis ja üleilmne eriolukord on igaveseks muutnud inimeste ostuharjumusi, ütlevad suured kaubandusketid.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Peamiselt rõivaäris tegutsev Maria Spenser ütleb, et kliendid ei pruugi enam reaalselt poodi tulla. Jah, mõned klientide harjumused taastuvad, kuid pigem on need igaveseks muutunud, sõnas Mark. Ia Spenceri juht Steve Rove. Kliendid on kolinud poodlemise veebi, teevad kodus rohkem süüa, ostavad varasemast rohkem vabaajarõivaid. T-särkide, rinnahoidjate ja vannitoatoodete veebimüük on tõusnud, samal ajal, kui müüakse mõni üksik ülikond või lips. Aastaga on Marge spenseri keti müük langenud rohkem kui 20 protsendi võrra 403 miljoni naelani. Eelmise aasta 511-l toidupoed orienteeruvad ümber köögiviljadele ja ürtidele, mis tundub olevat praegune hitt. Inimesed õppisid selle paari kuuga hindama oma toiduvarusid kriitilise pilguga ja ostavad korraga rohkem, aga jällegi veebist. Tootepakid on ka suuremad maasikaid ikka kastiga ja kana mitte enam mõne koiva kaupa, vaid ikka terve kana, vahel isegi mitu. Ennustatakse, et külmutatud toodete müük suureneb näiteks Suurbritannias aastaga 75 protsendi võrra ja kliendid ostavad sageli koos munade või leivaga ka padja või aluspesu. Marge Benser ütleb veel, et veebipoe ostjad on kõige aktiivsemad pärastlõunal kella kolmest viieni. Ilmselt sellepärast, et üha rohkem inimesi töötab kodus ja selleks ajaks on suurem hulk töös tehtud ja keegi ei kontrolli, mida sa oma kodukontori laua taga teed. Markets.com i peaanalüütik Neil Wilson ütles, et Covid 19 on muutnud palju tarbijaharjumusi ja see võib olla katalüsaator, mis paneb omakorda jaemüüjaid oma teenust ümber korraldama. Samuti on igaveseks läbi nii-öelda vanamoeliste kaupluste aeg. Suurbritannia suurim superMarketesco ütleb, et inimesed teevad sisseoste üks kord nädalas varasema kolme-nelja asemel. Teine kett. Asta proovib uut virtuaalset järjekorrasüsteemi. Ostjad saavad liituda asta äpiga ja mitte seista füüsiliselt järjekorras, vaid tulla poodi talle määratud ajaks või oodata oma järjekorda kasvõi parklas autos. Vahepeal on allahindlustegi aint aldi proovinud samal päeval kohaletoimetamise teenust. Klient saab tellida korraga 150 kaubaühikut, näiteks riisimakarone piima, alkoholi valmis, oi te ja loomulikult ka rõivaid või vaipu. Praegu on poodide sees veel ka müümata varud. Üldiselt seisavad just rõivapoed silmitsi väljakutsetega ja need süvenevad. Kuigi võib olla palju häid ideid, siis keegi ei tea, milline on koroonapandeemia. Järgmine peatükk. ### Response: Koroonakriis ja üleilmne eriolukord on igaveseks muutnud inimeste ostuharjumusi, ütlevad suured kaubandusketid.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tänaseks on apteegireformi jõustumisest möödas täpselt kuus kuud. Kuigi kevadel arutati põhjalikult riigikogus apteeke puudutavat ja ka ravimiseadust, siis nüüd on ravimite poelettidele lubamise arutelu soiku jäänud, räägib riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Tõnis Mölder. Koalitsioonis sellist ühtset positsiooni, mis puudutab just nimelt apteegiturgu ravimite turgu, siis siin küll mingisugust sellist laiapindset konsensust koalitsioonis hetkel ei ole ja need arutelud ei ole ka selles mõttes väga tihedad. Küll aga tuleb möönata, et parlamendis on hetkel meeletuses pooleli üks ravimiseadus ka ma usun, et selle debati käigus saab ka selle teema läbi arutatud. Möldri hinnangul võiks teatud ravimeid teatud tingimustel poelettidele lubada, et suurendada nende kättesaadavust ja teha hind odavamaks. Proviisorite koja juht Karin Alamaa Aas leiab aga, et Eestis ei ole ravimite kättesaadavusega probleemi. Ka sellel juhul, kui me lubaksime need ravimid näiteks toidupoodi siis väiksemad kohad nagunii ei suuda neid tingimusi täita, mis on selleks vaja teatud temperatuuri tingimused, järelevalve ja nii edasi ja nii edasi, et kui meil on olnud probleem selles, et et maal ei ole poes isegi nagu kraanikaussi, et kuidas siis me arvame, et nad loovad tingimused ravimite väljastamiseks, no okei, võib-olla nagu loovad. Aga, aga noh, ikkagi see peab olema spetsialisti nõustamine ja see, kui kusagil apteegis väljastataksegi ravimit lihtsalt ilma nõustamisega, see on väga pahasti. Lisaks juhtis proviisorite koja juht tähelepanu Rootsi näitele, kus ravimite vabamüüki lubamise järel kasvas paratsetamooli mürgistusjuhtude arv. Kaupmeeste liidu juht Nele Peil ütleb otse, et apteekrid ei soovi konkurente. Me oleme tõesti kursis sellega, et, et proviisorid apteegiomanikena ei tahaks näha konkurentsi, aga samas selliseid õnnetusjuhtumeid nagu Rootsis praktiliselt kuskil mujal Euroopa Liidu riikides ei ole olnud. Käsimüügiravimid on poodides ja tanklates müügil umbes pooltes Euroopa Liidu riikides, nii et suures plaanis on see täiesti ohutu. Peili hinnangul ei ole valuvaigistid ja külmetusravimid sedavõrd tundmatud, et inimesed ei oskaks neid kasutada. Lisaks on võimalus helistada perearsti infoliinil ja osta ravimeid ilma nõustamiseta apteekide veebipoodides. Alamaas rõhutas veel, et ravimite vabamüüki jõudmine ei muudaks nende hinda. Ravimite hulgimüügiettevõtted on ju ühed ja need samad ja ravimi hind ei kujune apteegis. Ravimi hind kujuneb enne apteeki. Ravimitel on apteegist väga kindel juurdehinduse protsent, see on muutumatu üle 15 aasta juba.

Kaupmehed on aastaid soovinud peamiste käsimüügiravimite jõudmist poelettidele, et suurendada nende kättesaadavust ja tekitada konkurentsi. Apteekrid on sellisele muudatusele vastu, sest ravimeid peaks müüma spetsialist. Riigikogu aga praegu teemaga ei tegele.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tänaseks on apteegireformi jõustumisest möödas täpselt kuus kuud. Kuigi kevadel arutati põhjalikult riigikogus apteeke puudutavat ja ka ravimiseadust, siis nüüd on ravimite poelettidele lubamise arutelu soiku jäänud, räägib riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Tõnis Mölder. Koalitsioonis sellist ühtset positsiooni, mis puudutab just nimelt apteegiturgu ravimite turgu, siis siin küll mingisugust sellist laiapindset konsensust koalitsioonis hetkel ei ole ja need arutelud ei ole ka selles mõttes väga tihedad. Küll aga tuleb möönata, et parlamendis on hetkel meeletuses pooleli üks ravimiseadus ka ma usun, et selle debati käigus saab ka selle teema läbi arutatud. Möldri hinnangul võiks teatud ravimeid teatud tingimustel poelettidele lubada, et suurendada nende kättesaadavust ja teha hind odavamaks. Proviisorite koja juht Karin Alamaa Aas leiab aga, et Eestis ei ole ravimite kättesaadavusega probleemi. Ka sellel juhul, kui me lubaksime need ravimid näiteks toidupoodi siis väiksemad kohad nagunii ei suuda neid tingimusi täita, mis on selleks vaja teatud temperatuuri tingimused, järelevalve ja nii edasi ja nii edasi, et kui meil on olnud probleem selles, et et maal ei ole poes isegi nagu kraanikaussi, et kuidas siis me arvame, et nad loovad tingimused ravimite väljastamiseks, no okei, võib-olla nagu loovad. Aga, aga noh, ikkagi see peab olema spetsialisti nõustamine ja see, kui kusagil apteegis väljastataksegi ravimit lihtsalt ilma nõustamisega, see on väga pahasti. Lisaks juhtis proviisorite koja juht tähelepanu Rootsi näitele, kus ravimite vabamüüki lubamise järel kasvas paratsetamooli mürgistusjuhtude arv. Kaupmeeste liidu juht Nele Peil ütleb otse, et apteekrid ei soovi konkurente. Me oleme tõesti kursis sellega, et, et proviisorid apteegiomanikena ei tahaks näha konkurentsi, aga samas selliseid õnnetusjuhtumeid nagu Rootsis praktiliselt kuskil mujal Euroopa Liidu riikides ei ole olnud. Käsimüügiravimid on poodides ja tanklates müügil umbes pooltes Euroopa Liidu riikides, nii et suures plaanis on see täiesti ohutu. Peili hinnangul ei ole valuvaigistid ja külmetusravimid sedavõrd tundmatud, et inimesed ei oskaks neid kasutada. Lisaks on võimalus helistada perearsti infoliinil ja osta ravimeid ilma nõustamiseta apteekide veebipoodides. Alamaas rõhutas veel, et ravimite vabamüüki jõudmine ei muudaks nende hinda. Ravimite hulgimüügiettevõtted on ju ühed ja need samad ja ravimi hind ei kujune apteegis. Ravimi hind kujuneb enne apteeki. Ravimitel on apteegist väga kindel juurdehinduse protsent, see on muutumatu üle 15 aasta juba. ### Response: Kaupmehed on aastaid soovinud peamiste käsimüügiravimite jõudmist poelettidele, et suurendada nende kättesaadavust ja tekitada konkurentsi. Apteekrid on sellisele muudatusele vastu, sest ravimeid peaks müüma spetsialist. Riigikogu aga praegu teemaga ei tegele.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tulika hambaravi osaühing on väike ettevõte, mis tavaolukorras sulgeks oma uksed klientidele juulikuus, kui kollektiiv 28-ks päevaks puhkusele siirdub. Sel aastal on pandeemiast tulenevalt aga asjad teistmoodi ja nii-öelda kollektiivpuhkusel on ettevõte praeguseks olnud ligi kaks kuud, jätkab hambaravi juhataja Heili Anter. Kiibus. Me oleme kaks kuud siiamaani suletud olnud, kaitsevahendeid lihtsalt ei ole piisavalt saada, sellepärast nagu otsustasime kinni hoida esialgu üksikud päevad andsime ainult esmaabi vältimatut abi ja mis meil oli lõpetamata tööd, nüüd jälle vaikselt samamoodi planeerimisiis alustada, tegeleme siin aktiivselt siis kaitsevahendite otsimisega. Kaks suletud kuud on ettevõtte käekäigu pärast muretsema pannud ka töötajad ja seega tuligi kiibuse sõnul esmalt töötajate poolt ettepanek, et ehk saab sel aastal ajutiselt muuta töölepingut nii, et firmad, kes on kasutanud töötukassa abi töötasude maksmisel vähenenud käibe tõttu vabaneksid kohustusest lubada töötajad käesoleval kalendriaastal palgalisele puhkusele. Kui kaks kuud on siin nagunii juba vähemalt sunniviisiliselt puhatud ja oleneb ju tegevusalast, et mõndadel kestab see kauem siis lihtsalt sellepärast ei ole väga perspektiivikas, et uuesti võtta siin suvel või sügise poole, täiskuu puhkus 28 päeva ja sellepärast nagu tekkis mõte, et kuna seaduse järgi lihtsalt sellist praegu võimalust ei ole, töötajatel jääb ikkagi nii-öelda õigus saada puhkust, plaanilist, et kõik arvasid, võiks nagu olla riiklikult selline toetus väikefirmadele. Sotsiaalministeeriumi töö ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar ütleb, et seesugust töölepinguseaduse ajutist muutmist praegu plaanis kindlasti ei ole. Leian, et seda keerulist tööandjate olukorda ei saa siiski vaid töötajate heaolu arvelt leevendada ja seetõttu ma ei leia, et see töötajatel, puhkuse õiguse äravõtmine oleks põhjendatud ja et see ei pruugi ka üldse võimalik olla, arvestades, et meil on Euroopa Liidu õigus ees samamoodi ka rahvusvaheline õigus Küll aga saab Saare sõnul kahepoolsele kokkuleppele jõudes ettevõtte siseselt selliseid ajutise puhkuse ärajätmisi teha. Muidugi siin tuleb silmas pidada, on ju meie puhkuste aegumise regulatsiooni ja et aeguvad on ju need eelmiste aastate põhipuhkused, mida inimene pole kasutanud ja need aeguvad selle aasta lõpus, et seetõttu tuleks ka seda nagu silmas pidada, aga et üldine vastus on, et jah, et kokkuleppel saab seda puhkust edasi lükata.

Tulika Hambaravi OÜ soovib ajutiselt vabaneda kohustusest lubada töötajad käesoleval aastal palgalisele puhkusele. Selline ajutine töölepinguseaduse muutmine võiks ettevõtte hinnangul anda võimaluse firmadel praegusel kriisiajal majanduslikult paremini toime tulla.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tulika hambaravi osaühing on väike ettevõte, mis tavaolukorras sulgeks oma uksed klientidele juulikuus, kui kollektiiv 28-ks päevaks puhkusele siirdub. Sel aastal on pandeemiast tulenevalt aga asjad teistmoodi ja nii-öelda kollektiivpuhkusel on ettevõte praeguseks olnud ligi kaks kuud, jätkab hambaravi juhataja Heili Anter. Kiibus. Me oleme kaks kuud siiamaani suletud olnud, kaitsevahendeid lihtsalt ei ole piisavalt saada, sellepärast nagu otsustasime kinni hoida esialgu üksikud päevad andsime ainult esmaabi vältimatut abi ja mis meil oli lõpetamata tööd, nüüd jälle vaikselt samamoodi planeerimisiis alustada, tegeleme siin aktiivselt siis kaitsevahendite otsimisega. Kaks suletud kuud on ettevõtte käekäigu pärast muretsema pannud ka töötajad ja seega tuligi kiibuse sõnul esmalt töötajate poolt ettepanek, et ehk saab sel aastal ajutiselt muuta töölepingut nii, et firmad, kes on kasutanud töötukassa abi töötasude maksmisel vähenenud käibe tõttu vabaneksid kohustusest lubada töötajad käesoleval kalendriaastal palgalisele puhkusele. Kui kaks kuud on siin nagunii juba vähemalt sunniviisiliselt puhatud ja oleneb ju tegevusalast, et mõndadel kestab see kauem siis lihtsalt sellepärast ei ole väga perspektiivikas, et uuesti võtta siin suvel või sügise poole, täiskuu puhkus 28 päeva ja sellepärast nagu tekkis mõte, et kuna seaduse järgi lihtsalt sellist praegu võimalust ei ole, töötajatel jääb ikkagi nii-öelda õigus saada puhkust, plaanilist, et kõik arvasid, võiks nagu olla riiklikult selline toetus väikefirmadele. Sotsiaalministeeriumi töö ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar ütleb, et seesugust töölepinguseaduse ajutist muutmist praegu plaanis kindlasti ei ole. Leian, et seda keerulist tööandjate olukorda ei saa siiski vaid töötajate heaolu arvelt leevendada ja seetõttu ma ei leia, et see töötajatel, puhkuse õiguse äravõtmine oleks põhjendatud ja et see ei pruugi ka üldse võimalik olla, arvestades, et meil on Euroopa Liidu õigus ees samamoodi ka rahvusvaheline õigus Küll aga saab Saare sõnul kahepoolsele kokkuleppele jõudes ettevõtte siseselt selliseid ajutise puhkuse ärajätmisi teha. Muidugi siin tuleb silmas pidada, on ju meie puhkuste aegumise regulatsiooni ja et aeguvad on ju need eelmiste aastate põhipuhkused, mida inimene pole kasutanud ja need aeguvad selle aasta lõpus, et seetõttu tuleks ka seda nagu silmas pidada, aga et üldine vastus on, et jah, et kokkuleppel saab seda puhkust edasi lükata. ### Response: Tulika Hambaravi OÜ soovib ajutiselt vabaneda kohustusest lubada töötajad käesoleval aastal palgalisele puhkusele. Selline ajutine töölepinguseaduse muutmine võiks ettevõtte hinnangul anda võimaluse firmadel praegusel kriisiajal majanduslikult paremini toime tulla.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kooseluseaduse rakendussätted läbisid riigikogus napilt esimese lugemise kogu jõust nende vastu sõdiv EKRE on teinud nüüd eelnõule 260 parandusettepanekut, teised fraktsioonid mõnevõrra vähem. Enne kui nendega suures saalis arutamiseks ja venitamiseks läheb, peab ettepanekud läbi vaatama. Õiguskaitse oli istung. Küsisin komisjoni esimehelt Heljo Pikhofilt, kui kaugele jõuti. Me jõudsime natukene edasi, et tegelikult parandusettepanekuid on ju hästi palju, üle 350 kokku ja nendest päris suure hulga jõudsime täna ära arutada, aga me täna hääletamiseni ei läinud, et tegelikult vabaerakonna muudatusettepanekud me arutasime täna läbi ja siis jõudsime EKRE muudatusettepanekuteni, mis edasi saab? Edasi saab see, et arutame muudatusettepanekud läbi, siis hääletame, et millega komisjon on nõus, millega ei ole ja siis läheb eelnõu suurde saali. Kui komisjon nii otsustab. Tööpäevi ei ole enam sel aastal väga palju. Ja et me arutasime täna, et kas võiks saaks veel sellel aastal siis eelnõu suurde saali saata. Enamus komisjoni arvas, et seda võiks teha tuleval aastal. On selge, et libedalt selle seadusega ei lähe, kui seda üldse vastu võtta suudetakse. Küsisin täna ka peaminister Taavi Rõivaselt, kas tema näeb kõiges selles probleemi. Ma olen võimaluste piires jälginud seda seadusemenetlust, aga ma ütlen ausalt, et minu jaoks ei ole see enam sedavõrd põhimõtteline küsimus, nagu oli seaduse vastuvõtmine möödunud suvel. Minu jaoks on see nagu elementaarne loogika, et kui on vastu võetud seadus, tõsi, mööname, et see seadus võeti vastu selliselt, et arvamused olid väga erinevad riigikogus ja, ja ka Eesti ühiskonnas. Aga kui me võtame aluseks selle, et see seadus on vastu võetud ja nüüd vormistatakse rakendusakte, et siis mina sellest rakendusakti vormistamisest enam küll nagu poliitilist vaidlusküsimust teha ei tahaks, see on nagu elementaarne küsimus, et minu arust ei peaks sellest suurt poliitikat nägema. Ma tõesti avaldan lootust, et selles küsimuses on need sellised suured ja, ja valusad debatid minevikku jäänud, et meil ei ole tegelikult mitte midagi võita sellest, kui me nagu uuesti neid teemasid lahti kisume ja, ja neid juba läbi peetud debatte hakkame uuesti pidama.

Palju vaidlusi tekitanud kooseluseadus jõustub 1. jaanuaril ilma rakendusaktideta. Rakenduseelnõu muudatusettepanekuid arutas täna riigikogu õiguskomisjon, eelnõu plaanitakse suurde saali saata jaanuaris.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kooseluseaduse rakendussätted läbisid riigikogus napilt esimese lugemise kogu jõust nende vastu sõdiv EKRE on teinud nüüd eelnõule 260 parandusettepanekut, teised fraktsioonid mõnevõrra vähem. Enne kui nendega suures saalis arutamiseks ja venitamiseks läheb, peab ettepanekud läbi vaatama. Õiguskaitse oli istung. Küsisin komisjoni esimehelt Heljo Pikhofilt, kui kaugele jõuti. Me jõudsime natukene edasi, et tegelikult parandusettepanekuid on ju hästi palju, üle 350 kokku ja nendest päris suure hulga jõudsime täna ära arutada, aga me täna hääletamiseni ei läinud, et tegelikult vabaerakonna muudatusettepanekud me arutasime täna läbi ja siis jõudsime EKRE muudatusettepanekuteni, mis edasi saab? Edasi saab see, et arutame muudatusettepanekud läbi, siis hääletame, et millega komisjon on nõus, millega ei ole ja siis läheb eelnõu suurde saali. Kui komisjon nii otsustab. Tööpäevi ei ole enam sel aastal väga palju. Ja et me arutasime täna, et kas võiks saaks veel sellel aastal siis eelnõu suurde saali saata. Enamus komisjoni arvas, et seda võiks teha tuleval aastal. On selge, et libedalt selle seadusega ei lähe, kui seda üldse vastu võtta suudetakse. Küsisin täna ka peaminister Taavi Rõivaselt, kas tema näeb kõiges selles probleemi. Ma olen võimaluste piires jälginud seda seadusemenetlust, aga ma ütlen ausalt, et minu jaoks ei ole see enam sedavõrd põhimõtteline küsimus, nagu oli seaduse vastuvõtmine möödunud suvel. Minu jaoks on see nagu elementaarne loogika, et kui on vastu võetud seadus, tõsi, mööname, et see seadus võeti vastu selliselt, et arvamused olid väga erinevad riigikogus ja, ja ka Eesti ühiskonnas. Aga kui me võtame aluseks selle, et see seadus on vastu võetud ja nüüd vormistatakse rakendusakte, et siis mina sellest rakendusakti vormistamisest enam küll nagu poliitilist vaidlusküsimust teha ei tahaks, see on nagu elementaarne küsimus, et minu arust ei peaks sellest suurt poliitikat nägema. Ma tõesti avaldan lootust, et selles küsimuses on need sellised suured ja, ja valusad debatid minevikku jäänud, et meil ei ole tegelikult mitte midagi võita sellest, kui me nagu uuesti neid teemasid lahti kisume ja, ja neid juba läbi peetud debatte hakkame uuesti pidama. ### Response: Palju vaidlusi tekitanud kooseluseadus jõustub 1. jaanuaril ilma rakendusaktideta. Rakenduseelnõu muudatusettepanekuid arutas täna riigikogu õiguskomisjon, eelnõu plaanitakse suurde saali saata jaanuaris.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Rahandusministeerium on küsinud tegevuskava, koostamisel arvamusi ja seisukohti ministeeriumidelt, omavalitsustelt, ühendustelt. Rohelised tõstavad loomulikult üles keskkonnaprobleemid ja nii on Eesti keskkonnaühenduste koja vastukajas rõhutatud, et Euroopa Liidust saadavat õiglase üleminekufondi raha tuleks kasutada otstarbekalt ja tuleb öelda selge ei põlevkivitööstusele põlevkiviõli tootmisel rakendusuuringutele põlevkivi keemia valdkonnas, samuti biomassi põletamisel. Elektrijaamade minister Jaak Aab nii otsustavaid samme ei luba. Pigem on üldine arvamus olnud selles, et, et see üleminek 2050.-ks aastaks kliima neutraalsusele, mida räägib ka Euroopa, eks ju, ja mida Eesti on ju põhimõtteliselt toetanud, kuigi siseriiklikku sellist otsust veel tehtud ei ole. See tähendab kindlasti, et mingi aja jooksul väheneb või lõpuks ka kaob energia tootmine põlevkivist, aga see ei juhtu üleöö, see juhtub kümnete aastatega. Teine asi, põlevkiviõli tootmine tõenäoliselt üleminekuperioodil on täiesti ka okei, sest selle jalajälg on ka mitu korda väiksem. Kliimaheitme jalahälg, kui on energia tootmisel elektri tootmisel ja kas põlevkivist saab teha mingeid teisi asju, mida ka tehakse, kas seda saab teha suuremal määral, siis mina arvan, et põlevkivi keemia on jätkuvalt aktuaalne ja võib-olla me saamegi sellest põlevkivist teha selliseid suure lisandväärtusega asju, mis ei tähenda väga suurt kaevandust. Aga põlevkivi on meie maavara ja meie rikkus, et seda võiks targalt ikkagi kasutada. Me lihtsalt ei saasta sellega siis kliimat ja atmosfääri, kui me toodame teistsuguseid tooteid, mitte elektrit või põlevkiviõli kunagi tulevikus. Nii et ma ei välistaks siiski ka seda, et põlevkivist on võimalik midagi toota. Ning kui rohelised soovivad kindlat aastaarvu, millal põlevkivienergia kasutamine lõpetatakse, siis vastab Aab. Aga me ei tea, me ei tea, kuidas on siin energiavarustus, lähiaast või lähikümnenditel lahendamas tehnoloogiat kiiresti arenevad, võib-olla see lahendus tekib siin lähiaastatel ja siis me saame mõelda selle peale, et vähendada ka elektrienergia tootmist põlevkivist ja teine asi on see, et CO kahe kvoodikaubandus, mis on meil Euroopa Liidus ju süsteemiga kokku lepitud. Tõenäoliselt need otsused tulevad kuskil järgmisel aastal. Kuidas see kaubandus läheb edasi? Et neid küsimusi on nii palju, et mina ei saa otsest vastust ja mustvalget vastust anda nii nagu rohelised soovivad. Võib-olla me oleme aasta-kahe pärast targemad?

Jaak Aab: põlevkivienergia kasutamise lõpetamise tähtaega pole võimalik praegu paika panna. Valmimas on Ida-Virumaa tegevuskava aastani 2030.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Rahandusministeerium on küsinud tegevuskava, koostamisel arvamusi ja seisukohti ministeeriumidelt, omavalitsustelt, ühendustelt. Rohelised tõstavad loomulikult üles keskkonnaprobleemid ja nii on Eesti keskkonnaühenduste koja vastukajas rõhutatud, et Euroopa Liidust saadavat õiglase üleminekufondi raha tuleks kasutada otstarbekalt ja tuleb öelda selge ei põlevkivitööstusele põlevkiviõli tootmisel rakendusuuringutele põlevkivi keemia valdkonnas, samuti biomassi põletamisel. Elektrijaamade minister Jaak Aab nii otsustavaid samme ei luba. Pigem on üldine arvamus olnud selles, et, et see üleminek 2050.-ks aastaks kliima neutraalsusele, mida räägib ka Euroopa, eks ju, ja mida Eesti on ju põhimõtteliselt toetanud, kuigi siseriiklikku sellist otsust veel tehtud ei ole. See tähendab kindlasti, et mingi aja jooksul väheneb või lõpuks ka kaob energia tootmine põlevkivist, aga see ei juhtu üleöö, see juhtub kümnete aastatega. Teine asi, põlevkiviõli tootmine tõenäoliselt üleminekuperioodil on täiesti ka okei, sest selle jalajälg on ka mitu korda väiksem. Kliimaheitme jalahälg, kui on energia tootmisel elektri tootmisel ja kas põlevkivist saab teha mingeid teisi asju, mida ka tehakse, kas seda saab teha suuremal määral, siis mina arvan, et põlevkivi keemia on jätkuvalt aktuaalne ja võib-olla me saamegi sellest põlevkivist teha selliseid suure lisandväärtusega asju, mis ei tähenda väga suurt kaevandust. Aga põlevkivi on meie maavara ja meie rikkus, et seda võiks targalt ikkagi kasutada. Me lihtsalt ei saasta sellega siis kliimat ja atmosfääri, kui me toodame teistsuguseid tooteid, mitte elektrit või põlevkiviõli kunagi tulevikus. Nii et ma ei välistaks siiski ka seda, et põlevkivist on võimalik midagi toota. Ning kui rohelised soovivad kindlat aastaarvu, millal põlevkivienergia kasutamine lõpetatakse, siis vastab Aab. Aga me ei tea, me ei tea, kuidas on siin energiavarustus, lähiaast või lähikümnenditel lahendamas tehnoloogiat kiiresti arenevad, võib-olla see lahendus tekib siin lähiaastatel ja siis me saame mõelda selle peale, et vähendada ka elektrienergia tootmist põlevkivist ja teine asi on see, et CO kahe kvoodikaubandus, mis on meil Euroopa Liidus ju süsteemiga kokku lepitud. Tõenäoliselt need otsused tulevad kuskil järgmisel aastal. Kuidas see kaubandus läheb edasi? Et neid küsimusi on nii palju, et mina ei saa otsest vastust ja mustvalget vastust anda nii nagu rohelised soovivad. Võib-olla me oleme aasta-kahe pärast targemad? ### Response: Jaak Aab: põlevkivienergia kasutamise lõpetamise tähtaega pole võimalik praegu paika panna. Valmimas on Ida-Virumaa tegevuskava aastani 2030.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Möödunud sügisel tegi keskkonnaministeeriumi ettepaneku, et keskkonnainspektsioon saaks õiguse jälitustegevuseks. Justiitsministeerium seda ei toeta, räägib justiitsminister Raivo aeg. Jälitustegevus on see, mis ikkagi isikute põhiõigusi vabaduse väga tugevalt riivab. See on tõsine otsustuskoht, kas lisada sinna nimekirja veel üks asutus, kellel on isikute põhiõiguste vabaduste riive tekitamiseks ja kas see on väga põhjendatud või seda saab ikkagi teha? Olemasoleva korra kohaselt? Kui keskkonnainspektsioon tahab kuritegu uurida, siis jälitustoiminguteks vajavad nad politsei abi, räägib keskkonnainspektsiooni uurimisosakonna juhataja Roko Ots. Politseiga on meil tõesti väga hea koostöö ja praegusel juhul me kasutame nii-öelda sellist skeemi, kus meil on ühine uurimisgrupp teatud kuritegude uurimiseks, selle ühise uurimisgrupi kriminaalmenetlus või kriminaaltoimik on inspektsiooni käes, jälitustoimik on politsei käes ja politsei siis teeb neid jälitustoiminguid selle toimiku raames. Rokko otsa sõnul on see poolik lahendus, sest nii peab politsei vastutama inspektsiooni asjade eest. Ja teisest küljest võtab see politseiressurssi, mida neil alati ei ole ja siis meil käib aeg-ajalt selline kauplemine selle üle, et kas nad saaks ja kuidas saaks. Ja meil on kõik muud politseiõigused olemas, aga see on ainus asi, mida meil ei ole ja kui see ka oleks, et siis oleks menetlus kindlasti efektiivsem ja parem. Justiitsministri sõnul praegune olukord toimib. Keskkonnakuritegu ei ole ju ainult ebaseaduslik kalapüük kuskil jõe ääres, need on niisugused pisiasjad, aga, aga keskkonnakuriteod on ka siin keskkonna reostused ohtlike ainete transiit, on ta siis vett mööda või maad mööda ohustatud liikidega kauplemine, ja siin on tõepoolest väga olulisi, kui ühiskonnale kahjulikke niisuguseid tegevusi, mis, mis tõepoolest klassifitseeruvad keskkonnakuritegude alla. Aga Eestis tuleb öelda, et selliseid, selliste kuritegude hulk minu teada ei ole väga suur ja, ja et siin tekiks nagu probleem, et politsei ja piirivalveamet ei suudaks just jälitustegevuse osas ära teenindada ei ole jõudnud seda probleemi justiitsministeeriumini.

Keskkonnainspektsioonil on praegu õigus viia läbi kriminaaljuurdlusi, kuid puudub õigus jälitustegevuseks. Justiitsministeerium ei taha, et tekiks juurde uus jälitusasutus.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Möödunud sügisel tegi keskkonnaministeeriumi ettepaneku, et keskkonnainspektsioon saaks õiguse jälitustegevuseks. Justiitsministeerium seda ei toeta, räägib justiitsminister Raivo aeg. Jälitustegevus on see, mis ikkagi isikute põhiõigusi vabaduse väga tugevalt riivab. See on tõsine otsustuskoht, kas lisada sinna nimekirja veel üks asutus, kellel on isikute põhiõiguste vabaduste riive tekitamiseks ja kas see on väga põhjendatud või seda saab ikkagi teha? Olemasoleva korra kohaselt? Kui keskkonnainspektsioon tahab kuritegu uurida, siis jälitustoiminguteks vajavad nad politsei abi, räägib keskkonnainspektsiooni uurimisosakonna juhataja Roko Ots. Politseiga on meil tõesti väga hea koostöö ja praegusel juhul me kasutame nii-öelda sellist skeemi, kus meil on ühine uurimisgrupp teatud kuritegude uurimiseks, selle ühise uurimisgrupi kriminaalmenetlus või kriminaaltoimik on inspektsiooni käes, jälitustoimik on politsei käes ja politsei siis teeb neid jälitustoiminguid selle toimiku raames. Rokko otsa sõnul on see poolik lahendus, sest nii peab politsei vastutama inspektsiooni asjade eest. Ja teisest küljest võtab see politseiressurssi, mida neil alati ei ole ja siis meil käib aeg-ajalt selline kauplemine selle üle, et kas nad saaks ja kuidas saaks. Ja meil on kõik muud politseiõigused olemas, aga see on ainus asi, mida meil ei ole ja kui see ka oleks, et siis oleks menetlus kindlasti efektiivsem ja parem. Justiitsministri sõnul praegune olukord toimib. Keskkonnakuritegu ei ole ju ainult ebaseaduslik kalapüük kuskil jõe ääres, need on niisugused pisiasjad, aga, aga keskkonnakuriteod on ka siin keskkonna reostused ohtlike ainete transiit, on ta siis vett mööda või maad mööda ohustatud liikidega kauplemine, ja siin on tõepoolest väga olulisi, kui ühiskonnale kahjulikke niisuguseid tegevusi, mis, mis tõepoolest klassifitseeruvad keskkonnakuritegude alla. Aga Eestis tuleb öelda, et selliseid, selliste kuritegude hulk minu teada ei ole väga suur ja, ja et siin tekiks nagu probleem, et politsei ja piirivalveamet ei suudaks just jälitustegevuse osas ära teenindada ei ole jõudnud seda probleemi justiitsministeeriumini. ### Response: Keskkonnainspektsioonil on praegu õigus viia läbi kriminaaljuurdlusi, kuid puudub õigus jälitustegevuseks. Justiitsministeerium ei taha, et tekiks juurde uus jälitusasutus.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tartu Mill on tahtnud aastaid ehitada suuri viljamahuteid, et nad ei peaks enam linna toodud vilja maakondadesse suunama. Aastas sõidaks Tartu tänavatel 1400 veoautot vähem. 23. jaanuaril jõuab William autite ehitamiseks vajalik detailplaneeringu algatamise eelnõu ka linnavolikokku. Tartu linna üldplaneeringu üheks eesmärgiks on raudtee äärse tööstuse kesklinnast välja viimine, räägib Tartu abilinnapea Reno Laidre. Kahtlemata on tegu tundliku asukohaga, sest linna 2000 seitsmeteistkümnenda aasta sügisel kehtestatud üldplaneering näeb siin piirkonnas ette hoopis büroohoonete ehitamise maa juhtotstarve ei ole kooskõlas Tartu Milli kavandatavate arendustegevustega. Sellest tulenevalt saaks siis milli idee realiseeruda üldplaneeringut muutva detailplaneeringu läbi. Nii läheksid ka teised sama piirkonna ettevõtted üldplaneeringuga vastuollu, kui tahaksid tootmishooneid laiendada või juurde ehitada. Üldplaneeringu järgne maakasutuse otstarve on asi, mis tegelikult ei sunni ei aasta ega ka 25 pärast kinnistuomanike vältimatult midagi tegema. Kui soovitakse olemasolevat tootmist olemasoleval kujul jätkata, siis see ei tee selleks takistusi. Küll aga mõjutab ta uusi ehitus ja järgmisi arendusi. Et kui piirkonnas tahetakse midagi teha, siis see peaks olema kooskõlas üldplaneeringuga. Tartu abilinnapea Reno Laidre ütleb, et teistel tootmisettevõtetel oleks seal piirkonnas detailplaneeringu saamine keerulisem. Kahtlemata on Tartu Mill suur ettevõte, oluline ettevõte, pika ajalooga antud piirkonnas tegutsev ettevõte. Et need on kaalukad argumendid. Tartu Milli tehnikajuhi Mati Pihlaku arvates polnud raudtee äärse piirkonna sihtotstarbe muutmine linnal eriti hästi läbimõeldud. Ta ütleb, et ettevõttele tuli üllatusena, et krunt ei ole enam tootmismaa. Nii et meile jäi see kuidagi kahe silma vahele, linn ütles küll, et see kodulehel kuskil oli üleval, aga aga noh, kui me siin kogu aeg tootmisega tegelema, ega me regulaarselt kogu aeg ei käi ja jälgi ka seda

Tartu Mill esitas linnale kõrgete teraviljahoidlate ehitamiseks detailplaneeringu, mis muudaks ka linna üldplaneeringut.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tartu Mill on tahtnud aastaid ehitada suuri viljamahuteid, et nad ei peaks enam linna toodud vilja maakondadesse suunama. Aastas sõidaks Tartu tänavatel 1400 veoautot vähem. 23. jaanuaril jõuab William autite ehitamiseks vajalik detailplaneeringu algatamise eelnõu ka linnavolikokku. Tartu linna üldplaneeringu üheks eesmärgiks on raudtee äärse tööstuse kesklinnast välja viimine, räägib Tartu abilinnapea Reno Laidre. Kahtlemata on tegu tundliku asukohaga, sest linna 2000 seitsmeteistkümnenda aasta sügisel kehtestatud üldplaneering näeb siin piirkonnas ette hoopis büroohoonete ehitamise maa juhtotstarve ei ole kooskõlas Tartu Milli kavandatavate arendustegevustega. Sellest tulenevalt saaks siis milli idee realiseeruda üldplaneeringut muutva detailplaneeringu läbi. Nii läheksid ka teised sama piirkonna ettevõtted üldplaneeringuga vastuollu, kui tahaksid tootmishooneid laiendada või juurde ehitada. Üldplaneeringu järgne maakasutuse otstarve on asi, mis tegelikult ei sunni ei aasta ega ka 25 pärast kinnistuomanike vältimatult midagi tegema. Kui soovitakse olemasolevat tootmist olemasoleval kujul jätkata, siis see ei tee selleks takistusi. Küll aga mõjutab ta uusi ehitus ja järgmisi arendusi. Et kui piirkonnas tahetakse midagi teha, siis see peaks olema kooskõlas üldplaneeringuga. Tartu abilinnapea Reno Laidre ütleb, et teistel tootmisettevõtetel oleks seal piirkonnas detailplaneeringu saamine keerulisem. Kahtlemata on Tartu Mill suur ettevõte, oluline ettevõte, pika ajalooga antud piirkonnas tegutsev ettevõte. Et need on kaalukad argumendid. Tartu Milli tehnikajuhi Mati Pihlaku arvates polnud raudtee äärse piirkonna sihtotstarbe muutmine linnal eriti hästi läbimõeldud. Ta ütleb, et ettevõttele tuli üllatusena, et krunt ei ole enam tootmismaa. Nii et meile jäi see kuidagi kahe silma vahele, linn ütles küll, et see kodulehel kuskil oli üleval, aga aga noh, kui me siin kogu aeg tootmisega tegelema, ega me regulaarselt kogu aeg ei käi ja jälgi ka seda ### Response: Tartu Mill esitas linnale kõrgete teraviljahoidlate ehitamiseks detailplaneeringu, mis muudaks ka linna üldplaneeringut.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Gümnaasiumiõpilasi Ameerikasse saatva programmi tegevjuht Kadri Einsalu kommenteeris, et on õpilasvahetusi paari nädala või kuu võrra edasi lükanud. Samas püsib lootus, et noored saavad sügisel vahetusaastale minna. Meie puhul on see olukord jah, selline, et me ei ole nüüd kõiki programme lükanud järgmisesse aastasse, aga me oleme oma õpilastele, kes siis lähevad Eestist välja et nende nende programmi algust küll siin kas mõne nädala või lausa kuu võrra edasi nihutanud. Balti Ameerika Vabaduse fondi Eesti koordinaator Eeva Kauba ütles aga, et tudengite praktikaprogramm on lükatud järgmisesse aastasse, kuna viisade saamine on praeguse info kohaselt esimese jaanuarini raskendatud. Kuidagi sellisel väga äraootaval seisukohal ja lisaks sellele, et on, eks ju koroonakriis siis tegelikult USA on pannud kõik sellised praktikaprogrammid, mis siis vajavad sellist viisat nagu jtüks, viisat, nii-öelda pausile pandud. Rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing rääkis, et Erasmuse programmi kaudu sügissemestril vahetusõpilasteks minejad on kinnitatud ning arvestatud on nii auditoorse kui ka e-õppega. Koroonakriis suuresti õpirändesse kandideerijate arvu ei muutnud, küll aga oli juba õppima asumise kinnituse saanud õpilaste seas neid, kes hiljem võimalusest loobusid. Kui nüüd rääkida nendest põhjustest, mida üliõpilased on välja toonud, kui nad on loobunud, siis eeskätt on ikkagi see seotud sellega et on teadmatus, kuidas täpselt see õpe sügisel hakkab välja nägema ja teise aspekti na, et kui väliskõrgkool on öelnud, et, et suurem osa õppetööst võib-olla toimub e-õppes siis e-õpe ei pruugi olla just see esmane valik, mille pärast välismaale õppima minna. Noore korvpallur Ran Andre Pehka Lepping si Davis ülikooli ga California osariigis sõlmiti koroonakriisi ajal. Kõige hilisema info kohaselt peaks Pehka augusti alguseks Ameerikasse jõudma. Viisa saamiseks on vaja Pehka läbida intervjuu Ameerika saatkonna, aga kuid hetkel saatkond intervjueeritavaid vastu ei võta. Tegelikult natukene elangi teadmatuses, olen positiivselt meelestatud, ma ei tea, millal täpselt nad võtavad vastu inimesi ja millal ma selle viisa kätte saan. Kõikide programmide esindajad ning Ameerikasse õppima asuv Ran Pehk arvasid, et koroonakriis mõjutab edaspidise õpirännet ning arvatavasti väheneb välisõppes osalejate arv.

Koroonakriisi tõttu on õpiränne sügisest alates raskendatud. Ameerika Ühendriikidesse on suletud piiride tõttu raske pääseda ning mitmed teadmatuses õpilased ootavad riikide otsuseid.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Gümnaasiumiõpilasi Ameerikasse saatva programmi tegevjuht Kadri Einsalu kommenteeris, et on õpilasvahetusi paari nädala või kuu võrra edasi lükanud. Samas püsib lootus, et noored saavad sügisel vahetusaastale minna. Meie puhul on see olukord jah, selline, et me ei ole nüüd kõiki programme lükanud järgmisesse aastasse, aga me oleme oma õpilastele, kes siis lähevad Eestist välja et nende nende programmi algust küll siin kas mõne nädala või lausa kuu võrra edasi nihutanud. Balti Ameerika Vabaduse fondi Eesti koordinaator Eeva Kauba ütles aga, et tudengite praktikaprogramm on lükatud järgmisesse aastasse, kuna viisade saamine on praeguse info kohaselt esimese jaanuarini raskendatud. Kuidagi sellisel väga äraootaval seisukohal ja lisaks sellele, et on, eks ju koroonakriis siis tegelikult USA on pannud kõik sellised praktikaprogrammid, mis siis vajavad sellist viisat nagu jtüks, viisat, nii-öelda pausile pandud. Rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing rääkis, et Erasmuse programmi kaudu sügissemestril vahetusõpilasteks minejad on kinnitatud ning arvestatud on nii auditoorse kui ka e-õppega. Koroonakriis suuresti õpirändesse kandideerijate arvu ei muutnud, küll aga oli juba õppima asumise kinnituse saanud õpilaste seas neid, kes hiljem võimalusest loobusid. Kui nüüd rääkida nendest põhjustest, mida üliõpilased on välja toonud, kui nad on loobunud, siis eeskätt on ikkagi see seotud sellega et on teadmatus, kuidas täpselt see õpe sügisel hakkab välja nägema ja teise aspekti na, et kui väliskõrgkool on öelnud, et, et suurem osa õppetööst võib-olla toimub e-õppes siis e-õpe ei pruugi olla just see esmane valik, mille pärast välismaale õppima minna. Noore korvpallur Ran Andre Pehka Lepping si Davis ülikooli ga California osariigis sõlmiti koroonakriisi ajal. Kõige hilisema info kohaselt peaks Pehka augusti alguseks Ameerikasse jõudma. Viisa saamiseks on vaja Pehka läbida intervjuu Ameerika saatkonna, aga kuid hetkel saatkond intervjueeritavaid vastu ei võta. Tegelikult natukene elangi teadmatuses, olen positiivselt meelestatud, ma ei tea, millal täpselt nad võtavad vastu inimesi ja millal ma selle viisa kätte saan. Kõikide programmide esindajad ning Ameerikasse õppima asuv Ran Pehk arvasid, et koroonakriis mõjutab edaspidise õpirännet ning arvatavasti väheneb välisõppes osalejate arv. ### Response: Koroonakriisi tõttu on õpiränne sügisest alates raskendatud. Ameerika Ühendriikidesse on suletud piiride tõttu raske pääseda ning mitmed teadmatuses õpilased ootavad riikide otsuseid.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Varasemal 25-l aastal on koostööd tehtud e eksperimentaalsete ja teoreetiliste uuringute vallas. Uus staatus sillutab teed ettevõtetele ning lubab neil osaleda näiteks serni hangetel. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi. Et see nüüd liitumine assotsieerunud liikmeks saamine, et see oli selline loogiline samm et Eesti nagu üritab võtta sellest rahvusvahelisest koostööst, mida Genfis tehakse maksimum välja, nii et veelgi rohkem Eesti noorteadlasi saaks sinna minna veelgi rohkem, Eesti ettevõtetel oleks seal võimalusi äri teha kõrgtehnoloogilises sektoris, nii et see on kindlasti see, mida me loodame. Eesti läheb see maksma suurusjärgus üks miljon eurot. Et see esimesel aastal natukene vähem kui üks miljon ja hiljem natukene rohkem kui üks miljon. Mis see siis tähendab, et selle ühe miljoni eest saab ka Eesti osaleda kõikides CERNi hangetes. Ja, ja kui hetkel asotsieerinud liikme faasis need hanke maht ei või olla suurem kui liikmemaks siis juba täis liikmeks saamisel on see veel suurem. Üks liitumisprotsessi algatajatest keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi asedirektor Maario Kadastik ütles, et organisatsioon ei taha lihtsalt liikmeid, vaid nad otsivad eelkõige tugevaid partnereid, kes suudaksid panustada nii ettevõtluse, teaduse kui ka hariduse poole pealt. Ka Eesti töögrupp mõtles enne pingsalt läbi, kas Eestil ikka on, mida pakkuda. Ütleme põhilised mõtlemiskohad natukene olid, et kas Eesti tööstusel on piisavalt võimekust, et tuua neid lepinguid CERNist tagasi? Eks selles mõttes kindlasti on tööstusel veel palju-palju võimalus areneda selle käigus aga just need on seda tüüpi tööd, mida me ju tegelikult tahame kõrge lisandväärtusega, kõrge kompetentsiga tegevused ja Eestil tegelikult on suur eelis, sest me oleme väga palju spetsialiseerunud väga spetsiifiliste tehnoloogiate arendamisele väikeses skaalas. CERN asutati 12 asutajaliikme poolt 1954. aastal. Praeguseks on serni 23 liiget, lisaks kaheksa assotsieerunud liiget ja vaatlejaliikmed, sealhulgas USA, Jaapan, Euroopa Liit ja Venemaa. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute vallas ja selleks vajaliku tehnoloogia väljatöötamine.

Eesti allkirjastas Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga assotsieerunud liikmeks saamise kokkuleppe. Selline staatus annab Eestile võimaluse suurendada tehnilist ja teadusalast koostööd, luua Eesti ettevõtetele uusi võimalusi teadmiste ja tehnoloogiasiirdeks ning tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Varasemal 25-l aastal on koostööd tehtud e eksperimentaalsete ja teoreetiliste uuringute vallas. Uus staatus sillutab teed ettevõtetele ning lubab neil osaleda näiteks serni hangetel. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi. Et see nüüd liitumine assotsieerunud liikmeks saamine, et see oli selline loogiline samm et Eesti nagu üritab võtta sellest rahvusvahelisest koostööst, mida Genfis tehakse maksimum välja, nii et veelgi rohkem Eesti noorteadlasi saaks sinna minna veelgi rohkem, Eesti ettevõtetel oleks seal võimalusi äri teha kõrgtehnoloogilises sektoris, nii et see on kindlasti see, mida me loodame. Eesti läheb see maksma suurusjärgus üks miljon eurot. Et see esimesel aastal natukene vähem kui üks miljon ja hiljem natukene rohkem kui üks miljon. Mis see siis tähendab, et selle ühe miljoni eest saab ka Eesti osaleda kõikides CERNi hangetes. Ja, ja kui hetkel asotsieerinud liikme faasis need hanke maht ei või olla suurem kui liikmemaks siis juba täis liikmeks saamisel on see veel suurem. Üks liitumisprotsessi algatajatest keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi asedirektor Maario Kadastik ütles, et organisatsioon ei taha lihtsalt liikmeid, vaid nad otsivad eelkõige tugevaid partnereid, kes suudaksid panustada nii ettevõtluse, teaduse kui ka hariduse poole pealt. Ka Eesti töögrupp mõtles enne pingsalt läbi, kas Eestil ikka on, mida pakkuda. Ütleme põhilised mõtlemiskohad natukene olid, et kas Eesti tööstusel on piisavalt võimekust, et tuua neid lepinguid CERNist tagasi? Eks selles mõttes kindlasti on tööstusel veel palju-palju võimalus areneda selle käigus aga just need on seda tüüpi tööd, mida me ju tegelikult tahame kõrge lisandväärtusega, kõrge kompetentsiga tegevused ja Eestil tegelikult on suur eelis, sest me oleme väga palju spetsialiseerunud väga spetsiifiliste tehnoloogiate arendamisele väikeses skaalas. CERN asutati 12 asutajaliikme poolt 1954. aastal. Praeguseks on serni 23 liiget, lisaks kaheksa assotsieerunud liiget ja vaatlejaliikmed, sealhulgas USA, Jaapan, Euroopa Liit ja Venemaa. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute vallas ja selleks vajaliku tehnoloogia väljatöötamine. ### Response: Eesti allkirjastas Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga assotsieerunud liikmeks saamise kokkuleppe. Selline staatus annab Eestile võimaluse suurendada tehnilist ja teadusalast koostööd, luua Eesti ettevõtetele uusi võimalusi teadmiste ja tehnoloogiasiirdeks ning tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Sellega me kompenseerime vahendeid, mille vaba lava pidi saama Narva linnalt, aga Narva linn on sellest toetamisest penseerunud ja sellega seoses tuleb see leida erakorralise. Minu taotlus on, et see tuleks valitsusele rederita. Vaba lava on Tallinnas asuv ettevõtmine, mille laiendus esindus on. Narvas leiti olevat soodne pinnas ja ka kohalik toetus. Narvas esindada see tähendab, et kui nüüd Narva linna seisukohad on muutunud ja seda sealset toetust ei tule, siis peab need arved maksma Tallinna vaba lava, kelle sissetulekud ei ole tegelikult nii suured, et ainult Tallinna tegevusest. Kuna noh, Narva oma ei ole nii hoogsalt käima läinud ju, et peamiselt Tallinna sissetulekutest pidada üleval nii Tallinnat kui Narvat. Kui riik appi ei tule, siis tuleb Tallinna vaba laval oma ärimudelit muuta, mis võib tähendada seda, et Narva suuri kolle, vaba lava ei saa enam edasi eksisteerida.

Kultuuriministeerium küsis hiljuti valitsuse reservist Narva Vaba Lava tarvis lisaraha 200 000 eurot. Rahandusministeeriumi sõnul ei ole taotlus põhjendatud kuna see summa on võimalik leida kultuuriministeeriumi ressursse ümber jagades. Kultuuriminister Tõnis Lukas viib selle teema homme valitsuskabineti istungile.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Sellega me kompenseerime vahendeid, mille vaba lava pidi saama Narva linnalt, aga Narva linn on sellest toetamisest penseerunud ja sellega seoses tuleb see leida erakorralise. Minu taotlus on, et see tuleks valitsusele rederita. Vaba lava on Tallinnas asuv ettevõtmine, mille laiendus esindus on. Narvas leiti olevat soodne pinnas ja ka kohalik toetus. Narvas esindada see tähendab, et kui nüüd Narva linna seisukohad on muutunud ja seda sealset toetust ei tule, siis peab need arved maksma Tallinna vaba lava, kelle sissetulekud ei ole tegelikult nii suured, et ainult Tallinna tegevusest. Kuna noh, Narva oma ei ole nii hoogsalt käima läinud ju, et peamiselt Tallinna sissetulekutest pidada üleval nii Tallinnat kui Narvat. Kui riik appi ei tule, siis tuleb Tallinna vaba laval oma ärimudelit muuta, mis võib tähendada seda, et Narva suuri kolle, vaba lava ei saa enam edasi eksisteerida. ### Response: Kultuuriministeerium küsis hiljuti valitsuse reservist Narva Vaba Lava tarvis lisaraha 200 000 eurot. Rahandusministeeriumi sõnul ei ole taotlus põhjendatud kuna see summa on võimalik leida kultuuriministeeriumi ressursse ümber jagades. Kultuuriminister Tõnis Lukas viib selle teema homme valitsuskabineti istungile.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kirjastuse taotlusel alustati menetlusega kuu aega tagasi. Põhjustest oleme ka varem rääkinud, aga kordame lühidalt üle juhatuse esimees Silva Toomingas. Põhjuseid on siin palju, on majanduskriis, mis kaugeltki mitte lõppenud ei ole ka rahvusvahelisel tasandil, mis meid ka kaudselt on mõjutanud ja nii edasi on selles, et vahepeal on raamatute käibemaks tõusnud ja palju asju on selle teose tellimisest saati algusest saati muutunud. Tomingas ütleb, et ta ei osanud arvestada ka täieliku riigipoolse huvi puudumisega. Aga niisiis, et pankrotimenetlusest pääseda, alustati saneerimismenetlusega. Küsin saneerimisnõustajaks määratud Andres Juhkamilt, kuidas on läinud? 10 päeva on veel jäänud, et esitada siis võlausaldajatele saneerimiskava, et saneerimiskava on siis selline dokument, millega siis nähakse täpselt ette need erinevad meetmed, mida ettevõte siis peaks? Oma päästmiseks ja ellujäämiseks rakendama hakkama, nii et kui saneerimiskava võlausaldajate poolt heaks kiidetakse, et siis sellisel juhul ettevõtte saneerimine tõenäoliselt jätkub ja, ja noh, loodetavasti kuni võiduki lõpuni Et olukorrast välja tulla, on pöördutud teaentsüklopeedia tellijate poole. Silva Tomingas. Praeguses olukorras, kus kogu aeg on paberi hind tõusnud ja trükihinnad ja, ja üldse igasugune toore kallimaks läinud me paberväljaandega sellisel kujul enam kindlasti jätkata ei saa. Ja tellijatele on siis selline ettepanek, et nad läheksid üle E-entsüklopeediale mis ongi juba praegu kordades suurem kui see, mis paberil on. See annaks tellijale võimaluse ikkagi see entsüklopeedia kätte saada. Praegu jääb ta tellijatele siis kättesaadavaks 25-ks aastaks sellisena, nagu me oleme pakkunud, täieneb ja uueneb, pluss oleme me oma tellijatele pakkunud, et nad saavad meie teatmeteoseid soodsamalt osta. Et me oleme omamoodi paratamatuse ees ja jäämegi lootma oma tellijatele, et nad sellega kaasa tuleksid. Iga tellija ajal võib siin tegelikult olla kaalukeeleks, kust alates me ei saagi seda saneerimist tegelikult üldse teostada. Kui oluliseks peab kogu saneerimiskava seisukohalt seda sammu Andres Juhka. No ma arvan, et see, antud juhul see ettepanek teaentsüklopeedia tellijatele nagu loobuda paberkandjal, teen sikopeedia tekkimise nagu lõpetamisest, see on tegelikult selle ettevõtte saneerimise seisukohast võib-olla kõige olulisem punkt. Vaieldamatult avaldab see väga suurt mõju selle saneerimise edukusele ka tulevikus, ehk siis kui nüüd peaks juhtuma, et ikkagi tea entsüklopeedia tellijad sellega ei nõustu selle kokkuleppega, siis tõenäoliselt on ikkagi ettevõtte saneerimine tervikuna ohus.

TEA kirjastuses kestab juba kuu aega saneerimismenetlus. Kirjastus küsib pankrotimenetlusest pääsemiseks entsüklopeedia tellijatelt nõusolekut täielikuks üleminekuks e-entsüklopeediale.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kirjastuse taotlusel alustati menetlusega kuu aega tagasi. Põhjustest oleme ka varem rääkinud, aga kordame lühidalt üle juhatuse esimees Silva Toomingas. Põhjuseid on siin palju, on majanduskriis, mis kaugeltki mitte lõppenud ei ole ka rahvusvahelisel tasandil, mis meid ka kaudselt on mõjutanud ja nii edasi on selles, et vahepeal on raamatute käibemaks tõusnud ja palju asju on selle teose tellimisest saati algusest saati muutunud. Tomingas ütleb, et ta ei osanud arvestada ka täieliku riigipoolse huvi puudumisega. Aga niisiis, et pankrotimenetlusest pääseda, alustati saneerimismenetlusega. Küsin saneerimisnõustajaks määratud Andres Juhkamilt, kuidas on läinud? 10 päeva on veel jäänud, et esitada siis võlausaldajatele saneerimiskava, et saneerimiskava on siis selline dokument, millega siis nähakse täpselt ette need erinevad meetmed, mida ettevõte siis peaks? Oma päästmiseks ja ellujäämiseks rakendama hakkama, nii et kui saneerimiskava võlausaldajate poolt heaks kiidetakse, et siis sellisel juhul ettevõtte saneerimine tõenäoliselt jätkub ja, ja noh, loodetavasti kuni võiduki lõpuni Et olukorrast välja tulla, on pöördutud teaentsüklopeedia tellijate poole. Silva Tomingas. Praeguses olukorras, kus kogu aeg on paberi hind tõusnud ja trükihinnad ja, ja üldse igasugune toore kallimaks läinud me paberväljaandega sellisel kujul enam kindlasti jätkata ei saa. Ja tellijatele on siis selline ettepanek, et nad läheksid üle E-entsüklopeediale mis ongi juba praegu kordades suurem kui see, mis paberil on. See annaks tellijale võimaluse ikkagi see entsüklopeedia kätte saada. Praegu jääb ta tellijatele siis kättesaadavaks 25-ks aastaks sellisena, nagu me oleme pakkunud, täieneb ja uueneb, pluss oleme me oma tellijatele pakkunud, et nad saavad meie teatmeteoseid soodsamalt osta. Et me oleme omamoodi paratamatuse ees ja jäämegi lootma oma tellijatele, et nad sellega kaasa tuleksid. Iga tellija ajal võib siin tegelikult olla kaalukeeleks, kust alates me ei saagi seda saneerimist tegelikult üldse teostada. Kui oluliseks peab kogu saneerimiskava seisukohalt seda sammu Andres Juhka. No ma arvan, et see, antud juhul see ettepanek teaentsüklopeedia tellijatele nagu loobuda paberkandjal, teen sikopeedia tekkimise nagu lõpetamisest, see on tegelikult selle ettevõtte saneerimise seisukohast võib-olla kõige olulisem punkt. Vaieldamatult avaldab see väga suurt mõju selle saneerimise edukusele ka tulevikus, ehk siis kui nüüd peaks juhtuma, et ikkagi tea entsüklopeedia tellijad sellega ei nõustu selle kokkuleppega, siis tõenäoliselt on ikkagi ettevõtte saneerimine tervikuna ohus. ### Response: TEA kirjastuses kestab juba kuu aega saneerimismenetlus. Kirjastus küsib pankrotimenetlusest pääsemiseks entsüklopeedia tellijatelt nõusolekut täielikuks üleminekuks e-entsüklopeediale.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kaljuste sõnul on valimisliidu olulisemad eesmärgid rohealade säilitamine Tallinnas ja bürokraatia vastu võitlemine linnavalitsuses ametnike arvu vähendamisega. Samuti kinnitas Kaljuste, et mošeed Tallinnasse ei tule ja seksuaalvähemuste paraade samuti mitte. Jah, tõepoolest, selliseid paraade me linna ei taha, aga on iseenesest mõistetav, et nii laiapõhjaline koalitsioon ei tekita seda eraldi üles tõstetavaks probleemiks, mismoodi inimesed oma elus käituvad. Meie moto on siiski hoida kõiki inimesi. Kristiina Ojuland ütles, et valimisliidu eesmärk on olla laiapõhjaline ja erakondade ülene. Me oleme tegelenud sellega, et ühendada erinevaid liikumisi, erinevaid erakondi, ka meie valimisliidus meie Tallinn osalevad nii EKRE liikmed, vabaerakonna liikmed, loodetavasti ka põllumeeste, kogu esindajad ja teiste rahvaliikumiste esindajad. Tallinna linnas elab ju kolmandik Eesti inimestest. Ühest küljest vajab see moodsat, kaasaegset, haritud juhtimist ja, ja see on meie niisugune põhiline platvorm. Millises piirkonnas suurimat edu loodetakse, ei osanud Ojuland öelda. No erinevalt suurtest erakondadest ei ole meil olnud selliseid rahasid, et küsitluse korraldada ja noh, niimoodi kohvipaksu pealt on võimatu öelda, nii et ma ei oska sellele küsimusele täpselt vastata. Liidu liige Tõnu Kalvet ütles, et meie Tallinna eesmärk on praeguste võimukandjate valijaid enda poole võita. Meie siis võtame üle või jätkame kõike seda, mis Keskerakond on head teinud. Tallinna televisioon jääb tasuta, ühistranspordi jääb, see võtab maha inimeste hirmud, kes muidu ainuüksi seetõttu hääletaks praeguse linnavalitsuse jätkamise poolt. Nad võib-olla ei pruugi olla ideoloogiliselt sama meelt, aga lihtsalt seetõttu, et kardavad, et tasuta transport kaob, et Tallinna televisioon, kui üsna sõltumatu telekanal kaob, sellepärast hääletaks Keskerakonna poolt, nii et antud juhul seda hirmu ei ole.

Loodav Valimisliit MEIE Tallinn avaldas täna oma valimisplatvormi, koostööpartnerid ja ka linnapeakandidaadi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kaljuste sõnul on valimisliidu olulisemad eesmärgid rohealade säilitamine Tallinnas ja bürokraatia vastu võitlemine linnavalitsuses ametnike arvu vähendamisega. Samuti kinnitas Kaljuste, et mošeed Tallinnasse ei tule ja seksuaalvähemuste paraade samuti mitte. Jah, tõepoolest, selliseid paraade me linna ei taha, aga on iseenesest mõistetav, et nii laiapõhjaline koalitsioon ei tekita seda eraldi üles tõstetavaks probleemiks, mismoodi inimesed oma elus käituvad. Meie moto on siiski hoida kõiki inimesi. Kristiina Ojuland ütles, et valimisliidu eesmärk on olla laiapõhjaline ja erakondade ülene. Me oleme tegelenud sellega, et ühendada erinevaid liikumisi, erinevaid erakondi, ka meie valimisliidus meie Tallinn osalevad nii EKRE liikmed, vabaerakonna liikmed, loodetavasti ka põllumeeste, kogu esindajad ja teiste rahvaliikumiste esindajad. Tallinna linnas elab ju kolmandik Eesti inimestest. Ühest küljest vajab see moodsat, kaasaegset, haritud juhtimist ja, ja see on meie niisugune põhiline platvorm. Millises piirkonnas suurimat edu loodetakse, ei osanud Ojuland öelda. No erinevalt suurtest erakondadest ei ole meil olnud selliseid rahasid, et küsitluse korraldada ja noh, niimoodi kohvipaksu pealt on võimatu öelda, nii et ma ei oska sellele küsimusele täpselt vastata. Liidu liige Tõnu Kalvet ütles, et meie Tallinna eesmärk on praeguste võimukandjate valijaid enda poole võita. Meie siis võtame üle või jätkame kõike seda, mis Keskerakond on head teinud. Tallinna televisioon jääb tasuta, ühistranspordi jääb, see võtab maha inimeste hirmud, kes muidu ainuüksi seetõttu hääletaks praeguse linnavalitsuse jätkamise poolt. Nad võib-olla ei pruugi olla ideoloogiliselt sama meelt, aga lihtsalt seetõttu, et kardavad, et tasuta transport kaob, et Tallinna televisioon, kui üsna sõltumatu telekanal kaob, sellepärast hääletaks Keskerakonna poolt, nii et antud juhul seda hirmu ei ole. ### Response: Loodav Valimisliit MEIE Tallinn avaldas täna oma valimisplatvormi, koostööpartnerid ja ka linnapeakandidaadi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Viljandi maavalitsuse hoone pole väliselt muutunud, ka sees tehti muudatusi minimaalselt. Majja ehitati lift ja ventilatsioon, ümber tõsteti mõned vaheseinad ja tööruumid värviti üle. Osteti uus mööbel. Kõigeks selleks kulus 825000 eurot. Riigiametnik Liia Hussar on selles majas töötanud juba ligi 30 aastat. Meie oleme saanud endale natukene lahedamad, töötingimused sellega, samuti on meile toodud uus sisustus, kaasaegne kontori ruumide sisustus. Valdavalt on tegemist majaga, kuhu tavakodanikul suurt asja polegi. Viljandi riigimajast võib leida statistikaameti, rahandusministeeriumi, infotehnoloogiakeskuse ja regionaalhalduse osakonna kohaliku talituse ning riigi tugiteenuste keskuse töötaja. Ainus, kelle juurde on asja kõikidel kohalikel elanikel, on sotsiaalkindlustusamet klienditeenindaja Sirje Kõiv. No varem olid meil töötingimused loomulikult kitsamad, ruumid olid väiksed, remontimata suhted praegu on ikka võrreldes sellega meil väga-väga lahe. Kas inimesed ei leidnud ja ikka on nad siin kõrvalmajas olime varem, et nad on leidnud nüüd kenasti ülesse ja ei ole sellega probleeme. Ajasime jutuga ühe kliendiga, kelle nimi on Paul. Kuidas teile need uued sotsiaalkindlustusametiruumid meeldivad? Ma peaks ütlema, et kaasaegsed sellega võrreldes, mis varem nad olid aga see, et on linna keskel asukoht on hea ja ainuke, mis on probleem, parkimine ei autole parkimis paika. Kuna kõik Viljandis tegutsevad riigiasutused riigimajja ära ei mahu, on teises etapis plaanis korrastada ka kõrval asuv nõndanimetatud ametite maja. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimees Kati Kusmin. Täna ma siin ei saa öelda, millal see täpselt juhtuma hakkab, aga riigi kinnisvara jaoks, ütleme siis see päris riigimaja saab valmis siis kui need kaks hoonet mõlemad on, on korda tehtud. Kui täna on siin selles majas töötab kusagil 100 inimest või natukene rohkem, et siis sinna kõrvale kusagil 70 80 inimest ja erinevaid asutusi tuleb, tuleks juurde veel. Millal kõiki maakondi hõlmav riigimajade programm ellu viiakse, Kati Kusmin öelda ei oska. Küll aga on kuni 20-sse riigimajja plaanis majutada 40 erinevat riigiasutust ja ka mitmeid omavalitsusi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.

Viljandis avati täna esimene riigimaja, kuhu koondati mitmed Viljandis tegutsevad riigiasutused. Aasta tagasi valitsuse poolt heaks kiidetud riigimajade kontseptsiooni kohaselt avatakse riigimaja kõigis maakonnakeskustes, juba on alustatud ka Rapla,Tartu ja Jõgeva riigimaja projekteerimist.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Viljandi maavalitsuse hoone pole väliselt muutunud, ka sees tehti muudatusi minimaalselt. Majja ehitati lift ja ventilatsioon, ümber tõsteti mõned vaheseinad ja tööruumid värviti üle. Osteti uus mööbel. Kõigeks selleks kulus 825000 eurot. Riigiametnik Liia Hussar on selles majas töötanud juba ligi 30 aastat. Meie oleme saanud endale natukene lahedamad, töötingimused sellega, samuti on meile toodud uus sisustus, kaasaegne kontori ruumide sisustus. Valdavalt on tegemist majaga, kuhu tavakodanikul suurt asja polegi. Viljandi riigimajast võib leida statistikaameti, rahandusministeeriumi, infotehnoloogiakeskuse ja regionaalhalduse osakonna kohaliku talituse ning riigi tugiteenuste keskuse töötaja. Ainus, kelle juurde on asja kõikidel kohalikel elanikel, on sotsiaalkindlustusamet klienditeenindaja Sirje Kõiv. No varem olid meil töötingimused loomulikult kitsamad, ruumid olid väiksed, remontimata suhted praegu on ikka võrreldes sellega meil väga-väga lahe. Kas inimesed ei leidnud ja ikka on nad siin kõrvalmajas olime varem, et nad on leidnud nüüd kenasti ülesse ja ei ole sellega probleeme. Ajasime jutuga ühe kliendiga, kelle nimi on Paul. Kuidas teile need uued sotsiaalkindlustusametiruumid meeldivad? Ma peaks ütlema, et kaasaegsed sellega võrreldes, mis varem nad olid aga see, et on linna keskel asukoht on hea ja ainuke, mis on probleem, parkimine ei autole parkimis paika. Kuna kõik Viljandis tegutsevad riigiasutused riigimajja ära ei mahu, on teises etapis plaanis korrastada ka kõrval asuv nõndanimetatud ametite maja. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimees Kati Kusmin. Täna ma siin ei saa öelda, millal see täpselt juhtuma hakkab, aga riigi kinnisvara jaoks, ütleme siis see päris riigimaja saab valmis siis kui need kaks hoonet mõlemad on, on korda tehtud. Kui täna on siin selles majas töötab kusagil 100 inimest või natukene rohkem, et siis sinna kõrvale kusagil 70 80 inimest ja erinevaid asutusi tuleb, tuleks juurde veel. Millal kõiki maakondi hõlmav riigimajade programm ellu viiakse, Kati Kusmin öelda ei oska. Küll aga on kuni 20-sse riigimajja plaanis majutada 40 erinevat riigiasutust ja ka mitmeid omavalitsusi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi. ### Response: Viljandis avati täna esimene riigimaja, kuhu koondati mitmed Viljandis tegutsevad riigiasutused. Aasta tagasi valitsuse poolt heaks kiidetud riigimajade kontseptsiooni kohaselt avatakse riigimaja kõigis maakonnakeskustes, juba on alustatud ka Rapla,Tartu ja Jõgeva riigimaja projekteerimist.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Koroona üks osakonnas ehk nii-öelda see meie esimene siseosakond, seal on 11 haiget sees. Koroona kaks ehk teine sisehaiguste osakond, seal on 12 haiget sees. Intensiivravis on üks haige sorteerimisosakonnas, mis on vastuvõtu juures, seal on kolm haiget sees, nii et me täna teeme või jätkame ettevalmistustega, et avada koroona kolmas osakond. Ma arvan, et see läheb tõenäoliselt homme. Et oleneb, kui, kui halvaks olukord kujuneb. Kui nüüd see kolmas ka homme lahti läheb ja see ka täituma peaks, mis on need järgmised sammud? Järgmised sammud, et on räägitud ministriga, et võimalik, et Saaremaale tuleb siis kaitseväe välihaigla, mis tõstab võimekust, samamoodi oleme vaadanud haigla nii-öelda neid teisi ressursse, et kuhu voodeid panna, et üks üks selline võimalik koht on meie füsioteraapia. Ma küsin ka arstide kohta, et eile ma lugesin, et oli 21 nakatunud arsti, kuidas see praegune seis on ja kas on praegu juba arsti puudus vägagi aktuaalne. Mitte ainult arsti puudus, vaid ka õdede hooldajate puudus muutub järjest aktuaalsemaks, sest sest nendes koroona osakondades toimub intensiivne töö ja nad peavad olema kaitsevahendites ja järjest avame neid osikondi. Siin on vaja rohkem personali, kui on, ütleme selline maakondliku haigla tava, siseosakonna personali arv ja me oleme küsinud ka nüüd abi väljast. Loodame, et siia tuleb siis juurde nii arstiõdesid ja me vajame hooldajaid. See viimane, see nii-öelda hankatunud seis arstide või personali seas pigem personali seas on, on reedese seisuga 21. Mis te arvate, kaua nende oma jõududega seal toime tuleb ja millal oleks juba vaja uusi arste mandrilt ja ka hooldajaid, õdesid? See vajadus on tegelikult kohe, et, et ka eile saabus Saaremaale doktor asso Ouetoa, kes meil tuli appi täna tame ka juurde, et see vajadus tegelikult on juba juba praegu, aga see vajadus ilmselt ka tõuseb selle nädala jooksul. Isikukaitsevahendid on meil olemas, et nad on, ütleme, võib-olla tõesti nii-öelda punased, aga tänase päeva seisuga, kui ma käisin eile, vaatasin meie selle kriitilise lao ülemine ütleks, et me täna, homme või ülehomme kokku kukuksime kaitsevahendite osas, et, et. Kui palju praegu Kuressaare haigla veel neid haigeid suudab vastu võtta? No kui me räägime sellest koroona kolmest või kolmandast osakonnast see maksimaalne võimekus sinna haigeid panna on minu meelest 14, kui me kokku kõik loeme, aga aga seal tekib üks, aga, et palju me saame hapnikku anda ja 14-le me kõigile ei saa hapnikku anda, et see lõpuks on nagu määrav, et palju, palju on hapniku kohti.

Kuressaare haiglas on tänahommikuse seisuga 27 koroonaviirusega patsienti. Kui ka see täitub, on võimalus võtta kasutusele kaitseväe transporditav välihaigla või viia haiged mandrile.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Koroona üks osakonnas ehk nii-öelda see meie esimene siseosakond, seal on 11 haiget sees. Koroona kaks ehk teine sisehaiguste osakond, seal on 12 haiget sees. Intensiivravis on üks haige sorteerimisosakonnas, mis on vastuvõtu juures, seal on kolm haiget sees, nii et me täna teeme või jätkame ettevalmistustega, et avada koroona kolmas osakond. Ma arvan, et see läheb tõenäoliselt homme. Et oleneb, kui, kui halvaks olukord kujuneb. Kui nüüd see kolmas ka homme lahti läheb ja see ka täituma peaks, mis on need järgmised sammud? Järgmised sammud, et on räägitud ministriga, et võimalik, et Saaremaale tuleb siis kaitseväe välihaigla, mis tõstab võimekust, samamoodi oleme vaadanud haigla nii-öelda neid teisi ressursse, et kuhu voodeid panna, et üks üks selline võimalik koht on meie füsioteraapia. Ma küsin ka arstide kohta, et eile ma lugesin, et oli 21 nakatunud arsti, kuidas see praegune seis on ja kas on praegu juba arsti puudus vägagi aktuaalne. Mitte ainult arsti puudus, vaid ka õdede hooldajate puudus muutub järjest aktuaalsemaks, sest sest nendes koroona osakondades toimub intensiivne töö ja nad peavad olema kaitsevahendites ja järjest avame neid osikondi. Siin on vaja rohkem personali, kui on, ütleme selline maakondliku haigla tava, siseosakonna personali arv ja me oleme küsinud ka nüüd abi väljast. Loodame, et siia tuleb siis juurde nii arstiõdesid ja me vajame hooldajaid. See viimane, see nii-öelda hankatunud seis arstide või personali seas pigem personali seas on, on reedese seisuga 21. Mis te arvate, kaua nende oma jõududega seal toime tuleb ja millal oleks juba vaja uusi arste mandrilt ja ka hooldajaid, õdesid? See vajadus on tegelikult kohe, et, et ka eile saabus Saaremaale doktor asso Ouetoa, kes meil tuli appi täna tame ka juurde, et see vajadus tegelikult on juba juba praegu, aga see vajadus ilmselt ka tõuseb selle nädala jooksul. Isikukaitsevahendid on meil olemas, et nad on, ütleme, võib-olla tõesti nii-öelda punased, aga tänase päeva seisuga, kui ma käisin eile, vaatasin meie selle kriitilise lao ülemine ütleks, et me täna, homme või ülehomme kokku kukuksime kaitsevahendite osas, et, et. Kui palju praegu Kuressaare haigla veel neid haigeid suudab vastu võtta? No kui me räägime sellest koroona kolmest või kolmandast osakonnast see maksimaalne võimekus sinna haigeid panna on minu meelest 14, kui me kokku kõik loeme, aga aga seal tekib üks, aga, et palju me saame hapnikku anda ja 14-le me kõigile ei saa hapnikku anda, et see lõpuks on nagu määrav, et palju, palju on hapniku kohti. ### Response: Kuressaare haiglas on tänahommikuse seisuga 27 koroonaviirusega patsienti. Kui ka see täitub, on võimalus võtta kasutusele kaitseväe transporditav välihaigla või viia haiged mandrile.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tartu Ülikooli Euroopa Liidu õiguse dotsent Carri Ginter kinnitas, et praegune lahendus on Euroopa Liidu aluslepingutega kooskõlas. Põhimõtteliselt me jõudsime oma analüüsiga sinnamaani, et et Euroopa Liidu õigus sellise lahenduse korral takistusi ette ei näe seal välja pakutud viisid, kuidas Euroopa Liit võtab laenu otse eelarve välisel projektidele, mida siis liikmesriikides edasi rakendatakse, et selline lahendus põhimõtteliselt on Euroopa Liidu pädevuses. Ginteri sõnul on sellegipoolest ka kitsaskohti. Üks murekoht on näiteks see, et säte, millele taaskäivitamise plaan rajatakse, on väga üldsõnaline. Samuti loob niivõrd suure laenu võtmine pretsedendi. Mis on siis selles asjas uut, on siis see, et varasematel aegadel nagu ainult kulutamiseks raha laenatud ei ole, et selles mõttes, et on raha laenatud ja siis sellel on omakorda tekkinud nagu mingi vara vastu. Aga see, et, et katta kulutusi otse laenu arvelt, et see on siis see uudne küsimus ja noh, siis ongi see, et kui kaua siis eelarveväliselt võib siis nii palju laene võtta, et millises hetkes, see hakkab juba mõjutama siis Euroopa Liidu enda parlamendi võimekust üldse eelarve üle midagi otsustada. Kui on juba väga suured laenud tulevikus ette võetud. Ginter lisas, et eelarve tehniliselt võtab Euroopa liit justkui laenu, aga see laen ei kajastu Euroopa Liidu eelarves, sest see suunatakse otse välisprojektidele. Mis aga puudutab tulevikku, siis on Ginteri sõnul tõenäoline ka analüüs tuvastamaks võimalikke vastuolusid põhiseadusega. Praegu on tema sõnul väga oluline, et selline käitumine jääks Euroopa liidus ajutiseks, mitte ei saaks reegliks. No praegusel hetkel järgmised sammud ongi küsimus selles, et Euroopa Liit peab nüüd formuleerima nende otsuste lõplikud sõnastused ja siis tuleb nad läbi jooksutada rahvusparlamentidest ja ka ühehäälset liikmesriikide poolt vastu võtta. Euroopa parlament peab kinnitama siis ka sellise eelarve, mis lubab neid ellu viia. Noh, ülioluline meie jaoks on see, et need projektid peaksid siiski olema nagu ajutised oma loomu poolest, selles mõttes, et nad ei saagi, Euroopa Liit ei hakkagi tulevikus lihtsalt oma nii-öelda sissetulekuid niimoodi dünaamiliselt kasvatama ja oma pädevusi laiendama.

Euroopa Liidu kavandatav 750 miljardi euro suurune majanduse taaskäivitamise kava on suure tõenäosusega kooskõlas liidu aluslepingutega. Nii leitakse analüüsis, mille viis Riigikantselei tellimusel läbi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse õppejõud Carri Ginter.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tartu Ülikooli Euroopa Liidu õiguse dotsent Carri Ginter kinnitas, et praegune lahendus on Euroopa Liidu aluslepingutega kooskõlas. Põhimõtteliselt me jõudsime oma analüüsiga sinnamaani, et et Euroopa Liidu õigus sellise lahenduse korral takistusi ette ei näe seal välja pakutud viisid, kuidas Euroopa Liit võtab laenu otse eelarve välisel projektidele, mida siis liikmesriikides edasi rakendatakse, et selline lahendus põhimõtteliselt on Euroopa Liidu pädevuses. Ginteri sõnul on sellegipoolest ka kitsaskohti. Üks murekoht on näiteks see, et säte, millele taaskäivitamise plaan rajatakse, on väga üldsõnaline. Samuti loob niivõrd suure laenu võtmine pretsedendi. Mis on siis selles asjas uut, on siis see, et varasematel aegadel nagu ainult kulutamiseks raha laenatud ei ole, et selles mõttes, et on raha laenatud ja siis sellel on omakorda tekkinud nagu mingi vara vastu. Aga see, et, et katta kulutusi otse laenu arvelt, et see on siis see uudne küsimus ja noh, siis ongi see, et kui kaua siis eelarveväliselt võib siis nii palju laene võtta, et millises hetkes, see hakkab juba mõjutama siis Euroopa Liidu enda parlamendi võimekust üldse eelarve üle midagi otsustada. Kui on juba väga suured laenud tulevikus ette võetud. Ginter lisas, et eelarve tehniliselt võtab Euroopa liit justkui laenu, aga see laen ei kajastu Euroopa Liidu eelarves, sest see suunatakse otse välisprojektidele. Mis aga puudutab tulevikku, siis on Ginteri sõnul tõenäoline ka analüüs tuvastamaks võimalikke vastuolusid põhiseadusega. Praegu on tema sõnul väga oluline, et selline käitumine jääks Euroopa liidus ajutiseks, mitte ei saaks reegliks. No praegusel hetkel järgmised sammud ongi küsimus selles, et Euroopa Liit peab nüüd formuleerima nende otsuste lõplikud sõnastused ja siis tuleb nad läbi jooksutada rahvusparlamentidest ja ka ühehäälset liikmesriikide poolt vastu võtta. Euroopa parlament peab kinnitama siis ka sellise eelarve, mis lubab neid ellu viia. Noh, ülioluline meie jaoks on see, et need projektid peaksid siiski olema nagu ajutised oma loomu poolest, selles mõttes, et nad ei saagi, Euroopa Liit ei hakkagi tulevikus lihtsalt oma nii-öelda sissetulekuid niimoodi dünaamiliselt kasvatama ja oma pädevusi laiendama. ### Response: Euroopa Liidu kavandatav 750 miljardi euro suurune majanduse taaskäivitamise kava on suure tõenäosusega kooskõlas liidu aluslepingutega. Nii leitakse analüüsis, mille viis Riigikantselei tellimusel läbi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse õppejõud Carri Ginter.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Täna 100 aastat tagasi näidati Tartus esimest korda kodumaist filmi Johannes Pääsukese üles võetud Vigurlendur Utotskini lendu Tartu kohal. 100 aastaga on filmis muidugi väga palju muutunud, nii nagu on muutunud ka inimestes endis. Publiku huvi kodumaise värske filmitoodangu vastu on aga endiselt alles, ehkki Eesti film on alati vaevelnud rahapuuduses ja sõltunud riigi rahastusest, nagu märkis ka president Toomas Hendrik Ilves. Tartu Ülikoolis peetud konverentsil on vaataja kodumaisele filmile truuks jäänud. Seda näitavad kasvõi iga uue mängufilmi linatulekuga kaasnevad vaatajanumbrid. Filmiloolase ja Eesti filmi 100 projektijuhi Jaak Lõhmuse hinnangul on Eesti filmi areng olnud konarlik. Väikese riigina oleme olnud väga sõltuvad mitmetest asjaoludest. Jaak Lõhmus. Kõige selgem või kõige parem näide, et helifilm käis lihtsalt Eesti eraisikutest filmiettevõtjatele. Eraettevõtjatele käis üle jõu, sest turg on nii väike ja see tehnika muretsemine oli liiga kallis. Esimest helifilmi katsetus päikeselapsed ja järgmist helimängufilmi elu tsitadelis lahutab 15 aastat ajalugu. Auk ja meil on praegu varitseb Eesti filmi jällegi oht jääda jääda jalgu arengutele. Kuus viitab siin juures kinode nappusele ja kinode tehnilise varustuse mahajäämise ohule muust maailmast. Filmide sisulise ja kunstilise poole pealt oleme aga taas läbimas üht teatud murdepunkti, nagu ka 1960.-te aastate lõpus, kui valmisid sellised filmid nagu hullumeelsus, viimne reliikvia ja kevade, mis on kindlalt oma kohal ka kodumaiste filmide edetabelis, räägib semiootik professor Peeter Torop. Ma kardan, et ka, et tänase võistluse nii-öelda selle 100 parima filmivõistluse võidab tegelikult ikkagi mõni film, mis on nii öelda komöödia žanris, kus mängisid Ervi abel ja ja sellised inimeste poolt armastatud näitlejad. Ants Lauter, aga kus pidati mingeid situatsiooni, koomikasi vormis olukordi, noh, mida võib vaadata kui riigi kriitikat, aga mis tegelikult ei olnud seda, mis oli ikkagi meelelahutus. Mitmete Eesti filmide valmimise restaureerimise juures olnud filmimees Enn Säde leiab, et parima filmi valik pole praegu õigustatud. Kuna filme on restaureeritud veel liiga vähe. Kullakesed, vanu filme ei ole ju keegi näinud ja selle tõttu praeguse ülemineku hetkel, kus restaureeritud Jo hannes kas on 10 filmi või, või midagi niisugust, ei saa me ju tegelikult rääkida vanade filmide, mingisugusest õigest vastuvõtust, publiku noore publiku hulgas, kes pole kuulnudki, ta teab, parimal juhul jah, nõmmiku jante, eks ole, sisse aga neid vanu tõsiseltvõetav täisfilme, mida pole kunagi näinud või on näinud kohutavas kvaliteedis Eesti televisiooni ekraanil.

Eesti film sai saja aastaseks.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Täna 100 aastat tagasi näidati Tartus esimest korda kodumaist filmi Johannes Pääsukese üles võetud Vigurlendur Utotskini lendu Tartu kohal. 100 aastaga on filmis muidugi väga palju muutunud, nii nagu on muutunud ka inimestes endis. Publiku huvi kodumaise värske filmitoodangu vastu on aga endiselt alles, ehkki Eesti film on alati vaevelnud rahapuuduses ja sõltunud riigi rahastusest, nagu märkis ka president Toomas Hendrik Ilves. Tartu Ülikoolis peetud konverentsil on vaataja kodumaisele filmile truuks jäänud. Seda näitavad kasvõi iga uue mängufilmi linatulekuga kaasnevad vaatajanumbrid. Filmiloolase ja Eesti filmi 100 projektijuhi Jaak Lõhmuse hinnangul on Eesti filmi areng olnud konarlik. Väikese riigina oleme olnud väga sõltuvad mitmetest asjaoludest. Jaak Lõhmus. Kõige selgem või kõige parem näide, et helifilm käis lihtsalt Eesti eraisikutest filmiettevõtjatele. Eraettevõtjatele käis üle jõu, sest turg on nii väike ja see tehnika muretsemine oli liiga kallis. Esimest helifilmi katsetus päikeselapsed ja järgmist helimängufilmi elu tsitadelis lahutab 15 aastat ajalugu. Auk ja meil on praegu varitseb Eesti filmi jällegi oht jääda jääda jalgu arengutele. Kuus viitab siin juures kinode nappusele ja kinode tehnilise varustuse mahajäämise ohule muust maailmast. Filmide sisulise ja kunstilise poole pealt oleme aga taas läbimas üht teatud murdepunkti, nagu ka 1960.-te aastate lõpus, kui valmisid sellised filmid nagu hullumeelsus, viimne reliikvia ja kevade, mis on kindlalt oma kohal ka kodumaiste filmide edetabelis, räägib semiootik professor Peeter Torop. Ma kardan, et ka, et tänase võistluse nii-öelda selle 100 parima filmivõistluse võidab tegelikult ikkagi mõni film, mis on nii öelda komöödia žanris, kus mängisid Ervi abel ja ja sellised inimeste poolt armastatud näitlejad. Ants Lauter, aga kus pidati mingeid situatsiooni, koomikasi vormis olukordi, noh, mida võib vaadata kui riigi kriitikat, aga mis tegelikult ei olnud seda, mis oli ikkagi meelelahutus. Mitmete Eesti filmide valmimise restaureerimise juures olnud filmimees Enn Säde leiab, et parima filmi valik pole praegu õigustatud. Kuna filme on restaureeritud veel liiga vähe. Kullakesed, vanu filme ei ole ju keegi näinud ja selle tõttu praeguse ülemineku hetkel, kus restaureeritud Jo hannes kas on 10 filmi või, või midagi niisugust, ei saa me ju tegelikult rääkida vanade filmide, mingisugusest õigest vastuvõtust, publiku noore publiku hulgas, kes pole kuulnudki, ta teab, parimal juhul jah, nõmmiku jante, eks ole, sisse aga neid vanu tõsiseltvõetav täisfilme, mida pole kunagi näinud või on näinud kohutavas kvaliteedis Eesti televisiooni ekraanil. ### Response: Eesti film sai saja aastaseks.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Riigikogu alustas tööpäeva sellega, et uued liikmed nii Riigikogus kui valitsuses andsid ametivande. Järgnesid kõned riigikogu esimehelt ja vabariigi presidendilt. Eiki Nestor pühendas suure osa oma kõnest vihale ja mõistmisele, arvamuste paljususele ja sallivusele ning Eesti võimalustele. Mõistusega võttes küsin teilt, mis võimalus on meil olla ja edasi minna selles tänases maailmas kus täiesti selgelt toimub võitlus avatud, demokraatliku ja salliva elukorralduse ja vaenlase kuju loomisele ning vihkamisele toetuvate diktaatorite vahel. Mis võimalus on meil üldse ellu jääda, kui selle vastanduse piiri peal elades me poolt ei vali, saada kahe suure ja kõva kivi vahel, ükskõik kui kõva pähklina pulbriks litsutud? Ka president Toomas-Hendrik Ilves pühendas oma kõnes tunduva osa pagulaste eemale ja põgenike lainele ning tõi paralleeli Eesti varasema ajalooga. Mõte, et see äkki kõik läheb meist mööda, on küll väga inimlik kuid ei pädenud ei 1939. aastal ega päde ka praegu, kui me ei mõista, et surve all on kogu Euroopa. Kui me loodame, et äkki läheb see meist Eestis mööda, ei lähe. President rääkis ka vihakõnedest, millel pole midagi ühist sõnavabadusega ning avaldas lootust, et riigikogu hakkab selle teemaga tegelema. Ta rõhutas, et me peaksime probleeme ette nägema, olgu need siis hariduse, riigireformi või põgenike vastuvõtmise valdkonnas. Väga konkreetne oli president suhtumisest põllumeeste nõudmistesse. Eesti parlament ja Eesti valitsus olgu nüüd Eesti põllumeestele liitlaseks ning leidke võimalused nende kiireks toetamiseks. Kui see tähendab erakorralist kriisiabi siis tuleb abi anda. Kui see tähendab riigieelarvest üleminekutoetuste maksmist, nagu Euroopa liit lubab siis tuleb toetust maksta.

Toompeal toimus Riigikogu sügishooaja avaistung.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Riigikogu alustas tööpäeva sellega, et uued liikmed nii Riigikogus kui valitsuses andsid ametivande. Järgnesid kõned riigikogu esimehelt ja vabariigi presidendilt. Eiki Nestor pühendas suure osa oma kõnest vihale ja mõistmisele, arvamuste paljususele ja sallivusele ning Eesti võimalustele. Mõistusega võttes küsin teilt, mis võimalus on meil olla ja edasi minna selles tänases maailmas kus täiesti selgelt toimub võitlus avatud, demokraatliku ja salliva elukorralduse ja vaenlase kuju loomisele ning vihkamisele toetuvate diktaatorite vahel. Mis võimalus on meil üldse ellu jääda, kui selle vastanduse piiri peal elades me poolt ei vali, saada kahe suure ja kõva kivi vahel, ükskõik kui kõva pähklina pulbriks litsutud? Ka president Toomas-Hendrik Ilves pühendas oma kõnes tunduva osa pagulaste eemale ja põgenike lainele ning tõi paralleeli Eesti varasema ajalooga. Mõte, et see äkki kõik läheb meist mööda, on küll väga inimlik kuid ei pädenud ei 1939. aastal ega päde ka praegu, kui me ei mõista, et surve all on kogu Euroopa. Kui me loodame, et äkki läheb see meist Eestis mööda, ei lähe. President rääkis ka vihakõnedest, millel pole midagi ühist sõnavabadusega ning avaldas lootust, et riigikogu hakkab selle teemaga tegelema. Ta rõhutas, et me peaksime probleeme ette nägema, olgu need siis hariduse, riigireformi või põgenike vastuvõtmise valdkonnas. Väga konkreetne oli president suhtumisest põllumeeste nõudmistesse. Eesti parlament ja Eesti valitsus olgu nüüd Eesti põllumeestele liitlaseks ning leidke võimalused nende kiireks toetamiseks. Kui see tähendab erakorralist kriisiabi siis tuleb abi anda. Kui see tähendab riigieelarvest üleminekutoetuste maksmist, nagu Euroopa liit lubab siis tuleb toetust maksta. ### Response: Toompeal toimus Riigikogu sügishooaja avaistung.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Täna kella neljaks oli Tartu Raekoja platsile kogunenud koos ürituse korraldajatega paarkümmend inimest. Rahumeelsete vestluste taustal jagati möödakõndijatele banaani ning selgitati tuumaenergiaga seonduvat. Plakatitelt võis näha sõnumeid nagu näiteks mitte kart, vaid mõista lootus ja ole nagu mari, viidates Poola päritolu prantsuse füüsikule ja keemikule. Marii Kürile. Kohale tulnud inimesed olid pigem positiivselt meelestatud ja leidsid, et seesuguseid arutelusid ja üritusi on vaja näiteks plakatiga ära tossa ringi kõndinud. Toomas arvas, et suurem osa inimesi kardab tuumaenergiat ja seepärast ei kosta välja nende hääl, kes seda tegelikult pooldavad. Ilmselt inimesed ei ole selle teema peale mõelnud, nad arvavad, et see võib ohustada, kui mingi õnnetus juhtub keskkonda, aga et see üleüldiselt kasulik ja see praegusel hetkel ainumõeldav variant on, et praegu on ka uued reaktorid väljatöötamisel ja nii edasi, noh sellest võib-olla ei teata palju ja ilma tuumaenergiata ilma tuumajaamata. Eestis on näiteks elektriauto meil ka väga silmakirjalik asi. Tartu meeleavalduse korraldaja, linnavolikogu esimees Lemmik Kaplinski räägib, et ürituse laiem eesmärk oligi see, et aidata murda negatiivset müüri tuumaenergia kohta nende inimeste jaoks, kes teemast tegelikult huvitatud, kuid siiani seostanud seda pigem Tšernobõli ja Fukushima katastroofidega. Koostöös rahvusvahelise organisatsiooniga Neklopid Association, kes on algatanud selle meeleavalduste sarja üle maailma kümnetes linnades. Me püüame just jõuda nende inimesteni, kes tahaksid küsida, mis see tuumaenergia siis on. Mis on need ohud? Loomulikult, igal energiatootmise viisil on omad ood. Mis need ohud on, mida me saame ette võtta, et neid ohtusid maandada? Kaaskorraldaja ettevõtja ja keskkonnaaktivist Jaak Laineste lisab, et keskkonna hoidmiseks on vaja energiat. Kõige ohutum on tuumaenergia, mida ka Eestis on võimalik toota. Loomulikult, siin on palju ohte ja riske, iga asjaga on palju ohte ja riske. Kui me teeme Läänemerre hästi suured tuulepargid, seal on ka palju ohte ja riske, aga tuumajaamad on suhteliselt väikesed, nad on kompaktsed, nad on kontrollitavad. Jäätmeid tekib suhteliselt vähe, seal tekib ainult 40 grammi inimese kohta aastas jäätmeid. Täna meil tekib 20 tonni inimese kohta jäätmeid. Küsimusele, kas tänane meeleavaldus oli kuidagi seotud ka ettevõttega fermi energia, mille kaugem tuleviku soov on rajada Eestisse modulaarne tuumaelektrijaam, vastab Kaplinski, et kokkupuude on koostöötasandil. Meeleavalduse korraldaja põhijõud on mittetulundusühing Eesti tuumajaam, nii et fermi energia, inimesed hoiavad meile pöialt. Nad aitavad meil vastata küsimustele, aga fermi energia ise ei ole see, kes seda meeleavaldustekorraldab.

Ülemaailmse ürituste sarja "Stand Up for Nuclear" raames toimusid täna ka Tallinnas ja Tartus meeleavaldused tuumaenergia toetuseks. Korraldajate sõnul on seesuguste väljaastumiste eesmärk julgustada arutelu tuumaenergia kui ühe võtmetehnoloogia kohta, mis aitab tulevikus kliimakriisi lahendada.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Täna kella neljaks oli Tartu Raekoja platsile kogunenud koos ürituse korraldajatega paarkümmend inimest. Rahumeelsete vestluste taustal jagati möödakõndijatele banaani ning selgitati tuumaenergiaga seonduvat. Plakatitelt võis näha sõnumeid nagu näiteks mitte kart, vaid mõista lootus ja ole nagu mari, viidates Poola päritolu prantsuse füüsikule ja keemikule. Marii Kürile. Kohale tulnud inimesed olid pigem positiivselt meelestatud ja leidsid, et seesuguseid arutelusid ja üritusi on vaja näiteks plakatiga ära tossa ringi kõndinud. Toomas arvas, et suurem osa inimesi kardab tuumaenergiat ja seepärast ei kosta välja nende hääl, kes seda tegelikult pooldavad. Ilmselt inimesed ei ole selle teema peale mõelnud, nad arvavad, et see võib ohustada, kui mingi õnnetus juhtub keskkonda, aga et see üleüldiselt kasulik ja see praegusel hetkel ainumõeldav variant on, et praegu on ka uued reaktorid väljatöötamisel ja nii edasi, noh sellest võib-olla ei teata palju ja ilma tuumaenergiata ilma tuumajaamata. Eestis on näiteks elektriauto meil ka väga silmakirjalik asi. Tartu meeleavalduse korraldaja, linnavolikogu esimees Lemmik Kaplinski räägib, et ürituse laiem eesmärk oligi see, et aidata murda negatiivset müüri tuumaenergia kohta nende inimeste jaoks, kes teemast tegelikult huvitatud, kuid siiani seostanud seda pigem Tšernobõli ja Fukushima katastroofidega. Koostöös rahvusvahelise organisatsiooniga Neklopid Association, kes on algatanud selle meeleavalduste sarja üle maailma kümnetes linnades. Me püüame just jõuda nende inimesteni, kes tahaksid küsida, mis see tuumaenergia siis on. Mis on need ohud? Loomulikult, igal energiatootmise viisil on omad ood. Mis need ohud on, mida me saame ette võtta, et neid ohtusid maandada? Kaaskorraldaja ettevõtja ja keskkonnaaktivist Jaak Laineste lisab, et keskkonna hoidmiseks on vaja energiat. Kõige ohutum on tuumaenergia, mida ka Eestis on võimalik toota. Loomulikult, siin on palju ohte ja riske, iga asjaga on palju ohte ja riske. Kui me teeme Läänemerre hästi suured tuulepargid, seal on ka palju ohte ja riske, aga tuumajaamad on suhteliselt väikesed, nad on kompaktsed, nad on kontrollitavad. Jäätmeid tekib suhteliselt vähe, seal tekib ainult 40 grammi inimese kohta aastas jäätmeid. Täna meil tekib 20 tonni inimese kohta jäätmeid. Küsimusele, kas tänane meeleavaldus oli kuidagi seotud ka ettevõttega fermi energia, mille kaugem tuleviku soov on rajada Eestisse modulaarne tuumaelektrijaam, vastab Kaplinski, et kokkupuude on koostöötasandil. Meeleavalduse korraldaja põhijõud on mittetulundusühing Eesti tuumajaam, nii et fermi energia, inimesed hoiavad meile pöialt. Nad aitavad meil vastata küsimustele, aga fermi energia ise ei ole see, kes seda meeleavaldustekorraldab. ### Response: Ülemaailmse ürituste sarja "Stand Up for Nuclear" raames toimusid täna ka Tallinnas ja Tartus meeleavaldused tuumaenergia toetuseks. Korraldajate sõnul on seesuguste väljaastumiste eesmärk julgustada arutelu tuumaenergia kui ühe võtmetehnoloogia kohta, mis aitab tulevikus kliimakriisi lahendada.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tartu vangla hinnangul on tõenäosus, et Herman Simm kahe aasta jooksul uue kuriteo sooritab 11 protsenti. Samas toetasid nii vangla kui prokuratuur Simmi ennetähtaegset vabastamist. Tartu maakohtu kohtuniku Anne-Marie Kerassimovi sõnul pole kellegi arvamus kohtule siduv. Loomulikult oli see väga tõsine kaalutlusotsus. Põhjuseid, miks Herman Simm ennetähtaegselt vabastada on kohtuotsusest terve nimekiri. Herman Simm on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid. Ta on korrektselt täitnud vangla eeskirju. Ta on kaplanitega suhelnud. Kuna Simmi karistuse alguses koos teistega jumalateenistusele ei lubatud, palus ta kaplanilt eraldi armulauda. Hiljem on Simm osalenud piiblitundides jumalateenistustel ja pühakirja lugemisel. Ka vabaduses soovib Ta elada kristlikult. Kohtuistungil kinnitas Herman Simm, et ta on oma kuriteost aru saanud ja kahetseb toimunut. Seda enam, et pärast kinni pidamist katkesid tema suhted nii tütre kui kasupojaga. Lootus saada lastelt andeks, võib mõjutada teda edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Samas on kohtule oluline, et ennetähtaegselt vabanevat inimest keegi ikkagi ootaks. Herman Simmi ootab naine, kes võib aidata tal muuhulgas tasuda riigi ees laiuvat enam kui miljoni eurost võlga. Herman Simm ise andis lubaduse, et tema sooviks on igakuiselt kuni katseaja lõpuni tasuda vähemalt 100 eurot kuus. Kohtumääruses märgitakse eraldi ära ka peagi 73 aastaseks saava Simmi tervis. Üldiselt õiguskirjanduses ollakse seisukohal, et nii vanad inimesed ei soovi just omaealisuse tõttu toime panna uusi kuritegusid, mis ju tähendaks nende vangistust sisuliselt elupäevade lõpuni. Kohus hindas ka seda, kas Simmil üldse oleks võimalik oma kuritegelikku teed jätkata. Üldine tõdemus on, et vaevalt Simm uuesti tundlikule infole ligi lastaks, pealegi on Simni kriminaalhooldaja kui tõenäoliselt ka teiste organite jälgimise all. Anne-Maria Kerassimov tõdeb, et Simmi kuritegu oli räige, kuid seadus lubab kaaluda kõigi kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist. Justiitsminister Raivo aeg ongi algatanud seadusemuudatuse, mis muudaks teatud kuritegude puhul ennetähtaegse vabastamise võimatu. Anne-Marie Gerassimov ütleb, et ka seadusemuudatus peab olema kooskõlas Eesti põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega. Sellele on ka vihjanud Euroopa Inimõiguste kohus, et näiteks ka eluaegsetel vangidel peab olema võimalus vabaneda ennetähtaegselt. Selline mehhanism peab seaduses olema fikseeritud. Olukord, kus vabanemislootus üldse puudub, on alandav ja konventsiooniga vastuolus, leiab kohus.

Kohut julgustas Herman Simmi ennetähtaegselt vabastama nii riigireeturi kahetsus, vanglas leitud usk, kui lootus lastega ära leppida. Vanalt ja haigelt inimeselt uusi kuritegusid ei oodata.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tartu vangla hinnangul on tõenäosus, et Herman Simm kahe aasta jooksul uue kuriteo sooritab 11 protsenti. Samas toetasid nii vangla kui prokuratuur Simmi ennetähtaegset vabastamist. Tartu maakohtu kohtuniku Anne-Marie Kerassimovi sõnul pole kellegi arvamus kohtule siduv. Loomulikult oli see väga tõsine kaalutlusotsus. Põhjuseid, miks Herman Simm ennetähtaegselt vabastada on kohtuotsusest terve nimekiri. Herman Simm on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid. Ta on korrektselt täitnud vangla eeskirju. Ta on kaplanitega suhelnud. Kuna Simmi karistuse alguses koos teistega jumalateenistusele ei lubatud, palus ta kaplanilt eraldi armulauda. Hiljem on Simm osalenud piiblitundides jumalateenistustel ja pühakirja lugemisel. Ka vabaduses soovib Ta elada kristlikult. Kohtuistungil kinnitas Herman Simm, et ta on oma kuriteost aru saanud ja kahetseb toimunut. Seda enam, et pärast kinni pidamist katkesid tema suhted nii tütre kui kasupojaga. Lootus saada lastelt andeks, võib mõjutada teda edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Samas on kohtule oluline, et ennetähtaegselt vabanevat inimest keegi ikkagi ootaks. Herman Simmi ootab naine, kes võib aidata tal muuhulgas tasuda riigi ees laiuvat enam kui miljoni eurost võlga. Herman Simm ise andis lubaduse, et tema sooviks on igakuiselt kuni katseaja lõpuni tasuda vähemalt 100 eurot kuus. Kohtumääruses märgitakse eraldi ära ka peagi 73 aastaseks saava Simmi tervis. Üldiselt õiguskirjanduses ollakse seisukohal, et nii vanad inimesed ei soovi just omaealisuse tõttu toime panna uusi kuritegusid, mis ju tähendaks nende vangistust sisuliselt elupäevade lõpuni. Kohus hindas ka seda, kas Simmil üldse oleks võimalik oma kuritegelikku teed jätkata. Üldine tõdemus on, et vaevalt Simm uuesti tundlikule infole ligi lastaks, pealegi on Simni kriminaalhooldaja kui tõenäoliselt ka teiste organite jälgimise all. Anne-Maria Kerassimov tõdeb, et Simmi kuritegu oli räige, kuid seadus lubab kaaluda kõigi kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist. Justiitsminister Raivo aeg ongi algatanud seadusemuudatuse, mis muudaks teatud kuritegude puhul ennetähtaegse vabastamise võimatu. Anne-Marie Gerassimov ütleb, et ka seadusemuudatus peab olema kooskõlas Eesti põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega. Sellele on ka vihjanud Euroopa Inimõiguste kohus, et näiteks ka eluaegsetel vangidel peab olema võimalus vabaneda ennetähtaegselt. Selline mehhanism peab seaduses olema fikseeritud. Olukord, kus vabanemislootus üldse puudub, on alandav ja konventsiooniga vastuolus, leiab kohus. ### Response: Kohut julgustas Herman Simmi ennetähtaegselt vabastama nii riigireeturi kahetsus, vanglas leitud usk, kui lootus lastega ära leppida. Vanalt ja haigelt inimeselt uusi kuritegusid ei oodata.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kampaania kõige nähtavam osa on linna tänavatele välja pandud reklaamid, paremaks muutumise maa reklaamid, mis on üles ehitatud Eesti inimesele ja keskkonnale ja seal on nii inimesi kui ilusaid pilte Eestist, mida linnas liikudes ei näe, on reklaami sadamas ja lennuväljal, mis tervitavad saabujaid. Samuti kannavad paljude hotellide teenistujad vastavaid rinnamärke ja mõistagi on hotellides, kus Eurovisiooni külalised peatuvad reklaamid üleval. Fassaadid saavad oma reklaamid veel kõik täna ka Viru ja Radissoni hotell, kuhu nädalavahetusel tugeva tuule tõttu reklaame paigaldada ei saanud. Eurovisiooni tulnud ajakirjanikud on Eestit tutvustavad trükised ja sdromid juba kätte saanud ning terve nädala toimuvad Tallinnas viibivatele ajakirjanikele pressikonverentsid, kus tutvustatakse Eesti elu erinevaid külgi. Projektijuht Evelyn Int Lambot ütles keset kampaania avapoolaja mida me linnas kõik näeme, on ka mõeldud kõikidele. Need reklaamid, mis nüüd väljas on, tänavatel, on nüüd kõik eesti keeles ja inglise keeles ja, ja nad on ka üles ehitatud niimoodi, et nad on ikka suunatud nii välismaalasele kui ka Eesti inimesele endale. Me oleme siin mitu korda rääkinud, et mida me taotlesime ka eestlastele suunatud reklaamides siis seda, et, et inimesel endal tekiks nagu parem ja uhkem tunne oma riigist mõeldes, et kui inimesed vaatavad neid pilte ja, ja mõtlevad, et see ongi see, ongi meie maa, et siis paljud inimesed on öelnud, et nad, nad on küll uhked sellises riigis elades. Kampaania algus olnud üsna massiivne, kui kaua ta selline aktiivne püsib? Praegu on niimoodi, et see, mis on bussipeatustes ja ja nende tulpade peal reklaamid see on kaks nädalat, et on Eurovisiooni nädal ja siis nädal aega pärast seda veel, aga nüüd need näiteks see on üleval sadamates hotellides, et see on nüüd sadamate, hotellide ja lennujaama siis enda otsustada, et nad on tehtud universaalselt niimoodi, et neid võib kasutada. Ükskõik kui pikka aega võib ka vahepeal maha võtta ja siis jälle tagasi panna, et meil sellist tulevikuplaani väga selgelt ei ole, et see sõltub nüüd ettevõtluse arendamise sihtasutusest, et kuidas seal edasi hakkab see Eesti tutvustamise töö käima. Praegu me oleme teinud nagu Eurovisiooni ajaks selle avakampaania.

Algas projekti "Eesti tuntuks" reklaamikampaania.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kampaania kõige nähtavam osa on linna tänavatele välja pandud reklaamid, paremaks muutumise maa reklaamid, mis on üles ehitatud Eesti inimesele ja keskkonnale ja seal on nii inimesi kui ilusaid pilte Eestist, mida linnas liikudes ei näe, on reklaami sadamas ja lennuväljal, mis tervitavad saabujaid. Samuti kannavad paljude hotellide teenistujad vastavaid rinnamärke ja mõistagi on hotellides, kus Eurovisiooni külalised peatuvad reklaamid üleval. Fassaadid saavad oma reklaamid veel kõik täna ka Viru ja Radissoni hotell, kuhu nädalavahetusel tugeva tuule tõttu reklaame paigaldada ei saanud. Eurovisiooni tulnud ajakirjanikud on Eestit tutvustavad trükised ja sdromid juba kätte saanud ning terve nädala toimuvad Tallinnas viibivatele ajakirjanikele pressikonverentsid, kus tutvustatakse Eesti elu erinevaid külgi. Projektijuht Evelyn Int Lambot ütles keset kampaania avapoolaja mida me linnas kõik näeme, on ka mõeldud kõikidele. Need reklaamid, mis nüüd väljas on, tänavatel, on nüüd kõik eesti keeles ja inglise keeles ja, ja nad on ka üles ehitatud niimoodi, et nad on ikka suunatud nii välismaalasele kui ka Eesti inimesele endale. Me oleme siin mitu korda rääkinud, et mida me taotlesime ka eestlastele suunatud reklaamides siis seda, et, et inimesel endal tekiks nagu parem ja uhkem tunne oma riigist mõeldes, et kui inimesed vaatavad neid pilte ja, ja mõtlevad, et see ongi see, ongi meie maa, et siis paljud inimesed on öelnud, et nad, nad on küll uhked sellises riigis elades. Kampaania algus olnud üsna massiivne, kui kaua ta selline aktiivne püsib? Praegu on niimoodi, et see, mis on bussipeatustes ja ja nende tulpade peal reklaamid see on kaks nädalat, et on Eurovisiooni nädal ja siis nädal aega pärast seda veel, aga nüüd need näiteks see on üleval sadamates hotellides, et see on nüüd sadamate, hotellide ja lennujaama siis enda otsustada, et nad on tehtud universaalselt niimoodi, et neid võib kasutada. Ükskõik kui pikka aega võib ka vahepeal maha võtta ja siis jälle tagasi panna, et meil sellist tulevikuplaani väga selgelt ei ole, et see sõltub nüüd ettevõtluse arendamise sihtasutusest, et kuidas seal edasi hakkab see Eesti tutvustamise töö käima. Praegu me oleme teinud nagu Eurovisiooni ajaks selle avakampaania. ### Response: Algas projekti "Eesti tuntuks" reklaamikampaania.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Sihtpunkt on niisiis Sumatrasaar, kus kahe nädala jooksul käivitatakse välihaigla ja osutatakse kannatanutele vältimatut arstiabi. Missioon on 15 liikmeline, sinna kuulub 10 meditsiinitöötajat, kolm logistikut ja kaks meeskonnajuhti. Kogu varustus ja söök. Jook võeti Eestist kaasa ning päästeameti peadirektori Mati Raidma sõnul sõidetakse üliraskelt kannatada saanud piirkonda. Kõike, mis seal ees oodata võib, on Tallinnas olles võimatu ette näha. Samas ta rõhutas, et Eesti ei ole oma abiga hiljaks jäänud. Alles nüüd hakkab tekkima juurdepääs sellesse piirkonda, alles nüüd hakkavad tööle lennuväljad ja abi hakkab jõudma sellesse kõige suuremad purustusi saanud piirkonda tänasel päeval. Kõige tähtsam on aidata neid inimesi, kes sellel katastroofis jäid ellu kuid nad on saanud erinevaid vigastusi ja sõltuvalt selle piirkonna kliimast, mis on kuum, on vihmade periood, on see situatsioon väga raske? Missiooni eelarve on esialgu kolm miljonit krooni. Meditsiinirühma juht Jaak Talving möönis, et Eesti antav abi on pigem sümboolne. Võttes arvesse katastroofi ulatust. Me tugineme võimekuselt ikka sellele massile sellele varustuse massile, mida me saame kaasa võtta ja see on ikka päris tõsiselt piiratud. Meie meditsiiniline väljund on ikka, eeskätt on esmaabi evakuatsiooni prioriteetide määramine, sest sõna sorteerimine inimeste juures minu arvates ei ole päris kõige õigem sõna. Teine asi on vältimatud, elupäästvad manipulatsioonid ja elupäästev kirurg ja ka muidugi meditsiinilise luure. Rahvusvahelised organisatsioonid on hoiatanud, et hiidlainest laastatud piirkondades võivad puhkeda epideemiad. Räägitud on nii koolerast kui ka Malaariast. Jaak Talving tõdes, et see oht muudab meeskonnatöö veelgi pingelisemaks. Epideemiad on vältimatu järel kaja kõige sellele, mis toimus kas või niisugune pisikene nüanss, et üksinda kahekesi kolmekesi lihtsalt meie turvareaalist välja mitte liikuda mida iganes, sest et kui meid on 10 inimest, see teeb kokku 100 protsenti, kui üks inimene kaob, on juba järgi 90. Meeskonda oli teele saatma tulnud ka siseminister Margus Leivo, kes teatas, et vajadusel võidakse missiooni ka pikendada. Kuigi me vahetame tänasel hetkel välja Austraalia välihaigla ja meid vahetatakse mõne aja pärast välja, siis tegelikult need sündmused ju seal kohapeal eskaleeruvad halvamise suunas pidevalt ja järjest suuremates tempodes, kui me seda tahaksime, peaksime olema valmis ka selleks, kui meie missiooni Euroopa Liit palub pikendada ja mul on täis kindlustunnet selles, et meie meeskond suudab anda 150 protsenti iseendast ja kogu oma kompetentsist, mille me sinna saadame.

Eesti päästemeeskond sõitis tsunami piirkonda Sumatra saarele.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Sihtpunkt on niisiis Sumatrasaar, kus kahe nädala jooksul käivitatakse välihaigla ja osutatakse kannatanutele vältimatut arstiabi. Missioon on 15 liikmeline, sinna kuulub 10 meditsiinitöötajat, kolm logistikut ja kaks meeskonnajuhti. Kogu varustus ja söök. Jook võeti Eestist kaasa ning päästeameti peadirektori Mati Raidma sõnul sõidetakse üliraskelt kannatada saanud piirkonda. Kõike, mis seal ees oodata võib, on Tallinnas olles võimatu ette näha. Samas ta rõhutas, et Eesti ei ole oma abiga hiljaks jäänud. Alles nüüd hakkab tekkima juurdepääs sellesse piirkonda, alles nüüd hakkavad tööle lennuväljad ja abi hakkab jõudma sellesse kõige suuremad purustusi saanud piirkonda tänasel päeval. Kõige tähtsam on aidata neid inimesi, kes sellel katastroofis jäid ellu kuid nad on saanud erinevaid vigastusi ja sõltuvalt selle piirkonna kliimast, mis on kuum, on vihmade periood, on see situatsioon väga raske? Missiooni eelarve on esialgu kolm miljonit krooni. Meditsiinirühma juht Jaak Talving möönis, et Eesti antav abi on pigem sümboolne. Võttes arvesse katastroofi ulatust. Me tugineme võimekuselt ikka sellele massile sellele varustuse massile, mida me saame kaasa võtta ja see on ikka päris tõsiselt piiratud. Meie meditsiiniline väljund on ikka, eeskätt on esmaabi evakuatsiooni prioriteetide määramine, sest sõna sorteerimine inimeste juures minu arvates ei ole päris kõige õigem sõna. Teine asi on vältimatud, elupäästvad manipulatsioonid ja elupäästev kirurg ja ka muidugi meditsiinilise luure. Rahvusvahelised organisatsioonid on hoiatanud, et hiidlainest laastatud piirkondades võivad puhkeda epideemiad. Räägitud on nii koolerast kui ka Malaariast. Jaak Talving tõdes, et see oht muudab meeskonnatöö veelgi pingelisemaks. Epideemiad on vältimatu järel kaja kõige sellele, mis toimus kas või niisugune pisikene nüanss, et üksinda kahekesi kolmekesi lihtsalt meie turvareaalist välja mitte liikuda mida iganes, sest et kui meid on 10 inimest, see teeb kokku 100 protsenti, kui üks inimene kaob, on juba järgi 90. Meeskonda oli teele saatma tulnud ka siseminister Margus Leivo, kes teatas, et vajadusel võidakse missiooni ka pikendada. Kuigi me vahetame tänasel hetkel välja Austraalia välihaigla ja meid vahetatakse mõne aja pärast välja, siis tegelikult need sündmused ju seal kohapeal eskaleeruvad halvamise suunas pidevalt ja järjest suuremates tempodes, kui me seda tahaksime, peaksime olema valmis ka selleks, kui meie missiooni Euroopa Liit palub pikendada ja mul on täis kindlustunnet selles, et meie meeskond suudab anda 150 protsenti iseendast ja kogu oma kompetentsist, mille me sinna saadame. ### Response: Eesti päästemeeskond sõitis tsunami piirkonda Sumatra saarele.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Riikliku pere ehk vanemluslepituse süsteemi loomise eesmärgiks on võimaldada vanemate lahkumineku korral jõuda lapse kas teraatamise korralduse ja heaolu tagamise küsimustes omavahelisele kokkuleppele. Tegelikult pakuvad ka praegu erinevad advokaadid ning koolitatud perelepitajad seesugust teenust, mis maksab peredele aga sadu eurosid ja mida kõigil abivajajatel jõukohane, välja käia ei ole. Seega ongi rahvastikuministri Riina Solmani sõnul üheks, et riikliku teenusena võiks perelepitus olla inimestele tasuta, jätkab Riina Solman. Tegelikult juba see teenus võiks rakenduda tasuda 2022.-ks aastaks ja see maksaks riigile keskeltläbi 1,5 miljonit eurot aastas, mis tundub võib-olla suur summa riigieelarve kontekstis püsikuluna, kuid kui me mõtleme oma rahva vaimsele tervisele ja inimeste omavahelisele läbisaamise, siis sellel ei ole hinda, et igal juhul meie liigume sellega edasi ka siis riigieelarvest toetus pere lepitusteenusele saada. Riikliku perelepitussüsteemi väljatöötamiskavatsus valmis tegelikult juba 2016. aastal ja viimastel kuudel on toona kirja panduga Solmani sõnul hoogsasti edasi tegeletud. Nii näiteks on otsustatud, et loodavateenus võiks olla keskselt ühe riikliku asutuse poolt juhitud ja korraldatud. Kõige sobivamad eeldused selleks on Solmani sõnul sotsiaalkindlustusametil. Samuti toimub praegu inimeste kaasamine, et saada sisendit teenusemudeli ülesehitamiseks. Ja sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel Facebookis on praegu ka leitav selle teenuse kirjeldus, aga meie kutsume üles siis Facebooki lehte külastamas on SK küsitlus ja siis seal on üleval küsimustikus, me palume siis täita vanematel, kel on lahkuminemise kogemus, et aidata kaasa nüüd pere lepitusteenuse arendamisele. Solmani sõnul kaalutakse ka teenuse nime muutmist. Inimesed saaksid aru, et see ei ole teenus nüüd lahku läinud paaride kokkuviimiseks, vaid see on tegelikult vanemate nõustamiseks mõeldud perelepitusteenus siis lapse hooldusõigusi puudutavate küsimuste üle ja kõige vähem traumeerival kombel, et jõutaks kokkuleppele.

Riiklik perelepitusteenus vajab 1,5 miljonit eurot aastas. Ministeeriumide koostöös on välja töötamisel riiklik perelepitusteenus, mis peab valmima järgmise aasta veebruariks. Kui kaugel sellega ollakse?.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Riikliku pere ehk vanemluslepituse süsteemi loomise eesmärgiks on võimaldada vanemate lahkumineku korral jõuda lapse kas teraatamise korralduse ja heaolu tagamise küsimustes omavahelisele kokkuleppele. Tegelikult pakuvad ka praegu erinevad advokaadid ning koolitatud perelepitajad seesugust teenust, mis maksab peredele aga sadu eurosid ja mida kõigil abivajajatel jõukohane, välja käia ei ole. Seega ongi rahvastikuministri Riina Solmani sõnul üheks, et riikliku teenusena võiks perelepitus olla inimestele tasuta, jätkab Riina Solman. Tegelikult juba see teenus võiks rakenduda tasuda 2022.-ks aastaks ja see maksaks riigile keskeltläbi 1,5 miljonit eurot aastas, mis tundub võib-olla suur summa riigieelarve kontekstis püsikuluna, kuid kui me mõtleme oma rahva vaimsele tervisele ja inimeste omavahelisele läbisaamise, siis sellel ei ole hinda, et igal juhul meie liigume sellega edasi ka siis riigieelarvest toetus pere lepitusteenusele saada. Riikliku perelepitussüsteemi väljatöötamiskavatsus valmis tegelikult juba 2016. aastal ja viimastel kuudel on toona kirja panduga Solmani sõnul hoogsasti edasi tegeletud. Nii näiteks on otsustatud, et loodavateenus võiks olla keskselt ühe riikliku asutuse poolt juhitud ja korraldatud. Kõige sobivamad eeldused selleks on Solmani sõnul sotsiaalkindlustusametil. Samuti toimub praegu inimeste kaasamine, et saada sisendit teenusemudeli ülesehitamiseks. Ja sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel Facebookis on praegu ka leitav selle teenuse kirjeldus, aga meie kutsume üles siis Facebooki lehte külastamas on SK küsitlus ja siis seal on üleval küsimustikus, me palume siis täita vanematel, kel on lahkuminemise kogemus, et aidata kaasa nüüd pere lepitusteenuse arendamisele. Solmani sõnul kaalutakse ka teenuse nime muutmist. Inimesed saaksid aru, et see ei ole teenus nüüd lahku läinud paaride kokkuviimiseks, vaid see on tegelikult vanemate nõustamiseks mõeldud perelepitusteenus siis lapse hooldusõigusi puudutavate küsimuste üle ja kõige vähem traumeerival kombel, et jõutaks kokkuleppele. ### Response: Riiklik perelepitusteenus vajab 1,5 miljonit eurot aastas. Ministeeriumide koostöös on välja töötamisel riiklik perelepitusteenus, mis peab valmima järgmise aasta veebruariks. Kui kaugel sellega ollakse?.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Mina olen oma mikrofoniga praegu Võrumaal Tiri külas, siinsete metsade vahel, maamehe golfi nimelises talus ja täna õhtul siin siis Võrumaa jahimehed kuulutavad välja oma maakondliku jahirahu ja erineb see üle-eestilisest jahirahus selle poolest, et kui see täna välja kuulutatakse, hakkab see ka täna kehtima. Jahimehed panevad püssid kõrvale ja enne 20 seitsmendat siis neid kindlasti kätte ei võta. Aga täna on oluline päev selle poolest ka, et siin avatakse tänumonument. Metsloomadele ja minu juures on Lasva jahipiirkonna juht, esimees Tarmo Kokk, kes sellele ideele tuli. Mis asi see on ja, ja kust see idee siis ikkagi pärineb, et selline monument? See monument, mitte ta ei ole, monument on tänu sammas kõigile metsloomadele selle eest, et nad on olnud nagu suured koostööpartnerid läbi aegade meie küttidele ja jahimeestele ja et me oleme siiamaani välja vedanud. Miks on siin näha just metssiga? Metssiga on sellest, et ta on nagu kõige levinum jahiloom ja ta on kõige targem ja kõige parem vastane nagu jahimehele oma tarkuse i poolest. Aitäh teile, mina olen Mirjam Mõttus siit Tiri külast.

Võrumaal kuulutatakse täna välja maakondlik jahirahu.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Mina olen oma mikrofoniga praegu Võrumaal Tiri külas, siinsete metsade vahel, maamehe golfi nimelises talus ja täna õhtul siin siis Võrumaa jahimehed kuulutavad välja oma maakondliku jahirahu ja erineb see üle-eestilisest jahirahus selle poolest, et kui see täna välja kuulutatakse, hakkab see ka täna kehtima. Jahimehed panevad püssid kõrvale ja enne 20 seitsmendat siis neid kindlasti kätte ei võta. Aga täna on oluline päev selle poolest ka, et siin avatakse tänumonument. Metsloomadele ja minu juures on Lasva jahipiirkonna juht, esimees Tarmo Kokk, kes sellele ideele tuli. Mis asi see on ja, ja kust see idee siis ikkagi pärineb, et selline monument? See monument, mitte ta ei ole, monument on tänu sammas kõigile metsloomadele selle eest, et nad on olnud nagu suured koostööpartnerid läbi aegade meie küttidele ja jahimeestele ja et me oleme siiamaani välja vedanud. Miks on siin näha just metssiga? Metssiga on sellest, et ta on nagu kõige levinum jahiloom ja ta on kõige targem ja kõige parem vastane nagu jahimehele oma tarkuse i poolest. Aitäh teile, mina olen Mirjam Mõttus siit Tiri külast. ### Response: Võrumaal kuulutatakse täna välja maakondlik jahirahu.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Vabaduse puiestee parkimismaja hoonestusõiguse enam pakkumise võitis osaühing hildgrupp. Osaühing pakkus ligi 95000 euro suurust aastatasu. Hiljuti Tartu linnale saadetud kirjas soovib ettevõte oma võidust aga loobuda, viidates põhjustena nii koroonaviirusele kui ka muutunud majandusolukorrale. Tutu. Abilinnapea Reno Laidre kinnitab, et praeguse seisuga linn ja osaühing omavahel parkimismaja ehitamiseks lepingut ei sõlmi. Reno Laidre. Ühest küljest meie konkursi tingimused on olnud väga liberaalsed, võimaldanud pakkuma tulla tegelikult sisuliselt kõigil, kes oma hinnangu põhjal omavad piisavat kogemust ja kapitali, me ei ole kitsendanud pakkujate ringi, aga teisest küljest me teame, et kogu maailma raputanud Covid 19 kriis on t võtmas jälge ka erasektorile ja, ja tõenäoliselt ka see on üks oluline aspekt, mis seda tulemust on mõjutanud. Laidre lisab, et raske on hinnata ka, kas ettevõtte poolt pakutud aastatasu oleks olnud reaalne. Pigem on tegemist väga optimistliku plaaniga, sest prognooside järgi, kui arvestada näiteks Tartu linna parkimistsoon ja nende hinnakirja, on hoones parkimiselt tulu teenimise summa pakutud poole väiksem ettevõttega. Rahvusringhäälingu raadiouudistel ühendust saada ei õnnestunud. Luhtunud konkurss tähendab ühtlasi ka seda, et lähiaastatel raekoja platsi äärde parkimismaja Laidre sõnul ei tule. Linn ei saa teise ja kolmanda koha saanud pakkumisi kasutada sellepärast et, et see viis ja keskkond, mida me kasutasime konkursi läbiviimiseks, annab meile tegelikult ainult võit. Me ei olnud arvestanud sellega, et see konkurss luhtub. Kõige optimistlikum stsenaarium on nelja aasta graafik, mille kohaselt tuleb siis kõigepealt hoonestusõiguse konkurss uuesti korraldada. See peab osutuma edukaks ja, ja selle võitja peab olema siis valmis hoone valmis projekteerima ehitama ja avalikku kasutusse andma. Juhul, kui uus hoonestusõiguse konkurss otsustataksegi välja kuulutada, on praegu mõte kehtestada konkursil osalejatele ka teatud tingimused, et kitsendada pakkujate ringi. Et öeldagi, et me lubame kandideerima ettevõtjad, kelle portfellis on näiteks kogemus teatud mahus investeeringute puhul või kogemus siis opereerida, hallata parkimismaju.

Praegune konkurss on lõpetamisel ja lähima paari aasta jooksul Tartusse, Raekoja platsi äärde parkimismaja ei tule.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Vabaduse puiestee parkimismaja hoonestusõiguse enam pakkumise võitis osaühing hildgrupp. Osaühing pakkus ligi 95000 euro suurust aastatasu. Hiljuti Tartu linnale saadetud kirjas soovib ettevõte oma võidust aga loobuda, viidates põhjustena nii koroonaviirusele kui ka muutunud majandusolukorrale. Tutu. Abilinnapea Reno Laidre kinnitab, et praeguse seisuga linn ja osaühing omavahel parkimismaja ehitamiseks lepingut ei sõlmi. Reno Laidre. Ühest küljest meie konkursi tingimused on olnud väga liberaalsed, võimaldanud pakkuma tulla tegelikult sisuliselt kõigil, kes oma hinnangu põhjal omavad piisavat kogemust ja kapitali, me ei ole kitsendanud pakkujate ringi, aga teisest küljest me teame, et kogu maailma raputanud Covid 19 kriis on t võtmas jälge ka erasektorile ja, ja tõenäoliselt ka see on üks oluline aspekt, mis seda tulemust on mõjutanud. Laidre lisab, et raske on hinnata ka, kas ettevõtte poolt pakutud aastatasu oleks olnud reaalne. Pigem on tegemist väga optimistliku plaaniga, sest prognooside järgi, kui arvestada näiteks Tartu linna parkimistsoon ja nende hinnakirja, on hoones parkimiselt tulu teenimise summa pakutud poole väiksem ettevõttega. Rahvusringhäälingu raadiouudistel ühendust saada ei õnnestunud. Luhtunud konkurss tähendab ühtlasi ka seda, et lähiaastatel raekoja platsi äärde parkimismaja Laidre sõnul ei tule. Linn ei saa teise ja kolmanda koha saanud pakkumisi kasutada sellepärast et, et see viis ja keskkond, mida me kasutasime konkursi läbiviimiseks, annab meile tegelikult ainult võit. Me ei olnud arvestanud sellega, et see konkurss luhtub. Kõige optimistlikum stsenaarium on nelja aasta graafik, mille kohaselt tuleb siis kõigepealt hoonestusõiguse konkurss uuesti korraldada. See peab osutuma edukaks ja, ja selle võitja peab olema siis valmis hoone valmis projekteerima ehitama ja avalikku kasutusse andma. Juhul, kui uus hoonestusõiguse konkurss otsustataksegi välja kuulutada, on praegu mõte kehtestada konkursil osalejatele ka teatud tingimused, et kitsendada pakkujate ringi. Et öeldagi, et me lubame kandideerima ettevõtjad, kelle portfellis on näiteks kogemus teatud mahus investeeringute puhul või kogemus siis opereerida, hallata parkimismaju. ### Response: Praegune konkurss on lõpetamisel ja lähima paari aasta jooksul Tartusse, Raekoja platsi äärde parkimismaja ei tule.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Taksoettevõtjate liidu asutasid märtsi lõpus sõbratakso takso Reval takso ja elektritakso. Liidu juhatuse liige, sõbratakso juht Mart Palm ütles pressikonverentsil, et sõidujagamise teenust tuleks reguleerida nii, et see ei kattuks taksondusega. Taksofirmade hinnangul peaks sõidujagamise teenuseid reguleeriv seadusandlus seadma paika põhimõtte, mille järgi on takso jagamise eesmärk jagada tekkinud kulusid. Praegu on Uberite Fa juhid nende hinnangul aga kui piraadid, kes on leidnud seadusaugu, mitte täitmaks taksondusele määratud regulatsioon. Küsisin, ku takso juhilt Hando Laansol, kas rahuldaks taksofirmasid reegel, et beri ja taksi või sõitjad oleksid füüsilisest isikust ettevõtjad. Iseenesest mina näen, et jah, sõidu jagamine on väga tänuväärne, aga kui sa hommikul tahad tööle, sõidule enda kulusid katta, siis see sõidu jagamine iseenesest peaks välja nägema üldse niimoodi, et, et sa paned kuhugi kirja, et sa sõidad hommikul seda trajektoori mööda ja kutsub sinna kaasa, et kes soovib liituda, et palun väga, ma jagan oma sõitu, mitte niimoodi, et kui sa tahad hommikul enda sõitu jagada, siis sa paned nagu nii-öelda jääd ootama tellimust, siis tuleb sulle tellimus ja see, kes sult tellis, ütles, et ma tahan üldse Raplasse sõita, kuigi kuigi sa tegelikult tahtsid hoopis kesklinna oma sõitu jagada, eks ju, nagu mis tegelikult on täiesti nagu see Uberi süsteem, see ei ole ju sõidujagamine, eks ju, see on, see on konkreetne lisatöö. Ja kui me räägime sellest, et kui sa kui sa tahad nagu hommikul lisatööd teha, eks ju, et sul on paar vaba tundi, siis, siis tulekski seda öelda, et sa tahad lisatööd teha, mitte sõitu jagada, eks ju. Maksu ja tolliameti peadirektor Marek Helm ütles esmaspäeval, et jagamismajandus on Eestisse teretulnud. Ja meie oleme nendega igati valmis koostööd tegema juba teemegi. Luber on hea näide takifi samamoodi, et, et jagamismajandus on, iseloomustab Eesti inimese ettevõtlikkust ja, ja me näeme seda, et üha üha rohkem inimesi tegelikult kas siis oma põhitöö kõrval või ka ilmselt tulevikus põhitööna seda, seda võimalust tulu teenida kasutab ja, ja meie ülesanne on neile pakkuda selliseid häid, riigi teenuseid, e-teenuseid, mida Eestile ainuomane või omapärane, et, et nad siis maksud ka tasuksid. Riigikogu majanduskomisjon otsustas teisipäeval saata sõidujagamisteenust ehk kokkuleppevedusid seadustava eelnõu 19. aprillil esimesele lugemisele. Komisjon jõudis seisukohale, et seadus peaks tegema kutseliste taksojuhtide ja kokkuleppevedude pakkujate vahel ning eristama nende õigusi ja kohustusi. Samuti kaaluti võimalust luua sõidujagajatele senisest lihtsam ettevõtlusvorm, näiteks mikroettevõtja või täiendava füüsilisest isikust ettevõtja regulatsiooni äriseadustikus.

Nelja taksofirmat ühendava Eesti taksoettevõtjate liidu hinnangul peaks sõidujagamisteenuse pakkumist võimaldama vaid eraisikutele, kindla hinnaülempiiriga ning piiratud sõidukordade arvuga päevas.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Taksoettevõtjate liidu asutasid märtsi lõpus sõbratakso takso Reval takso ja elektritakso. Liidu juhatuse liige, sõbratakso juht Mart Palm ütles pressikonverentsil, et sõidujagamise teenust tuleks reguleerida nii, et see ei kattuks taksondusega. Taksofirmade hinnangul peaks sõidujagamise teenuseid reguleeriv seadusandlus seadma paika põhimõtte, mille järgi on takso jagamise eesmärk jagada tekkinud kulusid. Praegu on Uberite Fa juhid nende hinnangul aga kui piraadid, kes on leidnud seadusaugu, mitte täitmaks taksondusele määratud regulatsioon. Küsisin, ku takso juhilt Hando Laansol, kas rahuldaks taksofirmasid reegel, et beri ja taksi või sõitjad oleksid füüsilisest isikust ettevõtjad. Iseenesest mina näen, et jah, sõidu jagamine on väga tänuväärne, aga kui sa hommikul tahad tööle, sõidule enda kulusid katta, siis see sõidu jagamine iseenesest peaks välja nägema üldse niimoodi, et, et sa paned kuhugi kirja, et sa sõidad hommikul seda trajektoori mööda ja kutsub sinna kaasa, et kes soovib liituda, et palun väga, ma jagan oma sõitu, mitte niimoodi, et kui sa tahad hommikul enda sõitu jagada, siis sa paned nagu nii-öelda jääd ootama tellimust, siis tuleb sulle tellimus ja see, kes sult tellis, ütles, et ma tahan üldse Raplasse sõita, kuigi kuigi sa tegelikult tahtsid hoopis kesklinna oma sõitu jagada, eks ju, nagu mis tegelikult on täiesti nagu see Uberi süsteem, see ei ole ju sõidujagamine, eks ju, see on, see on konkreetne lisatöö. Ja kui me räägime sellest, et kui sa kui sa tahad nagu hommikul lisatööd teha, eks ju, et sul on paar vaba tundi, siis, siis tulekski seda öelda, et sa tahad lisatööd teha, mitte sõitu jagada, eks ju. Maksu ja tolliameti peadirektor Marek Helm ütles esmaspäeval, et jagamismajandus on Eestisse teretulnud. Ja meie oleme nendega igati valmis koostööd tegema juba teemegi. Luber on hea näide takifi samamoodi, et, et jagamismajandus on, iseloomustab Eesti inimese ettevõtlikkust ja, ja me näeme seda, et üha üha rohkem inimesi tegelikult kas siis oma põhitöö kõrval või ka ilmselt tulevikus põhitööna seda, seda võimalust tulu teenida kasutab ja, ja meie ülesanne on neile pakkuda selliseid häid, riigi teenuseid, e-teenuseid, mida Eestile ainuomane või omapärane, et, et nad siis maksud ka tasuksid. Riigikogu majanduskomisjon otsustas teisipäeval saata sõidujagamisteenust ehk kokkuleppevedusid seadustava eelnõu 19. aprillil esimesele lugemisele. Komisjon jõudis seisukohale, et seadus peaks tegema kutseliste taksojuhtide ja kokkuleppevedude pakkujate vahel ning eristama nende õigusi ja kohustusi. Samuti kaaluti võimalust luua sõidujagajatele senisest lihtsam ettevõtlusvorm, näiteks mikroettevõtja või täiendava füüsilisest isikust ettevõtja regulatsiooni äriseadustikus. ### Response: Nelja taksofirmat ühendava Eesti taksoettevõtjate liidu hinnangul peaks sõidujagamisteenuse pakkumist võimaldama vaid eraisikutele, kindla hinnaülempiiriga ning piiratud sõidukordade arvuga päevas.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kaks nädalat tagasi alanud taasiseseisvunud Eesti suurim reservväelaste õppus siil 2008 jõudis täna pühapäevani kestva viimase etapini. Reservohvitserid on Pärnus asuvas Lääne kaitseringkonnas olnud juba kaks ning reserv allohvitserid ühe sisuka nädala. Nüüd liitus ka reakoosseis, millega lõppes pataljoni formeerimine ja algas kogu üksuse kokku harjutamine. Täna tutvus pataljoni formeerimisega ka riigikaitse kõrgeim juht president Toomas Hendrik Ilves, kes pärast ringkäiku ja osalejatega suhtlemist kiitis õppekogunemise korraldust ja jäi rahule sellegagi, et õppusele kutsutud umbes 1000-st reservväelasest ligi 70 sinna ka jõudis. See kinnitab veelkord, et eestlased tahavad oma riiki kaitsta. Ma usun, et see võiks olla ka eeskujuks nendele, kes ei leidnud võimalus siia tulla. Kõige olulisem on, et üle kaua aja on nüüd uuesti toimunud reservõppused, kogu meie kaitsesüsteem. See, et meil kutsutakse iga aasta poisid sõjaväkke, eeldab toimuvad reservõppused, sest inimene, kes on lõpetanud oma ajateenistuse tegelikult ta on õppinud sõjaväelaseks, aga ta ei ole kunagi tegevteenistuses olnud. Ta on olnud õppesõdur ja süsteem eeldab kordusõppused. Reservõppused. Need peavad toimuma regulaarselt, aga paraku viimane kord, kui need korraldati, oli aastal 99. Ma loodan siiralt, et kordusõppused reservõppused hakkavad toimuma iga aasta ja ma loodan ka, et need inimesed, kes ei tulnud välja seekord tulevad järgmine kord. Ja tõepoolest, tänavuse siiliga sarnaseid või veelgi suuremaid reservväelaste õppekogunemisi on tulevikus kavas korraldada igal aastal ja kõrvale neist hoida ei tasu, hoiatab Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Me võtame tõsiselt üles, nüüd need inimesed, kes ei ole välja ilmunud, katsun välja selgitada põhjused ja ma pean neid hoiatama ka, et kui põhjust ei ole, siis teil tuleb tegemist teha viiekohalise arvust koosneva trahvi. Vähemalt president arvas, et sellised õppused võiksid aasta, mis teie sellest arvate? Nad hakkavadki toimuma meil järgmine aasta on plaanitud õppekogunemisel rohkem kui 3800 reservväelasega. Praegu on see esimene õppus peale üheksa aastast vahet, aga sellest hakkame pihta. Pärnus sõideti niisiis täna keskpolügoonile Lääne-Virumaal, nädala jooksul värskendatakse seal reservväelaste teadmisi kaitseväe ja selle funktsioonide ohutustehnika, relvade, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal.

Taasiseseisvuse aja suurim reservväelaste õppekogunemine SIIL 2008 jätkub tänasest Lääne-Virumaal. Reservväelasi Pärnust sinna teele saates rõhutas president Toomas Hendrik Ilves, et reservväelaste õppekogunemised peavad saama meie riigikaitsesüsteemi tavapäraseks osaks.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kaks nädalat tagasi alanud taasiseseisvunud Eesti suurim reservväelaste õppus siil 2008 jõudis täna pühapäevani kestva viimase etapini. Reservohvitserid on Pärnus asuvas Lääne kaitseringkonnas olnud juba kaks ning reserv allohvitserid ühe sisuka nädala. Nüüd liitus ka reakoosseis, millega lõppes pataljoni formeerimine ja algas kogu üksuse kokku harjutamine. Täna tutvus pataljoni formeerimisega ka riigikaitse kõrgeim juht president Toomas Hendrik Ilves, kes pärast ringkäiku ja osalejatega suhtlemist kiitis õppekogunemise korraldust ja jäi rahule sellegagi, et õppusele kutsutud umbes 1000-st reservväelasest ligi 70 sinna ka jõudis. See kinnitab veelkord, et eestlased tahavad oma riiki kaitsta. Ma usun, et see võiks olla ka eeskujuks nendele, kes ei leidnud võimalus siia tulla. Kõige olulisem on, et üle kaua aja on nüüd uuesti toimunud reservõppused, kogu meie kaitsesüsteem. See, et meil kutsutakse iga aasta poisid sõjaväkke, eeldab toimuvad reservõppused, sest inimene, kes on lõpetanud oma ajateenistuse tegelikult ta on õppinud sõjaväelaseks, aga ta ei ole kunagi tegevteenistuses olnud. Ta on olnud õppesõdur ja süsteem eeldab kordusõppused. Reservõppused. Need peavad toimuma regulaarselt, aga paraku viimane kord, kui need korraldati, oli aastal 99. Ma loodan siiralt, et kordusõppused reservõppused hakkavad toimuma iga aasta ja ma loodan ka, et need inimesed, kes ei tulnud välja seekord tulevad järgmine kord. Ja tõepoolest, tänavuse siiliga sarnaseid või veelgi suuremaid reservväelaste õppekogunemisi on tulevikus kavas korraldada igal aastal ja kõrvale neist hoida ei tasu, hoiatab Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Me võtame tõsiselt üles, nüüd need inimesed, kes ei ole välja ilmunud, katsun välja selgitada põhjused ja ma pean neid hoiatama ka, et kui põhjust ei ole, siis teil tuleb tegemist teha viiekohalise arvust koosneva trahvi. Vähemalt president arvas, et sellised õppused võiksid aasta, mis teie sellest arvate? Nad hakkavadki toimuma meil järgmine aasta on plaanitud õppekogunemisel rohkem kui 3800 reservväelasega. Praegu on see esimene õppus peale üheksa aastast vahet, aga sellest hakkame pihta. Pärnus sõideti niisiis täna keskpolügoonile Lääne-Virumaal, nädala jooksul värskendatakse seal reservväelaste teadmisi kaitseväe ja selle funktsioonide ohutustehnika, relvade, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal. ### Response: Taasiseseisvuse aja suurim reservväelaste õppekogunemine SIIL 2008 jätkub tänasest Lääne-Virumaal. Reservväelasi Pärnust sinna teele saates rõhutas president Toomas Hendrik Ilves, et reservväelaste õppekogunemised peavad saama meie riigikaitsesüsteemi tavapäraseks osaks.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kõige varem alustas hommikul padisel kogunenud vabaerakonna esinduskogu Erakond läheb valimistele täisnimekirjaga ehk 125 kandidaadiga. Erakond loodab saada igast piirkonnast ühe mandaadi ja tõusta üle viie protsendi künnise. Erakonna esinumbrid valimisnimekirjas on esimees Kaul Nurm, Erakonna Riigikogu fraktsiooni juht Andres Herkel, samuti Ain Lutsepp, Neeme Kuningas, Tiina Kangro ja Juku-Kalle Raid. Vabaerakonna valimiste põhiteesid lähtuvad novembris heaks kiidetud erakonna programmist aidata teine Eesti esimesele järele, lubab erakonna esimees Kaul Nurm. Me näeme, kui suured on sotsiaalmajanduslikud arengu erinevused eri Eesti piirkondades ja meil on väga võimas regionaalpoliitika peatükk, kus me loome eeldused ja motiivid inimestel maal elada. Riik ei lahkuks piirkonnas kogu oma teenustega. Me räägime küll migratsioonist Eesti sisse, aga me ei ole rääkinud migratsioonist Eesti sees maapiirkonda, nad on kaotanud 100000 inimest Tallinnale ja välismaale. On aeg lüüa see probleem lauale ja pakkuda sinna lahendused. Need lahendused on meil olemas. Valimiskampaania jääb vabaerakond pigem tagasihoidlikuks, ütles nurm. Suuri plakateid me ei too. Ühelt poolt on see protest erakondade ületoitmise eest, kui üks erakond saab teisest neli korda rohkem riigieelarvelist vahendeid, mida saab viia kampaaniasse ja teine saab seda neli korda vähem. Tulevad küll, digireklaamid tuleb, telereklaam, tuleb internetireklaam ja kindlasti me kohtume võimalikult paljude inimestega. See on raske ja vaevarikas, aga ma usun, et see edukas ja see töötab.

Erakond läheb valimistele täisnimekirjaga ehk 125 kandidaadiga. Erakond loodab saada igast piirkonnast ühe mandaadi ja tõusta üle viie protsendi künnise. Valimiste põhiteesid lähtuvad novembris heaks kiidetud erakonna programmist aidata teine Eesti esimesele järele.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kõige varem alustas hommikul padisel kogunenud vabaerakonna esinduskogu Erakond läheb valimistele täisnimekirjaga ehk 125 kandidaadiga. Erakond loodab saada igast piirkonnast ühe mandaadi ja tõusta üle viie protsendi künnise. Erakonna esinumbrid valimisnimekirjas on esimees Kaul Nurm, Erakonna Riigikogu fraktsiooni juht Andres Herkel, samuti Ain Lutsepp, Neeme Kuningas, Tiina Kangro ja Juku-Kalle Raid. Vabaerakonna valimiste põhiteesid lähtuvad novembris heaks kiidetud erakonna programmist aidata teine Eesti esimesele järele, lubab erakonna esimees Kaul Nurm. Me näeme, kui suured on sotsiaalmajanduslikud arengu erinevused eri Eesti piirkondades ja meil on väga võimas regionaalpoliitika peatükk, kus me loome eeldused ja motiivid inimestel maal elada. Riik ei lahkuks piirkonnas kogu oma teenustega. Me räägime küll migratsioonist Eesti sisse, aga me ei ole rääkinud migratsioonist Eesti sees maapiirkonda, nad on kaotanud 100000 inimest Tallinnale ja välismaale. On aeg lüüa see probleem lauale ja pakkuda sinna lahendused. Need lahendused on meil olemas. Valimiskampaania jääb vabaerakond pigem tagasihoidlikuks, ütles nurm. Suuri plakateid me ei too. Ühelt poolt on see protest erakondade ületoitmise eest, kui üks erakond saab teisest neli korda rohkem riigieelarvelist vahendeid, mida saab viia kampaaniasse ja teine saab seda neli korda vähem. Tulevad küll, digireklaamid tuleb, telereklaam, tuleb internetireklaam ja kindlasti me kohtume võimalikult paljude inimestega. See on raske ja vaevarikas, aga ma usun, et see edukas ja see töötab. ### Response: Erakond läheb valimistele täisnimekirjaga ehk 125 kandidaadiga. Erakond loodab saada igast piirkonnast ühe mandaadi ja tõusta üle viie protsendi künnise. Valimiste põhiteesid lähtuvad novembris heaks kiidetud erakonna programmist aidata teine Eesti esimesele järele.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Vastavalt lepingule, mis meiega sõlmis rahandusministeerium, jagame me need välja oma liidu liikmetele. Me oleme sõlminud ka nendega siis edasi andmislepingut, seal on küllaltki ranged tingimused, milleks neid maske tohib kasutada ja kellele neid siis oma töötajate seast tohib anda. Ja täna pärastlõunast siis alates hakkame neid välja jagama ja, ja nii palju siis, kui meie liikmetele on ette nähtud, saavad nad siis kätte meie kesksest laost. Ma loen teie pressiteatest välja, et tegelikult on kaubandussektori reaalne vajadus 120000 maski päevas, et tegemist on siis tegelikult ainult ühe päeva normiga või Jah, kui vaadata seda, mida tegelikult kogu kaubandussektoril vaja oleks, on jah, tegemist ühe päevanormiga. Natuke aitab see, et kaupmeeste liitu ei kuulu kogu Eesti kaubandus, meil on umbes 18000 töötajat, nii et iga töötaja kohta on kuskil kuus maski selle riigi abi na. Et kui mõelda selle peale riik räägib, et kriisist väljumiseks peaksid maskid olema kohustuslikud kõigil müüjatel. Et siis tasub tõesti teadvustada, et see tähendabki 120000 maski iga päev vähemalt ja see on siis eeldusel, et need ei ole laotöötajate, nad ei ole autojuhtidel, need ei ole hulgikaubanduses mitte kuskil mujal, et see on siis ainult see müüjate norm, 29000 müüjat? Jah, on Eestis kokku. Aga mis saab edasi? Edasi läheb elu nii nagu ta on senini läinud, et need maskid kuluvad väga kiiresti ära tõenäoliselt paari päevaga. Ja siis ettevõtted peavad ise edasi tegutsema, et meil hetkel ei ole järgmisi riigiga selliseid abileppeid sõlmitud. Küll aga me oleme küsinud valitsuselt abi isikukaitsevahendite osas, et need kulud on hästi suured. Ühel suurel jaeketil on juba praeguseks kuu ajaga kulunud pool miljonit eurot isikukaitsevahendite peale. Ja mida kauem see olukord jätkub, seda, seda kauem need kulud meile peale tulevad. Kui mõelda sellele, et see eriolukord kestab ja kaubandusele pannakse peale kohustused mingisuguseid isikuvahendeid oma rahade eest osta, et siis kindlasti me vaataks siin riigi poole ja loodaks veel abi saada ka tulevikus.

Kaupmeeste Liit sai riigiabina 120 000 kaitsemaski ja alustab täna oma liikmesettevõtete kaudu nende jaotamist müüjatele ja teistele kaubanduse eesliinitöötajatele.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Vastavalt lepingule, mis meiega sõlmis rahandusministeerium, jagame me need välja oma liidu liikmetele. Me oleme sõlminud ka nendega siis edasi andmislepingut, seal on küllaltki ranged tingimused, milleks neid maske tohib kasutada ja kellele neid siis oma töötajate seast tohib anda. Ja täna pärastlõunast siis alates hakkame neid välja jagama ja, ja nii palju siis, kui meie liikmetele on ette nähtud, saavad nad siis kätte meie kesksest laost. Ma loen teie pressiteatest välja, et tegelikult on kaubandussektori reaalne vajadus 120000 maski päevas, et tegemist on siis tegelikult ainult ühe päeva normiga või Jah, kui vaadata seda, mida tegelikult kogu kaubandussektoril vaja oleks, on jah, tegemist ühe päevanormiga. Natuke aitab see, et kaupmeeste liitu ei kuulu kogu Eesti kaubandus, meil on umbes 18000 töötajat, nii et iga töötaja kohta on kuskil kuus maski selle riigi abi na. Et kui mõelda selle peale riik räägib, et kriisist väljumiseks peaksid maskid olema kohustuslikud kõigil müüjatel. Et siis tasub tõesti teadvustada, et see tähendabki 120000 maski iga päev vähemalt ja see on siis eeldusel, et need ei ole laotöötajate, nad ei ole autojuhtidel, need ei ole hulgikaubanduses mitte kuskil mujal, et see on siis ainult see müüjate norm, 29000 müüjat? Jah, on Eestis kokku. Aga mis saab edasi? Edasi läheb elu nii nagu ta on senini läinud, et need maskid kuluvad väga kiiresti ära tõenäoliselt paari päevaga. Ja siis ettevõtted peavad ise edasi tegutsema, et meil hetkel ei ole järgmisi riigiga selliseid abileppeid sõlmitud. Küll aga me oleme küsinud valitsuselt abi isikukaitsevahendite osas, et need kulud on hästi suured. Ühel suurel jaeketil on juba praeguseks kuu ajaga kulunud pool miljonit eurot isikukaitsevahendite peale. Ja mida kauem see olukord jätkub, seda, seda kauem need kulud meile peale tulevad. Kui mõelda sellele, et see eriolukord kestab ja kaubandusele pannakse peale kohustused mingisuguseid isikuvahendeid oma rahade eest osta, et siis kindlasti me vaataks siin riigi poole ja loodaks veel abi saada ka tulevikus. ### Response: Kaupmeeste Liit sai riigiabina 120 000 kaitsemaski ja alustab täna oma liikmesettevõtete kaudu nende jaotamist müüjatele ja teistele kaubanduse eesliinitöötajatele.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Euroopa Liidu välisministrid otsustasid juba kuu ja üks päev tagasi, et Valgevene presidendivalimiste ametlikke tulemusi ei tunnustata ning valimispettusega seotud inimeste vastu tuleb sanktsioonid kehtestada. Kokkuleppest hoolimata pole neid sanktsioone endiselt ametlikult jõustatud, sest seda on blokeerinud Valgevenest rohkem kui 2000 kilomeetri kaugusel asuv Küpros. Kuna maksudesse ja välispoliitikasse puutuv nõuab Euroopa liidus ühehäälset otsust, on saareriik kasutanud oma vetot. Tegelikult loodeti, et eelmise nädala alguses toimunud välisasjade nõukogus suudetakse küproslaste vastupanu murda kuid asjatult. Euroopa Liidu välisasjade julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Josep Borellil jäi vaid üle ajakirjanike ja Valgevene opositsionääri Svetlana Tihhanovskaja eest punastada. Välisministrid lükkasid teema edasi peaministritele erakorralisele ülemkogule, mis pidi toimuma eelmise nädala lõpus, ent see lükkus Euroopa ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheli koroonaohu tõttu nädala võrra edasi. Nii ka Valgevene sanktsioonid. Samal ajal suutis Euroopa parlament Lukašenko tegevuse hukka mõista juba kaks nädalat tagasi. Rahvusringhäälinguga rääkinud parlamendiliikmete sõnul on Valgevene sanktsioonide ga venitamine täiesti andestamatu. Parlamendi Valgevene suhete delegatsiooni juhi poolaka Robert Peedroni sõnul on kujunenud olukord absurdne. Robert Peedroni. Me räägime Euroopa liidus palju väärtustest nagu demokraatia, vabadus, õigusriik ja inimõigused, aga kui on vaja otsustada, siis on meil palju sõnu, aga vähe tegusid, see on kahjuks reaalsus. Euroopa parlament võttis vastu tugeva resolutsiooni rea konkreetsete sammudega Valgevene demokraatia toetuseks. Aga praeguseks pole mitte midagi tehtud. Biedroniga sama meelt on prantslane Bernard Gueta. Seda ei saa andestada, ma saan seda mõista, aga seda ei saa andestada. See on täiesti häbiväärne. Nii peedroni kui Geta sõnul tuleks edaspidi selliste otsuste tegemisel loobuda ühehäälsuse printsiibist. Bernard Gueta. Ma arvan, et selliste otsuste tegemiseks ei oleks vaja ka ainult poolthäälteenamus, kvalifitseeritud häälteenamus oleks hea lahendus, see tähendab, et poolt peaks olema 55 protsenti liikmesriikidest ja 65 protsenti elanikest. Minu arvates oleks see hea ja kindlasti vajalik muutus. Robert Pedroni hinnangul on küsimus Euroopa Liidu otsustavuses. Robert Biedroni. Praegu halvab hääletustel iga veto meie välispoliitika ja see ei peaks nii olema, sest nii pole võimalik palju saavutada. Meil on erinevad riigid, erinevad huvid, erinevad lähenemised ning vahel blokeerivad need ära väga olulised otsused. See protseduur tuleb ära muuta, et olulisi asju saaks ellu viia siis, kui need vajalikud on. Valgevene sanktsioonid tulevad uuesti arutlusele sel nädalal neljapäeval ja reedel toimuval erakorralisel Euroopa ülemkogul. Joosep Värk, Brüssel.

Juba rohkem kui kuu aega pole Euroopa Liit suutnud Valgevenele sanktsioone kehtestada, sest seda on blokeerinud Küpros. Mitmed Euroopa Parlamendi liikmed soovivad sellise olukorra vältimiseks edaspidi otsustusreegleid muuta.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Euroopa Liidu välisministrid otsustasid juba kuu ja üks päev tagasi, et Valgevene presidendivalimiste ametlikke tulemusi ei tunnustata ning valimispettusega seotud inimeste vastu tuleb sanktsioonid kehtestada. Kokkuleppest hoolimata pole neid sanktsioone endiselt ametlikult jõustatud, sest seda on blokeerinud Valgevenest rohkem kui 2000 kilomeetri kaugusel asuv Küpros. Kuna maksudesse ja välispoliitikasse puutuv nõuab Euroopa liidus ühehäälset otsust, on saareriik kasutanud oma vetot. Tegelikult loodeti, et eelmise nädala alguses toimunud välisasjade nõukogus suudetakse küproslaste vastupanu murda kuid asjatult. Euroopa Liidu välisasjade julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Josep Borellil jäi vaid üle ajakirjanike ja Valgevene opositsionääri Svetlana Tihhanovskaja eest punastada. Välisministrid lükkasid teema edasi peaministritele erakorralisele ülemkogule, mis pidi toimuma eelmise nädala lõpus, ent see lükkus Euroopa ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheli koroonaohu tõttu nädala võrra edasi. Nii ka Valgevene sanktsioonid. Samal ajal suutis Euroopa parlament Lukašenko tegevuse hukka mõista juba kaks nädalat tagasi. Rahvusringhäälinguga rääkinud parlamendiliikmete sõnul on Valgevene sanktsioonide ga venitamine täiesti andestamatu. Parlamendi Valgevene suhete delegatsiooni juhi poolaka Robert Peedroni sõnul on kujunenud olukord absurdne. Robert Peedroni. Me räägime Euroopa liidus palju väärtustest nagu demokraatia, vabadus, õigusriik ja inimõigused, aga kui on vaja otsustada, siis on meil palju sõnu, aga vähe tegusid, see on kahjuks reaalsus. Euroopa parlament võttis vastu tugeva resolutsiooni rea konkreetsete sammudega Valgevene demokraatia toetuseks. Aga praeguseks pole mitte midagi tehtud. Biedroniga sama meelt on prantslane Bernard Gueta. Seda ei saa andestada, ma saan seda mõista, aga seda ei saa andestada. See on täiesti häbiväärne. Nii peedroni kui Geta sõnul tuleks edaspidi selliste otsuste tegemisel loobuda ühehäälsuse printsiibist. Bernard Gueta. Ma arvan, et selliste otsuste tegemiseks ei oleks vaja ka ainult poolthäälteenamus, kvalifitseeritud häälteenamus oleks hea lahendus, see tähendab, et poolt peaks olema 55 protsenti liikmesriikidest ja 65 protsenti elanikest. Minu arvates oleks see hea ja kindlasti vajalik muutus. Robert Pedroni hinnangul on küsimus Euroopa Liidu otsustavuses. Robert Biedroni. Praegu halvab hääletustel iga veto meie välispoliitika ja see ei peaks nii olema, sest nii pole võimalik palju saavutada. Meil on erinevad riigid, erinevad huvid, erinevad lähenemised ning vahel blokeerivad need ära väga olulised otsused. See protseduur tuleb ära muuta, et olulisi asju saaks ellu viia siis, kui need vajalikud on. Valgevene sanktsioonid tulevad uuesti arutlusele sel nädalal neljapäeval ja reedel toimuval erakorralisel Euroopa ülemkogul. Joosep Värk, Brüssel. ### Response: Juba rohkem kui kuu aega pole Euroopa Liit suutnud Valgevenele sanktsioone kehtestada, sest seda on blokeerinud Küpros. Mitmed Euroopa Parlamendi liikmed soovivad sellise olukorra vältimiseks edaspidi otsustusreegleid muuta.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Täna õhtul kell viis oodatakse kõiki huvilisi Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja ette Tartus Kuperjanovi tänaval, et liikuda siis üheskoos Raadile muuseumi uue hoone ehitusplatsile. Umbes sama teed kulges rongkäik 25 aastat tagasi, kui toimusid esimesed muinsuskaitsepäevad. Muuseumi direktori Tõnis Lukase sõnul on tänane rongkäik otsekui mõtteline sild mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Muinsuskaitsepäevade aprillis 1988. aastal nõuti palju selliseid asju, mis praegu on juba tõeks saanud. Sinimustvalged lipud toodi välja, monumentide taastamist nõuti aga meie jaoks väga oluline. Suurel rongkäigul Raadile nõuti ka Raadi vabastamist, et nõukogude lennuväliselt läheks ja et Eesti Rahva Muuseum sinna tagasi jõuaks. Nüüd on Raadil ehitus alanud. See, mida me 25 aastat tagasi taotlesime, on tõeks minemas. Eesti Rahva muuseumi oma maja vajadusest on räägitud juba muuseumi asutamisest peale 104 aastat tagasi. Juba toona räägiti, et ühe rahva ja kultuuri küpsust näitab see, kui ta hoolib oma ajaloost. Nüüd võib öelda, et see küpsusaste on saabunud, ütles muuseumi endine kauaaegne direktor Krista Aru. Eesti Rahva muuseum on ju seda tüüpi asutus, et see ei ole mitte kunagi algus, ajast peale pole see olnud ühe inimesega ka ühe kollektiivi, vaid tegelikult see ongi ikkagi mõeldud terve rahva muuseumina seda ei ole saatnud mitte kunagi algusest peale ei ole selle hoone projekti tegemist, selle hoone üle mõtlemist pole saatnud vaikus ja selles mõttes on see tõesti nagu uuesti vaimu suureks saamine ja, ja selle suure mõtteteoks tegem. Tänase rongkäiguga tehakse sümboolset algust Eesti Rahva Muuseumi raadile kolimisega. Kaasavarana on kaasas metallist toru koos sümboolsete, esemete ja ajalooliste ning päevakajaliste dokumentidega, mis maetakse nurgakivisse sõnumiga tulevastele põlvedele. Muuseumi kodarraha, pihlakapulga, soola, asutamisdokumendi, ajalehtede ja nurgakivi panemise päevale pühendatud templi kõrval lisati Lukase sõnul torusse veel midagi. Ene Ergma annetas sinna margid, mis antakse välja Eesti tudengisatelliidi saatmise puhuks kosmosesse, see on ka meie sõnum tulevikku, nii et innovatsioon ja, ja kaugemale vaatamine sobib Eesti rahvas, aga paljuski see sisu kajastab seda, et me oleme siin väga kaua aega elanud ja kavatseme oma eluruumi veel hoida sellele keelele ja kultuurile ja ei kavatse siit mitte kusagile minna. Pidulik rongkäik jõuab raadile veerand kaheksaks õhtul. Seal asetab president Toomas Hendrik Ilves nurgakivi oma kohale. Tseremoonia lõpetab metsatölli kontsert. Piret Eremreis Tartu stuudio.

Eesti Rahva Muuseum saab nurgakivi. Ühtlasi jõuavad täna lõpule ka Tartu muinsuskaitsepäevad, mille käigus nõuti 25 aasta eest esimest korda Raadi vabastamist nõukogude armeest ning Eesti Rahva Muuseumi taastamist.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Täna õhtul kell viis oodatakse kõiki huvilisi Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja ette Tartus Kuperjanovi tänaval, et liikuda siis üheskoos Raadile muuseumi uue hoone ehitusplatsile. Umbes sama teed kulges rongkäik 25 aastat tagasi, kui toimusid esimesed muinsuskaitsepäevad. Muuseumi direktori Tõnis Lukase sõnul on tänane rongkäik otsekui mõtteline sild mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Muinsuskaitsepäevade aprillis 1988. aastal nõuti palju selliseid asju, mis praegu on juba tõeks saanud. Sinimustvalged lipud toodi välja, monumentide taastamist nõuti aga meie jaoks väga oluline. Suurel rongkäigul Raadile nõuti ka Raadi vabastamist, et nõukogude lennuväliselt läheks ja et Eesti Rahva Muuseum sinna tagasi jõuaks. Nüüd on Raadil ehitus alanud. See, mida me 25 aastat tagasi taotlesime, on tõeks minemas. Eesti Rahva muuseumi oma maja vajadusest on räägitud juba muuseumi asutamisest peale 104 aastat tagasi. Juba toona räägiti, et ühe rahva ja kultuuri küpsust näitab see, kui ta hoolib oma ajaloost. Nüüd võib öelda, et see küpsusaste on saabunud, ütles muuseumi endine kauaaegne direktor Krista Aru. Eesti Rahva muuseum on ju seda tüüpi asutus, et see ei ole mitte kunagi algus, ajast peale pole see olnud ühe inimesega ka ühe kollektiivi, vaid tegelikult see ongi ikkagi mõeldud terve rahva muuseumina seda ei ole saatnud mitte kunagi algusest peale ei ole selle hoone projekti tegemist, selle hoone üle mõtlemist pole saatnud vaikus ja selles mõttes on see tõesti nagu uuesti vaimu suureks saamine ja, ja selle suure mõtteteoks tegem. Tänase rongkäiguga tehakse sümboolset algust Eesti Rahva Muuseumi raadile kolimisega. Kaasavarana on kaasas metallist toru koos sümboolsete, esemete ja ajalooliste ning päevakajaliste dokumentidega, mis maetakse nurgakivisse sõnumiga tulevastele põlvedele. Muuseumi kodarraha, pihlakapulga, soola, asutamisdokumendi, ajalehtede ja nurgakivi panemise päevale pühendatud templi kõrval lisati Lukase sõnul torusse veel midagi. Ene Ergma annetas sinna margid, mis antakse välja Eesti tudengisatelliidi saatmise puhuks kosmosesse, see on ka meie sõnum tulevikku, nii et innovatsioon ja, ja kaugemale vaatamine sobib Eesti rahvas, aga paljuski see sisu kajastab seda, et me oleme siin väga kaua aega elanud ja kavatseme oma eluruumi veel hoida sellele keelele ja kultuurile ja ei kavatse siit mitte kusagile minna. Pidulik rongkäik jõuab raadile veerand kaheksaks õhtul. Seal asetab president Toomas Hendrik Ilves nurgakivi oma kohale. Tseremoonia lõpetab metsatölli kontsert. Piret Eremreis Tartu stuudio. ### Response: Eesti Rahva Muuseum saab nurgakivi. Ühtlasi jõuavad täna lõpule ka Tartu muinsuskaitsepäevad, mille käigus nõuti 25 aasta eest esimest korda Raadi vabastamist nõukogude armeest ning Eesti Rahva Muuseumi taastamist.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Riigikohus tühistas Hiiu tuuleparke puudutava planeeringu, leides, et tuulikute ja merekaablite mõju keskkonnale on välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata. Riigikohtu halduskolleegium lahendas mittetulundusühingu Hiiu tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema käskkirjaga kehtestatud mereplaneering. Riigikohtu hinnangul ei tohi jätta keskkonnamõju vajaliku täpsusega hindamata argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendajate edasised kavatsused ja tegevuse üksikasjad planeeringu elluviimisel nagu näiteks tuulikute arv, võimsus või kõrgus. Seega tühistas riigikohus Hiiu maavanema mereplaneeringu kehtestamise korralduse tuuleenergia tootmise alade kohta. Muus osas jääb mereplaneering kehtima. Tuulepargi rajamise vastu riigikohtusse läinud mittetulundusühingu Hiiu tuul esindaja Inge Talts ütles Juhan Hepnerile et tuulepargi võimalikku rajamist puudutav pole olnud piisavalt kaasav ning võimalikke mõjusid pole piisavalt uuritud. Aastal 2008 kuni 2010 korjati rohkem kui 8000 allkirja selle kohta. Hiidlased ja nende sõbrad ei taha suuri tuuleparke Hiiumaale ja Hiiumaa rannikumerre. Ja sellega on jäetud arvestamata. Järgmine asi, millega jäeti arvestamata, on suured linnukaitselised väärtused Hiiumaa lähistel. Kui nende asjadega oleks arvestatud oleks jäänud palju võitlust ja ilmaaegset vaevanägemist, olemata. Mida tuleks praegu selle protsessi juures siis edasi teha, kas selle tuulepargi arendusega tuleks teie arvates nii-öelda siis asi seisma panna? Tuulepargi arendusega ei saa praegu edasi minna. Me peaksime ära ootama Apollo madala merekaitseala moodustamise ja tema arvamise naturaalade hulka. Me peaksime edasi minema Vinkovi ja tema lähimadalate kaitse alla võtmisega. Taastuvenergiaettevõtte nelja energia on varem teatanud, et tahab Hiiumaast loodes asuvatele meremadalikele ehitada kuni 1100 megavatise võimsusega tuulepargi. Nelja energia juhatuse esimees Martin Kruus ütles, et nende ettepanek riigile on arvestada vigu, mis riigikohtu lahendis välja toodi ja algatada uus planeering. Sest et riigikohtu lahend kindlasti ei ütle seda, et seal tuuleenergiat arendada ei tohiks, ta lihtsalt kritiseerib teatud punkte, et detailsus aste ei olnud piisav mida senimaani tegelikult peeti piisavaks sellise strateegilise planeerimise faasis, aga nüüd on üheselt selge, et see detailsusaste ei ole piisav ja on vaja palju täpsemalt siis juba planeeringu käigus neid projekte esitada. Seda planeerimisprotsessi võib teha ühte ja teistmoodi, et noh, senine Eesti praktika on olnud siis selline, et on mitmed planeeringufaasid, on selline strateegiline faas, on, kõigepealt on üldplaneering, siis on niisugune maakondlik planeering ja lõpuks on siis detailplaneering ja, ja igas etapis läheb see nii-öelda tehniline lahendus läheb järjest täpsemaks ja, ja lõpuks nii-öelda detailplaneeringu faasis, mida meres küll ei ole, meres on siis hoonestusloa menetlus on selle asemel ta saab ikkagi detailseks minna ainult juba konkreetse tehnoloogilise valiku noh tagajärjel, sest et noh, muidu ei ole võimalik väga detailseks minna. Ja nüüd see riigikohtu lahend tegelikult ütleb seda, et juba strateegilises faasis, kui me üleüldse arutleme selle üle, et kuhu võiks mingi objekt tulla, antud juhul siis tuulepark juba selles faasis me peame väga täpselt näitama, kuhu tuleb tuulik, mis on tema täpsed parameetrid ja see kõik on võimalik, aga lihtsalt varasem praktika oli teistsugune.

Riigikohtu halduskolleegium lahendas mittetulundusühingu Hiiu Tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema käskkirjaga kehtestatud mereplaneering. Tuulepargi rajamise vastu riigikohtusse läinud mittetulundusühingu Hiiu Tuul esindaja Inge Talts ütles Juhan Hepnerile, et tuulepargi võimalikku rajamist puudutav pole olnud piisavalt kaasav ning võimalikke mõjusid pole piisavalt uuritud. Taastuveenergia ettevõte Nelja Energia on varem teatanud, et tahab Hiiumaast loodes asuvatele meremadalikele ehitada kuni tuhande ühesaja megavatise võimsusega tuulepargi. Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus ütles, et nende ettepanek riigile on arvestada vigu, mis riigikohtu lahendis välja toodi ja algatada uus planeering.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Riigikohus tühistas Hiiu tuuleparke puudutava planeeringu, leides, et tuulikute ja merekaablite mõju keskkonnale on välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata. Riigikohtu halduskolleegium lahendas mittetulundusühingu Hiiu tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema käskkirjaga kehtestatud mereplaneering. Riigikohtu hinnangul ei tohi jätta keskkonnamõju vajaliku täpsusega hindamata argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendajate edasised kavatsused ja tegevuse üksikasjad planeeringu elluviimisel nagu näiteks tuulikute arv, võimsus või kõrgus. Seega tühistas riigikohus Hiiu maavanema mereplaneeringu kehtestamise korralduse tuuleenergia tootmise alade kohta. Muus osas jääb mereplaneering kehtima. Tuulepargi rajamise vastu riigikohtusse läinud mittetulundusühingu Hiiu tuul esindaja Inge Talts ütles Juhan Hepnerile et tuulepargi võimalikku rajamist puudutav pole olnud piisavalt kaasav ning võimalikke mõjusid pole piisavalt uuritud. Aastal 2008 kuni 2010 korjati rohkem kui 8000 allkirja selle kohta. Hiidlased ja nende sõbrad ei taha suuri tuuleparke Hiiumaale ja Hiiumaa rannikumerre. Ja sellega on jäetud arvestamata. Järgmine asi, millega jäeti arvestamata, on suured linnukaitselised väärtused Hiiumaa lähistel. Kui nende asjadega oleks arvestatud oleks jäänud palju võitlust ja ilmaaegset vaevanägemist, olemata. Mida tuleks praegu selle protsessi juures siis edasi teha, kas selle tuulepargi arendusega tuleks teie arvates nii-öelda siis asi seisma panna? Tuulepargi arendusega ei saa praegu edasi minna. Me peaksime ära ootama Apollo madala merekaitseala moodustamise ja tema arvamise naturaalade hulka. Me peaksime edasi minema Vinkovi ja tema lähimadalate kaitse alla võtmisega. Taastuvenergiaettevõtte nelja energia on varem teatanud, et tahab Hiiumaast loodes asuvatele meremadalikele ehitada kuni 1100 megavatise võimsusega tuulepargi. Nelja energia juhatuse esimees Martin Kruus ütles, et nende ettepanek riigile on arvestada vigu, mis riigikohtu lahendis välja toodi ja algatada uus planeering. Sest et riigikohtu lahend kindlasti ei ütle seda, et seal tuuleenergiat arendada ei tohiks, ta lihtsalt kritiseerib teatud punkte, et detailsus aste ei olnud piisav mida senimaani tegelikult peeti piisavaks sellise strateegilise planeerimise faasis, aga nüüd on üheselt selge, et see detailsusaste ei ole piisav ja on vaja palju täpsemalt siis juba planeeringu käigus neid projekte esitada. Seda planeerimisprotsessi võib teha ühte ja teistmoodi, et noh, senine Eesti praktika on olnud siis selline, et on mitmed planeeringufaasid, on selline strateegiline faas, on, kõigepealt on üldplaneering, siis on niisugune maakondlik planeering ja lõpuks on siis detailplaneering ja, ja igas etapis läheb see nii-öelda tehniline lahendus läheb järjest täpsemaks ja, ja lõpuks nii-öelda detailplaneeringu faasis, mida meres küll ei ole, meres on siis hoonestusloa menetlus on selle asemel ta saab ikkagi detailseks minna ainult juba konkreetse tehnoloogilise valiku noh tagajärjel, sest et noh, muidu ei ole võimalik väga detailseks minna. Ja nüüd see riigikohtu lahend tegelikult ütleb seda, et juba strateegilises faasis, kui me üleüldse arutleme selle üle, et kuhu võiks mingi objekt tulla, antud juhul siis tuulepark juba selles faasis me peame väga täpselt näitama, kuhu tuleb tuulik, mis on tema täpsed parameetrid ja see kõik on võimalik, aga lihtsalt varasem praktika oli teistsugune. ### Response: Riigikohtu halduskolleegium lahendas mittetulundusühingu Hiiu Tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema käskkirjaga kehtestatud mereplaneering. Tuulepargi rajamise vastu riigikohtusse läinud mittetulundusühingu Hiiu Tuul esindaja Inge Talts ütles Juhan Hepnerile, et tuulepargi võimalikku rajamist puudutav pole olnud piisavalt kaasav ning võimalikke mõjusid pole piisavalt uuritud. Taastuveenergia ettevõte Nelja Energia on varem teatanud, et tahab Hiiumaast loodes asuvatele meremadalikele ehitada kuni tuhande ühesaja megavatise võimsusega tuulepargi. Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus ütles, et nende ettepanek riigile on arvestada vigu, mis riigikohtu lahendis välja toodi ja algatada uus planeering.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Uus kirikukell valmistati Hollandis. Sellele on vanale tekstile lisatud viide eelmise kella hävimisele tulekahjus ja aasta 2003, mil uus kell uuesti kirikutorni paigutatakse. Kella valmistamist vahendas Soome firma Ringman. Lauri Ringman on Hollandi kuninglikust valukojast väga kõrgel arvamusel, samuti pidas ta pühavaimu kirikukella tegemist ennast ääretult huvitavaks. See on nii raske töö, et seda ei suuda maailmas keegi rohkem teha kui see üks Hollandi firma. Nad teevad suurepärast tööd. Ma olen 32 aastat tellinud sealt kelli ja iga kord on töö saanud kiita. Ka püha vaimu. Koguduse juhatuse esimees Sten Luik oli headest tulemustest kindel veel enne testimist. Kellameistrid Hollandis on teinud seda tööd juba väga pikkade traditsioonidega väga palju sajandeid ja kui me saatsime neile CdRomi peal lindistuse eelmise kellahelist siis nad taipasid kohe ära, et see ei ole puhas F noote. Ja küsisid järgi, et kas nad peavad tegema täpselt puhta F noodi või on sobilik teha nii, nagu lindi pealt on kuulda vanakella heli. Nii et me usume küll praegu, et see tuleb väga, väga, väga täpne koopia. Kella testiti nii, et tõsteti see kraanaga umbes poolteise meetri kõrgusele maast ja siis löödi. Seejärel võrreldi kella kõla vana, kella kõla ga helisalvestiselt. Lauri ringmani sõnul tegi just see, et uuele kellale sooviti endise aegse kella heli töö keeruliseks. Aga nüüd siis pühavaimu uue kirikukella heli ja kirikukellade spetsialisti Toomas Mäeväli hinnang sellele. Kell on proovitud, esimene heli on kuuldud, arvestades asjaolu, et, et see kell on terve, täitsa uus me kuulasime meetri pealt tal ei ole, eks ole, ära seda ühte kõrva serv on terve, ta on sisse pühitsemata, ta ei ole torni tõstetud. Ja tema kõla on veelgi kumedam, kui selle vana kellaküla oli, nii et kui ta nüüd sinna torni üles läheb, see natukene leevendab seda. Selle kellaküla on autent vana kellaga võrreldes.

Tallinna jõudis Pühavaimu kiriku uus tornikell. Firma "Ringman" esindaja Lauri Ringman.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Uus kirikukell valmistati Hollandis. Sellele on vanale tekstile lisatud viide eelmise kella hävimisele tulekahjus ja aasta 2003, mil uus kell uuesti kirikutorni paigutatakse. Kella valmistamist vahendas Soome firma Ringman. Lauri Ringman on Hollandi kuninglikust valukojast väga kõrgel arvamusel, samuti pidas ta pühavaimu kirikukella tegemist ennast ääretult huvitavaks. See on nii raske töö, et seda ei suuda maailmas keegi rohkem teha kui see üks Hollandi firma. Nad teevad suurepärast tööd. Ma olen 32 aastat tellinud sealt kelli ja iga kord on töö saanud kiita. Ka püha vaimu. Koguduse juhatuse esimees Sten Luik oli headest tulemustest kindel veel enne testimist. Kellameistrid Hollandis on teinud seda tööd juba väga pikkade traditsioonidega väga palju sajandeid ja kui me saatsime neile CdRomi peal lindistuse eelmise kellahelist siis nad taipasid kohe ära, et see ei ole puhas F noote. Ja küsisid järgi, et kas nad peavad tegema täpselt puhta F noodi või on sobilik teha nii, nagu lindi pealt on kuulda vanakella heli. Nii et me usume küll praegu, et see tuleb väga, väga, väga täpne koopia. Kella testiti nii, et tõsteti see kraanaga umbes poolteise meetri kõrgusele maast ja siis löödi. Seejärel võrreldi kella kõla vana, kella kõla ga helisalvestiselt. Lauri ringmani sõnul tegi just see, et uuele kellale sooviti endise aegse kella heli töö keeruliseks. Aga nüüd siis pühavaimu uue kirikukella heli ja kirikukellade spetsialisti Toomas Mäeväli hinnang sellele. Kell on proovitud, esimene heli on kuuldud, arvestades asjaolu, et, et see kell on terve, täitsa uus me kuulasime meetri pealt tal ei ole, eks ole, ära seda ühte kõrva serv on terve, ta on sisse pühitsemata, ta ei ole torni tõstetud. Ja tema kõla on veelgi kumedam, kui selle vana kellaküla oli, nii et kui ta nüüd sinna torni üles läheb, see natukene leevendab seda. Selle kellaküla on autent vana kellaga võrreldes. ### Response: Tallinna jõudis Pühavaimu kiriku uus tornikell. Firma "Ringman" esindaja Lauri Ringman.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Aktivistide kohtuskäiguni viinud sündmused algasid peaminister Johnson i kurtmisest et Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk on ta rumalasse süüdistamismängu kiskunud. Enne oli peaminister üleöö järeldusele jõudnud, et lepe Euroopa Liiduga on võimatu, sest Euroopa Liit püüab ühendkuningriiki veel sõlmimata leppe abil liidus edasi hoida. Selline avaldus sai vihase vastuavalduse Tuskilt, kes süüdistas peaministrit nii Euroopa Liidu kui ühendkuningriigi enda tulevase julgeoleku kahtluse alla seadmises. Johnsoni avalduse aluseks omakorda on Saksamaa liidukantsleri telefonikõne, milles Angela Merkel avaldas arvamust, et Johnson i välja pakutud Põhja-Iirimaa kahe piirisüsteem ei hakka iialgi tööle. Selle kõige peale pöördusid aktivistid kohtusse taotlusega, et kohus saadaks ise Euroopa liidule lahkumise edasilükkamise palve, kui peaminister seda tegemast keeldub. Juba varem on ühendkuningriigi kohtuvõimud teatanud, et peaministril tuleb arvestada tõsiste tagajärgedega kui ta seadust ei täida ning Euroopa Liidult ajapikendust ei küsi. Sest peaministri keeldumine seaduse täitmisest ei tähenda ei rohkemat ega vähemat kui põhiseaduslikku kriisi. Aktivistide teatel teeb kohus otsuse nende asjas täna. Taotlust Euroopa liidule aga ei esitata enne 20 esimest oktoobrit, et Boris Johnson il jääks endal võimalus olla seadusekuulekas peaminister ja Euroopa Liidu tippkohtumisel Brexiti edasilükkamist siiski paluda. Iirimaal valmistutakse samal ajal leppeta lahkumiseks ning parlamendile esitati just sellest stsenaariumist lähtuv riigieelarve kava. Dokumendis on ette nähtud 1,2 miljardit eurot, et hoida firmad käigus ka siis, kui ühendkuningriik ilma üleminekuperioodita Euroopa Liidust lahkub. Rahandusminister Bascal Tonehe sõnul tuleb majandust Brexiti valguses igati turgutada. Omal kohal on maksukärped ja suuremad riigi investeeringud. Uue eelarve pooldajad viitavad tõigale, et paljudel iirlastel on 10 aasta tagusele masula järgnenud pikast kasiinosperioodist seniajani paha maitse suus ning uus kasinus oleks praeguses olukorras liigmisliig. Seega on targem ukse pauguga Brexitist reservide toel üle saada.

USA kongress on otsustanud kehtestada sanktsioonid firmadele, kes osalevad Läänemerre ehitatava gaasijuhtme Nord Stream 2 projektis. Otsuse praktiline mõju jääb segaseks. USA rahvaesindajate hinnangul suurendab Nord Stream 2 veelgi Venemaa presidendi Vladimir Putini mõjuvõimu Lääne-Euroopas ning on seega ohtlik. Lääne-Euroopa riikide hinnangul sekkub USA sanktsioone kehtestades piirkonna siseasjadesse.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Aktivistide kohtuskäiguni viinud sündmused algasid peaminister Johnson i kurtmisest et Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk on ta rumalasse süüdistamismängu kiskunud. Enne oli peaminister üleöö järeldusele jõudnud, et lepe Euroopa Liiduga on võimatu, sest Euroopa Liit püüab ühendkuningriiki veel sõlmimata leppe abil liidus edasi hoida. Selline avaldus sai vihase vastuavalduse Tuskilt, kes süüdistas peaministrit nii Euroopa Liidu kui ühendkuningriigi enda tulevase julgeoleku kahtluse alla seadmises. Johnsoni avalduse aluseks omakorda on Saksamaa liidukantsleri telefonikõne, milles Angela Merkel avaldas arvamust, et Johnson i välja pakutud Põhja-Iirimaa kahe piirisüsteem ei hakka iialgi tööle. Selle kõige peale pöördusid aktivistid kohtusse taotlusega, et kohus saadaks ise Euroopa liidule lahkumise edasilükkamise palve, kui peaminister seda tegemast keeldub. Juba varem on ühendkuningriigi kohtuvõimud teatanud, et peaministril tuleb arvestada tõsiste tagajärgedega kui ta seadust ei täida ning Euroopa Liidult ajapikendust ei küsi. Sest peaministri keeldumine seaduse täitmisest ei tähenda ei rohkemat ega vähemat kui põhiseaduslikku kriisi. Aktivistide teatel teeb kohus otsuse nende asjas täna. Taotlust Euroopa liidule aga ei esitata enne 20 esimest oktoobrit, et Boris Johnson il jääks endal võimalus olla seadusekuulekas peaminister ja Euroopa Liidu tippkohtumisel Brexiti edasilükkamist siiski paluda. Iirimaal valmistutakse samal ajal leppeta lahkumiseks ning parlamendile esitati just sellest stsenaariumist lähtuv riigieelarve kava. Dokumendis on ette nähtud 1,2 miljardit eurot, et hoida firmad käigus ka siis, kui ühendkuningriik ilma üleminekuperioodita Euroopa Liidust lahkub. Rahandusminister Bascal Tonehe sõnul tuleb majandust Brexiti valguses igati turgutada. Omal kohal on maksukärped ja suuremad riigi investeeringud. Uue eelarve pooldajad viitavad tõigale, et paljudel iirlastel on 10 aasta tagusele masula järgnenud pikast kasiinosperioodist seniajani paha maitse suus ning uus kasinus oleks praeguses olukorras liigmisliig. Seega on targem ukse pauguga Brexitist reservide toel üle saada. ### Response: USA kongress on otsustanud kehtestada sanktsioonid firmadele, kes osalevad Läänemerre ehitatava gaasijuhtme Nord Stream 2 projektis. Otsuse praktiline mõju jääb segaseks. USA rahvaesindajate hinnangul suurendab Nord Stream 2 veelgi Venemaa presidendi Vladimir Putini mõjuvõimu Lääne-Euroopas ning on seega ohtlik. Lääne-Euroopa riikide hinnangul sekkub USA sanktsioone kehtestades piirkonna siseasjadesse.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus kui palju Eestisse võib mahtuda tuuleparke, nii et elu ikka inimlikuks jääks, et kogu silmapiir poleks tuulikuid täis? No Eestisse tuulepark mahub kindlasti oluliselt rohkem, kui me neid täna näeme, isegi suurusjärgus 10 korda rohkem võiks neid kindlasti Eestis olla. Mis Eestis takistab tuuleenergeetika arengut? Kindlasti on see olemasoleval elektrivõrgule ja üldse energiasüsteemile väljakutse, suure hulga tuulikute võrku liitmine. Aga noh, sellega tuleb tegeleda ja ma usun, et tulevikus need probleemid lähevad ka lihtsamaks. No see väljakutse on mõnes Euroopa suurriigis tekitanud tõsiseid häirekutseid Saksamaal näiteks ja mujalgi ilmselt ei ole tuuleenergeetika ka selline asi, millega väga vabalt võib suurenergeetikas käituda, see võib ikkagi kaasa tuua mõningaid probleeme. Tuuleenergeetika kindlasti ei too rohkem probleeme kaasa kui mis tahes teine energeetiline seade võrgus, see on energiasüsteemi paratamatus, et rikkeid esineb. Küsimus on lihtsalt selles, et kuidas nende riketega hakkama saada. Ja tuulikute puhul ma arvan, et on siin olukord isegi parem võrreldes teiste elektrijaamadega, sest et ühikvõimsus tuuleelektrijaamadel on oluliselt väiksem, seega võimalik kahju, ütleme, energiasüsteemile väiksem. Kui muidugi sündmused kumuleeruvad, siis on olukord teine, aga need on väga ekstreemsed juhtumid, mis võivad juhtuda nagunii. Üks põhiline müüt on see, et tuulikud tapavad linde. Isiklikult just käisin eelmine nädalavahetusel Saaremaal, kus on Salmes on tuulepark ja kohtasin sealt ühte Soome ornitoloogi, kes parasjagu jälgis röövlindide rännet tuulepargi vahetus läheduses. See on ehe näide sellest, et kuidas müüt ja tegelikkus omavahel absoluutselt kokku ei sobi. Tehnikaülikooli vanemteadur, tehnikadoktor Madis Lehtla taastuvenergeetika ei piirdu ju ainult tuule energeetikaga, kuigi Eestis arvatakse, et põhiline taastuvenergia allikas on tuul. Kuidas peaks see balanss Eestis olema, kui palju tuult, kui palju vett, kui palju võsa ja õlgi ja biogaasi. Ja kui palju siis taastumatuid energiaallikaid? Kõiki ressursse tuleb ära kasutada, mis Eestis on, aga samas elektrivõrk eeldab seda, et tootmise tarbimine peab olema tasakaalus ja kui seda tasakaalu ei ole, siis kannatab elektri. Kvaliteetse tehnilised lahendused selleks on kas salvestamise näol või siis tarbimise juhtimise näol. Üks võimalus on ka siis suunata tarbimist rohkem. Vastavalt tuulele tuleb õppida rohkem tuule järgi elama.

Ida-Eestisse on võimalik rajada veel 7 tuuleparki ja Eestisse kokku veel hulganisti. Kõne alla tulevad nii karjäärialad kui ka rannik.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus kui palju Eestisse võib mahtuda tuuleparke, nii et elu ikka inimlikuks jääks, et kogu silmapiir poleks tuulikuid täis? No Eestisse tuulepark mahub kindlasti oluliselt rohkem, kui me neid täna näeme, isegi suurusjärgus 10 korda rohkem võiks neid kindlasti Eestis olla. Mis Eestis takistab tuuleenergeetika arengut? Kindlasti on see olemasoleval elektrivõrgule ja üldse energiasüsteemile väljakutse, suure hulga tuulikute võrku liitmine. Aga noh, sellega tuleb tegeleda ja ma usun, et tulevikus need probleemid lähevad ka lihtsamaks. No see väljakutse on mõnes Euroopa suurriigis tekitanud tõsiseid häirekutseid Saksamaal näiteks ja mujalgi ilmselt ei ole tuuleenergeetika ka selline asi, millega väga vabalt võib suurenergeetikas käituda, see võib ikkagi kaasa tuua mõningaid probleeme. Tuuleenergeetika kindlasti ei too rohkem probleeme kaasa kui mis tahes teine energeetiline seade võrgus, see on energiasüsteemi paratamatus, et rikkeid esineb. Küsimus on lihtsalt selles, et kuidas nende riketega hakkama saada. Ja tuulikute puhul ma arvan, et on siin olukord isegi parem võrreldes teiste elektrijaamadega, sest et ühikvõimsus tuuleelektrijaamadel on oluliselt väiksem, seega võimalik kahju, ütleme, energiasüsteemile väiksem. Kui muidugi sündmused kumuleeruvad, siis on olukord teine, aga need on väga ekstreemsed juhtumid, mis võivad juhtuda nagunii. Üks põhiline müüt on see, et tuulikud tapavad linde. Isiklikult just käisin eelmine nädalavahetusel Saaremaal, kus on Salmes on tuulepark ja kohtasin sealt ühte Soome ornitoloogi, kes parasjagu jälgis röövlindide rännet tuulepargi vahetus läheduses. See on ehe näide sellest, et kuidas müüt ja tegelikkus omavahel absoluutselt kokku ei sobi. Tehnikaülikooli vanemteadur, tehnikadoktor Madis Lehtla taastuvenergeetika ei piirdu ju ainult tuule energeetikaga, kuigi Eestis arvatakse, et põhiline taastuvenergia allikas on tuul. Kuidas peaks see balanss Eestis olema, kui palju tuult, kui palju vett, kui palju võsa ja õlgi ja biogaasi. Ja kui palju siis taastumatuid energiaallikaid? Kõiki ressursse tuleb ära kasutada, mis Eestis on, aga samas elektrivõrk eeldab seda, et tootmise tarbimine peab olema tasakaalus ja kui seda tasakaalu ei ole, siis kannatab elektri. Kvaliteetse tehnilised lahendused selleks on kas salvestamise näol või siis tarbimise juhtimise näol. Üks võimalus on ka siis suunata tarbimist rohkem. Vastavalt tuulele tuleb õppida rohkem tuule järgi elama. ### Response: Ida-Eestisse on võimalik rajada veel 7 tuuleparki ja Eestisse kokku veel hulganisti. Kõne alla tulevad nii karjäärialad kui ka rannik.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

See, kui palju jääb pärast haldusreformi alles volikogu liikmeid, saab tlikult selgeks 19. juulil. Hinnanguliselt jääb neid poole vähemaks, kuid see pole kõikjal ühetaoline. Näiteks Saaremaal jääb praegusest 127-st volinikukohast alles vaid 31. Vabaerakonna juhatuse liikme Andres Herkeli hinnangul on oht, et kui pooled volikogu kohad kaovad, kaugeneb võim kogukonnast. Ühinemiskonsultandi Rivo Noorkõivu sõnul on mure suurem nendes kogukondades, kus ei ole tugevat liidrit. Niisiis tuleb leida erinevad koostöövormid, kuidas kohalikke kaasata saaks. Mis on ju pikka aega haldusreformi hirmuks olnud ehk kas kohalik hääl jõuab võimukandjateni, selge on ju see, et volikogudes on vähem liikmeid, järelikult volikogudel on vaja aktiivsem olla, siis külaseltside ja kogukonna esindajatega. Ka rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsleri Kaia Sarneti sõnul on inimeste kaasatus kinni juhtimiskvaliteedis. Kaasamisvõimalustena toob ta välja avalikud arutelud ja erinevad üritused. Sarnet rõhutab, et riik ei saa öelda valdadele ette, kuidas inimesi kaasata ning seda peab otsustama kohapeal. Väga oluline roll ongi siin uutel omavalitsustel see, kuidas ta suhtub oma kodanikuühiskonda mittetulundusühingutesse külaseltsidesse. Rahandusministeerium on enda poolt ka teinud mitmeid juhendmaterjale, kuidas suuremas omavalitsuses oma elu korraldada ja juhtimist korraldada nii, et oleks kaasatud võimalikult laiad elanikegrupid, peaasi et kuulatakse inimeste häält ja see on ka ju juhtides kinni, et peab ka oskama kuulata. Ka ühinemiskonsultant Rivo Noorkõiv nõustub, et lähenemisviise on erinevaid. Tema uuringute põhjal on üks efektiivseim lahendus kaasata rahvast läbi külavanemate. Eestis on üle 1000 küla vanema, kuid nad jaotavad maakonniti väga ebaühtlaselt, Saaremaal on neid peaaegu 300. Loodavas Pärnu suurvallas kõigest 12. Noori hinnangu teebki see, et iga omavalitsus peab leidma enda lahenduse. Vabaerakonna liige Andres Herkel arvab, et kohalik võim sõltub liiga palju Toompeast ja et inimesed peavad olukorra enda kätesse võtma. Me ei ole selle reformi lõppu veel tegelikult näinud, ma arvan, et siin karisid on päris palju, seisab ees ja ikkagi lõppküsimus on see, et mis on omavalitsuste pädevus ja kuidas nad toimivad sügisel valitud volikogude liikmetele, ma tahaksin küll kõige rohkem soovida niisugust iseseisvat otsustusjulgust ja isegi enesekehtestamist selles protsessis.

Haldusreformi järel jääb kohalikesse omavalitsustesse poole vähem volinikke. Kuidas leida mudel, et rahvast poliitika tegemisse kaasata?.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: See, kui palju jääb pärast haldusreformi alles volikogu liikmeid, saab tlikult selgeks 19. juulil. Hinnanguliselt jääb neid poole vähemaks, kuid see pole kõikjal ühetaoline. Näiteks Saaremaal jääb praegusest 127-st volinikukohast alles vaid 31. Vabaerakonna juhatuse liikme Andres Herkeli hinnangul on oht, et kui pooled volikogu kohad kaovad, kaugeneb võim kogukonnast. Ühinemiskonsultandi Rivo Noorkõivu sõnul on mure suurem nendes kogukondades, kus ei ole tugevat liidrit. Niisiis tuleb leida erinevad koostöövormid, kuidas kohalikke kaasata saaks. Mis on ju pikka aega haldusreformi hirmuks olnud ehk kas kohalik hääl jõuab võimukandjateni, selge on ju see, et volikogudes on vähem liikmeid, järelikult volikogudel on vaja aktiivsem olla, siis külaseltside ja kogukonna esindajatega. Ka rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsleri Kaia Sarneti sõnul on inimeste kaasatus kinni juhtimiskvaliteedis. Kaasamisvõimalustena toob ta välja avalikud arutelud ja erinevad üritused. Sarnet rõhutab, et riik ei saa öelda valdadele ette, kuidas inimesi kaasata ning seda peab otsustama kohapeal. Väga oluline roll ongi siin uutel omavalitsustel see, kuidas ta suhtub oma kodanikuühiskonda mittetulundusühingutesse külaseltsidesse. Rahandusministeerium on enda poolt ka teinud mitmeid juhendmaterjale, kuidas suuremas omavalitsuses oma elu korraldada ja juhtimist korraldada nii, et oleks kaasatud võimalikult laiad elanikegrupid, peaasi et kuulatakse inimeste häält ja see on ka ju juhtides kinni, et peab ka oskama kuulata. Ka ühinemiskonsultant Rivo Noorkõiv nõustub, et lähenemisviise on erinevaid. Tema uuringute põhjal on üks efektiivseim lahendus kaasata rahvast läbi külavanemate. Eestis on üle 1000 küla vanema, kuid nad jaotavad maakonniti väga ebaühtlaselt, Saaremaal on neid peaaegu 300. Loodavas Pärnu suurvallas kõigest 12. Noori hinnangu teebki see, et iga omavalitsus peab leidma enda lahenduse. Vabaerakonna liige Andres Herkel arvab, et kohalik võim sõltub liiga palju Toompeast ja et inimesed peavad olukorra enda kätesse võtma. Me ei ole selle reformi lõppu veel tegelikult näinud, ma arvan, et siin karisid on päris palju, seisab ees ja ikkagi lõppküsimus on see, et mis on omavalitsuste pädevus ja kuidas nad toimivad sügisel valitud volikogude liikmetele, ma tahaksin küll kõige rohkem soovida niisugust iseseisvat otsustusjulgust ja isegi enesekehtestamist selles protsessis. ### Response: Haldusreformi järel jääb kohalikesse omavalitsustesse poole vähem volinikke. Kuidas leida mudel, et rahvast poliitika tegemisse kaasata?.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Loogiline, et siis praegu me oleme rohelise stsenaariumi juures, ehk see nakatumise risk ei ole väga kõrge, aga on olemas ja see stsenaarium eeldab seda, et meetmeid rakendatakse vähe, aga valmidus on ikka olemas. Koolid ja koolijuhid siis loomulikult ise otsustavad, me anname neile päris piisavalt autonoomiat ka selles valdkonnas nad siis otsustavad, lähtudes oma oludest ja oma situatsioonist, kuidas nad hajutavad õpilasi, kas nad hakkavad sellega kohe isegi rohelise stsenaariumi juures tegelema, see on neil otsustada. Iseenesest kõik meetmed on teretulnud. Küsimus on ainult selles, mis on see otsene vajadus. Mis tähendab kollane stsenaarium, millal peab selle kasutusele võtma ja mida tähendab punane stsenaarium? Kui kollane stsenaarium eeldab, et nakatunute arv hakkab kasvama ja jõuab kuskile näiteks tasemele 25 nakatanud per 100000 elanikku siis on see juba selline kollane stsenaarium. Ja loomulikult vaatame olukorda, et kui näiteks koolides hakkavad ilmuma nakatumisjuhtumit, et näiteks üks õpilane või üks õpetaja on siis positiivse testi tulemusega siis siinkohal hakkame me rakendama meetmeid, lähtudes olukorrast, kus üks meede on kindlasti see, et näiteks üks klass läheb karantiini, üks meede on, mis on punase stsenaariumi meedet, siis mõni kool läheb karantiini. No ütleme, punase stsenaariumi kõige viimane meede on see, et põhimõtteliselt kõik Tallinna koolid lähevad karantiini. Aga me väga loodame, nagu, et selleni ei jõua. Tahaks kindlasti loota, et me jääksime rohelist stsenaariumi juurde ja niimoodi see lähebki. Aga me oleme loomulikult õigeks valmis.

Linnavalitsus on ettevalmistanud koroonaviiruse võimaliku leviku puhul kolm riskistsenaariumit, milles antakse koolidele ka suur otsustusõigus õppetöö korraldamisel. Abilinnapea Vadim Belobrovtsev selgitas, mida on tinglikult nimetatud roheliseks, kollaseks ja punaseks stsenaariumiks.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Loogiline, et siis praegu me oleme rohelise stsenaariumi juures, ehk see nakatumise risk ei ole väga kõrge, aga on olemas ja see stsenaarium eeldab seda, et meetmeid rakendatakse vähe, aga valmidus on ikka olemas. Koolid ja koolijuhid siis loomulikult ise otsustavad, me anname neile päris piisavalt autonoomiat ka selles valdkonnas nad siis otsustavad, lähtudes oma oludest ja oma situatsioonist, kuidas nad hajutavad õpilasi, kas nad hakkavad sellega kohe isegi rohelise stsenaariumi juures tegelema, see on neil otsustada. Iseenesest kõik meetmed on teretulnud. Küsimus on ainult selles, mis on see otsene vajadus. Mis tähendab kollane stsenaarium, millal peab selle kasutusele võtma ja mida tähendab punane stsenaarium? Kui kollane stsenaarium eeldab, et nakatunute arv hakkab kasvama ja jõuab kuskile näiteks tasemele 25 nakatanud per 100000 elanikku siis on see juba selline kollane stsenaarium. Ja loomulikult vaatame olukorda, et kui näiteks koolides hakkavad ilmuma nakatumisjuhtumit, et näiteks üks õpilane või üks õpetaja on siis positiivse testi tulemusega siis siinkohal hakkame me rakendama meetmeid, lähtudes olukorrast, kus üks meede on kindlasti see, et näiteks üks klass läheb karantiini, üks meede on, mis on punase stsenaariumi meedet, siis mõni kool läheb karantiini. No ütleme, punase stsenaariumi kõige viimane meede on see, et põhimõtteliselt kõik Tallinna koolid lähevad karantiini. Aga me väga loodame, nagu, et selleni ei jõua. Tahaks kindlasti loota, et me jääksime rohelist stsenaariumi juurde ja niimoodi see lähebki. Aga me oleme loomulikult õigeks valmis. ### Response: Linnavalitsus on ettevalmistanud koroonaviiruse võimaliku leviku puhul kolm riskistsenaariumit, milles antakse koolidele ka suur otsustusõigus õppetöö korraldamisel. Abilinnapea Vadim Belobrovtsev selgitas, mida on tinglikult nimetatud roheliseks, kollaseks ja punaseks stsenaariumiks.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Pilt Aidu tuulepargi ümber pole suurt muutunud, politsei valvab kahte poolikut tuulikut. Riik ütleb, et edasi seal ehitada ei tohi ning vennad sõnajalad kurdavad riigi pahatahtlikust. Sõnajalgade pahameel on läinud nõnda suureks, et hiljuti palusid nad kaitseministeeriumi asekantsleri Meelis Oidsalu taandamist. Kõige taustal käib mitu arutelu alates sellest, missugune ehitusluba kehtib, kuni selleni, kas arendaja peab riigile tuulikute projekte näitama. Aga nüüd on algamas vaidlus, mille tulemus käib kõigist senistest vaidlustest üle. Selle mõistmiseks on oluline teada, et maa, millele tuuleparki plaanitakse, kuulub riigile. 2015. aastal müüs Lüganuse vald Maahoonestusõiguse osaühingule Aidu tuulepark ning loa selleks oli vallale andnud riik, räägib kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Priik. Selles hoonestusõiguse edasiandmise lepingus oli selline punkt, mis nägi ette, et kui arendaja rikub korduvalt erinevad lepingulisi kohustusi või ei ehita ehitisi nii-öelda korrektselt valmis ettenähtud ajaks, siis on õigus hoonestusõigus maaomanikule tagasi võtta ja sisuliselt me siis praegu olemegi olukorras, kus me teeme ettepaneku seesama maa hoonestusõigus tagasi anda. Sellepärast et tegemist on olnud korduvate lepingu rikkumistega. Juhul, kui arendajad riigi ettepanekuga nõustuvad, peavad nad nelja kuu jooksul tuulikud lammutama. Andres Sõnajalg vaatab asjale aga hoopis teisiti. Tema hinnangul pole nad ühtegi reeglit rikkunud. Kogu ehitus on käinud vastavalt senistele kokkulepetele ning hoonestusõigust soovib riik tagasi hoopis Eesti Energia tarvis. See näitab veelkord, et kaitseministeeriumil on riigikaitselised argumendid otsa saanud ja nüüd otsitakse lihtsalt võimalust hoonestusõigused kuidagi ümber nurga siiski endale saada. See ongi olnud tegelikult kaitseministeeriumi ja selle taga olevate huvigruppide tegelik huvi. Andres sõnajalg rõhub sellele, et aprilli lõpus said nad Tartu halduskohtus olulise võidu, kui tuulepargile mõeldud ehitusluba sisuliselt ennist ati. Loomulikult justiitsministeerium vaidlustab kõik nii palju, kui on võimalik. Loodan, et riigikohtu lahend jõustunud lahend on kindlasti sügiseks käes. Ja siis loodavad sõnajalad tuulikuid edasi ehitada. Kaitseministeeriumil on Kristjan Priki sõnul siiski teine plaan ehk hoonestusõiguse äravõtmisest. Nemad ei loobu. Hoonestusõiguse osas oleme me valmis nüüd pöörduma kohtu poole, kui arendaja seda hoonestusõigust vabatahtlikult vastavalt meie tehtud ettepanekule tagasi ei anna. Ja veel kord Andres sõnajalg. No see ei ole esimene kord kohtusse minna, tema taktika ongi ainult lämmatada, ainult venitada, ainult kohtuid käia, kõik kohtucase' id on ta siiani kaotanud.

Kaitseministeerium tegi Sõnajalgadele ettepaneku. Loobuge Aidu hoonestusõigusest ja lammutage nelja kuuga oma tuulikud, vastasel korral läheb riik hoonestusõigust kohtu kaudu ära võtma.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Pilt Aidu tuulepargi ümber pole suurt muutunud, politsei valvab kahte poolikut tuulikut. Riik ütleb, et edasi seal ehitada ei tohi ning vennad sõnajalad kurdavad riigi pahatahtlikust. Sõnajalgade pahameel on läinud nõnda suureks, et hiljuti palusid nad kaitseministeeriumi asekantsleri Meelis Oidsalu taandamist. Kõige taustal käib mitu arutelu alates sellest, missugune ehitusluba kehtib, kuni selleni, kas arendaja peab riigile tuulikute projekte näitama. Aga nüüd on algamas vaidlus, mille tulemus käib kõigist senistest vaidlustest üle. Selle mõistmiseks on oluline teada, et maa, millele tuuleparki plaanitakse, kuulub riigile. 2015. aastal müüs Lüganuse vald Maahoonestusõiguse osaühingule Aidu tuulepark ning loa selleks oli vallale andnud riik, räägib kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Priik. Selles hoonestusõiguse edasiandmise lepingus oli selline punkt, mis nägi ette, et kui arendaja rikub korduvalt erinevad lepingulisi kohustusi või ei ehita ehitisi nii-öelda korrektselt valmis ettenähtud ajaks, siis on õigus hoonestusõigus maaomanikule tagasi võtta ja sisuliselt me siis praegu olemegi olukorras, kus me teeme ettepaneku seesama maa hoonestusõigus tagasi anda. Sellepärast et tegemist on olnud korduvate lepingu rikkumistega. Juhul, kui arendajad riigi ettepanekuga nõustuvad, peavad nad nelja kuu jooksul tuulikud lammutama. Andres Sõnajalg vaatab asjale aga hoopis teisiti. Tema hinnangul pole nad ühtegi reeglit rikkunud. Kogu ehitus on käinud vastavalt senistele kokkulepetele ning hoonestusõigust soovib riik tagasi hoopis Eesti Energia tarvis. See näitab veelkord, et kaitseministeeriumil on riigikaitselised argumendid otsa saanud ja nüüd otsitakse lihtsalt võimalust hoonestusõigused kuidagi ümber nurga siiski endale saada. See ongi olnud tegelikult kaitseministeeriumi ja selle taga olevate huvigruppide tegelik huvi. Andres sõnajalg rõhub sellele, et aprilli lõpus said nad Tartu halduskohtus olulise võidu, kui tuulepargile mõeldud ehitusluba sisuliselt ennist ati. Loomulikult justiitsministeerium vaidlustab kõik nii palju, kui on võimalik. Loodan, et riigikohtu lahend jõustunud lahend on kindlasti sügiseks käes. Ja siis loodavad sõnajalad tuulikuid edasi ehitada. Kaitseministeeriumil on Kristjan Priki sõnul siiski teine plaan ehk hoonestusõiguse äravõtmisest. Nemad ei loobu. Hoonestusõiguse osas oleme me valmis nüüd pöörduma kohtu poole, kui arendaja seda hoonestusõigust vabatahtlikult vastavalt meie tehtud ettepanekule tagasi ei anna. Ja veel kord Andres sõnajalg. No see ei ole esimene kord kohtusse minna, tema taktika ongi ainult lämmatada, ainult venitada, ainult kohtuid käia, kõik kohtucase' id on ta siiani kaotanud. ### Response: Kaitseministeerium tegi Sõnajalgadele ettepaneku. Loobuge Aidu hoonestusõigusest ja lammutage nelja kuuga oma tuulikud, vastasel korral läheb riik hoonestusõigust kohtu kaudu ära võtma.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kui poleks see teada antud, poleks linnakodanik täna streiki ilmselt märganudki. Bussid ja trammid sõitsid nagu ikka. Trolle tundus siiski harvem olevat, kuid inimesed ootasid peatustes sellele vaatamata. Praegu on käimas see streik ja trollid ei sõida. Kuulsin küll. Aga kas te teate, et praegu on käimas see streik ja trollid ei sõida? Aga see on väga mõnus. Mispärast, et inimesed hakkavad muretsema, et on vaja midagi teha? Siin just rooli pealt, et niiviisi sõidavad. Et praegu alles tore, sõitis veel hiljuti. Kas te teate, et praegu on käimas streik ja trollid ei peaks üldse sõitma? Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo kinnitas, et märkimisväärseid probleeme inimeste jaoks streik kaasa ei toonud. Ta mõistis aga hukka transpordi kasutamise selleks, et võidelda linna liikluse abil sellega mitte väga otseselt seotud asja ehk töölepingu seaduse muudatuste vastu. Muidugi linn iseenesest taunib seda, et soovitakse ühistransporti seisma panna, et noh, et ka minu arvates, et natuke vale hoob, et võidelda nende tõekspidamiste vastu. Transpordi ametiühingu esimehe Peep Petersoni hinnangul marssisid kõige paremini ühte jalga trollijuhid, ent bussidest ja trammidest nende jõud üle ei käinud. Trolli trollipargi kõik õnnestus, ütleme 90 protsenti trammijuhtide puhul juhtus see, et, et kõik juhid asendati et seal tuleb meil nagu jätkata tööd. Ametiühingud põhjendasid suhteliselt kesist tulemust muuhulgas sellega, et tööandja ehk siis autobussi koondis ähvardas streikijaid, sest ega vallandamine soovi korral paragrahvi taha ei jää. Tallinna autobussi koondise pressiesindaja Sirje Roht lükkas ametiühingute väited ähvardamisest otsustavalt ümber. Täna transpordi ametiühingu poolt levitatud väited, et Tallinna autobussi koondis on, on kedagi ähvardanud, on ametiühingut takistanud. On kõige otsesem lausvale ja ettevõttel aimamine, et kokku seitsmes-kaheksas kohas on saanud ametiühingu töötajad, et rääkida bussijuhtidega, neid streigile üles kutsuda neile lendlehti jagada. Mõni pani selle bussi esiklaasi taha ja avaldas tõenäoliselt moraalset toetust tänasele aktsioonile. Mõni viskas selle lehe kohe prügikasti. Autobussi koondise kinnitusel saavutasid nad pigem streikijatega kokkuleppe, et ära jäävatest reisidest antakse teada ja bussi vahepeal valveta jäeta. Bussiettevõte lubas, et streikijad ei leia end tulevikus võimalike koondamisnimekirjad eesotsas.

Transporditöötajate streigist Tallinnas.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kui poleks see teada antud, poleks linnakodanik täna streiki ilmselt märganudki. Bussid ja trammid sõitsid nagu ikka. Trolle tundus siiski harvem olevat, kuid inimesed ootasid peatustes sellele vaatamata. Praegu on käimas see streik ja trollid ei sõida. Kuulsin küll. Aga kas te teate, et praegu on käimas see streik ja trollid ei sõida? Aga see on väga mõnus. Mispärast, et inimesed hakkavad muretsema, et on vaja midagi teha? Siin just rooli pealt, et niiviisi sõidavad. Et praegu alles tore, sõitis veel hiljuti. Kas te teate, et praegu on käimas streik ja trollid ei peaks üldse sõitma? Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo kinnitas, et märkimisväärseid probleeme inimeste jaoks streik kaasa ei toonud. Ta mõistis aga hukka transpordi kasutamise selleks, et võidelda linna liikluse abil sellega mitte väga otseselt seotud asja ehk töölepingu seaduse muudatuste vastu. Muidugi linn iseenesest taunib seda, et soovitakse ühistransporti seisma panna, et noh, et ka minu arvates, et natuke vale hoob, et võidelda nende tõekspidamiste vastu. Transpordi ametiühingu esimehe Peep Petersoni hinnangul marssisid kõige paremini ühte jalga trollijuhid, ent bussidest ja trammidest nende jõud üle ei käinud. Trolli trollipargi kõik õnnestus, ütleme 90 protsenti trammijuhtide puhul juhtus see, et, et kõik juhid asendati et seal tuleb meil nagu jätkata tööd. Ametiühingud põhjendasid suhteliselt kesist tulemust muuhulgas sellega, et tööandja ehk siis autobussi koondis ähvardas streikijaid, sest ega vallandamine soovi korral paragrahvi taha ei jää. Tallinna autobussi koondise pressiesindaja Sirje Roht lükkas ametiühingute väited ähvardamisest otsustavalt ümber. Täna transpordi ametiühingu poolt levitatud väited, et Tallinna autobussi koondis on, on kedagi ähvardanud, on ametiühingut takistanud. On kõige otsesem lausvale ja ettevõttel aimamine, et kokku seitsmes-kaheksas kohas on saanud ametiühingu töötajad, et rääkida bussijuhtidega, neid streigile üles kutsuda neile lendlehti jagada. Mõni pani selle bussi esiklaasi taha ja avaldas tõenäoliselt moraalset toetust tänasele aktsioonile. Mõni viskas selle lehe kohe prügikasti. Autobussi koondise kinnitusel saavutasid nad pigem streikijatega kokkuleppe, et ära jäävatest reisidest antakse teada ja bussi vahepeal valveta jäeta. Bussiettevõte lubas, et streikijad ei leia end tulevikus võimalike koondamisnimekirjad eesotsas. ### Response: Transporditöötajate streigist Tallinnas.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Pea kõik sotsid, kellega seda teemat puudutan, ütlevad, et asi on üledramatiseeritud ja üle võimendatud. Indrek Saar ise nendib. Ma arvan, et arutelud erakonnas enne valimisi, sellest, kuidas minna valimistele, et need on täiesti kohustuslik osa erakonna siseelust, muudmoodi ju ei saaks kuidagi toimida. Aga ikkagi, kas esimehe peaks välja vahetama? No sellist asja ei saa otsustada üks inimene ja sotsiaaldemokraatide juures käib see loomulikult samamoodi, et iga juhatuse liikme ülesanne on luua võimalikult lai erakonnaliikmete arvamus juhatuse laua taha ja siis seal seda arutada ja kui jõutakse ühele või teisele tulemusele, siis hakkab erakond tegutsema. Kui küsime tema isiklikku arvamust, kordab Saar üks inimene seda otsustada ei saa. Kui üks inimene asju ei otsusta, mida arvavad siis teised sotside juhid, endine erakonna esimees, praegune juhatuse liige Ivari Padar Pean õigeks, et minna edasi Jevgeniga Jevgeni. Noorel mehel tal on nagu ikka inimestel küll on oma häid ja vigasid, aga ka antud juhul on see, et ikkagi mõistlikum on Jevgeni ga edasi minna ja anda Jevgeni võimalus neid asjasid, mis on siis viltu läinud, neid parandada? Ja teine juhatuse liige Eiki Nestor. Minu kindel arvamus on, et meil küll pole täna mingit põhjust erakonna juhte vahetada, õige aeg on seda teha alati peale valimisi, siis on järelduste tegemise aeg ja ma usun, et erakond peaks jätkama sellesama juhtkonnaga, kes meil täna on. Esimees Jevgeni Ossinovski ja aseesimeeste seas on ka Indrek Saar. Nad töötavad edasi rahulikult ja viivad erakonna valimistele. Ning veel üks arvamus Jaak Allik ei kuulu küll ametlikult erakonna juhtkonda, kuid autoriteet on ta igal juhul. Siin tuleks tegeleda oma valimisnimekirja ülesehitamisega, teised parteid tegelevad sellega ja, ja mingit sisevõitlust arendada ja konkurents ei ole praegu kindlasti mõtet ja Ossinovski on ka väga autoriteetne nii noorte seas kui ka venekeelse valijaskonna seas, nii et siin ei ole mingit probleemi minu jaoks selleks küll. Ning lõpuks samuti juhatuse liige Marju Lauristin, kes alustab sellest, et pärast ministritööst taandumist on Ossinovski panustanud erakonna töösse väga tugevalt ja lisab. Mul on tegelikult kahju, et nüüd praeguse meediakära selle sisuliselt ikkagi erakonna niisuguse täiesti normaalse siseelu arutelu ümber see paneb tegelikult Indreku alba valgusesse. Ta ei ole sealt ära teeninud. Indrek endise peasekretärina oli siiralt mures selles suhtes, mis nad ära andnud, kuidas ta peaks edasi minema, esitas oma seisukoha, milleks tal on absoluutne õigus, igalühel on õigus esitada oma seisukohta ja kui tema käest siis küsis seal keegi, et kas sa ise tahaks, ütle seda, tahan küll, aga miks ta oleks pidanud ütlema, et ta ei taha? Mina arvan, et Indrek praegu veel poliitilise liidrina ei ole nii tugev, kui ta on kultuuriministrina. Ta teistes valdkondades peab ennast alles näitama. Selge on see, et praegu Jevgeni on palju tugevam liider ja seda ütlesid ka need inimesed, kes seal arutelus osalesid.

Eesti Ekspress tõi avalikkuse ette teema lahkhelidest sotsiaaldemokraatide juhtkonnas. Nimelt on erakonna aseesimees Indrek Saar tõstatanud küsimuse esimehe väljavahetamisest.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Pea kõik sotsid, kellega seda teemat puudutan, ütlevad, et asi on üledramatiseeritud ja üle võimendatud. Indrek Saar ise nendib. Ma arvan, et arutelud erakonnas enne valimisi, sellest, kuidas minna valimistele, et need on täiesti kohustuslik osa erakonna siseelust, muudmoodi ju ei saaks kuidagi toimida. Aga ikkagi, kas esimehe peaks välja vahetama? No sellist asja ei saa otsustada üks inimene ja sotsiaaldemokraatide juures käib see loomulikult samamoodi, et iga juhatuse liikme ülesanne on luua võimalikult lai erakonnaliikmete arvamus juhatuse laua taha ja siis seal seda arutada ja kui jõutakse ühele või teisele tulemusele, siis hakkab erakond tegutsema. Kui küsime tema isiklikku arvamust, kordab Saar üks inimene seda otsustada ei saa. Kui üks inimene asju ei otsusta, mida arvavad siis teised sotside juhid, endine erakonna esimees, praegune juhatuse liige Ivari Padar Pean õigeks, et minna edasi Jevgeniga Jevgeni. Noorel mehel tal on nagu ikka inimestel küll on oma häid ja vigasid, aga ka antud juhul on see, et ikkagi mõistlikum on Jevgeni ga edasi minna ja anda Jevgeni võimalus neid asjasid, mis on siis viltu läinud, neid parandada? Ja teine juhatuse liige Eiki Nestor. Minu kindel arvamus on, et meil küll pole täna mingit põhjust erakonna juhte vahetada, õige aeg on seda teha alati peale valimisi, siis on järelduste tegemise aeg ja ma usun, et erakond peaks jätkama sellesama juhtkonnaga, kes meil täna on. Esimees Jevgeni Ossinovski ja aseesimeeste seas on ka Indrek Saar. Nad töötavad edasi rahulikult ja viivad erakonna valimistele. Ning veel üks arvamus Jaak Allik ei kuulu küll ametlikult erakonna juhtkonda, kuid autoriteet on ta igal juhul. Siin tuleks tegeleda oma valimisnimekirja ülesehitamisega, teised parteid tegelevad sellega ja, ja mingit sisevõitlust arendada ja konkurents ei ole praegu kindlasti mõtet ja Ossinovski on ka väga autoriteetne nii noorte seas kui ka venekeelse valijaskonna seas, nii et siin ei ole mingit probleemi minu jaoks selleks küll. Ning lõpuks samuti juhatuse liige Marju Lauristin, kes alustab sellest, et pärast ministritööst taandumist on Ossinovski panustanud erakonna töösse väga tugevalt ja lisab. Mul on tegelikult kahju, et nüüd praeguse meediakära selle sisuliselt ikkagi erakonna niisuguse täiesti normaalse siseelu arutelu ümber see paneb tegelikult Indreku alba valgusesse. Ta ei ole sealt ära teeninud. Indrek endise peasekretärina oli siiralt mures selles suhtes, mis nad ära andnud, kuidas ta peaks edasi minema, esitas oma seisukoha, milleks tal on absoluutne õigus, igalühel on õigus esitada oma seisukohta ja kui tema käest siis küsis seal keegi, et kas sa ise tahaks, ütle seda, tahan küll, aga miks ta oleks pidanud ütlema, et ta ei taha? Mina arvan, et Indrek praegu veel poliitilise liidrina ei ole nii tugev, kui ta on kultuuriministrina. Ta teistes valdkondades peab ennast alles näitama. Selge on see, et praegu Jevgeni on palju tugevam liider ja seda ütlesid ka need inimesed, kes seal arutelus osalesid. ### Response: Eesti Ekspress tõi avalikkuse ette teema lahkhelidest sotsiaaldemokraatide juhtkonnas. Nimelt on erakonna aseesimees Indrek Saar tõstatanud küsimuse esimehe väljavahetamisest.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Sihtasutuse ajakeskus Wittenstein juhatuse liige Ants Hiiemaa ütleb, et ehitaja, kelle nime veel ei avalikustata, on tõepoolest leitud ja leping saab allkirjad seitsmendal aprillil. Miks te loobusite kõige odavamast pakkujast? Et täites siis riigihangete seadust, me oleme ka oma otsuse teinud. Esialgu pidi kogu objekt maksma pisut üle 1,8 miljoni euro ja nüüd läheb oluliselt kallimaks, kui palju ja kust tuleb lisaraha? Kuna hange läks kallimaks 240000 siis selle tõttu ka see protsess natukene läks pikemaks ja meil on variant A. Me tegime taotluse kultuuriministeeriumile, et ta aitaks meid ja, ja suurendab oma osalust 240000 siis on meil olemas ka variant B. Kuna selle projekti kogumaksumus, mida siis Euroopa Liidu struktuurfondid rahastasid oli ligi 1,5 miljonit ja ülejäänud osa oligi Kultuuriministeeriumi ja Paide linnaosa ja, ja ka ajakeskuse enda osa, siis tegelikult me otsisime ka uusi võimalusi, kuidas ekspeditsiooni teha, odavamaks. Teiseks on meil ka veel kinnisvara, mida me saame müüa ja kolmandaks Paide linn, kes siis tõenäoliselt 2021. aasta eelarve saaks ka mingi osa meie toetuseks veel juurde siis lisada, ehkki linn juba on toetanud meid. Kultuuriministeeriumi muuseumi nõunik Marju Reismaa ütleb aga, et ajakeskus videnstein võib saada ehituseks lisaraha alles riigi järgmise aasta eelarvest. Me oleme esitanud rahandusministeeriumile lisataotluse, et saada see summa siis järgmise aasta eelarvesse. Aga hetkel valitsus ei ole üldse alustanud veel järgmise aasta eelarve menetlemisega. Kui suurest summast üldse jutt käib, mida muuseum taotleb juurde? See oli natuke üle 300000 euro. Kas see tähendab nüüd seda, et seitsmendal aprillil ei olegi võimalik ehitajaga sõlmida lepingut ja töid alustada? See on siis muuseumi nii-öelda risk otsustada, kas ta teeb seda või mitte. Riigieelarve seadus üle me ei saa minna ja, ja aasta ette lubadusi anda ei saa ka kahjuks. Ehitaja on lubanud Paide uue külastuskeskuse valmis ehitada 10 kuuga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.

Paide 19. sajandi muuseumi-tegevuskeskuse ehitustööde algus venib. Viivituse põhjustas hanke korras leitud odavaimast ehitajast loobumine.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Sihtasutuse ajakeskus Wittenstein juhatuse liige Ants Hiiemaa ütleb, et ehitaja, kelle nime veel ei avalikustata, on tõepoolest leitud ja leping saab allkirjad seitsmendal aprillil. Miks te loobusite kõige odavamast pakkujast? Et täites siis riigihangete seadust, me oleme ka oma otsuse teinud. Esialgu pidi kogu objekt maksma pisut üle 1,8 miljoni euro ja nüüd läheb oluliselt kallimaks, kui palju ja kust tuleb lisaraha? Kuna hange läks kallimaks 240000 siis selle tõttu ka see protsess natukene läks pikemaks ja meil on variant A. Me tegime taotluse kultuuriministeeriumile, et ta aitaks meid ja, ja suurendab oma osalust 240000 siis on meil olemas ka variant B. Kuna selle projekti kogumaksumus, mida siis Euroopa Liidu struktuurfondid rahastasid oli ligi 1,5 miljonit ja ülejäänud osa oligi Kultuuriministeeriumi ja Paide linnaosa ja, ja ka ajakeskuse enda osa, siis tegelikult me otsisime ka uusi võimalusi, kuidas ekspeditsiooni teha, odavamaks. Teiseks on meil ka veel kinnisvara, mida me saame müüa ja kolmandaks Paide linn, kes siis tõenäoliselt 2021. aasta eelarve saaks ka mingi osa meie toetuseks veel juurde siis lisada, ehkki linn juba on toetanud meid. Kultuuriministeeriumi muuseumi nõunik Marju Reismaa ütleb aga, et ajakeskus videnstein võib saada ehituseks lisaraha alles riigi järgmise aasta eelarvest. Me oleme esitanud rahandusministeeriumile lisataotluse, et saada see summa siis järgmise aasta eelarvesse. Aga hetkel valitsus ei ole üldse alustanud veel järgmise aasta eelarve menetlemisega. Kui suurest summast üldse jutt käib, mida muuseum taotleb juurde? See oli natuke üle 300000 euro. Kas see tähendab nüüd seda, et seitsmendal aprillil ei olegi võimalik ehitajaga sõlmida lepingut ja töid alustada? See on siis muuseumi nii-öelda risk otsustada, kas ta teeb seda või mitte. Riigieelarve seadus üle me ei saa minna ja, ja aasta ette lubadusi anda ei saa ka kahjuks. Ehitaja on lubanud Paide uue külastuskeskuse valmis ehitada 10 kuuga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. ### Response: Paide 19. sajandi muuseumi-tegevuskeskuse ehitustööde algus venib. Viivituse põhjustas hanke korras leitud odavaimast ehitajast loobumine.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Suur osa erasektori töötajatest ilmselt sügisel on, on suisa töötud ja teine osa siis on alandatud palkadega, sellega on nüüd selleks korraks nii avalik sektor. Kui me vaatame ka eile välja tulnud valitsuse plaani laenata riigieelarve puudujäägi kapp siis ma ei usu, et nüüd päris palgatõusud jätkuvad, seda ilmselt mitte, aga sellist suurt palkade alandamist seal sektoris tundub, praegu vähemalt ei ole plaanis. Nii et see vahe avaliku sektori palkade erasektori palkaori vahel ilmselt lähikvartali el käriseb veelgi. Mis te arvate rahandusminister Martin Helme mõtteavaldusest, et avalikus sektoris ei tohi kärpeid teha, sellepärast et see aitab meil majanduskriisist paremini läbi purjetada? Ja, ja selline Münchauseni mõtlemine, aga see on valitsuse otsus, et kuna nad tahavad väga eristuda, praegune valitsus, siis Andrus Ansipi valitsuselt eelmise kriisi ajal, kes kärpis siis ma saan aru, et ta nii teeb ja üldjoontes seda valitsus jätab kasutamata võimaluse avaliku sektori trimmi ajada ehk siis efektiivsust kasvatada, et viimases kriisist on möödas 12 aastat ja arvata, et selle aja jooksul ei ole tehtud avalikus sektoris nii-öelda hea ajakulutusi või, või otsuseid, mis võiks praegu nagu kriitilisemalt üle vaadata nagu naiivne tegemata, et siis ühel hetkel tuleb seda ikkagi teha, kuskilt peab ju maksuraha. Kui need praegused laenud on ära võetud, siis peab ju kuskilt tagasi tulema, nii et eks see tehakse siis veidi hiljem. Igas kriisis on ju alati ka midagi head, et kas see kriis pühib ära meilt sellise kehva teeninduse näite, eks ja kallist teenust pakkuvad ettevõtjad, kes ma ei tea, müüjad, kes sõna otseses mõttes lösutavad letil vaatavad nutitelefoni ja kliendi st välja ei tee. Kas see kriis mõjub selles mõttes ikkagi puhastavalt ka? Mingil määral alguses ikka, et kui head ajad tulevad tagasi, siis tõenäoliselt me jälle unustame, ega inimene on selline, et mäletan eelmist kriisi ja, ja mis kõik oli ja 120 130000 töötajate kinnisvarahinnad Tallinnas kukkusid pea 50 protsenti ja kõik see on juba juba meelest pühitud, et, et mingil kombel me kogeme seda tõenäoliselt sügiseks. Taas aga. Mis sektorid on selged, võitjad? Võitjad praeguses olukorras ma ei, ei kujuta ette, et eelmine kriis algas kinnisvarast ja lõppes turismi, nii ka praegune kriis algas turismiga ja teenindusega ilmselt lõpeb kinnisvaraga ehk et pühib üle kogu majanduse.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, seda on ligi viis protsenti rohkem kui aasta tagasi. Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ütles, et vähemalt erasektor on valmis, et palk lähiaegadel enam kindlasti ei kasva.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Suur osa erasektori töötajatest ilmselt sügisel on, on suisa töötud ja teine osa siis on alandatud palkadega, sellega on nüüd selleks korraks nii avalik sektor. Kui me vaatame ka eile välja tulnud valitsuse plaani laenata riigieelarve puudujäägi kapp siis ma ei usu, et nüüd päris palgatõusud jätkuvad, seda ilmselt mitte, aga sellist suurt palkade alandamist seal sektoris tundub, praegu vähemalt ei ole plaanis. Nii et see vahe avaliku sektori palkade erasektori palkaori vahel ilmselt lähikvartali el käriseb veelgi. Mis te arvate rahandusminister Martin Helme mõtteavaldusest, et avalikus sektoris ei tohi kärpeid teha, sellepärast et see aitab meil majanduskriisist paremini läbi purjetada? Ja, ja selline Münchauseni mõtlemine, aga see on valitsuse otsus, et kuna nad tahavad väga eristuda, praegune valitsus, siis Andrus Ansipi valitsuselt eelmise kriisi ajal, kes kärpis siis ma saan aru, et ta nii teeb ja üldjoontes seda valitsus jätab kasutamata võimaluse avaliku sektori trimmi ajada ehk siis efektiivsust kasvatada, et viimases kriisist on möödas 12 aastat ja arvata, et selle aja jooksul ei ole tehtud avalikus sektoris nii-öelda hea ajakulutusi või, või otsuseid, mis võiks praegu nagu kriitilisemalt üle vaadata nagu naiivne tegemata, et siis ühel hetkel tuleb seda ikkagi teha, kuskilt peab ju maksuraha. Kui need praegused laenud on ära võetud, siis peab ju kuskilt tagasi tulema, nii et eks see tehakse siis veidi hiljem. Igas kriisis on ju alati ka midagi head, et kas see kriis pühib ära meilt sellise kehva teeninduse näite, eks ja kallist teenust pakkuvad ettevõtjad, kes ma ei tea, müüjad, kes sõna otseses mõttes lösutavad letil vaatavad nutitelefoni ja kliendi st välja ei tee. Kas see kriis mõjub selles mõttes ikkagi puhastavalt ka? Mingil määral alguses ikka, et kui head ajad tulevad tagasi, siis tõenäoliselt me jälle unustame, ega inimene on selline, et mäletan eelmist kriisi ja, ja mis kõik oli ja 120 130000 töötajate kinnisvarahinnad Tallinnas kukkusid pea 50 protsenti ja kõik see on juba juba meelest pühitud, et, et mingil kombel me kogeme seda tõenäoliselt sügiseks. Taas aga. Mis sektorid on selged, võitjad? Võitjad praeguses olukorras ma ei, ei kujuta ette, et eelmine kriis algas kinnisvarast ja lõppes turismi, nii ka praegune kriis algas turismiga ja teenindusega ilmselt lõpeb kinnisvaraga ehk et pühib üle kogu majanduse. ### Response: Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, seda on ligi viis protsenti rohkem kui aasta tagasi. Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ütles, et vähemalt erasektor on valmis, et palk lähiaegadel enam kindlasti ei kasva.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eriolukorra ajal võis politsei ja piirivalveamet korraga kasutada 100 viitekümmet, kaitseliitlast, riigipiiri valvamisel ja neljakümmet. Selleks, et Muhu ja Saaremaal korda hoida koolituse, kuidas vajadusel jõudu kasutada, andis politsei aga umbes 1000-le kaitseliitlasele. Kaitseliidu Viru malevapealik kolonel leitnant Jaanus Ainsalu usub, et koos politseiga patrullis käimiseks olid kaheksa tunnised koolitused täiesti piisavad. Klassiruumis võeti siis teooria osa läbi, kus siis politseinikud seletasid, kuidas erinevaid situatsioone täita, käituda peale seda siis alustati matisaalis erinevate võtete ja iude väänamisega, et need asjad tehti siis praktiliselt selgeks. Siseministeeriumi pääste ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja jaanis Otsla tuletab meelde, et abipolitseinikke valmistatakse ette minimaalselt kaks nädalat. Nimetatud kaheksa tunni jooksul anti väga hädapäraseks ülevaate, aga kindlasti ei olnud see piisav, meil ei ole lõpuni selgust, kas ja kuidas oleks võimalik teatud kriisideks teha ka juba ennetavalt pikaajalisemaid koolitusi, mis annaks meile kindlust, et need isikud, kes kaasatakse, siis näiteks kaitseliidu või kaitseväe poole pealt oleksid hästi ette valmistatud. Kaitseliiduga on asi lihtsam kolonel leitnant Ainsalu räägib, et tegelikult on politsei korraldatud koolitused kaitseliitlastele üsna tavalised ja koostöö piirkondades tugev, juba töötatud jalikumad koolitusprogrammi. Aga lisaks vabatahtlikele vaatab siseministeerium ka kaitseväelaste suunas. Kolmapäeval saatis siseministeerium kaitseministeeriumile ettepaneku, et politsei võiks väljaõpet korraldada ajateenistuse või reserv õppekogunemiste ajal jaanis Otsla. Me pigem ootame kaitseministeeriumi seisukohta, kas selline lähenemine oleks üldse vastuvõetav, et ajateenijatele anda sellist koolitust juba ajateenistuse jooksul? Jaanis Otsla selgitab, et nii nagu kaitseliitlastegi puhul ei tarvitse politsei koolitada kõiki ajateenijaid. Pigem ikkagi sellised ajateenijad oleksid fookuses või üksused, kellel oleks suurem puutumus siis selle sisekaitsega või, või korrakaitsega. Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Martti Magnus ütleb, et korrakaitselisi elemente on täna sõjaväepolitsei väljaõppes. Samas. Et me esmajoones ei hakka siin ajateenistuse väljaõpet korrakaitseliste eesmärkidel kiiruga täiendama. Martin Magnus lisab, et siseministeeriumi ettepanekut ei lükata ka kohe tagasi, aga suures pildis usub kaitseministeerium, et kaitsevägi, sealhulgas reservväelased, on ikkagi pigem riigikaitseliste ülesannete tarvis. Meil on erinevad plaanid selleks, et kuidas PPA toetada, kuid seal me baseerume ikkagi jätkuvalt kaitseliidu üksuste peale.

Siseministeeriumi hinnangul võiks ajateenijatele politsei ülesandeid õpetada, et kaitseväelasi vajadusel politseile appi saata. Kaitseministeerium ei põlga plaani kohe ära, kuid näeb politsei abilisena siiski pigem kaitseliitlasi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eriolukorra ajal võis politsei ja piirivalveamet korraga kasutada 100 viitekümmet, kaitseliitlast, riigipiiri valvamisel ja neljakümmet. Selleks, et Muhu ja Saaremaal korda hoida koolituse, kuidas vajadusel jõudu kasutada, andis politsei aga umbes 1000-le kaitseliitlasele. Kaitseliidu Viru malevapealik kolonel leitnant Jaanus Ainsalu usub, et koos politseiga patrullis käimiseks olid kaheksa tunnised koolitused täiesti piisavad. Klassiruumis võeti siis teooria osa läbi, kus siis politseinikud seletasid, kuidas erinevaid situatsioone täita, käituda peale seda siis alustati matisaalis erinevate võtete ja iude väänamisega, et need asjad tehti siis praktiliselt selgeks. Siseministeeriumi pääste ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja jaanis Otsla tuletab meelde, et abipolitseinikke valmistatakse ette minimaalselt kaks nädalat. Nimetatud kaheksa tunni jooksul anti väga hädapäraseks ülevaate, aga kindlasti ei olnud see piisav, meil ei ole lõpuni selgust, kas ja kuidas oleks võimalik teatud kriisideks teha ka juba ennetavalt pikaajalisemaid koolitusi, mis annaks meile kindlust, et need isikud, kes kaasatakse, siis näiteks kaitseliidu või kaitseväe poole pealt oleksid hästi ette valmistatud. Kaitseliiduga on asi lihtsam kolonel leitnant Ainsalu räägib, et tegelikult on politsei korraldatud koolitused kaitseliitlastele üsna tavalised ja koostöö piirkondades tugev, juba töötatud jalikumad koolitusprogrammi. Aga lisaks vabatahtlikele vaatab siseministeerium ka kaitseväelaste suunas. Kolmapäeval saatis siseministeerium kaitseministeeriumile ettepaneku, et politsei võiks väljaõpet korraldada ajateenistuse või reserv õppekogunemiste ajal jaanis Otsla. Me pigem ootame kaitseministeeriumi seisukohta, kas selline lähenemine oleks üldse vastuvõetav, et ajateenijatele anda sellist koolitust juba ajateenistuse jooksul? Jaanis Otsla selgitab, et nii nagu kaitseliitlastegi puhul ei tarvitse politsei koolitada kõiki ajateenijaid. Pigem ikkagi sellised ajateenijad oleksid fookuses või üksused, kellel oleks suurem puutumus siis selle sisekaitsega või, või korrakaitsega. Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Martti Magnus ütleb, et korrakaitselisi elemente on täna sõjaväepolitsei väljaõppes. Samas. Et me esmajoones ei hakka siin ajateenistuse väljaõpet korrakaitseliste eesmärkidel kiiruga täiendama. Martin Magnus lisab, et siseministeeriumi ettepanekut ei lükata ka kohe tagasi, aga suures pildis usub kaitseministeerium, et kaitsevägi, sealhulgas reservväelased, on ikkagi pigem riigikaitseliste ülesannete tarvis. Meil on erinevad plaanid selleks, et kuidas PPA toetada, kuid seal me baseerume ikkagi jätkuvalt kaitseliidu üksuste peale. ### Response: Siseministeeriumi hinnangul võiks ajateenijatele politsei ülesandeid õpetada, et kaitseväelasi vajadusel politseile appi saata. Kaitseministeerium ei põlga plaani kohe ära, kuid näeb politsei abilisena siiski pigem kaitseliitlasi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Hannes Kelt ütleb, et eelmisel aastal registreeriti 125 autovargust ja lisab Eraldi ma tahaksin muidugi nendest välja tuua, et tegelikkuses selliste profi ja elukutseliste varaste poolt toime pandud sõidukite vargused on palju väiksem number ja, ja see number jääb sinna 10 ja 20 kanti eelmise aasta vaates. Kelt ütleb, et eilne vargus oli täiesti ilmselt proffide töö. Selle juhtumi puhul eilsete sündmustega sai kohe väga kiiresti selgeks, et inimestel oli kaasas eritehnika just nimelt pikk võti. Nendel oli tehtud eeltöö, nad teadsid konkreetseid aadresse, kus sellised sõidukid seisavad ja nende käitumismuster ka sarnanes väga varasemalt Eestis käinud siis rahvusvahelistel autovarastele, ehk siis tegutsemine öösel kella kolme ja nelja ajal teadlikult õige aadressi juurde auto käima ja koheselt Läti piiri poole ajama, et et see käitumismuster ka väga hästi iseloomustas neid kui profivargaid. Mis iseloomustab üldiselt autovargustele spetsialiseerunud kurjategijate käitumist? Nendel on mingisugune eelteadmine, sageli nad teevad piirkondades eeltööd, otsivad sõidukeid, hoove, kus nendel võiks olla ligipääs mistõttu on äärmiselt oluline, et inimesed pööraksid tähelepanu võõrastele isikutele sõidukitele, oma oma kogukondades ja julgeksid sellest politseile teada anda. Profivargad omavad ka sellist eelteadmist, millised on sõidukite lukustus ja, ja käivitusmehhanismid ja, ja sageli on nendel ka eritehnika. Kõige suurema löögi all on sõidukid, mis on võtmeta avamise süsteemiga ja võtmeta käivitamise süsteemiga. Et inimesed peaksid kindlasti vaatama oma käitumismustritele otsa ja eriti just hoidma sõidukivõtmeid sellises kohas, kus signaal ei ole varastele kättesaadav.

Harjumaalt varastati eile öösel kaks Lexust. Pärastlõunaks saadi üks neist Lätis kätte. Uku Toom uuris kui palju meil üldse autosid varastatakse. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Hannes Kelt.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Hannes Kelt ütleb, et eelmisel aastal registreeriti 125 autovargust ja lisab Eraldi ma tahaksin muidugi nendest välja tuua, et tegelikkuses selliste profi ja elukutseliste varaste poolt toime pandud sõidukite vargused on palju väiksem number ja, ja see number jääb sinna 10 ja 20 kanti eelmise aasta vaates. Kelt ütleb, et eilne vargus oli täiesti ilmselt proffide töö. Selle juhtumi puhul eilsete sündmustega sai kohe väga kiiresti selgeks, et inimestel oli kaasas eritehnika just nimelt pikk võti. Nendel oli tehtud eeltöö, nad teadsid konkreetseid aadresse, kus sellised sõidukid seisavad ja nende käitumismuster ka sarnanes väga varasemalt Eestis käinud siis rahvusvahelistel autovarastele, ehk siis tegutsemine öösel kella kolme ja nelja ajal teadlikult õige aadressi juurde auto käima ja koheselt Läti piiri poole ajama, et et see käitumismuster ka väga hästi iseloomustas neid kui profivargaid. Mis iseloomustab üldiselt autovargustele spetsialiseerunud kurjategijate käitumist? Nendel on mingisugune eelteadmine, sageli nad teevad piirkondades eeltööd, otsivad sõidukeid, hoove, kus nendel võiks olla ligipääs mistõttu on äärmiselt oluline, et inimesed pööraksid tähelepanu võõrastele isikutele sõidukitele, oma oma kogukondades ja julgeksid sellest politseile teada anda. Profivargad omavad ka sellist eelteadmist, millised on sõidukite lukustus ja, ja käivitusmehhanismid ja, ja sageli on nendel ka eritehnika. Kõige suurema löögi all on sõidukid, mis on võtmeta avamise süsteemiga ja võtmeta käivitamise süsteemiga. Et inimesed peaksid kindlasti vaatama oma käitumismustritele otsa ja eriti just hoidma sõidukivõtmeid sellises kohas, kus signaal ei ole varastele kättesaadav. ### Response: Harjumaalt varastati eile öösel kaks Lexust. Pärastlõunaks saadi üks neist Lätis kätte. Uku Toom uuris kui palju meil üldse autosid varastatakse. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Hannes Kelt.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eesti tööturg on kindlasti paindlik selleks heaks näiteks on kasvõi ülikiire tööpuuduse kasv majanduskriisi ajal. See näitab, et ettevõtted saavad töötajatest kergesti vabaneda. Samas on ka tööle asumine Eestis lihtsam kui mujal riikides. Võrreldes teiste Euroopa liidu liikmesriikidega on aga töötute olukord väga kehv. Ehk inimeste turvalisust tagavad süsteemid Eestis ei tööta. Tartu Ülikooli professor Raul Eamets tõi välja, et meie töötud on suhteliselt kõige vaesemad Euroopa liidus. Vaesus on siin defineeritud 60 protsenti keskmise inimese kulutustest ja Eestis on see hulk töötute seas üle 60 protsendi mis on reede kõige kõrgem näitaja Euroopa liidus. Üks uuringu koostajate soovitusi oleks tõsta töötutoetusi, mis praegu on 1000 krooni. Praxis analüütik Andres Võrk. Rahvusvahelised tavad või standard ütlevad, et kui meil on universaalne toetus, mis ei sõltu eelnevast sissetulekust, siis see võiks olla pool miinimumpalgast, mis Eestis tähendaks praegu 2150 krooni mille osas tegelikult ka lepiti kokku, kui uut töölepinguseadust arutati eelmisel aastal, kui lihtsalt tulenevalt majanduslikust olukorrast lükati see otsus edasi, nii et oluline oleks, et see osa ka sellest suurest tööturupaketist vähemalt esimesel võimalusel jõustuks, see nõuab lisaressurssi, see on poliitiline elistus. Selgelt. Millal aga töötu abiraha tõus tuleb, küsisin seda sotsiaalminister Hanno Pevkurilt. Seda on väga raske öelda, et, et loomulikult noh, küsimus ei ole ainult töötu abirahast. Me teame, et meil üldse erinevad toetused võiksid olla suuremad, et ka OECD oma raporti kirjutamisel on ju sellele juba tähelepanu juhtinud, et aga me saame toetusi maksta täpselt nii palju, kui meil riigieelarves võimalusi on, nagu meie Eesti inimesed riigieelarvesse tulu toodavad, et ka töötutoetuse puhul on ju väga selgelt see seotud sellega, kui palju me erinevaid makse suudame koguda, et siis kui võimalus tekib, siis loomulikult tuleb kaaluda seda suurendamist, aga 2011 eelarve ei ole oluliselt erinev 2010 eelarvest ja sellest tulenevalt ei ole ka võimalus seda praegu suurendada. Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et Eestis on madalate sotsiaalkulutuste määraga hakatud hooplema justkui nagu see oleks midagi positiivset. See on, on kindlasti küsimus, mis eeldab vähemalt tööturu osapooltelt väga selgelt ja ka erakondadelt väga selget seisukoha võttu, see on poliitilise eelistuse küsimus ja Eesti ametiühingute keskliit on küll seda meelt, et, et madalad sotsiaalkulutused ei tohi ja ei saa olla eesmärk iseeneses, et tegelikult tuleb otsida lahendusi, et, et sotsiaalkaitsesüsteem täidaks oma eesmärki ja, ja oleks samas jätkusuutlik, et, et ei saa kindlasti klammerduda selle külge, et sotsiaalkulutused peavadki jääma madalaks, sest sest see tähendabki vaesust.

Eesti tööturg on paindlik, kuid töötajate sotsiaalne kaitse on viletsal järjel. Eriti halb on töötute olukord.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eesti tööturg on kindlasti paindlik selleks heaks näiteks on kasvõi ülikiire tööpuuduse kasv majanduskriisi ajal. See näitab, et ettevõtted saavad töötajatest kergesti vabaneda. Samas on ka tööle asumine Eestis lihtsam kui mujal riikides. Võrreldes teiste Euroopa liidu liikmesriikidega on aga töötute olukord väga kehv. Ehk inimeste turvalisust tagavad süsteemid Eestis ei tööta. Tartu Ülikooli professor Raul Eamets tõi välja, et meie töötud on suhteliselt kõige vaesemad Euroopa liidus. Vaesus on siin defineeritud 60 protsenti keskmise inimese kulutustest ja Eestis on see hulk töötute seas üle 60 protsendi mis on reede kõige kõrgem näitaja Euroopa liidus. Üks uuringu koostajate soovitusi oleks tõsta töötutoetusi, mis praegu on 1000 krooni. Praxis analüütik Andres Võrk. Rahvusvahelised tavad või standard ütlevad, et kui meil on universaalne toetus, mis ei sõltu eelnevast sissetulekust, siis see võiks olla pool miinimumpalgast, mis Eestis tähendaks praegu 2150 krooni mille osas tegelikult ka lepiti kokku, kui uut töölepinguseadust arutati eelmisel aastal, kui lihtsalt tulenevalt majanduslikust olukorrast lükati see otsus edasi, nii et oluline oleks, et see osa ka sellest suurest tööturupaketist vähemalt esimesel võimalusel jõustuks, see nõuab lisaressurssi, see on poliitiline elistus. Selgelt. Millal aga töötu abiraha tõus tuleb, küsisin seda sotsiaalminister Hanno Pevkurilt. Seda on väga raske öelda, et, et loomulikult noh, küsimus ei ole ainult töötu abirahast. Me teame, et meil üldse erinevad toetused võiksid olla suuremad, et ka OECD oma raporti kirjutamisel on ju sellele juba tähelepanu juhtinud, et aga me saame toetusi maksta täpselt nii palju, kui meil riigieelarves võimalusi on, nagu meie Eesti inimesed riigieelarvesse tulu toodavad, et ka töötutoetuse puhul on ju väga selgelt see seotud sellega, kui palju me erinevaid makse suudame koguda, et siis kui võimalus tekib, siis loomulikult tuleb kaaluda seda suurendamist, aga 2011 eelarve ei ole oluliselt erinev 2010 eelarvest ja sellest tulenevalt ei ole ka võimalus seda praegu suurendada. Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et Eestis on madalate sotsiaalkulutuste määraga hakatud hooplema justkui nagu see oleks midagi positiivset. See on, on kindlasti küsimus, mis eeldab vähemalt tööturu osapooltelt väga selgelt ja ka erakondadelt väga selget seisukoha võttu, see on poliitilise eelistuse küsimus ja Eesti ametiühingute keskliit on küll seda meelt, et, et madalad sotsiaalkulutused ei tohi ja ei saa olla eesmärk iseeneses, et tegelikult tuleb otsida lahendusi, et, et sotsiaalkaitsesüsteem täidaks oma eesmärki ja, ja oleks samas jätkusuutlik, et, et ei saa kindlasti klammerduda selle külge, et sotsiaalkulutused peavadki jääma madalaks, sest sest see tähendabki vaesust. ### Response: Eesti tööturg on paindlik, kuid töötajate sotsiaalne kaitse on viletsal järjel. Eriti halb on töötute olukord.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Esiteks kandideerimisotsust ma ei saa enne teha, enne, kui on teada, kas valimised tulevad või ei tule, kas erakorraline üldkoosolek tuleb või ei tule, nii et enne selle otsuse teadasaamise ei ole mõtet minu nimega ka väga tugevasti spekuleerida. Võib-olla veel võiks nii palju öelda, et jah, tõepoolest, mind on kompromiss kandidaadiks pakutud, ma ei tea, kas ma tegelikku kompromissi suudan pakkuda, seda näitab elu. Mis puudutab programmi töösse, siis tõepoolest ma olen väga aktiivselt olnud tegevprogrammi loomes ja ma olen teinud erakonna programmi töös väga tugevat tööd, nii et selles mõttes Nendel inimestel võib õigus olla, kui nad märkavad seda minu seni tehtud tööd. Kuidas te kommenteerite seda päris valjuhäälset protesti, mis on nüüd paljud liikmed avaldanud seoses Andres Herkeli juhtimisega? No selge on see, et päris tühjalt kohalt need asjad tõusta ei saa, teisest küljest võib öelda. Elu on näidanud, et kui mingisugune selline sisemine arutelu läheb lahti ja, ja kui mingid probleemid on olnud pikka aega lahendamata, et siis arutelu võib võtta noh, võib-olla ka põhjendamatult liiga kõrged toonid ja emotsioonid ülesse, et kindlasti on teatud probleemid olemas, eks sellest on ka ju avalikkuses räägitud, et ma ei pea neid hakkama üle koondama. Nii et selle tõttu, et kui demokraatia peaks olema selline juhtimisviis nii riigis kui erakonnas, siis siis kindlasti kõik algatused, kõik kriitika, mis tuleb, tuleb läbi arutada ja, ja adekvaatselt käituda. Nii et, et ega siin muid mõistlikke lahendusi nagu ei ole. Kogutakse praegu aktiivselt allkirju selleks, et erakorraline üldkoosolek ikkagi kokku kutsuda. Umbes pooled allkirjad on olemas, aga, aga vahepeal on aega mööda läinud. Ma ei tea, mis see seis praegu on. Aga kui peaks teile tehtama selline konkreetne ettepanek erakorralisel üldkogul esimeheks kandideerima hakata, kas te siis võtate selle kutse vastu? Jah, kindlasti igat ettepanekut tuleb kaaluda, aga nagu ma ütlesin veelkord, et tänaseks ma ei ole seda otsust vastu võtnud ja milline saab olema minu võimalik otsus, on täna väga vara öelda.

Vabaerakonna juhatusest on viimastel nädalatel lahkunud neli inimest. Erakonnas korjatakse ka allkirju, et kokku kutsuda üldkoosolek, millel saaks korraldada uued erakonna esimehe valmised. Mitmed erakonna liikmed ei ole rahul praeguse esimehe Andres Herkeli juhtimistiiliga.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Esiteks kandideerimisotsust ma ei saa enne teha, enne, kui on teada, kas valimised tulevad või ei tule, kas erakorraline üldkoosolek tuleb või ei tule, nii et enne selle otsuse teadasaamise ei ole mõtet minu nimega ka väga tugevasti spekuleerida. Võib-olla veel võiks nii palju öelda, et jah, tõepoolest, mind on kompromiss kandidaadiks pakutud, ma ei tea, kas ma tegelikku kompromissi suudan pakkuda, seda näitab elu. Mis puudutab programmi töösse, siis tõepoolest ma olen väga aktiivselt olnud tegevprogrammi loomes ja ma olen teinud erakonna programmi töös väga tugevat tööd, nii et selles mõttes Nendel inimestel võib õigus olla, kui nad märkavad seda minu seni tehtud tööd. Kuidas te kommenteerite seda päris valjuhäälset protesti, mis on nüüd paljud liikmed avaldanud seoses Andres Herkeli juhtimisega? No selge on see, et päris tühjalt kohalt need asjad tõusta ei saa, teisest küljest võib öelda. Elu on näidanud, et kui mingisugune selline sisemine arutelu läheb lahti ja, ja kui mingid probleemid on olnud pikka aega lahendamata, et siis arutelu võib võtta noh, võib-olla ka põhjendamatult liiga kõrged toonid ja emotsioonid ülesse, et kindlasti on teatud probleemid olemas, eks sellest on ka ju avalikkuses räägitud, et ma ei pea neid hakkama üle koondama. Nii et selle tõttu, et kui demokraatia peaks olema selline juhtimisviis nii riigis kui erakonnas, siis siis kindlasti kõik algatused, kõik kriitika, mis tuleb, tuleb läbi arutada ja, ja adekvaatselt käituda. Nii et, et ega siin muid mõistlikke lahendusi nagu ei ole. Kogutakse praegu aktiivselt allkirju selleks, et erakorraline üldkoosolek ikkagi kokku kutsuda. Umbes pooled allkirjad on olemas, aga, aga vahepeal on aega mööda läinud. Ma ei tea, mis see seis praegu on. Aga kui peaks teile tehtama selline konkreetne ettepanek erakorralisel üldkogul esimeheks kandideerima hakata, kas te siis võtate selle kutse vastu? Jah, kindlasti igat ettepanekut tuleb kaaluda, aga nagu ma ütlesin veelkord, et tänaseks ma ei ole seda otsust vastu võtnud ja milline saab olema minu võimalik otsus, on täna väga vara öelda. ### Response: Vabaerakonna juhatusest on viimastel nädalatel lahkunud neli inimest. Erakonnas korjatakse ka allkirju, et kokku kutsuda üldkoosolek, millel saaks korraldada uued erakonna esimehe valmised. Mitmed erakonna liikmed ei ole rahul praeguse esimehe Andres Herkeli juhtimistiiliga.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eelmise aasta kevadel Riigikokku läinud Martin Reppinski asemel jõhvi vallavanemaks valitud Maks Kaur muutus Keskerakonna ja nende koalitsioonikaaslastele jõhvis järk-järgult vallajuhina ebasobivaks. Opositsiooni kuuluva Niina Neglassoni sõnul kaotas Kauri jõhvis äraminekust eelkõige Keskerakond. Kui Max Kaur oleks jätkanud, siis ta oleks ehitanud ilusa keskerakonna ja ma arvan, et ausa keskerakonna Jõhvis vähem kui seitsme aasta jooksul kaheksandaks vallavanemaks valitud Jüri Konrad tõi oma tugeva külje naisele suhtlusoskuse. Häältega 11 10 vallajuhiks valitud Konrad avaldas lootust, et ta suudab jõhvis aastaid keerulisena püsinud võimusuhteid parandada. Ma enda selliseks plussiks loen, et ma olen selline hea suhtleja. Võib-olla ma ei ole suure rahvamassi ees suur sõnade loopija, nii et ma tahaks nagu rohkem teha ja, ja nagu vähem rääkida, aga iga inimesega individuaalselt nelja silma all kuue silma all seda meeskonda nagu katsuda, koos hoida ja teha see töörahu võib olla täna kõigepealt. Opositsiooni esindajana nentis nina Neglasson, et Jüri Konrad pole vallavanema na jõhvile kõige parem variant. Ma olen ka palju aastaid siin olnud ja meil on tulnud erinevaid inimesi ja mitte kunagi ei ole tulnud ette noh, ütleme, kuidas ma viisakalt ütleks nii palju negatiivset, kui tuli enne seda inimest, et eile oli postkast kirju täis. Ma ei saa tekitada inimestest arvamust loomulikult mingite artiklite alusel või mingite arupärimiste alusel. Eks aeg näitab. Aga noh, mulle tundub, et võib-olla see ei olnud kõige parem variant. Aasta alguses Valgas abivallavanema kohalt tagandatud Jüri Konradile jõhvi opositsiooni arvamus üllatusena ei tulnud. Eks see on opositsiooni roll otsida ainult negatiivset, aga ma ütlen veel kord, kutsun ka opositsiooni ilusale koostööle ja ma arvan, et sõbralikult edasi minnes on ainult jõhvile kasuks. Jõhvi vallavanema töö kõrvalt lubas Jüri Kondrat jätkata ka Valga vallavolikogu liikmena Jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.

Jõhvis on vallavanema koht kuulunud viimastel aastatel Keskerakonnale, kuid Ida-Virumaalt pole keskerakondlased suutnud sobivat kandidaati leida. Mustvee volikogu liikmena Jõhvit juhtima tulnud Max Kauri vahetas vallavanema kohal välja Valga volikogu liige Jüri Konrad.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eelmise aasta kevadel Riigikokku läinud Martin Reppinski asemel jõhvi vallavanemaks valitud Maks Kaur muutus Keskerakonna ja nende koalitsioonikaaslastele jõhvis järk-järgult vallajuhina ebasobivaks. Opositsiooni kuuluva Niina Neglassoni sõnul kaotas Kauri jõhvis äraminekust eelkõige Keskerakond. Kui Max Kaur oleks jätkanud, siis ta oleks ehitanud ilusa keskerakonna ja ma arvan, et ausa keskerakonna Jõhvis vähem kui seitsme aasta jooksul kaheksandaks vallavanemaks valitud Jüri Konrad tõi oma tugeva külje naisele suhtlusoskuse. Häältega 11 10 vallajuhiks valitud Konrad avaldas lootust, et ta suudab jõhvis aastaid keerulisena püsinud võimusuhteid parandada. Ma enda selliseks plussiks loen, et ma olen selline hea suhtleja. Võib-olla ma ei ole suure rahvamassi ees suur sõnade loopija, nii et ma tahaks nagu rohkem teha ja, ja nagu vähem rääkida, aga iga inimesega individuaalselt nelja silma all kuue silma all seda meeskonda nagu katsuda, koos hoida ja teha see töörahu võib olla täna kõigepealt. Opositsiooni esindajana nentis nina Neglasson, et Jüri Konrad pole vallavanema na jõhvile kõige parem variant. Ma olen ka palju aastaid siin olnud ja meil on tulnud erinevaid inimesi ja mitte kunagi ei ole tulnud ette noh, ütleme, kuidas ma viisakalt ütleks nii palju negatiivset, kui tuli enne seda inimest, et eile oli postkast kirju täis. Ma ei saa tekitada inimestest arvamust loomulikult mingite artiklite alusel või mingite arupärimiste alusel. Eks aeg näitab. Aga noh, mulle tundub, et võib-olla see ei olnud kõige parem variant. Aasta alguses Valgas abivallavanema kohalt tagandatud Jüri Konradile jõhvi opositsiooni arvamus üllatusena ei tulnud. Eks see on opositsiooni roll otsida ainult negatiivset, aga ma ütlen veel kord, kutsun ka opositsiooni ilusale koostööle ja ma arvan, et sõbralikult edasi minnes on ainult jõhvile kasuks. Jõhvi vallavanema töö kõrvalt lubas Jüri Kondrat jätkata ka Valga vallavolikogu liikmena Jõhvist raadiouudistele Rene Kundla. ### Response: Jõhvis on vallavanema koht kuulunud viimastel aastatel Keskerakonnale, kuid Ida-Virumaalt pole keskerakondlased suutnud sobivat kandidaati leida. Mustvee volikogu liikmena Jõhvit juhtima tulnud Max Kauri vahetas vallavanema kohal välja Valga volikogu liige Jüri Konrad.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Täna peab Keskerakond kongressi Erakonna esimees Edgar Savisaar hoiatas oma kandideerimiskõnes erakonna liikmeid erakonna lõhkumise eest. Savisaar teatas, et Eesti probleemide autor ja süvendaja on Reformierakond koos Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatidega. Vaja on inimestele juhte, kes nagu Mooses tooks nad välja ikke alt maale, mida neile on tõotatud ja kuhu nad pole veel jõudnud. Nende Eestisse. Keskerakond vajab juhti, kelle taha tõuseb suurim osa Eesti rahvast mitte jälle üht ametnikku, kellesse suurem osa Eesti rahvast ei usu ja kelle tagant erakond laiali pudeneb. Meil ei ole vaja lõhestajat, meil on vaja ühendajat. Reformierakonna poliitika jätkudes jõuab Eesti kohe-kohe punkti, kus tagasipöördumise võimalust enam ei ole. Sellel hetkel vajab Eesti põhimõtteliselt uut liikumissuunda. Ta vajab lausa lendu tõusmist. Ainult keskerakond suudab praeguses raskes seisus olevat Eestit tiivustada. Uueks alguseks. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson möönis, et Keskerakonna saavutused riigi tasandil on muutumas ajalooks. Ei saa leppida olukorraga, et probleeme lahendatakse vaid linna ja valla tasemel ning on vaja pääseda valitsusse, ütles Simson. Võimupööre pole midagi garanteeritud. See nõuab tööd. See nõuab kontakte, see nõuab suhteid ja survet tänasele valitsusele. Tallinna linnapea juhtimisel pole meil viimasel kaheksal aastal see õnnestunud. Vähe sellest, me oleme jäänud isolatsiooni. Kõige enam soovib tänase olukorra jätkumist Taavi Rõivas, sest reformierakonnal on täna mugav. Me ei saa olla skandaalide erakond. Jah, ühe skandaali puhul on üks ja teise puhul teine põhjendus. Me võime uppuda detailidesse, näha igal pool konkurentide karvast kätt. Me ei saa olla kõigi ja kõige vastu sõdiv erakond, kes saab küll palju hääli, aga jäetakse peale valimisi läbirääkimistel kõrvale. Me saame olla see erakond, kus on esimees kõigile kättesaadav. Kus aruteludes on esimees koos erakonnakaaslastega saame olla erakond, kus olulisi otsuseid tehakse senisest laiemas ringis ja me peame saama erakonnaks, mis on tugev üle Eesti. Samuti esimehe kandidaatideks seatud Yana Toom ja Udeki loone taandasid oma kandidatuuri ja palusid oma pooldajatel toetada Savisaar. Kandideerimisest loobusid ka Mihhail Stalnuhhin ja Toomas Vitsut, kes palusid toetada Simsonit. Yana Toom toonitas oma kõnes muuhulgas, et Savisaare ta ei saavuta partei enamus Tallinnas ning ka Ida-Virumaa lootaks ees põrumine. Keskerakonnal on kaaluvaid juhul, kui oleme võimas sotsiaalselt orienteeritud erakond mis ühendab kõiki Eestimaa inimesi. Kui me muutume kahe-kolme, isegi 10 perifeerse poliitiku erakonnas, varem või hiljem meid lihtsalt süüakse ära. Eriti emotsionaalseks läks toomkõne lõpuosas, mille ta pidas vene keeles. Ja ma olen täiesti kindel. Täna meil ei ole parimat alternatiivi, kui Edgar Savisaar. Toomas Vitsut ütles oma kõnes, et erakonna liikmed teevad täna valiku nostalgia ja tuleviku vahel. Tema sõnul on aeg erakonna esimehe vahetuseks nüüd küps. Kui tahes tugev jõuline heatahtlik mehise Meie tänane juht ka ei oleks, on vaja paljud küsimused lahendada koostöös teiste poliitiliste jõududega. Selleks peab täna valitav Keskerakonna juht olema. Lisaks paljudele muudele omadustele väga koostöövõimeline tuleb pigem piire kaotada kui piire juurde luua. See eeldab aga võimet koostööd teha, mitte kaevikusõda pidada. Keskerakonna kongress Tallinnas tondiraba jäähallis veel kestab, meil on nüüd liinil Uku Toom, kes on seal kogu päeva jooksul neid sündmusi jälginud, palun. Jah, kongressi tegevus püsib üldiselt ajagraafikus, välja arvatud hääletamisprotseduur, mis venis tund aega plaanitust pikemaks ja ega ei ole täpselt teada, millal need hääled kokku loetakse. Aga ajast, mil ma siin viimati eetris olin kolm tundi tagasi, on kõige olulisem sündmus erakonna põhikirja muutmine. Kõige enam vastukaja on saanud muudatus, et kriminaalkorras karistatud erakonna liikmeid ei arvata automaatselt erakonnast välja, vaid seda küsimust arutab erakonna juhatus. Muudatusi tutvustanud Kadri Simson vastandas ennast ka siin kohe Edgar Savisaarele, kinnitades, et tegu ei ole mingil juhul umbusaldusavaldusega õiguskaitseorganitele, nagu siin Edgar Savisaar oli oma kõnes kinnitanud ja rõhutas, et uus formuleering on täpselt sama nagu IRL-il ja rangem kui teistel parlamendierakondadel. Põhikirja muutmise poolt hääletas nelja 436-st kohal olnud saadikust 410. Mis puutub konkurentsi erakonna esimehe koha pärast, siis lisaks kuuldud helilõikudele võib lisada, et või kokku võtta et mõlemas mõlema kandidaadi pool jäi kõlama, et muudatusi on vaja, aga Edgar Savisaare toetajad on kindlad, et Savisaare kõrvaldamine lagundab erakonna, annab Keskerakonna käest ära, Tallinna ja valitsus ei võeta neid nagunii. Ja kui Savisaar kinnitas, et valitsuse või reformipartei käes on nii meedia, prokuratuur, Kapo ja kohtud, siis Kalle Klandorf, hilisem aukohtu esimehe oma esinemise lisas, et seal on ka valimiskomisjon. Kadri Simsoni pooldajad ei saanud aru, miks peavad Simsoni võidu korral Savisaar ja tema pooldajad eri areenilt kaduma. Ja teine erinevus, kui mõlemad pooled on ühel nõul, et siis Eesti juhtimist tuleb muuta, siis Kadri Simson on kindel, et erakonna peaks kohe sinna muudatustesse kaasama. Edgar Savisaar arvab, et tuleb kolm aastat oodata, võita valimised ja siis kõike muutma hakata ning praegune esimehe vahetuse katse on tingitud üksnes võimu ambitsioonidest. Üldiselt tuletab siin see olukord kõik meelde mulle laused PÖFFi võidufilmist, droon. Kuningakojas on droonipärijad ikka vaenlaste peetud.

Tallinnas kogunes Keskerakonna kongress.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Täna peab Keskerakond kongressi Erakonna esimees Edgar Savisaar hoiatas oma kandideerimiskõnes erakonna liikmeid erakonna lõhkumise eest. Savisaar teatas, et Eesti probleemide autor ja süvendaja on Reformierakond koos Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatidega. Vaja on inimestele juhte, kes nagu Mooses tooks nad välja ikke alt maale, mida neile on tõotatud ja kuhu nad pole veel jõudnud. Nende Eestisse. Keskerakond vajab juhti, kelle taha tõuseb suurim osa Eesti rahvast mitte jälle üht ametnikku, kellesse suurem osa Eesti rahvast ei usu ja kelle tagant erakond laiali pudeneb. Meil ei ole vaja lõhestajat, meil on vaja ühendajat. Reformierakonna poliitika jätkudes jõuab Eesti kohe-kohe punkti, kus tagasipöördumise võimalust enam ei ole. Sellel hetkel vajab Eesti põhimõtteliselt uut liikumissuunda. Ta vajab lausa lendu tõusmist. Ainult keskerakond suudab praeguses raskes seisus olevat Eestit tiivustada. Uueks alguseks. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson möönis, et Keskerakonna saavutused riigi tasandil on muutumas ajalooks. Ei saa leppida olukorraga, et probleeme lahendatakse vaid linna ja valla tasemel ning on vaja pääseda valitsusse, ütles Simson. Võimupööre pole midagi garanteeritud. See nõuab tööd. See nõuab kontakte, see nõuab suhteid ja survet tänasele valitsusele. Tallinna linnapea juhtimisel pole meil viimasel kaheksal aastal see õnnestunud. Vähe sellest, me oleme jäänud isolatsiooni. Kõige enam soovib tänase olukorra jätkumist Taavi Rõivas, sest reformierakonnal on täna mugav. Me ei saa olla skandaalide erakond. Jah, ühe skandaali puhul on üks ja teise puhul teine põhjendus. Me võime uppuda detailidesse, näha igal pool konkurentide karvast kätt. Me ei saa olla kõigi ja kõige vastu sõdiv erakond, kes saab küll palju hääli, aga jäetakse peale valimisi läbirääkimistel kõrvale. Me saame olla see erakond, kus on esimees kõigile kättesaadav. Kus aruteludes on esimees koos erakonnakaaslastega saame olla erakond, kus olulisi otsuseid tehakse senisest laiemas ringis ja me peame saama erakonnaks, mis on tugev üle Eesti. Samuti esimehe kandidaatideks seatud Yana Toom ja Udeki loone taandasid oma kandidatuuri ja palusid oma pooldajatel toetada Savisaar. Kandideerimisest loobusid ka Mihhail Stalnuhhin ja Toomas Vitsut, kes palusid toetada Simsonit. Yana Toom toonitas oma kõnes muuhulgas, et Savisaare ta ei saavuta partei enamus Tallinnas ning ka Ida-Virumaa lootaks ees põrumine. Keskerakonnal on kaaluvaid juhul, kui oleme võimas sotsiaalselt orienteeritud erakond mis ühendab kõiki Eestimaa inimesi. Kui me muutume kahe-kolme, isegi 10 perifeerse poliitiku erakonnas, varem või hiljem meid lihtsalt süüakse ära. Eriti emotsionaalseks läks toomkõne lõpuosas, mille ta pidas vene keeles. Ja ma olen täiesti kindel. Täna meil ei ole parimat alternatiivi, kui Edgar Savisaar. Toomas Vitsut ütles oma kõnes, et erakonna liikmed teevad täna valiku nostalgia ja tuleviku vahel. Tema sõnul on aeg erakonna esimehe vahetuseks nüüd küps. Kui tahes tugev jõuline heatahtlik mehise Meie tänane juht ka ei oleks, on vaja paljud küsimused lahendada koostöös teiste poliitiliste jõududega. Selleks peab täna valitav Keskerakonna juht olema. Lisaks paljudele muudele omadustele väga koostöövõimeline tuleb pigem piire kaotada kui piire juurde luua. See eeldab aga võimet koostööd teha, mitte kaevikusõda pidada. Keskerakonna kongress Tallinnas tondiraba jäähallis veel kestab, meil on nüüd liinil Uku Toom, kes on seal kogu päeva jooksul neid sündmusi jälginud, palun. Jah, kongressi tegevus püsib üldiselt ajagraafikus, välja arvatud hääletamisprotseduur, mis venis tund aega plaanitust pikemaks ja ega ei ole täpselt teada, millal need hääled kokku loetakse. Aga ajast, mil ma siin viimati eetris olin kolm tundi tagasi, on kõige olulisem sündmus erakonna põhikirja muutmine. Kõige enam vastukaja on saanud muudatus, et kriminaalkorras karistatud erakonna liikmeid ei arvata automaatselt erakonnast välja, vaid seda küsimust arutab erakonna juhatus. Muudatusi tutvustanud Kadri Simson vastandas ennast ka siin kohe Edgar Savisaarele, kinnitades, et tegu ei ole mingil juhul umbusaldusavaldusega õiguskaitseorganitele, nagu siin Edgar Savisaar oli oma kõnes kinnitanud ja rõhutas, et uus formuleering on täpselt sama nagu IRL-il ja rangem kui teistel parlamendierakondadel. Põhikirja muutmise poolt hääletas nelja 436-st kohal olnud saadikust 410. Mis puutub konkurentsi erakonna esimehe koha pärast, siis lisaks kuuldud helilõikudele võib lisada, et või kokku võtta et mõlemas mõlema kandidaadi pool jäi kõlama, et muudatusi on vaja, aga Edgar Savisaare toetajad on kindlad, et Savisaare kõrvaldamine lagundab erakonna, annab Keskerakonna käest ära, Tallinna ja valitsus ei võeta neid nagunii. Ja kui Savisaar kinnitas, et valitsuse või reformipartei käes on nii meedia, prokuratuur, Kapo ja kohtud, siis Kalle Klandorf, hilisem aukohtu esimehe oma esinemise lisas, et seal on ka valimiskomisjon. Kadri Simsoni pooldajad ei saanud aru, miks peavad Simsoni võidu korral Savisaar ja tema pooldajad eri areenilt kaduma. Ja teine erinevus, kui mõlemad pooled on ühel nõul, et siis Eesti juhtimist tuleb muuta, siis Kadri Simson on kindel, et erakonna peaks kohe sinna muudatustesse kaasama. Edgar Savisaar arvab, et tuleb kolm aastat oodata, võita valimised ja siis kõike muutma hakata ning praegune esimehe vahetuse katse on tingitud üksnes võimu ambitsioonidest. Üldiselt tuletab siin see olukord kõik meelde mulle laused PÖFFi võidufilmist, droon. Kuningakojas on droonipärijad ikka vaenlaste peetud. ### Response: Tallinnas kogunes Keskerakonna kongress.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Kaheksas arvamusfestival toimub paides 14. ja 15. augustil. Festivali eestvedaja ja programmijuht Kaspar Tammist ütleb, et seekordse festivaliga tähistatakse Eesti põhiseaduse sajandat aastapäeva, mistõttu käsitletakse paljudes aruteludes põhiõiguste ja vabadustega seotud teemasid. Ka see kriis on näidanud tegelikult, et mismoodi on kas piiratud või siis kärbitud inimeste neid põhiõigusi ja vabadusi. Aga samamoodi on ka sellised ajatud teemad, mis tegelikult ei ei lähe kuidagi vanaks, vaid nende üle on vaja rääkida ja uusi nurkasid välja tuua, on, on, haridusteemasid, on, on looduse teemasid keskkonnateemasid, et, et kõik need on ikkagi kohal paides, millal siis programmi välja kuulutate, et mis siis täpselt toimuma hakkab. Meil on hetkel plaan programm välja kuulutada juuli alguses, et arutelude esitajad teevad kibedasti tööd veel ka jaani ajal ja otsivad siis nii osalejad otsivad moderaatorid, et panna ilusti see kontseptsioon paika, milline see teema tuleb täpselt ja kuhu läheb fookus ja siis saame ka programmi siis välja kuulutada. Arvamusfestivali üks korraldajaid Maiko Keskküla ütleb, et festivali kultuuriprogramm on koroonapiirangute tõttu viidud Paide keskväljakul tagasi vallimäele, nagu see oli ka festivali algusaastatel. Kuna ka ruumi eksperiment jääb ära sellel aastal, siis me oleme koondanud jah, kõik oma jõud vallimäele. Kuidas te puhttehniliselt hakkama saate külastajate arvu piiramisega? Lubatud on ühes päevas kuni 1000 inimest. Me oleme võtnud selle seisukoha, et inimene, kes festivalile hakkab tulema, et tal peab olema ikkagi see teadmine, et ta festivalile saab. Ehk siis meil tuleb korraldada nii-öelda nullpiletite eelmüük. Me ei müü küll tasulisi pileteid, aga ehk siis neid nullpileteid, mis eeldab muidugi selle nullpileti ostja poolt suurt vastutust, siis ka festivalile tulla, aga tulevadki nii-öelda sissepääsud, kus siis neid nullpiletit kontrollitakse ja, ja ülejäänud sissepääsud on selles mõttes suletud. Et esialgne plaan on kasutada siis Fientat piletit siis juuli lõpus kõikidele soovijatele siis kättesaadavaks teha? No kuna külastajate arv on üsna piiratud, Kaspar, kas midagi kantakse üle ka veebis? Plaan on küll, et enamus aruteludes toimuvad siis pildiga otseülekanded ja siis kõik need lingid, me kogume arvamusfestivali kodulehele kokku ja, ja on inimestel võimalik siis osaleda aruteludes ka kodust ja distantsilt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.

Seekordne Arvamusfestival toimub vähendatud mahus, sest avalikele üritustele on kehtestatud piiranguid. Sel aastal on vaid seitse arutelu-ala; kummalgi päeval lubatakse festivalialale kuni tuhat külastajat ja vajalik on eelregistreerimine.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Kaheksas arvamusfestival toimub paides 14. ja 15. augustil. Festivali eestvedaja ja programmijuht Kaspar Tammist ütleb, et seekordse festivaliga tähistatakse Eesti põhiseaduse sajandat aastapäeva, mistõttu käsitletakse paljudes aruteludes põhiõiguste ja vabadustega seotud teemasid. Ka see kriis on näidanud tegelikult, et mismoodi on kas piiratud või siis kärbitud inimeste neid põhiõigusi ja vabadusi. Aga samamoodi on ka sellised ajatud teemad, mis tegelikult ei ei lähe kuidagi vanaks, vaid nende üle on vaja rääkida ja uusi nurkasid välja tuua, on, on, haridusteemasid, on, on looduse teemasid keskkonnateemasid, et, et kõik need on ikkagi kohal paides, millal siis programmi välja kuulutate, et mis siis täpselt toimuma hakkab. Meil on hetkel plaan programm välja kuulutada juuli alguses, et arutelude esitajad teevad kibedasti tööd veel ka jaani ajal ja otsivad siis nii osalejad otsivad moderaatorid, et panna ilusti see kontseptsioon paika, milline see teema tuleb täpselt ja kuhu läheb fookus ja siis saame ka programmi siis välja kuulutada. Arvamusfestivali üks korraldajaid Maiko Keskküla ütleb, et festivali kultuuriprogramm on koroonapiirangute tõttu viidud Paide keskväljakul tagasi vallimäele, nagu see oli ka festivali algusaastatel. Kuna ka ruumi eksperiment jääb ära sellel aastal, siis me oleme koondanud jah, kõik oma jõud vallimäele. Kuidas te puhttehniliselt hakkama saate külastajate arvu piiramisega? Lubatud on ühes päevas kuni 1000 inimest. Me oleme võtnud selle seisukoha, et inimene, kes festivalile hakkab tulema, et tal peab olema ikkagi see teadmine, et ta festivalile saab. Ehk siis meil tuleb korraldada nii-öelda nullpiletite eelmüük. Me ei müü küll tasulisi pileteid, aga ehk siis neid nullpileteid, mis eeldab muidugi selle nullpileti ostja poolt suurt vastutust, siis ka festivalile tulla, aga tulevadki nii-öelda sissepääsud, kus siis neid nullpiletit kontrollitakse ja, ja ülejäänud sissepääsud on selles mõttes suletud. Et esialgne plaan on kasutada siis Fientat piletit siis juuli lõpus kõikidele soovijatele siis kättesaadavaks teha? No kuna külastajate arv on üsna piiratud, Kaspar, kas midagi kantakse üle ka veebis? Plaan on küll, et enamus aruteludes toimuvad siis pildiga otseülekanded ja siis kõik need lingid, me kogume arvamusfestivali kodulehele kokku ja, ja on inimestel võimalik siis osaleda aruteludes ka kodust ja distantsilt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. ### Response: Seekordne Arvamusfestival toimub vähendatud mahus, sest avalikele üritustele on kehtestatud piiranguid. Sel aastal on vaid seitse arutelu-ala; kummalgi päeval lubatakse festivalialale kuni tuhat külastajat ja vajalik on eelregistreerimine.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Haigekassa nõukogu tänasel istungil arutati muuhulgas tervishoiuteenuste loetelu muudatusi, mis jõustuvad esimesest septembrist. Ühe uuendused läheb käiku kaugkonsultatsioonide võimaldamine e-kanalite teel. Samuti andis nõukogu ülevaate rahast, mis lisa eelarve käigus haigekassale eraldati. Haigekassa kulud kasvasid eriolukorra ajal võrreldes mulluse sama ajavahemikuga umbes 20 miljoni võrra ja töövõimetushüvitiste väljamaksmisest märtsist maini sai kassa täiendavalt 40,7 miljonit eurot. Sellest alles on praegu pool ehk 20 miljonit, millele raha kulus, sellest rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik. Olid erinevad haigushüvitise haiguslehtede hüvitamise, isikukaitsevahendite soetamised, kiirabi esmatasandi arstiabi, õdede kui ka loomulikult haigla töö, erialaarstide siis lisarahavajadused, see summa kokkuvõttes, mis kasutusse läks, oli tõesti mõnevõrra väiksem, ehk et suurusjärgus pool on siis täna nii-öelda alles. Mis on ühest küljest positiivne, see näitab seda, et, et Eestis see haiguspuhang oligi väiksem kui algsed prognoosid seda võib-olla kartsid. Kiik ütles, et tulevikku vaadates on mõistlik lisaraha kasutada tervise valdkonna vajaduste katteks. Ühelt poolt valmistutakse teiseks võimalikuks koroonaviiruse puhanguks. Teisalt tuleb silmas pidada, et maksude alalaekumine vähendab haigekassa eelarvet ja nende reservid on suhteliselt väikesed. Pikas plaanis tekib loomulikult see murekoht, kuna haigekassa reservid tuleb ka aja jooksul taastada, ehk et kui see nii-öelda maksude alalaekumine jõuab meieni esialgu prognoositud kujul nii käesoleval aastal kui järgmistel aastatel siis vahepealse hinnangud, nende negatiivsed hinnangud nägid ette, et käesoleva aasta alalaekumine puhtalt haigekassa eelarve vaates võib-olla suurusjärgus 200 miljonit, järgmised aastad järjest suurus 100 miljonit siis loomulikult vajaks tervishoiusüsteem lisatuge. Kui majanduslanguse tuleb väiksem maksulaekumise viimased numbrid, mis nüüd augustikuus septembri alguses rahandusministeerium esitab, saavad ka olema optimistlikumad siis loodame, et, et saame hakkama olemasolevate juba eraldatud vahendite pluss nende reservide toel. Võrreldes eelmise aasta märtsi ja aprilli ja maiga võeti tänavu välja 54000 haiguslehte rohkem kui mullu samal perioodil. Haigekassa alustas juuni alguses eriolukorra ajal väljastatud töövõimetuslehtede kontrollimist. Esimeses etapis kõrvutatakse haiguslehtede andmeid töötukassa töötasuhüvitiste saajatega. Väärkasutajatelt nõutakse raha tagasi.

Haigekassale eraldatud lisarahast kasutati ära ligikaudu pool. Ülejääk läheb hetkeseisuga reservi.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Haigekassa nõukogu tänasel istungil arutati muuhulgas tervishoiuteenuste loetelu muudatusi, mis jõustuvad esimesest septembrist. Ühe uuendused läheb käiku kaugkonsultatsioonide võimaldamine e-kanalite teel. Samuti andis nõukogu ülevaate rahast, mis lisa eelarve käigus haigekassale eraldati. Haigekassa kulud kasvasid eriolukorra ajal võrreldes mulluse sama ajavahemikuga umbes 20 miljoni võrra ja töövõimetushüvitiste väljamaksmisest märtsist maini sai kassa täiendavalt 40,7 miljonit eurot. Sellest alles on praegu pool ehk 20 miljonit, millele raha kulus, sellest rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik. Olid erinevad haigushüvitise haiguslehtede hüvitamise, isikukaitsevahendite soetamised, kiirabi esmatasandi arstiabi, õdede kui ka loomulikult haigla töö, erialaarstide siis lisarahavajadused, see summa kokkuvõttes, mis kasutusse läks, oli tõesti mõnevõrra väiksem, ehk et suurusjärgus pool on siis täna nii-öelda alles. Mis on ühest küljest positiivne, see näitab seda, et, et Eestis see haiguspuhang oligi väiksem kui algsed prognoosid seda võib-olla kartsid. Kiik ütles, et tulevikku vaadates on mõistlik lisaraha kasutada tervise valdkonna vajaduste katteks. Ühelt poolt valmistutakse teiseks võimalikuks koroonaviiruse puhanguks. Teisalt tuleb silmas pidada, et maksude alalaekumine vähendab haigekassa eelarvet ja nende reservid on suhteliselt väikesed. Pikas plaanis tekib loomulikult see murekoht, kuna haigekassa reservid tuleb ka aja jooksul taastada, ehk et kui see nii-öelda maksude alalaekumine jõuab meieni esialgu prognoositud kujul nii käesoleval aastal kui järgmistel aastatel siis vahepealse hinnangud, nende negatiivsed hinnangud nägid ette, et käesoleva aasta alalaekumine puhtalt haigekassa eelarve vaates võib-olla suurusjärgus 200 miljonit, järgmised aastad järjest suurus 100 miljonit siis loomulikult vajaks tervishoiusüsteem lisatuge. Kui majanduslanguse tuleb väiksem maksulaekumise viimased numbrid, mis nüüd augustikuus septembri alguses rahandusministeerium esitab, saavad ka olema optimistlikumad siis loodame, et, et saame hakkama olemasolevate juba eraldatud vahendite pluss nende reservide toel. Võrreldes eelmise aasta märtsi ja aprilli ja maiga võeti tänavu välja 54000 haiguslehte rohkem kui mullu samal perioodil. Haigekassa alustas juuni alguses eriolukorra ajal väljastatud töövõimetuslehtede kontrollimist. Esimeses etapis kõrvutatakse haiguslehtede andmeid töötukassa töötasuhüvitiste saajatega. Väärkasutajatelt nõutakse raha tagasi. ### Response: Haigekassale eraldatud lisarahast kasutati ära ligikaudu pool. Ülejääk läheb hetkeseisuga reservi.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Maanteeameti eksamikeskuse juhataja Tarmo Vanamõisa räägib, et märtsikuust kuni läinud nädalani jäi ära umbes 3000 sõidueksamit. Kui eksamid ära jäid, siis on meie probleem need inimesed võimalikult valutut saada kiiresti eksamile. Tänaseks on maanteeamet uue eksamiaja andnud umbes 1300-le inimesele, teised peaks uue aja teada saama hiljemalt paari nädala jooksul. Arvestades seda, et eksponeerijad suudavad lühema aja jooksul kindlaks teha, kas juhikandidaadil on kompetents liikluse pääsemiseks või ei ole, tegime ettepaneku sõiduosa vähemalt 180 päeva pärast kriisiolukorra lõppu lühendada. A ja B-kategooria eksami sõiduosa peab praeguste reeglite järgi kestma vähemalt 45 minutit. Esmalt soovis maanteeamet lubada ka 25 minuti pikkuseid eksameid. Niimoodi saanuks ühe kuuga vastu võtta 1100 eksamit rohkem kui tavaliselt kuid see ei sobinud politsei ja piirivalveametile. Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link ütleb, et 25-st minuti st võib väheks jääda, eriti siis, kui liiklus on tihe. Sellise sõiduaja lühendamine võib tekitada olukorda, kus siis liikluses satub juhte, kelle kõiki juhtimisoskusi ei ole piisaval määral kontrollitud. Tänaseks on leitud kesktee ehk eksamisõidu, minimaalselt aega lühendatakse 10 minuti võrra. Tarmo Vanamõisa kinnitab, et niimoodi suudab eksamineerija inimese sõiduoskusi hinnata täpselt niisama hästi kui 45 minutiga ehk mingisugust ohtu liiklusturvalisusele muudatus ei tähenda. Sõidueksamid lõpevad ära piltlikult öeldes juhikandidaadi vea tõttu kahel ajalisel määratlusel üks on siis kuskil kolmandal kuni viiendal minutil ja teine kuskil 30. kuni 33. minutil ja mõnel juhikandidaadil läheb avanemiseks natukene rohkem aega. Mingisugust ohtu ei märkinud maanteeameti MKM ka eelnõus, millega oleks eksamiaega 20 minutit lühemaks tehtud. Tarmo Vanamõisa lisab, et lühema eksamiga pääsevad need, kes tulevad esimest korda. Kes annab korduseksamit, peab ennast tõestama tavapärase 45 minuti jooksul. Vanamõisa ütleb, et ehkki muudatus peaks kehtima 180 päeva pärast eriolukorra lõppu lõpp loodab maanteeameti järjekordadest veel kiiremini jagu saada. Nüüd teevad eksamineerijad ka täiendavat tööd, mis tähendab, et iga kuus me kokku selle täiendava tööga võidame kuskil 800 kuni 850 eksamit. Ja lisaks sellele oleme kokku leppinud, et sellel aastal suvel ükski eksamineerija ei puhka.

Eksamineerijad lubavad ka lisatööd teha ja niimoodi loodab amet eriolukorras tekkinud eksamijärjekordadest jagu saada.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Maanteeameti eksamikeskuse juhataja Tarmo Vanamõisa räägib, et märtsikuust kuni läinud nädalani jäi ära umbes 3000 sõidueksamit. Kui eksamid ära jäid, siis on meie probleem need inimesed võimalikult valutut saada kiiresti eksamile. Tänaseks on maanteeamet uue eksamiaja andnud umbes 1300-le inimesele, teised peaks uue aja teada saama hiljemalt paari nädala jooksul. Arvestades seda, et eksponeerijad suudavad lühema aja jooksul kindlaks teha, kas juhikandidaadil on kompetents liikluse pääsemiseks või ei ole, tegime ettepaneku sõiduosa vähemalt 180 päeva pärast kriisiolukorra lõppu lühendada. A ja B-kategooria eksami sõiduosa peab praeguste reeglite järgi kestma vähemalt 45 minutit. Esmalt soovis maanteeamet lubada ka 25 minuti pikkuseid eksameid. Niimoodi saanuks ühe kuuga vastu võtta 1100 eksamit rohkem kui tavaliselt kuid see ei sobinud politsei ja piirivalveametile. Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link ütleb, et 25-st minuti st võib väheks jääda, eriti siis, kui liiklus on tihe. Sellise sõiduaja lühendamine võib tekitada olukorda, kus siis liikluses satub juhte, kelle kõiki juhtimisoskusi ei ole piisaval määral kontrollitud. Tänaseks on leitud kesktee ehk eksamisõidu, minimaalselt aega lühendatakse 10 minuti võrra. Tarmo Vanamõisa kinnitab, et niimoodi suudab eksamineerija inimese sõiduoskusi hinnata täpselt niisama hästi kui 45 minutiga ehk mingisugust ohtu liiklusturvalisusele muudatus ei tähenda. Sõidueksamid lõpevad ära piltlikult öeldes juhikandidaadi vea tõttu kahel ajalisel määratlusel üks on siis kuskil kolmandal kuni viiendal minutil ja teine kuskil 30. kuni 33. minutil ja mõnel juhikandidaadil läheb avanemiseks natukene rohkem aega. Mingisugust ohtu ei märkinud maanteeameti MKM ka eelnõus, millega oleks eksamiaega 20 minutit lühemaks tehtud. Tarmo Vanamõisa lisab, et lühema eksamiga pääsevad need, kes tulevad esimest korda. Kes annab korduseksamit, peab ennast tõestama tavapärase 45 minuti jooksul. Vanamõisa ütleb, et ehkki muudatus peaks kehtima 180 päeva pärast eriolukorra lõppu lõpp loodab maanteeameti järjekordadest veel kiiremini jagu saada. Nüüd teevad eksamineerijad ka täiendavat tööd, mis tähendab, et iga kuus me kokku selle täiendava tööga võidame kuskil 800 kuni 850 eksamit. Ja lisaks sellele oleme kokku leppinud, et sellel aastal suvel ükski eksamineerija ei puhka. ### Response: Eksamineerijad lubavad ka lisatööd teha ja niimoodi loodab amet eriolukorras tekkinud eksamijärjekordadest jagu saada.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Ühinemine programmiga partnerlusrahu nimel on Eesti esimene samm NATO täisliikmeks saamisel, öeldi tänasel pressikonverentsil, mille andis NATO missioon, mis on tutvustamas Eestile partnerlusprogrammi põhimõtteid ja võimalusi. NATO esindajad kohtusid kaitseminister Indrek Annikuga, kaitseväe juhataja Aleksander Einselniga, riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe Peeter Lorentsiga ja välisminister iumi kantsleri Alar Oljumiga. Kõneluste sisu võtab kokku kaitseminister Indrek Annik. Eesti pool on tänastel kohtumistel rääkinud nendest momentidest, mida me peame enda seisukohalt partnerlus rahu nimel programmi juures kõige olulisemateks. Kui rääkida poliitilisest momentidest, siis tuleb eelkõige rõhutada konsultatsioonide mehhanismi, mis teatavasti on partner Rahu nimel programmis sees. Me peame poliitiliste konsultatsioonide võimalust NATOga olukorras, kui peaks puhkema tõsine kriis enda seisukohalt äärmiselt vajalikuks ja oluliseks mehhanismiks. Samuti on Eesti pool tänastel kohtumistel rääkinud ka vajadusest sõjaliseks koostööks. Eelkõige me mõtleme siin just nimelt ühiseid õppuseid. Muidugi tekib koos sellega kohe küsimus, et kuidas Eesti suudab tasuda omapoolsed kulutused, on ju teatavasti partnerlus rahu nimel programmis väga selgelt öeldud seda et mõlemad osapooled, nii NATO kui NATO partner, peavad oma kulutused tasuma ise. Aga ma usun, et ka siin on lahendused võimalikud. Näiteks ka tänaste vestluste käigus pakkusid meie kolleegid, meie sõbrad NATO-st välja võimaluse et osa õppusi võib toimuda ka Eesti territooriumil, mis aitaks oluliselt vähendada meie endi kulutusi. Samuti me peame partnerlusrahu nimel programmis väga oluliseks enda poolt ka võimalust Eesti ohvitseride koolitamiseks. Kaitseministeeriumi kaitsejõudude peastaabi ja välisministeeriumi töörühm kostab paari kuu jooksul Eesti poolse nägemuse konkreetsest koostööst ja juba ilmselt veebruari teisel poolel tuleb uus NATO esindus meie poliitikuid nõustama. Ajakirjanikud esitasid NATO esindajatele küsimuse, kas partnerlusprogramm aitab Eestit Venemaa võimaliku agressiivsuse vastu. Vastab Saksamaa alaline esindaja NATOs, suursaadik Hermann von Richthofen. Partnerlus rahu nimel püüab luua Euroopas senisest suuremat stabiilsust. See programm pole suunatud kellegi ega millegi vastu. Programm näeb ette rohkem koostööd ja ühistegevust. See peabki stabiilsuse tagama. Programmiga ühinemine ei tähenda veel NATOsse astumist ja seetõttu ei kehti Eesti suhtes niisugused julgeolekutagatised kui NATO liikmesriikide kohta. Kuid programm suurendab turvatunnet kogu Euroopas. Ühtlasi on see esimene samm Eesti saamisel NATO täisliikmeks.

NATO missioon tutvustamas Eestile võimalusi, mida pakub koostööprogramm "Partnerlus rahu nimel". Räägivad 00:00:30 kaitseminister Indrek Kannik ja 00:02:24 Saksamaa alaline esindaja NATO-s suursaadik Herman von Richthofen.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Ühinemine programmiga partnerlusrahu nimel on Eesti esimene samm NATO täisliikmeks saamisel, öeldi tänasel pressikonverentsil, mille andis NATO missioon, mis on tutvustamas Eestile partnerlusprogrammi põhimõtteid ja võimalusi. NATO esindajad kohtusid kaitseminister Indrek Annikuga, kaitseväe juhataja Aleksander Einselniga, riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe Peeter Lorentsiga ja välisminister iumi kantsleri Alar Oljumiga. Kõneluste sisu võtab kokku kaitseminister Indrek Annik. Eesti pool on tänastel kohtumistel rääkinud nendest momentidest, mida me peame enda seisukohalt partnerlus rahu nimel programmi juures kõige olulisemateks. Kui rääkida poliitilisest momentidest, siis tuleb eelkõige rõhutada konsultatsioonide mehhanismi, mis teatavasti on partner Rahu nimel programmis sees. Me peame poliitiliste konsultatsioonide võimalust NATOga olukorras, kui peaks puhkema tõsine kriis enda seisukohalt äärmiselt vajalikuks ja oluliseks mehhanismiks. Samuti on Eesti pool tänastel kohtumistel rääkinud ka vajadusest sõjaliseks koostööks. Eelkõige me mõtleme siin just nimelt ühiseid õppuseid. Muidugi tekib koos sellega kohe küsimus, et kuidas Eesti suudab tasuda omapoolsed kulutused, on ju teatavasti partnerlus rahu nimel programmis väga selgelt öeldud seda et mõlemad osapooled, nii NATO kui NATO partner, peavad oma kulutused tasuma ise. Aga ma usun, et ka siin on lahendused võimalikud. Näiteks ka tänaste vestluste käigus pakkusid meie kolleegid, meie sõbrad NATO-st välja võimaluse et osa õppusi võib toimuda ka Eesti territooriumil, mis aitaks oluliselt vähendada meie endi kulutusi. Samuti me peame partnerlusrahu nimel programmis väga oluliseks enda poolt ka võimalust Eesti ohvitseride koolitamiseks. Kaitseministeeriumi kaitsejõudude peastaabi ja välisministeeriumi töörühm kostab paari kuu jooksul Eesti poolse nägemuse konkreetsest koostööst ja juba ilmselt veebruari teisel poolel tuleb uus NATO esindus meie poliitikuid nõustama. Ajakirjanikud esitasid NATO esindajatele küsimuse, kas partnerlusprogramm aitab Eestit Venemaa võimaliku agressiivsuse vastu. Vastab Saksamaa alaline esindaja NATOs, suursaadik Hermann von Richthofen. Partnerlus rahu nimel püüab luua Euroopas senisest suuremat stabiilsust. See programm pole suunatud kellegi ega millegi vastu. Programm näeb ette rohkem koostööd ja ühistegevust. See peabki stabiilsuse tagama. Programmiga ühinemine ei tähenda veel NATOsse astumist ja seetõttu ei kehti Eesti suhtes niisugused julgeolekutagatised kui NATO liikmesriikide kohta. Kuid programm suurendab turvatunnet kogu Euroopas. Ühtlasi on see esimene samm Eesti saamisel NATO täisliikmeks. ### Response: NATO missioon tutvustamas Eestile võimalusi, mida pakub koostööprogramm "Partnerlus rahu nimel". Räägivad 00:00:30 kaitseminister Indrek Kannik ja 00:02:24 Saksamaa alaline esindaja NATO-s suursaadik Herman von Richthofen.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eile õhtul kell 22 35 läks osaliselt Regina Baltica pardal elektrivool ära ja navigatsioonisüsteem langes rivist välja. Laevale anti pidurduskäik ja kolme minuti pärast lasti vette tankur, kuid juba 22 36 sõitis laev madalikule ning selle eesosa põhi sai vigastada. Laev jäi madalikule seisma, Tallinki juhatuse liikme Kalev Järvelille sõnul laeval paanikat ei tekkinud. Küll oli segadus, loomulikult, kõik tahavad teada, mis juhtus, mis saab edasi, kas reis jätkub ja nii nii edasi. Kellaaeg polnud kuigi hiline, veel restoranid ja baarid töötasid, inimesed sõid. Ja loomulikult info juurde kogunes rahvas kokku ja tahtis informatsiooni, aga nagu ma ütlesin juba 22 40, edastati ülelaevalised teated, nii et olukord seal normaliseerus üsna kiiresti. Reisijad toimetati laevale vana Tallinn, mis tõi nad pärastlõunaks Tallinnasse. Millised on aga laeva vigastused, Tallinki navigatsiooni superitendant, Tanel Hinno? Kogu praegune informatsioon põhineb tegelikult oletustel ja laev on saanud siis vigastusi 160. 107. kaare rajoonis siis pingi juures kõige kute kohaselt on vigastus siis laeva laeva põhja pool esimene nulltekk, siis vigastused on nendes kahes kohas. Veeteede ameti mereõnnetuste juurdluse osakonna juhataja asetäitja Ants Ärsis kinnitas, et Eesti võimud käivitavad kindlasti juurdluse. Kui laev jõuab turusadamasse peale seda peab kapten saatma. Meile oma ettekande üksikasjalise ettekande juhtunu kohta ja laeva tehniliste vigastuste akti. Seadus näeb ette nii, et nende kahe dokumendi alusel registreerime me selle laevaõnnetuse ja sellest momendil algab juurdlus. Nüüd on küsimus selles, et Eesti lipuga laev Rootsi vetes. Igal juhul, kuna tegemist on suure Eesti lippu kandva laevaga, võtame me selle juurdluse enda peale. Kui Rootsi mere administratsioon tahab võib-olla seal osaleda, siis me lepime temaga kokku. Selles küsimuses. Tallinki juhid lükkasid tagasi süüdistuse, et nii veeteede ametit kui ka avalikkust teavitati õnnetusest liiga hilja. Näiteks veeteede amet sai õnnetusest ametlikult teada kaks tundi ja viis minutit pärast selle toimumist. Esimene pressiteade läks teele alles null, kolm 51. Olev Järvelill. Kindlasti oleks see masside va vahenditeni jõudnud informatsioon, varem ma mõtlen, kui see oleks olnud päeval, sest kahjuks öösel enamus väljaandeid ja ajakirjanike magama, mis puudutab oma inimeste lähedaste teavitamist, siis meil ei ole nende kontaktandmeid, me ei saa neid ise teavitada kuidagimoodi. Et mitte tekitada paanikat, peab see informatsioon olema võimalikult adekvaatne. Kui meie lihtsalt saadame teate laiali, et laev sõidaks madalikule siis võib see tekitada paanikat nii kaldal kui laevas. Kuna Regina Baltica on mõnda aega remondis, siis võtab ettevõtte kõikide pileti broneerinud ja välja ostnud inimestega ühendust. Reisijaid teenindab remondi ajal Victoria üks, mis sõidab tavapärase sõidugraafiku alusel. Laev väljub seega mõlemast sihtsadamast üle päeva.

Regina Baltica sõitis madalikule.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eile õhtul kell 22 35 läks osaliselt Regina Baltica pardal elektrivool ära ja navigatsioonisüsteem langes rivist välja. Laevale anti pidurduskäik ja kolme minuti pärast lasti vette tankur, kuid juba 22 36 sõitis laev madalikule ning selle eesosa põhi sai vigastada. Laev jäi madalikule seisma, Tallinki juhatuse liikme Kalev Järvelille sõnul laeval paanikat ei tekkinud. Küll oli segadus, loomulikult, kõik tahavad teada, mis juhtus, mis saab edasi, kas reis jätkub ja nii nii edasi. Kellaaeg polnud kuigi hiline, veel restoranid ja baarid töötasid, inimesed sõid. Ja loomulikult info juurde kogunes rahvas kokku ja tahtis informatsiooni, aga nagu ma ütlesin juba 22 40, edastati ülelaevalised teated, nii et olukord seal normaliseerus üsna kiiresti. Reisijad toimetati laevale vana Tallinn, mis tõi nad pärastlõunaks Tallinnasse. Millised on aga laeva vigastused, Tallinki navigatsiooni superitendant, Tanel Hinno? Kogu praegune informatsioon põhineb tegelikult oletustel ja laev on saanud siis vigastusi 160. 107. kaare rajoonis siis pingi juures kõige kute kohaselt on vigastus siis laeva laeva põhja pool esimene nulltekk, siis vigastused on nendes kahes kohas. Veeteede ameti mereõnnetuste juurdluse osakonna juhataja asetäitja Ants Ärsis kinnitas, et Eesti võimud käivitavad kindlasti juurdluse. Kui laev jõuab turusadamasse peale seda peab kapten saatma. Meile oma ettekande üksikasjalise ettekande juhtunu kohta ja laeva tehniliste vigastuste akti. Seadus näeb ette nii, et nende kahe dokumendi alusel registreerime me selle laevaõnnetuse ja sellest momendil algab juurdlus. Nüüd on küsimus selles, et Eesti lipuga laev Rootsi vetes. Igal juhul, kuna tegemist on suure Eesti lippu kandva laevaga, võtame me selle juurdluse enda peale. Kui Rootsi mere administratsioon tahab võib-olla seal osaleda, siis me lepime temaga kokku. Selles küsimuses. Tallinki juhid lükkasid tagasi süüdistuse, et nii veeteede ametit kui ka avalikkust teavitati õnnetusest liiga hilja. Näiteks veeteede amet sai õnnetusest ametlikult teada kaks tundi ja viis minutit pärast selle toimumist. Esimene pressiteade läks teele alles null, kolm 51. Olev Järvelill. Kindlasti oleks see masside va vahenditeni jõudnud informatsioon, varem ma mõtlen, kui see oleks olnud päeval, sest kahjuks öösel enamus väljaandeid ja ajakirjanike magama, mis puudutab oma inimeste lähedaste teavitamist, siis meil ei ole nende kontaktandmeid, me ei saa neid ise teavitada kuidagimoodi. Et mitte tekitada paanikat, peab see informatsioon olema võimalikult adekvaatne. Kui meie lihtsalt saadame teate laiali, et laev sõidaks madalikule siis võib see tekitada paanikat nii kaldal kui laevas. Kuna Regina Baltica on mõnda aega remondis, siis võtab ettevõtte kõikide pileti broneerinud ja välja ostnud inimestega ühendust. Reisijaid teenindab remondi ajal Victoria üks, mis sõidab tavapärase sõidugraafiku alusel. Laev väljub seega mõlemast sihtsadamast üle päeva. ### Response: Regina Baltica sõitis madalikule.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Praegu on see maja väga armetus olukorras, aknad kinni löödud, aeda ka ümber ei ole. Maja saatuse üle on aga pikalt räägitud. Vahepeal oli idee anda Poska maja neli pühilaste kogudusele, siis taheti üle anda sihtasutusele, kes oli valmis tegema seal remondi ja jäädvustama ka Poska mälestust. Abilinnapea Rein Langi sõnul ei olnud aga siiski kindlust, et ka niiviisi maja korda saab. Täna tehti põhimõtteline otsus, et muinsuskaitse all olev maja sellises kohas ja sellise ajaloolise isiku valduses olnuna võiks saada Tallinna esindushooneks, kus oleks jäädvustatud Jaan Poska kui mitte ainult Tallinna vaid kogu Eesti jaoks ajalooliselt olulise isiku mälestus. Juba järgmise aasta linna eelarvesse planeeritakse Poska maja restaureerimiseks raha. Ka ehitustööd võiksid alata järgmisel aastal. Täna anti hoone üle kesklinna valitsuselt kultuuriväärtuste ametile, kes teeb seal ekspertiisi, et saada teada, mis seisus praegu maja on ja millisesse seisu ta viia tuleks. Kui palju see aga maksma läheb? Abilinnapea Rein Lang. Täna tõesti väga raske öelda, tähendab ma ise millegipärast kardan, et see läheb kuskile sinna seitsme-kaheksa miljoni kanti, et kui ta ikkagi nagu niimoodi teha, nagu ta peaks olema. Nüüd järgmine küsimus on kohe, et see, kas see maksumaksjale nagu ikkagi on väga otstarbekas, et ma arvan, et peale selle kapitalikulu tegemist, selle maja ülalpidamine on võimalik nüüd ilma ilma maksumaksjate toetuseta, sellepärast et juba täna on meil avaldanud tohutu hulk kõikvõimalikke institutsioone, soovi just nimelt Poskale kuuluvas majas oma esindusüritusi läbi viia. Nii et tõenäoliselt maja ise majandajaks ennast ilusasti ära, aga Tallinn peaks nagu selle korda tegema.

Tallinna linnavalitsus otsustas korda teha Kadriorus asuva Poska maja.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Praegu on see maja väga armetus olukorras, aknad kinni löödud, aeda ka ümber ei ole. Maja saatuse üle on aga pikalt räägitud. Vahepeal oli idee anda Poska maja neli pühilaste kogudusele, siis taheti üle anda sihtasutusele, kes oli valmis tegema seal remondi ja jäädvustama ka Poska mälestust. Abilinnapea Rein Langi sõnul ei olnud aga siiski kindlust, et ka niiviisi maja korda saab. Täna tehti põhimõtteline otsus, et muinsuskaitse all olev maja sellises kohas ja sellise ajaloolise isiku valduses olnuna võiks saada Tallinna esindushooneks, kus oleks jäädvustatud Jaan Poska kui mitte ainult Tallinna vaid kogu Eesti jaoks ajalooliselt olulise isiku mälestus. Juba järgmise aasta linna eelarvesse planeeritakse Poska maja restaureerimiseks raha. Ka ehitustööd võiksid alata järgmisel aastal. Täna anti hoone üle kesklinna valitsuselt kultuuriväärtuste ametile, kes teeb seal ekspertiisi, et saada teada, mis seisus praegu maja on ja millisesse seisu ta viia tuleks. Kui palju see aga maksma läheb? Abilinnapea Rein Lang. Täna tõesti väga raske öelda, tähendab ma ise millegipärast kardan, et see läheb kuskile sinna seitsme-kaheksa miljoni kanti, et kui ta ikkagi nagu niimoodi teha, nagu ta peaks olema. Nüüd järgmine küsimus on kohe, et see, kas see maksumaksjale nagu ikkagi on väga otstarbekas, et ma arvan, et peale selle kapitalikulu tegemist, selle maja ülalpidamine on võimalik nüüd ilma ilma maksumaksjate toetuseta, sellepärast et juba täna on meil avaldanud tohutu hulk kõikvõimalikke institutsioone, soovi just nimelt Poskale kuuluvas majas oma esindusüritusi läbi viia. Nii et tõenäoliselt maja ise majandajaks ennast ilusasti ära, aga Tallinn peaks nagu selle korda tegema. ### Response: Tallinna linnavalitsus otsustas korda teha Kadriorus asuva Poska maja.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Soome asus rahavaidlustes toetama niinimetatud kasinat nelikut ehk Hollandit, Austriat, Rootsit ja Taanit, kes nõudsid 750 miljardi euro suuruse taaskäivitusfondi mahu vähendamist ning seda, et raha jagataks pigem laenude kui toetustena. Üldsumma jäi samaks, aga laenude osakaal tõusis ja toetuste osa vähenes. Selles mõttes saab peaminister Sanna Marin ette kanda ülesande täitmisest. Marin peab õnnestumiseks ka seda, et Soome sissemakse taastamis paketi vähenes, aga paketist saadakse peaaegu sama palju raha, kui esialgu sooviti. Soome saab 400 miljonit eurot juurde põllumajandustoetusteks ja esimest korda eraldi 100 miljonit eurot lisaraha Põhja ja Ida-Soome hõreda asustusega piirkondade arendamiseks. Vaatlejad märgivad, et päris võiduks ei saa läbirääkimiste tulemust siiski nimetada. Kuigi Soome toetas oma nõudmistega kasinat nelikut, ei saa Soome soodustusi Euroopa Liidu liikmemaksudest nagu Holland, Austria, Rootsi ja Taani. Peaministrit on kritiseeritud, et ta jõulisemalt ultimaatumeid ei esitanud. Sanna Marein selgitas, et pidas siiski olulisemaks teha teiste riikidega koostööd ja otsida kompromissi. Tema sõnul on mõistlik silmas pidada tervikut, mis on kõikide arvates võimalikult hea ja ühtlasi jätkusuutlik. Soomlaste hinnangu kohaselt maksavad nad järgmisel eelarveperioodil Euroopa Liidu eelarvesse igal aastal 100 miljonit eurot rohkem kui seni. Kokkuvõttes peaks Soome saama eelarvest 11 miljardit ja maksma ligi 17 miljardit eurot nii et jääb endiselt netomaksjaks. Sissemakstava ja saadava raha vahekord siiski paraneb. Koroona tõttu koostatud taaskäivituspaketist saab Soome praeguse hinnangu järgi kolm miljardit eurot aastatel 2021 kuni 23 ning maksab üle kuue miljardi. Aastatel 2021 kuni 58.

Soome jääb Euroopa Liidu ülemkogul saavutatud kokkuleppe järgi endiselt netomaksjaks, aga esimest korda saadakse toetust maapiirkondade arendamiseks.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Soome asus rahavaidlustes toetama niinimetatud kasinat nelikut ehk Hollandit, Austriat, Rootsit ja Taanit, kes nõudsid 750 miljardi euro suuruse taaskäivitusfondi mahu vähendamist ning seda, et raha jagataks pigem laenude kui toetustena. Üldsumma jäi samaks, aga laenude osakaal tõusis ja toetuste osa vähenes. Selles mõttes saab peaminister Sanna Marin ette kanda ülesande täitmisest. Marin peab õnnestumiseks ka seda, et Soome sissemakse taastamis paketi vähenes, aga paketist saadakse peaaegu sama palju raha, kui esialgu sooviti. Soome saab 400 miljonit eurot juurde põllumajandustoetusteks ja esimest korda eraldi 100 miljonit eurot lisaraha Põhja ja Ida-Soome hõreda asustusega piirkondade arendamiseks. Vaatlejad märgivad, et päris võiduks ei saa läbirääkimiste tulemust siiski nimetada. Kuigi Soome toetas oma nõudmistega kasinat nelikut, ei saa Soome soodustusi Euroopa Liidu liikmemaksudest nagu Holland, Austria, Rootsi ja Taani. Peaministrit on kritiseeritud, et ta jõulisemalt ultimaatumeid ei esitanud. Sanna Marein selgitas, et pidas siiski olulisemaks teha teiste riikidega koostööd ja otsida kompromissi. Tema sõnul on mõistlik silmas pidada tervikut, mis on kõikide arvates võimalikult hea ja ühtlasi jätkusuutlik. Soomlaste hinnangu kohaselt maksavad nad järgmisel eelarveperioodil Euroopa Liidu eelarvesse igal aastal 100 miljonit eurot rohkem kui seni. Kokkuvõttes peaks Soome saama eelarvest 11 miljardit ja maksma ligi 17 miljardit eurot nii et jääb endiselt netomaksjaks. Sissemakstava ja saadava raha vahekord siiski paraneb. Koroona tõttu koostatud taaskäivituspaketist saab Soome praeguse hinnangu järgi kolm miljardit eurot aastatel 2021 kuni 23 ning maksab üle kuue miljardi. Aastatel 2021 kuni 58. ### Response: Soome jääb Euroopa Liidu ülemkogul saavutatud kokkuleppe järgi endiselt netomaksjaks, aga esimest korda saadakse toetust maapiirkondade arendamiseks.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Eks teada on, et iga uue süsteemi töölerakendamisel esineb tõrkeid, aga iseenesest majutust enusega seotud probleeme me sellises ulatuses ette ei näinud, sest et meil on tehtud ikkagi väga-väga konkreetne ja tugev leping teenuse peale mille siis riigihanke tulemusena võitis mikrolink, et, et otseloomulikult on ka meie jaoks sellised tõrked, on, on väga halb uudis tegelikult süsteem tohib mitte töökorras olla maksimaalselt 15 minutit kuus. Selliseid tõrkeid nagu on olnud, ei tohiks esineda. Tegelikult on praegu alles üleminekuperiood digiretsepti üldises kasutuselevõtuks ja kokkuvõtteid üleminekuperioodist on kavas teha veebruari keskel, esialgse kava järgi peaks alates märtsist olema kogu retseptindus elektrooniline. Mõeldud on siiski ka selle peale, kuidas tagada ravimite kättesaadavus. Igal juhul paberretsept päriselt ei kao ja varuks on ka operaator teenus, kinnitas Pille Kink. Praegu käib nii haigekassa, sotsiaalministeeriumi kui kui ka hankepartneriga koostöös pidev süsteemi parendamine ja organisatsioonide sisese töökorralduse muutmine selliselt, et, et, et me suudaksime tulevikus ära hoida kõik, kõik sellised katkestused, aga ikkagi juhtub mingil põhjusel niimoodi, et süsteem kukub maha ja ei ole mingil põhjusel töökorras, siis on, on apteekidele toeks operaator teenus, siis vajadusel tuleb lihtsalt operaatoriteenust pakkuvate inimeste töömahtu suurendada, aga, aga Me tõsiselt loodame, et niisuguseid asju rohkem ei juhtu.

Täna langes rohkem kui tunniks ajaks rivist välja digiretseptisüsteem. Sotsiaalministeerium ja Haigekassa soovitasid arstidel välja kirjutada paberretsepte ja patsientidel apteeki mineku edasi lükata. Sotsiaalministeeriumi e-tervise projektijuht Pille Kink ütles, et selline tõrge tuli üllatusena ja ministeerium ning haigekassa ootavad selgitust süsteemi haldava Microlinki spetsialistidelt.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Eks teada on, et iga uue süsteemi töölerakendamisel esineb tõrkeid, aga iseenesest majutust enusega seotud probleeme me sellises ulatuses ette ei näinud, sest et meil on tehtud ikkagi väga-väga konkreetne ja tugev leping teenuse peale mille siis riigihanke tulemusena võitis mikrolink, et, et otseloomulikult on ka meie jaoks sellised tõrked, on, on väga halb uudis tegelikult süsteem tohib mitte töökorras olla maksimaalselt 15 minutit kuus. Selliseid tõrkeid nagu on olnud, ei tohiks esineda. Tegelikult on praegu alles üleminekuperiood digiretsepti üldises kasutuselevõtuks ja kokkuvõtteid üleminekuperioodist on kavas teha veebruari keskel, esialgse kava järgi peaks alates märtsist olema kogu retseptindus elektrooniline. Mõeldud on siiski ka selle peale, kuidas tagada ravimite kättesaadavus. Igal juhul paberretsept päriselt ei kao ja varuks on ka operaator teenus, kinnitas Pille Kink. Praegu käib nii haigekassa, sotsiaalministeeriumi kui kui ka hankepartneriga koostöös pidev süsteemi parendamine ja organisatsioonide sisese töökorralduse muutmine selliselt, et, et, et me suudaksime tulevikus ära hoida kõik, kõik sellised katkestused, aga ikkagi juhtub mingil põhjusel niimoodi, et süsteem kukub maha ja ei ole mingil põhjusel töökorras, siis on, on apteekidele toeks operaator teenus, siis vajadusel tuleb lihtsalt operaatoriteenust pakkuvate inimeste töömahtu suurendada, aga, aga Me tõsiselt loodame, et niisuguseid asju rohkem ei juhtu. ### Response: Täna langes rohkem kui tunniks ajaks rivist välja digiretseptisüsteem. Sotsiaalministeerium ja Haigekassa soovitasid arstidel välja kirjutada paberretsepte ja patsientidel apteeki mineku edasi lükata. Sotsiaalministeeriumi e-tervise projektijuht Pille Kink ütles, et selline tõrge tuli üllatusena ja ministeerium ning haigekassa ootavad selgitust süsteemi haldava Microlinki spetsialistidelt.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Plakatitega, millel sõnumit inimesed vajavad abi, mitte lubadusi. Põllumees ootab mõistmist ja lootust. Värske piim laual. Kui kauaks tahame töötada Eesti põllumajanduses oli Toompeale välja tulnud umbes paarsada põllumeest. Ürituse korraldaja, põllumeeste keskliidu asepresidendi Jaan Sõrra sõnul on Eesti põllumajandus sügavamas kriisis pärast iseseisvuse taastamist. Põllumehed pole suutnud välja mõelda, kuidas edasi piima ja teravilja toota. Kui peab igale piimaliitrile ja viljakilole krooni peale maksma. Mingi aeg on see võimalik, kuid nüüd on kogu vana rasv otsas ja taskud täiesti tühjad. Paljud põllumehed peavad praegu loobumismõtteid. Ainus signaal, mis neid teisiti otsustama paneks, on see. Pidage veel aasta vastu, tehke loomadele kasvõi vihtu, kuid ärge saatke neid tapale. Riik saab teie muredest aru, riik hoolib teie tööst. Siin on teil kirjas, et põllumehed vajavad rohkem mõistmist ja lootust, et ellu jääda. On hull. Tõsiselt hull, mis siin oleks need sammud, mida, mida te ootaks valitsuse poolt, seda, mida nad siin täna räägivad, kõik toetust, nii nagu enne see aasta me oma toetust ei saanud. Kui suure karjaga teil tegemist on? Kuus 600 lüpsilehma. Kui nii edasi jätkub nagu praegu, et siis ei jää keegi ellu. Jaan Sõrra rõhutas, et põllumeeste liit ei ole poliitiline organisatsioon, kuid osaleb siiski põllumajanduspoliitikas ning ta tänas opositsioonierakondi, kes on riigieelarvesse teinud muudatusettepanekud, mille kohaselt suurendataks põllumeeste otsetoetusi kõige suuremale valitsusele. Reformierakonnale ei lähe põllumehed aga sendi eestki korda, ütles Sõrra. Eelarveläbirääkimistel on neil alati hammaste vahel meie toetused. Kui tahtsime peaministriga kohtuda, vastati meile, peaministril pole aega ei lähemas ega kaugemas tulevikus. Reformikatel peaks ära keelama Eesti toidu söömise. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on ta hästi kursis põllumehe keerulise seisuga. Samas ei saa ta olla nõus kriitikaga, nagu ei teeks valitsus põllumehe aitama. Eks midagi. 2010. aasta eelarve eelnõu, mis täna riigikogus on arutusel, sisaldab endas rekordilisi toetusi Eesti põllumeestele. Nii siseriikliku mis maksaks, mis makstakse Eesti riigieelarvest, kui ka Euroopa liidu toetusi, Euroopa Liidu toetused kasvavad umbes 10 protsenti ja siseriiklikud toetused 10 kuni 30 protsenti olenevalt siis, millise toetusega on tegemist. Lisaks sellele järgmine aasta käivitatakse neli uut täiesti uut toetusmeedet, millest kolm on mõeldud piimatootjatele ja üks siis kõige laiemas mõttes ühistegevuse toetamiseks ja nende maht ulatub ka sadadesse miljonitesse kroonidesse. Tegelikult ju raske olukorra põhjused peituvad turusituatsioonis eksportturgude ärakadumises, madalates, kokkuostuhindades aga juba ammu Eestis kokkuostuhindasid ei kehtesta riik seda, me püüame maksimaalselt kompenseerida.

Põllumehed kogunesid Toompea lossi ette tunniajasele meeleavaldusele, nõuti et toetusi ei vähendataks.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Plakatitega, millel sõnumit inimesed vajavad abi, mitte lubadusi. Põllumees ootab mõistmist ja lootust. Värske piim laual. Kui kauaks tahame töötada Eesti põllumajanduses oli Toompeale välja tulnud umbes paarsada põllumeest. Ürituse korraldaja, põllumeeste keskliidu asepresidendi Jaan Sõrra sõnul on Eesti põllumajandus sügavamas kriisis pärast iseseisvuse taastamist. Põllumehed pole suutnud välja mõelda, kuidas edasi piima ja teravilja toota. Kui peab igale piimaliitrile ja viljakilole krooni peale maksma. Mingi aeg on see võimalik, kuid nüüd on kogu vana rasv otsas ja taskud täiesti tühjad. Paljud põllumehed peavad praegu loobumismõtteid. Ainus signaal, mis neid teisiti otsustama paneks, on see. Pidage veel aasta vastu, tehke loomadele kasvõi vihtu, kuid ärge saatke neid tapale. Riik saab teie muredest aru, riik hoolib teie tööst. Siin on teil kirjas, et põllumehed vajavad rohkem mõistmist ja lootust, et ellu jääda. On hull. Tõsiselt hull, mis siin oleks need sammud, mida, mida te ootaks valitsuse poolt, seda, mida nad siin täna räägivad, kõik toetust, nii nagu enne see aasta me oma toetust ei saanud. Kui suure karjaga teil tegemist on? Kuus 600 lüpsilehma. Kui nii edasi jätkub nagu praegu, et siis ei jää keegi ellu. Jaan Sõrra rõhutas, et põllumeeste liit ei ole poliitiline organisatsioon, kuid osaleb siiski põllumajanduspoliitikas ning ta tänas opositsioonierakondi, kes on riigieelarvesse teinud muudatusettepanekud, mille kohaselt suurendataks põllumeeste otsetoetusi kõige suuremale valitsusele. Reformierakonnale ei lähe põllumehed aga sendi eestki korda, ütles Sõrra. Eelarveläbirääkimistel on neil alati hammaste vahel meie toetused. Kui tahtsime peaministriga kohtuda, vastati meile, peaministril pole aega ei lähemas ega kaugemas tulevikus. Reformikatel peaks ära keelama Eesti toidu söömise. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on ta hästi kursis põllumehe keerulise seisuga. Samas ei saa ta olla nõus kriitikaga, nagu ei teeks valitsus põllumehe aitama. Eks midagi. 2010. aasta eelarve eelnõu, mis täna riigikogus on arutusel, sisaldab endas rekordilisi toetusi Eesti põllumeestele. Nii siseriikliku mis maksaks, mis makstakse Eesti riigieelarvest, kui ka Euroopa liidu toetusi, Euroopa Liidu toetused kasvavad umbes 10 protsenti ja siseriiklikud toetused 10 kuni 30 protsenti olenevalt siis, millise toetusega on tegemist. Lisaks sellele järgmine aasta käivitatakse neli uut täiesti uut toetusmeedet, millest kolm on mõeldud piimatootjatele ja üks siis kõige laiemas mõttes ühistegevuse toetamiseks ja nende maht ulatub ka sadadesse miljonitesse kroonidesse. Tegelikult ju raske olukorra põhjused peituvad turusituatsioonis eksportturgude ärakadumises, madalates, kokkuostuhindades aga juba ammu Eestis kokkuostuhindasid ei kehtesta riik seda, me püüame maksimaalselt kompenseerida. ### Response: Põllumehed kogunesid Toompea lossi ette tunniajasele meeleavaldusele, nõuti et toetusi ei vähendataks.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tänan. Ja ja suu mul. K ja. Härra Eesti vabariigi ülemnõukogu esimees. Eesti piirivalve au, vahtkond on triivistid teie saabumise puhul. Vahel ülem saar, peremehed. No tänane päev on Eestimaa elus tõesti üks tähis meie teel iseseisvusele. Teatavasti 20. augustil võtsime vastu otsuse, täpsemalt kinnitasime oma otsusega iseseisvust. Ja esimesena tunnistas Eesti riiklikku iseseisvust Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsin. Samal ajal ta pöördus Nõukogude Liidu presidendi poole ja samuti ka kõigi maailma riikide poole. Selleks, et ka need tunnistaksid, tunnustaksid Eesti vabariigi iseseisvust. Läks ainult mõni päev ja esimese paari-kolme päevaga oli juba väga suur hulk riike tunnustanud Eesti riiklikku iseseisvust või kinnitanud, et ta taastab meie vahelised diplomaatilised suhted, mis kehtisid meie riikide vahel. Tänaseks on väga suur hulk juba võiks öelda suurematest riikidest enamus tunnustanud Eesti riiklikku iseseisvust ja täna kinnitas ka seda Nõukogude Liidu. Riigi nõukogu ja sellel puhul tahaks öelda seda, et maailma riikide tunnustus, see oli kindel, et see tuleb. Kuid et Nõukogude Liit tunnistas seda niisuguse hilinemisega ka võib-olla seda tuleb mõista, sest ega nõukogude liit ei ole selle poole sajandi jooksul isegi lubanud rääkida sellest ja ärev nädal veel, kus liidu ülemnõukogus ja kongressis kongressil toimusid mõttevahetused. Ka sealt ei saanud me selget kinnitust sellele. Kuid poliitiliste sündmuste käik siiski oli kindlalt kallutanud juba meie poolele selle sõna. Ja täna see antigi. Mul toimus vahetult enne lennuki peale tule tulekut. Jutuajamine Nõukogude Liidu presidendiga ja selle jutuajamise eesmärk oli selles, et kõige lähematel päevadel me õiguslikult võtaks vastu mitmed aktid veel, mis on vajalikud Nõukogude Liidu ja Eesti vabariigi vaheliste suhete juba kindlaks fikseerimiseks ja et oleks välistatud, ükskõik millised need ka ei oleks. Võimalikud ekstreemsed situatsioonid, mis on toimunud meie majanduspiiril ja samuti ka mujal. Ja selles mõttes me võime tänast päeva tõesti lugeda niisuguseks päevaks, mille kohta võime öelda, et meie iseseisvumisprotsess on muutunud või ei ole mingeid nagu tõkkeid, et me, see, ta muutuks pöördumatuks ja on tõeliselt kinnistunud praegu nüüd. Ma tahan õnnitleda teid kõiki sel puhul ja tänada selle eest, et te olete nii tublid tööd teinud ja seisnud valvel, taganud korda ja aidanud kaasa selleks, et me suutsime tõesti kõigi ühiste jõududega nii suure sammu edasi teha oma iseseisvumise teel. Veel kord, suur-suur, tänu teile. Tere tulemast. Te olite nüüd täna pärastlõunal esimest korda, kui Eesti vabariigi president Moskvas see oli vist nüüd ikka tõesti teistmoodi olemine. Jah, võib-olla ka tänane kohtumine Nõukogude Liidu presidendiga erines siiski oluliselt. Sellel oli väga palju tahke meie kohtumisel. Ühelt poolt sellepärast, et kuu poolteist tagasi, kui kohtusime, siis oli tundmatuseni teine olukord. Me rääkisime ka siis väga kohati raskes toonis Eesti tõelisest iseseisvusest. Ja kõigil on teada sündmused, mis toimusid 19. 20. me meenutasime ka Neid päevi, mis olid väga rasked temale ja olid ka väga rasked kogu meie eesti rahvale ja ka minule. Ja siis meie jutt kanduski üle sellele, mis nüüd täna, homme konkreetses olukorda, kui on raske teha, kuidas realiseerida neid konkreetseid meie vahekordi, eelkõige majanduse valdkonnas. Ja leidsime, et on vaja võimalikult kiiresti õiguslikult fikseerida meie vahekord ja olukord paljudes nendes küsimustes, mis on väga vajalikud selleks, et elu läheks meile mõlemile poolele vajalikus suunas rahumeelselt edasi. Ja nii pidimegi järgnevatel päevadel juba tegutsema väga konkreetsete küsimuste küsimustega. Et seda fikseerida.

Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel saabub tagasi Moskva visiidilt 1991. a 7. septembri südaööl. Lennujaamas võtab teda vastu Piiriteenistuse auvahtkond.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tänan. Ja ja suu mul. K ja. Härra Eesti vabariigi ülemnõukogu esimees. Eesti piirivalve au, vahtkond on triivistid teie saabumise puhul. Vahel ülem saar, peremehed. No tänane päev on Eestimaa elus tõesti üks tähis meie teel iseseisvusele. Teatavasti 20. augustil võtsime vastu otsuse, täpsemalt kinnitasime oma otsusega iseseisvust. Ja esimesena tunnistas Eesti riiklikku iseseisvust Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsin. Samal ajal ta pöördus Nõukogude Liidu presidendi poole ja samuti ka kõigi maailma riikide poole. Selleks, et ka need tunnistaksid, tunnustaksid Eesti vabariigi iseseisvust. Läks ainult mõni päev ja esimese paari-kolme päevaga oli juba väga suur hulk riike tunnustanud Eesti riiklikku iseseisvust või kinnitanud, et ta taastab meie vahelised diplomaatilised suhted, mis kehtisid meie riikide vahel. Tänaseks on väga suur hulk juba võiks öelda suurematest riikidest enamus tunnustanud Eesti riiklikku iseseisvust ja täna kinnitas ka seda Nõukogude Liidu. Riigi nõukogu ja sellel puhul tahaks öelda seda, et maailma riikide tunnustus, see oli kindel, et see tuleb. Kuid et Nõukogude Liit tunnistas seda niisuguse hilinemisega ka võib-olla seda tuleb mõista, sest ega nõukogude liit ei ole selle poole sajandi jooksul isegi lubanud rääkida sellest ja ärev nädal veel, kus liidu ülemnõukogus ja kongressis kongressil toimusid mõttevahetused. Ka sealt ei saanud me selget kinnitust sellele. Kuid poliitiliste sündmuste käik siiski oli kindlalt kallutanud juba meie poolele selle sõna. Ja täna see antigi. Mul toimus vahetult enne lennuki peale tule tulekut. Jutuajamine Nõukogude Liidu presidendiga ja selle jutuajamise eesmärk oli selles, et kõige lähematel päevadel me õiguslikult võtaks vastu mitmed aktid veel, mis on vajalikud Nõukogude Liidu ja Eesti vabariigi vaheliste suhete juba kindlaks fikseerimiseks ja et oleks välistatud, ükskõik millised need ka ei oleks. Võimalikud ekstreemsed situatsioonid, mis on toimunud meie majanduspiiril ja samuti ka mujal. Ja selles mõttes me võime tänast päeva tõesti lugeda niisuguseks päevaks, mille kohta võime öelda, et meie iseseisvumisprotsess on muutunud või ei ole mingeid nagu tõkkeid, et me, see, ta muutuks pöördumatuks ja on tõeliselt kinnistunud praegu nüüd. Ma tahan õnnitleda teid kõiki sel puhul ja tänada selle eest, et te olete nii tublid tööd teinud ja seisnud valvel, taganud korda ja aidanud kaasa selleks, et me suutsime tõesti kõigi ühiste jõududega nii suure sammu edasi teha oma iseseisvumise teel. Veel kord, suur-suur, tänu teile. Tere tulemast. Te olite nüüd täna pärastlõunal esimest korda, kui Eesti vabariigi president Moskvas see oli vist nüüd ikka tõesti teistmoodi olemine. Jah, võib-olla ka tänane kohtumine Nõukogude Liidu presidendiga erines siiski oluliselt. Sellel oli väga palju tahke meie kohtumisel. Ühelt poolt sellepärast, et kuu poolteist tagasi, kui kohtusime, siis oli tundmatuseni teine olukord. Me rääkisime ka siis väga kohati raskes toonis Eesti tõelisest iseseisvusest. Ja kõigil on teada sündmused, mis toimusid 19. 20. me meenutasime ka Neid päevi, mis olid väga rasked temale ja olid ka väga rasked kogu meie eesti rahvale ja ka minule. Ja siis meie jutt kanduski üle sellele, mis nüüd täna, homme konkreetses olukorda, kui on raske teha, kuidas realiseerida neid konkreetseid meie vahekordi, eelkõige majanduse valdkonnas. Ja leidsime, et on vaja võimalikult kiiresti õiguslikult fikseerida meie vahekord ja olukord paljudes nendes küsimustes, mis on väga vajalikud selleks, et elu läheks meile mõlemile poolele vajalikus suunas rahumeelselt edasi. Ja nii pidimegi järgnevatel päevadel juba tegutsema väga konkreetsete küsimuste küsimustega. Et seda fikseerida. ### Response: Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel saabub tagasi Moskva visiidilt 1991. a 7. septembri südaööl. Lennujaamas võtab teda vastu Piiriteenistuse auvahtkond.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Alutaguse hoolekeskuses elab sadakond hoolealust ja töötajaid on üle 50. Peale seda, kui avastati esimene nakatunu, võeti hoolekeskuse elanikelt ja töötajatelt proovid ning praeguse seisuga on ühe töötaja proov osutunud positiivseks, kuid tema andis proovi veel varem ja eraldi hoolekeskuse elanike seas on nakatunute hulk kasvanud, jätkab Alutaguse hoolekeskuse juhatuse liige Kristiina Ets. Elanikest on praegu siis kinnitatud, et neli inimest on positiivsed, kolm neist on haiglas, üks on siin meie juures veel eraldatud isolatsioonis. Ma loodan ise, et ta viiakse ikkagi haiglasse sellepärast et see oleks nagu igati loogiline asjade käik, et vältida siin meil selle haiguse edasikandumist majas Pole infot veel kaheksa elaniku kohta, kuna lihtsalt ei ole jõutud veel teste lõpuni teha. Kristiina Etsi sõnul jätkab hoolekeskus tööd järgides rangelt kõiki vajalikke nõudeid. Töötajad kasutavad kõiki kaitsevahendeid, ruumid on meil kõik desinfitseeritud päeva jooksul korduvalt desinfitseerime edasi, loodame, et uusi nakatunuid juurde ei tule, sest majasisene liikumine on piiratud, enamnikud on kõik oma tubades, toit viiakse neile tuppa, hooldajad ainult liiguvad siis tubade vahet teevad hooldustoiminguid toitlustavad ja seda kõike siis rangelt siis hügieeninõudeid jälgides. Kuidas nakkus rangete sanitaarnõuete kiuste hoolekeskusesse pääses, seda veel ei teata. Kristiina Etsi sõnul sai keskuse personal nüüd täiendavalt kaitsevahendeid, kuid neid pole piisavalt. Meil on olemas varumaskidest kinnastest, testvahendeid on palju, aga kaitseülikond eile meile terviseamet saatis 100 ülikonda, 100 mütsi, aga seda väga kauaks tegelikult ei jätku. See on nüüd ainukene murekoht, pesumaja, kogu aeg töötab, kui on vajadus, siis me saame kasvõi riideid vahetada nii tihti kui võimalik, et kui midagi paremat nagu ei tule välja. Kristiina ets kinnitab, et töötajate nappust neil ei ole, kuid vajadusel on Alutaguse vallavalitsus lubanud hoolekeskust personali leidmisel abistada. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.

Neli Alutaguse hoolekeskuse elanikku ja üks töötaja on nakatunud koroonaviirusega. Praeguseks pole veel teada kaheksa elaniku testi tulemused.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Alutaguse hoolekeskuses elab sadakond hoolealust ja töötajaid on üle 50. Peale seda, kui avastati esimene nakatunu, võeti hoolekeskuse elanikelt ja töötajatelt proovid ning praeguse seisuga on ühe töötaja proov osutunud positiivseks, kuid tema andis proovi veel varem ja eraldi hoolekeskuse elanike seas on nakatunute hulk kasvanud, jätkab Alutaguse hoolekeskuse juhatuse liige Kristiina Ets. Elanikest on praegu siis kinnitatud, et neli inimest on positiivsed, kolm neist on haiglas, üks on siin meie juures veel eraldatud isolatsioonis. Ma loodan ise, et ta viiakse ikkagi haiglasse sellepärast et see oleks nagu igati loogiline asjade käik, et vältida siin meil selle haiguse edasikandumist majas Pole infot veel kaheksa elaniku kohta, kuna lihtsalt ei ole jõutud veel teste lõpuni teha. Kristiina Etsi sõnul jätkab hoolekeskus tööd järgides rangelt kõiki vajalikke nõudeid. Töötajad kasutavad kõiki kaitsevahendeid, ruumid on meil kõik desinfitseeritud päeva jooksul korduvalt desinfitseerime edasi, loodame, et uusi nakatunuid juurde ei tule, sest majasisene liikumine on piiratud, enamnikud on kõik oma tubades, toit viiakse neile tuppa, hooldajad ainult liiguvad siis tubade vahet teevad hooldustoiminguid toitlustavad ja seda kõike siis rangelt siis hügieeninõudeid jälgides. Kuidas nakkus rangete sanitaarnõuete kiuste hoolekeskusesse pääses, seda veel ei teata. Kristiina Etsi sõnul sai keskuse personal nüüd täiendavalt kaitsevahendeid, kuid neid pole piisavalt. Meil on olemas varumaskidest kinnastest, testvahendeid on palju, aga kaitseülikond eile meile terviseamet saatis 100 ülikonda, 100 mütsi, aga seda väga kauaks tegelikult ei jätku. See on nüüd ainukene murekoht, pesumaja, kogu aeg töötab, kui on vajadus, siis me saame kasvõi riideid vahetada nii tihti kui võimalik, et kui midagi paremat nagu ei tule välja. Kristiina ets kinnitab, et töötajate nappust neil ei ole, kuid vajadusel on Alutaguse vallavalitsus lubanud hoolekeskust personali leidmisel abistada. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. ### Response: Neli Alutaguse hoolekeskuse elanikku ja üks töötaja on nakatunud koroonaviirusega. Praeguseks pole veel teada kaheksa elaniku testi tulemused.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Tänasele erakorralisel volikogu istungile tuli 27-st saadikust kohale 24. Valimisliit Tuleviku Põlvamaa ridadesse kuuluva Igor Taro umbusaldamise poolt hääletas 16 saadikut, kaheksa oli ta aga selle vastu. Enne käe tõstmist prooviti aga veel kord saada selgust, mida siis Tarole ikkagi täpselt ette heidetakse. Edasi räägib reformierakondlane Lennart Liba. See volikogu esimehe sõnavõtt, kus ta isiklikult pani paika meid ja, ja meie suhtumise, siis see on ka see, mis ilmselt tänane koalitsioon lagunes ja, ja tuleb uus, sest sest meie nägemuse järgi tuleb asju natuke teistmoodi ajada. Täpsemalt pöördus Taro oma sõnavõtus iga tema vastu hääletava voliniku poole isiklikult ning luges moraali, mille sisuks oli, et nad on oma piirkondade arendamise, lasteaedade ehitamise ja koolide paremaks muutmise asemel valinud uue vallamaja ehituse. Praeguseks ei ole vist kellelgi mingit kahtlust, et sellest asjast pidi saama uue vallamaja liit. Vaidlused selle ümber, kas ehitada uus vallamaja või leida olemasolevatest hoonetest sobiv, on Põlva vallas kestnud uue vallavõimu paikasaamisest. Täna lõppesid need siis Taro umbusaldamisega. Taro sõnul on tegemist kurva arenguga, jätkab Põlva vallavolikogu endine esimees Igor Taro. Et meil on tegelikult hulk lastele ja noortele vajalikke objekte, kuhu tuleks investeerida. Kogu see rahaline seis on väga pingeline ja põhimõtteliselt see uue raekoja projekt tõmbab sealt väga vajaliku raha suurel määral ära. Vastasleeri sõnul pole uue vallamaja ehitus veel otsustatud, nende hinnangul ei sobi selleks hooneks aga ka endine Põlva maavalitsuse maja. Veel kord Lennart Liba. Et mis saab sellest, kui riik jääb oma majast Põlvas ilma, kui riigil ei ole kohta, kus oma funktsioone teostada, siis tekib siis järsku selline olukord, öeldakse, aga võrus, meil on ruumi, Tartus on ruumi ja me lähme Põlvast minema. Seda ei taha ilmselt keegi, et riik vähendab veel oma kohale kui Põlvas ja, ja läheb siit minema. Põlva vallavolikogu uus esimees kinnitatakse esialgsete plaanide kohaselt ametisse järgmisel istungil 21. juunil. Siis saab ka rohkem selgust, millises suunas hakkab Põlva vald arenema. Aro jääb edaspidi volikogu lihtliikmeks, seda aga, kas ta on seotud liikumisega Eesti 200, ei kinnitanud ega lükanud ta ümber raadiouudistele Põlvast. Mirjam Nutov.

Põlva vallas läks läbi umbusaldusavaldus volikogu esimehele Igor Tarole. Sellega lagunes ka praegune võimuliit Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ning valimisliidu Tuleviku Põlvamaa vahel.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Tänasele erakorralisel volikogu istungile tuli 27-st saadikust kohale 24. Valimisliit Tuleviku Põlvamaa ridadesse kuuluva Igor Taro umbusaldamise poolt hääletas 16 saadikut, kaheksa oli ta aga selle vastu. Enne käe tõstmist prooviti aga veel kord saada selgust, mida siis Tarole ikkagi täpselt ette heidetakse. Edasi räägib reformierakondlane Lennart Liba. See volikogu esimehe sõnavõtt, kus ta isiklikult pani paika meid ja, ja meie suhtumise, siis see on ka see, mis ilmselt tänane koalitsioon lagunes ja, ja tuleb uus, sest sest meie nägemuse järgi tuleb asju natuke teistmoodi ajada. Täpsemalt pöördus Taro oma sõnavõtus iga tema vastu hääletava voliniku poole isiklikult ning luges moraali, mille sisuks oli, et nad on oma piirkondade arendamise, lasteaedade ehitamise ja koolide paremaks muutmise asemel valinud uue vallamaja ehituse. Praeguseks ei ole vist kellelgi mingit kahtlust, et sellest asjast pidi saama uue vallamaja liit. Vaidlused selle ümber, kas ehitada uus vallamaja või leida olemasolevatest hoonetest sobiv, on Põlva vallas kestnud uue vallavõimu paikasaamisest. Täna lõppesid need siis Taro umbusaldamisega. Taro sõnul on tegemist kurva arenguga, jätkab Põlva vallavolikogu endine esimees Igor Taro. Et meil on tegelikult hulk lastele ja noortele vajalikke objekte, kuhu tuleks investeerida. Kogu see rahaline seis on väga pingeline ja põhimõtteliselt see uue raekoja projekt tõmbab sealt väga vajaliku raha suurel määral ära. Vastasleeri sõnul pole uue vallamaja ehitus veel otsustatud, nende hinnangul ei sobi selleks hooneks aga ka endine Põlva maavalitsuse maja. Veel kord Lennart Liba. Et mis saab sellest, kui riik jääb oma majast Põlvas ilma, kui riigil ei ole kohta, kus oma funktsioone teostada, siis tekib siis järsku selline olukord, öeldakse, aga võrus, meil on ruumi, Tartus on ruumi ja me lähme Põlvast minema. Seda ei taha ilmselt keegi, et riik vähendab veel oma kohale kui Põlvas ja, ja läheb siit minema. Põlva vallavolikogu uus esimees kinnitatakse esialgsete plaanide kohaselt ametisse järgmisel istungil 21. juunil. Siis saab ka rohkem selgust, millises suunas hakkab Põlva vald arenema. Aro jääb edaspidi volikogu lihtliikmeks, seda aga, kas ta on seotud liikumisega Eesti 200, ei kinnitanud ega lükanud ta ümber raadiouudistele Põlvast. Mirjam Nutov. ### Response: Põlva vallas läks läbi umbusaldusavaldus volikogu esimehele Igor Tarole. Sellega lagunes ka praegune võimuliit Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ning valimisliidu Tuleviku Põlvamaa vahel.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Narva-Jõesuu linnal jäi mullu seoses elektritootmise kahanemisega ressursitasudest saamata pea 900000 eurot. Narva-Jõesuu linnapea Maksimi lini sõnul aitab nad sel aastal hädast välja umbes samasse suurusjärku jääv valitsuse ühekordne toetus kuid nüüd ähvardab juba nafta hinna languse tõttu kahanev õlitootmine näpistada eelarvest veel kuni 800000. Narva-Jõesuu linnapea kinnitab, et lisaks põlevkivisektorile vajavad raskel ajal eraldi tuge ka nõndanimetatud põlevkivi vallad. Kannatab mitte ainult põlevkivisektoris tegutsevad ettevõtted, vaid ka need omavalitsused, kelle elu on põlevkivisektoriga seotud. Me ikkagi ootame, et võib olla valitsus, kaalub võimalust selleks, et täiendavalt eraldada võimalikud toetused ka meile, sest kui olukord jääb samaks, siis järgmisel aastal me võime juba rääkida ka sellest, et naeruväitsu liin oma vähendatud eelarvega ei saa võib-olla isegi jooksvate kuludega hakkama. Narva-Jõesuu pelgab ka seda, et kui riik hakkab põlevkivisektorit abistades keskkonnatasusid alandama, siis kahaneb linna tulubaas veelgi, jätkab Maksimil. Linn. See on üks võimalustest, mis hakkab negatiivselt võib-olla mõjutama ka meie eelarvele. Sõltub sellest, mis määrused nad hakkavad vastu võtma ja meetmed täpsemalt ja mis seaduste alusel nad hakkavad rakendama. Riik selles mõttes. Ida-Virumaa Alutaguse vald seisab samuti silmitsi tulude pideva kahanemisega. Vallavanema Tauno Võhmari hinnangul on praegu küsimärgi all põlevkivivaldade jätkusuutlikkus laiemalt ning ainuüksi valitsuse toel probleemi ei lahendab. Tuleb teadvustada endale, et toimub selline kestlik tulude vähenemine, see tähendab, et sellisel kujul, nagu me täna majandame, valda, me enam homme majandada ei saa, ehk et me peame mingisugustest valdkondadest kulusid kõvasti kärpima. On see siis haridusvaldkond, eks ole, sotsiaalvaldkond, majandusvaldkond või muu? Me peame ikka kõvasti oma seda igapäevast tegevust ümber hakkama korraldama. Mis aga puudutab keskkonnatasude muutmist, siis kuidas see täpselt omavalitsuste tulubaasi mõjutab? On veel vara öelda. Tauno Võhmar. 2015 aastal ju riik tegi maksuerisuse põlevkivi kaevandajatele aga säilitas omavalitsuste eelarvesse laekuva maksu osakaalu. Aga nüüd, kui maksumuudatus läbi viiakse, nii et see puudutab ka omavalitsusi, siis loomulikult jällegi mingi osa eelarve tuludest väheneb. Jah. Narva-Jõesuu linnapea Maksimi Lini arvates peaks valitsus põlevkivisektori abimeetmete väljatöötamisse kaasama ka põlevkivivaldade esindajaid. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.

Narva-Jõesuu linn soovib, et põlevkivisektori abimeetmed hõlmaksid ka tootmisega seotud omavalitsusi, sest tulude pidev kahanemine paneb ohtu põlevkivivaldade jätkusuutlikkuse.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Narva-Jõesuu linnal jäi mullu seoses elektritootmise kahanemisega ressursitasudest saamata pea 900000 eurot. Narva-Jõesuu linnapea Maksimi lini sõnul aitab nad sel aastal hädast välja umbes samasse suurusjärku jääv valitsuse ühekordne toetus kuid nüüd ähvardab juba nafta hinna languse tõttu kahanev õlitootmine näpistada eelarvest veel kuni 800000. Narva-Jõesuu linnapea kinnitab, et lisaks põlevkivisektorile vajavad raskel ajal eraldi tuge ka nõndanimetatud põlevkivi vallad. Kannatab mitte ainult põlevkivisektoris tegutsevad ettevõtted, vaid ka need omavalitsused, kelle elu on põlevkivisektoriga seotud. Me ikkagi ootame, et võib olla valitsus, kaalub võimalust selleks, et täiendavalt eraldada võimalikud toetused ka meile, sest kui olukord jääb samaks, siis järgmisel aastal me võime juba rääkida ka sellest, et naeruväitsu liin oma vähendatud eelarvega ei saa võib-olla isegi jooksvate kuludega hakkama. Narva-Jõesuu pelgab ka seda, et kui riik hakkab põlevkivisektorit abistades keskkonnatasusid alandama, siis kahaneb linna tulubaas veelgi, jätkab Maksimil. Linn. See on üks võimalustest, mis hakkab negatiivselt võib-olla mõjutama ka meie eelarvele. Sõltub sellest, mis määrused nad hakkavad vastu võtma ja meetmed täpsemalt ja mis seaduste alusel nad hakkavad rakendama. Riik selles mõttes. Ida-Virumaa Alutaguse vald seisab samuti silmitsi tulude pideva kahanemisega. Vallavanema Tauno Võhmari hinnangul on praegu küsimärgi all põlevkivivaldade jätkusuutlikkus laiemalt ning ainuüksi valitsuse toel probleemi ei lahendab. Tuleb teadvustada endale, et toimub selline kestlik tulude vähenemine, see tähendab, et sellisel kujul, nagu me täna majandame, valda, me enam homme majandada ei saa, ehk et me peame mingisugustest valdkondadest kulusid kõvasti kärpima. On see siis haridusvaldkond, eks ole, sotsiaalvaldkond, majandusvaldkond või muu? Me peame ikka kõvasti oma seda igapäevast tegevust ümber hakkama korraldama. Mis aga puudutab keskkonnatasude muutmist, siis kuidas see täpselt omavalitsuste tulubaasi mõjutab? On veel vara öelda. Tauno Võhmar. 2015 aastal ju riik tegi maksuerisuse põlevkivi kaevandajatele aga säilitas omavalitsuste eelarvesse laekuva maksu osakaalu. Aga nüüd, kui maksumuudatus läbi viiakse, nii et see puudutab ka omavalitsusi, siis loomulikult jällegi mingi osa eelarve tuludest väheneb. Jah. Narva-Jõesuu linnapea Maksimi Lini arvates peaks valitsus põlevkivisektori abimeetmete väljatöötamisse kaasama ka põlevkivivaldade esindajaid. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. ### Response: Narva-Jõesuu linn soovib, et põlevkivisektori abimeetmed hõlmaksid ka tootmisega seotud omavalitsusi, sest tulude pidev kahanemine paneb ohtu põlevkivivaldade jätkusuutlikkuse.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Ühes vanas multifilmis eelistas boamadu oma pikkust mõõta papagoides 38 papagoid kõlas palju uhkemalt kui kaks elevandipoega, kuigi tegelikult saime kõik ju aru, et mõõda, millega tahad. Ega madu sellest pikemaks ei muutu. Nii on ka Narva oma elanike arvu mõõtes alati eelistanud rahvastikuregistriandmeid, sest erinevalt statistikaametist näitas register tegelikku olukorda paari 1000 inimese võrra ilusamana. Kuid nüüd on ka rahvastikuregister oma ridu puhastanud ja kinnitab vaid seda, mida statistikaameti analüütikud aastaid on ette ennustanud. Narva hoogsat kahanemist pole suutnud peatada ei tööstuspargid, ei positiivne meediakajastus, ei räppar nublu ega kultuuripealinnaks saamise tuhin. Narva linnapea võib ju tahta, et 55000 elanikku on piir, millest allapoole piirilinna rahvahulk langeda ei tohiks. Kuid saavutada võiks seda vaid müüri ehitamisega ümber linna. Sest tee, mis sa tahad, lahkuvad ju eeskätt parimas pereloomise eas noored. Kas te olete näinud noore inimese silmi, kes peale kahte Tallinnas elatud aastat peab olude sunnil kodukohta tagasi tulema? Sealt peegeldub vaid üks soov jõudu koguda ja võimalikult kiiresti tagasi lennata, sest suurlinna elu kogenud noort ei huvita, mitu lastemänguväljakut on vahepeal Narva tekkinud või millist tehast venelased kohalikku tööstusparki ehitavad? Tal ei ole siin hea elada, aga kellel on? Statistikaameti küsitlus, näitas, et Narva linn on elamiseks parim koht eakatele. Nii arvas 86 protsenti Narva elanikest ja vaid pooled arvasid, et ka noortele lastega peredele oleks Narva heaks elupaigaks. Statistikaameti küsitluse tulemusi kinnitavad tegelikult ka rahvastikuregistri andmed, sest eelmise aasta seisuga on juba selgelt näha, et Narva on hakanud elama asuma pensionärid. Valdavalt on tegemist endiste Narva elanikega, kel Tallinna elu liialt kärarikkana tundub ja kes oma kodulinnast rahu ja vaikust, aga ka odavamat elamist ning omakeelset keskkonda otsivad. Eakad inimesed ongi Narva kõige kiiremini kasvavaks elanike rühmaks. Kui aga vaadata statistikaameti prognoosi, siis paarikümne aasta pärast on Narva kõige arvukamaks vanuserühmaks üle 85 aastane naispensionär. See on Narva tulevik ja selle arvestuse ga peaks praegu linnavalitsus tegutsema ja elukeskkonda muutma rohkem parke ja pargipinke, siledaid ja madalate äärekividega kõnniteid, millest rulaatoriga inimene kergesti üle pääseb. Endiste lasteaedade ümberehitamine hooldekodudeks või vanurite päevakeskustes ja nii edasi. Juba praegu kirjutavad vanalinna linnaosa pensionärid linna peale, et nad vajaks korralikku ühistranspordiühendust ja supikööke, mida praegu nende elukohas pole. Selles valguses omandab sügispealinna tiitel Narva jaoks täiesti uue mõõtme ja rääkida tuleb juba mitte sügiskultuurist, vaid elusügisest. Küsimus vaid selles, et kui 20 aasta pärast elab Narvas statistikaameti prognoosi järgi 40000 inimest, kellest pooled on pensionärid, mis raha eest 80-le 1000-le inimesele ehitatud taristut ülal pidada ehk kes selle sügispeo kinni maksab? Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.

Narva on tulevikus pensionäride linn.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Ühes vanas multifilmis eelistas boamadu oma pikkust mõõta papagoides 38 papagoid kõlas palju uhkemalt kui kaks elevandipoega, kuigi tegelikult saime kõik ju aru, et mõõda, millega tahad. Ega madu sellest pikemaks ei muutu. Nii on ka Narva oma elanike arvu mõõtes alati eelistanud rahvastikuregistriandmeid, sest erinevalt statistikaametist näitas register tegelikku olukorda paari 1000 inimese võrra ilusamana. Kuid nüüd on ka rahvastikuregister oma ridu puhastanud ja kinnitab vaid seda, mida statistikaameti analüütikud aastaid on ette ennustanud. Narva hoogsat kahanemist pole suutnud peatada ei tööstuspargid, ei positiivne meediakajastus, ei räppar nublu ega kultuuripealinnaks saamise tuhin. Narva linnapea võib ju tahta, et 55000 elanikku on piir, millest allapoole piirilinna rahvahulk langeda ei tohiks. Kuid saavutada võiks seda vaid müüri ehitamisega ümber linna. Sest tee, mis sa tahad, lahkuvad ju eeskätt parimas pereloomise eas noored. Kas te olete näinud noore inimese silmi, kes peale kahte Tallinnas elatud aastat peab olude sunnil kodukohta tagasi tulema? Sealt peegeldub vaid üks soov jõudu koguda ja võimalikult kiiresti tagasi lennata, sest suurlinna elu kogenud noort ei huvita, mitu lastemänguväljakut on vahepeal Narva tekkinud või millist tehast venelased kohalikku tööstusparki ehitavad? Tal ei ole siin hea elada, aga kellel on? Statistikaameti küsitlus, näitas, et Narva linn on elamiseks parim koht eakatele. Nii arvas 86 protsenti Narva elanikest ja vaid pooled arvasid, et ka noortele lastega peredele oleks Narva heaks elupaigaks. Statistikaameti küsitluse tulemusi kinnitavad tegelikult ka rahvastikuregistri andmed, sest eelmise aasta seisuga on juba selgelt näha, et Narva on hakanud elama asuma pensionärid. Valdavalt on tegemist endiste Narva elanikega, kel Tallinna elu liialt kärarikkana tundub ja kes oma kodulinnast rahu ja vaikust, aga ka odavamat elamist ning omakeelset keskkonda otsivad. Eakad inimesed ongi Narva kõige kiiremini kasvavaks elanike rühmaks. Kui aga vaadata statistikaameti prognoosi, siis paarikümne aasta pärast on Narva kõige arvukamaks vanuserühmaks üle 85 aastane naispensionär. See on Narva tulevik ja selle arvestuse ga peaks praegu linnavalitsus tegutsema ja elukeskkonda muutma rohkem parke ja pargipinke, siledaid ja madalate äärekividega kõnniteid, millest rulaatoriga inimene kergesti üle pääseb. Endiste lasteaedade ümberehitamine hooldekodudeks või vanurite päevakeskustes ja nii edasi. Juba praegu kirjutavad vanalinna linnaosa pensionärid linna peale, et nad vajaks korralikku ühistranspordiühendust ja supikööke, mida praegu nende elukohas pole. Selles valguses omandab sügispealinna tiitel Narva jaoks täiesti uue mõõtme ja rääkida tuleb juba mitte sügiskultuurist, vaid elusügisest. Küsimus vaid selles, et kui 20 aasta pärast elab Narvas statistikaameti prognoosi järgi 40000 inimest, kellest pooled on pensionärid, mis raha eest 80-le 1000-le inimesele ehitatud taristut ülal pidada ehk kes selle sügispeo kinni maksab? Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. ### Response: Narva on tulevikus pensionäride linn.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Täis puhutava telgi juurde juhatab autojuhi turvamees. Kollasest telgist tulnud valget kaitseriietust kandev meditsiinitöötaja küsib analüüsi andma tulnud inimeselt isikutunnistust. Kui isik tuvastatud, siis tehakse pika vatipulga abil vajalik protseduur ning seejärel saab autojuht oma tagurdamisoskust näidates telgi juurest ära manööverdada. Ida-Viru keskhaigla ülemarst Toomas Kariis peab mõistlikuks analüüsi võtmisel kasutatavat meetodit, kus proov võetakse inimeselt läbi lahtise autoakna. Sest maksimaalselt olenevalt patsientide arvust võidakse näha ette kuni kümnekonna haige testimist tunnis, mis tähendab seda, et me peame tegutsema suhteliselt kiiresti ja arvestades seda, et kõik inimesed tuleb identifitseerida, nende proovid võtta ja, ja dokumenteerida vastavad toimingud siis kõik see võtab oma teatud aja, nii et mida vähem on sellega seoses liikumisi, sisseväljakäimise telkidesse ja muud, seda kiiremini see protsess kulgeb, nii et tõepoolest selline autoakna kaudu proovi võtmise variant näikse olevat üsna kiire ja, ja ökonoomne. Ida-Viru keskhaigla ülemarst pani südamele, et analüüsi andmise soovi avaldaks inimesed, kelle tervislik seisund on tugevalt halvenenud. No me ikkagi oleme meditsiinilises mõttes seisukohal, et testida tuleks haigeid inimesi selleks, et teha õige ja mõistlik raviplaan, kui inimene on, on lihtsalt tunneb ennast halvasti, siis on tal võimalus jääda koju ja kui ta on tõsisemalt haige, siis sellisel juhul on raviplaani koostamise seisukohalt võib-olla oluline teada, kas tegemist on koroona viirus positiivse haigega või mitte. Kohtla-Järve testitelki on plaanis lahti hoida 12 tundi ööpäevas. Kella kaheksast kella kaheksani. Ma arvan, et see situatsioon ei ole nii aegkriitiline, et me peaksime seda tegema ööpäevaringselt. Sest olgem ausad inimesed, kes vajavad haiglaravi, saavad astuda siis haigla uksest ja saavad haiglaravi 24 tundi ja ka haiglasse minevatel haigetel on testimise võimalus 24 tundi tagatud. Nagu teisteski samasugustes punktides teenindatakse Kohtla-Järvel vaid perearsti saatekirja omavaid inimesi, kes on saanud testimiskeskuselt kutseaja ja kohaga. Analüüsi vastus antakse telefonitsi hiljemalt kahe päeva jooksul. Virumaa teine testimispunkt avatakse pühapäeval Narvas Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.

Eilsest on avatud koroonaviiruse testitelk Kohtla-Järve Ahtme linnaosas Ida-Virumaa Keskhaigla EMO sissepääsu juures.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Täis puhutava telgi juurde juhatab autojuhi turvamees. Kollasest telgist tulnud valget kaitseriietust kandev meditsiinitöötaja küsib analüüsi andma tulnud inimeselt isikutunnistust. Kui isik tuvastatud, siis tehakse pika vatipulga abil vajalik protseduur ning seejärel saab autojuht oma tagurdamisoskust näidates telgi juurest ära manööverdada. Ida-Viru keskhaigla ülemarst Toomas Kariis peab mõistlikuks analüüsi võtmisel kasutatavat meetodit, kus proov võetakse inimeselt läbi lahtise autoakna. Sest maksimaalselt olenevalt patsientide arvust võidakse näha ette kuni kümnekonna haige testimist tunnis, mis tähendab seda, et me peame tegutsema suhteliselt kiiresti ja arvestades seda, et kõik inimesed tuleb identifitseerida, nende proovid võtta ja, ja dokumenteerida vastavad toimingud siis kõik see võtab oma teatud aja, nii et mida vähem on sellega seoses liikumisi, sisseväljakäimise telkidesse ja muud, seda kiiremini see protsess kulgeb, nii et tõepoolest selline autoakna kaudu proovi võtmise variant näikse olevat üsna kiire ja, ja ökonoomne. Ida-Viru keskhaigla ülemarst pani südamele, et analüüsi andmise soovi avaldaks inimesed, kelle tervislik seisund on tugevalt halvenenud. No me ikkagi oleme meditsiinilises mõttes seisukohal, et testida tuleks haigeid inimesi selleks, et teha õige ja mõistlik raviplaan, kui inimene on, on lihtsalt tunneb ennast halvasti, siis on tal võimalus jääda koju ja kui ta on tõsisemalt haige, siis sellisel juhul on raviplaani koostamise seisukohalt võib-olla oluline teada, kas tegemist on koroona viirus positiivse haigega või mitte. Kohtla-Järve testitelki on plaanis lahti hoida 12 tundi ööpäevas. Kella kaheksast kella kaheksani. Ma arvan, et see situatsioon ei ole nii aegkriitiline, et me peaksime seda tegema ööpäevaringselt. Sest olgem ausad inimesed, kes vajavad haiglaravi, saavad astuda siis haigla uksest ja saavad haiglaravi 24 tundi ja ka haiglasse minevatel haigetel on testimise võimalus 24 tundi tagatud. Nagu teisteski samasugustes punktides teenindatakse Kohtla-Järvel vaid perearsti saatekirja omavaid inimesi, kes on saanud testimiskeskuselt kutseaja ja kohaga. Analüüsi vastus antakse telefonitsi hiljemalt kahe päeva jooksul. Virumaa teine testimispunkt avatakse pühapäeval Narvas Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla. ### Response: Eilsest on avatud koroonaviiruse testitelk Kohtla-Järve Ahtme linnaosas Ida-Virumaa Keskhaigla EMO sissepääsu juures.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

Vastuolud on samad nagu olid kooseluseaduse enda puhul, aga jõuvahekorrad on mõnevõrra muutunud, toetajaid on vähemaks jäänud. Täna peetud kõnedes nentis Keskerakonna esindaja Toomas Vitsut, et ka seaduse rakendusaktid peaks kujundama ja esitama valitsus. Valitsuse seisukoha mittevõtmine selles küsimuses tähendab ju tegelikult seda, et üks palju emotsioone tekitanud küsimus püütakse ära lahendada opositsiooni kätega või õigem oleks vist öelda, et opositsiooni häältega. Vitsut ütles, et selles segaduses keskfraktsioon seaduseelnõu ei toeta, reformierakondlane Yoko Alender on omakorda eelnõu poolt. Kooseluseaduse argist rakendamist meie poolt siin menetletavaid rakendusakte ootab suur hulk vabaabielus elavaid paare nende seas väike hulk samasoolisi paare. Siiski on riigi kohus tagada kõikide inimeste õiguste võrdne kaitse. Ühiskond on tugevam, kui me teineteisele lubadusi anname, teineteist toetame. Kooseluseaduse rakendusaktid võimaldavad seda nüüd sooneutraalselt ka Eestis. Alenderit toetas sotsiaaldemokraat Mihkel raud. Kooseluseadus on ei midagi vähemat kui epohhi loov. Ta on suur ja julge samm avatud ja kõikidest oma kodanikest võrdselt lugupidava Eesti suunas. Kooseluseaduse ümber toimuv arutelu ongi tegelikult debatt õnnest ja õnne puudumisest. Kooseluseadust möödunud aastal vastu võttes andis riigikogu paljudele inimestele võimaluse õnnelik olla. Ma olen neid inimesi näinud, ma olen nendega rääkinud. Neil on seda seadust tõepoolest vaja. IRL-i esindaja Viktoria Ladõnskaja oli vastu ja ütles, et diskussiooni põhjustab hirm. Hirm puudutab seda, mis jääb selle seaduse ridade vahele ja see on samasooliste abielu olemus ja sellest tuleneb järgmine samm, samasooliste paaride võimalus lapsendada üks pool seda soovibki, kuid peidab selle ridade vahele ja teine pool aga just seda kardab ja üritab seda ridade vahelt välja lugeda. Vabaerakonna esindaja Jüri Adamsi seisukoht. Minu arvamus on see, et valdavalt seda teksti 49 leheküljelist ei ole vaja, esiteks selle eesmärgi saavutamiseks, mis kulutatakse, teiseks ma väidan, et teda valdavalt ei ole vaja üldse, sest osa tooks kaasa halbu tagajärgi suuremal määral, kui loodetavaid häid tagajärgi. Ja Martin Helme EKREst oli konkreetne. Eesti konservatiivne rahvaerakond ei toeta kooseluseaduse rakendamist, sest me ei toeta kooseluseadust. Meie arvates on tegemist äärmiselt halva poliitilise praktika produktiga ja erakordselt ebaõnnestunud õigusloomega. Seega teeme ettepaneku vastav eelnõu menetlusest välja hääletada. Toimuski hääletus, mõlemad pooled koondasid oma jõud, mõni saadik eelistas hääletamata jätta. Aga kui tulemus ekraanile ilmus, selgus, et häältega 42 41 vastu jääb eelnõu menetlusse. Väljaarvamisest jäi puudu üksnes kaks häält.

Riigikogus läbis napilt esimese lugemise kooseluseaduse rakendusaktide seaduseelnõu. Seda on vaja, et kooseluseadust ka igapäevastes praktilistes olukordades rakendama hakata.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: Vastuolud on samad nagu olid kooseluseaduse enda puhul, aga jõuvahekorrad on mõnevõrra muutunud, toetajaid on vähemaks jäänud. Täna peetud kõnedes nentis Keskerakonna esindaja Toomas Vitsut, et ka seaduse rakendusaktid peaks kujundama ja esitama valitsus. Valitsuse seisukoha mittevõtmine selles küsimuses tähendab ju tegelikult seda, et üks palju emotsioone tekitanud küsimus püütakse ära lahendada opositsiooni kätega või õigem oleks vist öelda, et opositsiooni häältega. Vitsut ütles, et selles segaduses keskfraktsioon seaduseelnõu ei toeta, reformierakondlane Yoko Alender on omakorda eelnõu poolt. Kooseluseaduse argist rakendamist meie poolt siin menetletavaid rakendusakte ootab suur hulk vabaabielus elavaid paare nende seas väike hulk samasoolisi paare. Siiski on riigi kohus tagada kõikide inimeste õiguste võrdne kaitse. Ühiskond on tugevam, kui me teineteisele lubadusi anname, teineteist toetame. Kooseluseaduse rakendusaktid võimaldavad seda nüüd sooneutraalselt ka Eestis. Alenderit toetas sotsiaaldemokraat Mihkel raud. Kooseluseadus on ei midagi vähemat kui epohhi loov. Ta on suur ja julge samm avatud ja kõikidest oma kodanikest võrdselt lugupidava Eesti suunas. Kooseluseaduse ümber toimuv arutelu ongi tegelikult debatt õnnest ja õnne puudumisest. Kooseluseadust möödunud aastal vastu võttes andis riigikogu paljudele inimestele võimaluse õnnelik olla. Ma olen neid inimesi näinud, ma olen nendega rääkinud. Neil on seda seadust tõepoolest vaja. IRL-i esindaja Viktoria Ladõnskaja oli vastu ja ütles, et diskussiooni põhjustab hirm. Hirm puudutab seda, mis jääb selle seaduse ridade vahele ja see on samasooliste abielu olemus ja sellest tuleneb järgmine samm, samasooliste paaride võimalus lapsendada üks pool seda soovibki, kuid peidab selle ridade vahele ja teine pool aga just seda kardab ja üritab seda ridade vahelt välja lugeda. Vabaerakonna esindaja Jüri Adamsi seisukoht. Minu arvamus on see, et valdavalt seda teksti 49 leheküljelist ei ole vaja, esiteks selle eesmärgi saavutamiseks, mis kulutatakse, teiseks ma väidan, et teda valdavalt ei ole vaja üldse, sest osa tooks kaasa halbu tagajärgi suuremal määral, kui loodetavaid häid tagajärgi. Ja Martin Helme EKREst oli konkreetne. Eesti konservatiivne rahvaerakond ei toeta kooseluseaduse rakendamist, sest me ei toeta kooseluseadust. Meie arvates on tegemist äärmiselt halva poliitilise praktika produktiga ja erakordselt ebaõnnestunud õigusloomega. Seega teeme ettepaneku vastav eelnõu menetlusest välja hääletada. Toimuski hääletus, mõlemad pooled koondasid oma jõud, mõni saadik eelistas hääletamata jätta. Aga kui tulemus ekraanile ilmus, selgus, et häältega 42 41 vastu jääb eelnõu menetlusse. Väljaarvamisest jäi puudu üksnes kaks häält. ### Response: Riigikogus läbis napilt esimese lugemise kooseluseaduse rakendusaktide seaduseelnõu. Seda on vaja, et kooseluseadust ka igapäevastes praktilistes olukordades rakendama hakata.

Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte.

USA presidendi Donald Trumpi sõnul kavatseb ta peagi allkirjastada määruse, millega muudetakse politsei rahastamist ja jõu kasutamise reegleid. Me peame panustama rohkem energiat ja ressursse, politsei väljaõppesse värbamisse ja kogukonna kaasamisse ja peame politseid austama, me peame nende eest hoolitsema. Kongressi demokraadid tutvustasid sellel nädalal oma politseireformi kava, kuid vabariiklased soovivad esitada eraldi eelnõu. USA esindajate koja vabariiklaste liider Kevin Mc Cartei. Performance Tracey out abil. Me keskendume peamiselt kolmele punktile sooritusele, läbipaistvusele ja vastutusele. Samal ajal, kui demokraadid räägivad politsei rahastamise lõpetamisest, pakuvad vabariiklased lahendusi, mis kaitsevad ameeriklasi. Politseivägivalla vastased meeleavaldused aga jätkuvad kogu riigis. Washingtoni osariigis atles pidid korrakaitsjad esmaspäeval käpitol Hilli naabruskonna politseijaoskonna hülgama. Meeleavaldajad kutsuvad seda nüüd autonoomseks alaks. Satle meeleavaldaja Mariss. See on ka meie hoone, sest maksame selle ja nende töö eest. Kõik, mida nad teevad, peaks olema inimeste heaks. Samuti on meeleavaldajad piirkonna barrikadeerinud, mistõttu on hädaabi töötajatel keeruline väljakutsetele vastata. President Trump kutsus Twitteris kohalikke juhte üles linna tagasi võtma ja nimetas meeleavaldajaid terroristideks. Seati linnapea Jenny Turken. Seaduslikult kogunemine põhiseaduslike õiguste väljendamine, parema ühiskonna nõudmine ja teistsuguse nahavärviga kogukondade võrdsustaismine ei ole terrorism, vaid patriootism. Samuti on USA-s hakatud järk-järgult eemaldama konföderatsiooni liidrite monumente, sealhulgas ühenduse kunagises pealinnas Richmondis. Birginia osariigi kuberner, demokraat Ralf Northem. Ma olen öelnud, et minu arvates on konföderatsiooni monumendid lõhestavad ja ülistavad rassistlikku ja valusat aega meie ajaloos. Virginia osariigi senaator, vabariiklane Amenda Jase. Seda lihtsalt surutakse inimestele peale ja nii üritatakse kustutada valgete inimeste ajalugu. Ma arvan, et see on vale. Samuti nimetatakse peagi tõenäoliselt ümber mitu USA sõjaväebaasi, mis seni on kandnud konföderatsiooni kindralite nimesid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.

Samuti on alanud riigis vestlus selle üle, mida peaks tegema kodusõja aegse konföderatsiooni liidrite monumentide ja muu pärandiga.

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Tee antud uudisesaate transkriptsioonile sisukokkuvõte. ### Input: USA presidendi Donald Trumpi sõnul kavatseb ta peagi allkirjastada määruse, millega muudetakse politsei rahastamist ja jõu kasutamise reegleid. Me peame panustama rohkem energiat ja ressursse, politsei väljaõppesse värbamisse ja kogukonna kaasamisse ja peame politseid austama, me peame nende eest hoolitsema. Kongressi demokraadid tutvustasid sellel nädalal oma politseireformi kava, kuid vabariiklased soovivad esitada eraldi eelnõu. USA esindajate koja vabariiklaste liider Kevin Mc Cartei. Performance Tracey out abil. Me keskendume peamiselt kolmele punktile sooritusele, läbipaistvusele ja vastutusele. Samal ajal, kui demokraadid räägivad politsei rahastamise lõpetamisest, pakuvad vabariiklased lahendusi, mis kaitsevad ameeriklasi. Politseivägivalla vastased meeleavaldused aga jätkuvad kogu riigis. Washingtoni osariigis atles pidid korrakaitsjad esmaspäeval käpitol Hilli naabruskonna politseijaoskonna hülgama. Meeleavaldajad kutsuvad seda nüüd autonoomseks alaks. Satle meeleavaldaja Mariss. See on ka meie hoone, sest maksame selle ja nende töö eest. Kõik, mida nad teevad, peaks olema inimeste heaks. Samuti on meeleavaldajad piirkonna barrikadeerinud, mistõttu on hädaabi töötajatel keeruline väljakutsetele vastata. President Trump kutsus Twitteris kohalikke juhte üles linna tagasi võtma ja nimetas meeleavaldajaid terroristideks. Seati linnapea Jenny Turken. Seaduslikult kogunemine põhiseaduslike õiguste väljendamine, parema ühiskonna nõudmine ja teistsuguse nahavärviga kogukondade võrdsustaismine ei ole terrorism, vaid patriootism. Samuti on USA-s hakatud järk-järgult eemaldama konföderatsiooni liidrite monumente, sealhulgas ühenduse kunagises pealinnas Richmondis. Birginia osariigi kuberner, demokraat Ralf Northem. Ma olen öelnud, et minu arvates on konföderatsiooni monumendid lõhestavad ja ülistavad rassistlikku ja valusat aega meie ajaloos. Virginia osariigi senaator, vabariiklane Amenda Jase. Seda lihtsalt surutakse inimestele peale ja nii üritatakse kustutada valgete inimeste ajalugu. Ma arvan, et see on vale. Samuti nimetatakse peagi tõenäoliselt ümber mitu USA sõjaväebaasi, mis seni on kandnud konföderatsiooni kindralite nimesid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington. ### Response: Samuti on alanud riigis vestlus selle üle, mida peaks tegema kodusõja aegse konföderatsiooni liidrite monumentide ja muu pärandiga.